Renessanssikunst Saksamaal

Kunsti Renessanss Saksamaal

17.Saksa renessanss . Saksa kunst 15.-16. Sajandil • 15. Saj. Valitses Saksa kunstis veel hilisgootika . • Kõige olulisem uuendus – trükigraafika levimine • Saksamaa on raamatutrükkimisesünnimaa , peale tekstide trükiti ka pilte. Mõnikord trükiti pilte ja tekste 

koos(plokkraamatud), kuid tihti ka eraldi. • Vanim trükitehnika oli puulõige . Vanematel puulõigetel on kujutised loodud lihtsate, tugevate, nurgeliste joontega. Nad mõjuvad tasapinnalisena ja meenutavad vitraaži ehisraamistikku või ornamenti. • 15. Saj algul leiutati Saksamaal sügavtrükitehnikavasegravüür , mis võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. • 15. Saj graafika oli usuline, õpetliku sisuga • Madalmaade realistlik kunst hakkas saksa kunsti mõjutama alles 15 saj II poolel •MARTIN SCHONGAUER – arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks, oli tuttav madalmaade kunstnike loominguga. Maalis rahulikke madonnasid, fantastilisi

(https://annaabi.ee/Saksa-Renessanss-m38837.html)

Maalikunst 

See vältas ainult 16. sajandi paar esimest aastakümmet, kuid oli siiski hiilgav lõik saksa kunsti ajaloos. Eriti õitsele puhkes graafika. Lisaks vasegravüür, puulõige. Dürer on loonud nii õlimaale ( ''Neli apostlit''), joonistusi ja akvarelle, kuid tema vase-ja puulõiked kuuluvad graafikakunsti tippsaavutuste hulka. Kajastab oma kodumaa ja ajastu vastuolusid, töödes võib jälgida kahe poole võitlust.
Lisaks on head kunstnikud graafika alal Hans Holbein juunior.
(http://eflynearthistory.blogspot.com.ee/2014/01/renessanss-itaalias-madalmaades-ja.html)

       

Renessanss Saksamaal tõi endaga kaasa olulise muutuse religiooni suhtumises ja pöördumatud tagajärjed kogu Euroopa kirikusüsteemis. Just siin ei suudetud leppida kiriku toretseva ja priiskava meelelaadiga, kirikuisade luksusejanu ja liialt ilmaliku eluviisiga, mis viisid finantsprobleemideni. Rahapuudusest ajendatuna hakkas kirik müüma indulgentse, mis pidid pattu teinud inimese karistusest päästma.
Usupuhastajad leidsid, et kirikul ei ole mingit õigust patte andeks anda vaid inimene peab Jumala ees oma südametunnistusega ise silmitsi seisma. Sellel eesmärgil tõlkis reformatsioonijuht Martin Luther ladinakeelse piibli saksa keelde, et teha selle tõed inimestele arusaadavamaks. Protestantide meelest ei tohtinud ka kunst usku vahendada ja nii tuli ette  usulise sisuga maalide hävitamist.
Reformaatorite  soov oli olemasolevat kirikut reformida, et seda usu algtõdede juurde tagasi tuua.
Paavsti, keisri ja kogu vaimulikkonna muudatustest keeldumine viis aga paratamatult ususõdadeni ja lõpuks ka kiriku lõhenemiseni.  Lisaks katolikule kirikule tekkis luterlik kirik.

Samal ajal kui Itaalias oli kõrgrenessanss juba välja kujunenud püsis  saksa kunst ikka keskaegsetes dogmades kinni. Alles 16.saj.algusest saab rääkida renessansist Saksamaal kui sellele maale sai osaks lühiajaline kunsti õitseaeg enne laastavaid kokkupõrkeid katoliiklaste ja protestantide vahel.

Albrecht Dürer(1471-1528)

Albrecht Dürer oli Saksamaa tähtsaim renessansskunstnik ja selle maa kuulsaim kunstnik läbi aegade. Ta oli oma aja juhtiv maalija ja graafik. Just graafilised tehnikad nagu  puu- ja vasegravüür said tema käe all uue väljenduslikkuse ning kõrgeima tehnilise taseme.
Düreri kunst avaldas mõju kogu Euroopas juba tema eluajal ja on olnud inspiratsiooniallikaks sajandeid peale teda.
Dürer reisis palju. Itaalias avastas ta lisaks tema jaoks uutele kompositsiooni- ja perspektiivireeglitele ka täiesti teistsuguse arusaama kunstniku rollist. Kui Saksamaal oli kunstnik väljaõppinud käsitööline, siis Itaalias õpetlane ja teadlane. Lisaks maalikunsti puudutavatele uuendustele pühendas Dürer ennast ka looduse ja inimese anatoomia uurimisele ning matemaatika ja geomeetria saladustesse.Tänu Düreri õpingutele Roomas, Firenzes ja Veneetsias kujunes välja nendes linnades enesetäiendamise traditsioon, mis  sai Põhja-Euroopa kunstihariduse oluliseks osaks.Kunstniku huvi mõista kõiki ümbritseva maailmaga seotut, tohutu õpihimu ja mitmekülgsus kujundas talle maine, mis oli samaväärne Leonardo da Vinci kuulsusega Itaalias. 

   

Saksamaa renessanss kunstis

• 15. sajandil valitses Saksamaal veel hilisgootika
• hiljem madalmaade ja vähem itaalia mõjutustega gootikast sünteesitud realistlikum ekspressiivne kujutamislaad
• pannakse rõhku pealispinna liikumisele ja kujutavate objektide omavahelistele seostele
• trükipressi kasutuselevõtt, trükigraafika levik
• usuline, õpetliku sisuga moraliseeriv kunst
• ideaaliks inimese omapära ja tundeelu kujutamine
• Matthias Grünevald (1470-1483)
  * pani rõhku värviprobleemidele ja valguse kujutamisele
  * ilmekas, kirglik, haarav
  * figuurides ei taotle monumentaalset suurust ja väärikust, vaid deformeerib meelega kehavorme
  * loodustunnetus on viidud äärmusteni
  * "Isenheimi altar"
• Albrecht Dürer (1471-1528)
  * loomingus on keskse tähtsusega võitlus kahe kunstilise maailmavaate vahel - põhjamaade hilisgootika ja itaalia renessanssi
  * keskendus graafikale
  * õppis graveerimist isa õpipoisina
  * esimene autoportree 13- aastaselt
  * maalis kõige esimese õlimaali
  * järgis büstsantsi põhimõtteid oma aja võtmes
• Hans Holbein niirem (1497-1543)
  * õppis isa käe all
  * renessanssi ideaal on iseenesestmõistetav
  * vaba, suurejooneline stiil