 | |
| 35. Ameerika Ühendriikide president | |
|---|---|
| Ametiaeg 20. jaanuar 1961 – 22. november 1963 | |
| Eelnev | Dwight Eisenhower |
| Järgnev | Lyndon Johnson |
| Ameerika Ühendriikide senaator Massachusettsist | |
| Ametiaeg 3. jaanuar 1953 – 22. detsember 1960 | |
| Eelnev | Henry Cabot Lodge |
| Järgnev | Benjamin Smith |
| Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja liige Massachusettsist | |
| Ametiaeg 3. jaanuar 1947 – 3. jaanuar 1953 | |
| Eelnev | James Michael Curley |
| Järgnev | Thomas O'Neill |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg | 29. mai 1917 |
| Sünnikoht | Brookline, Massachusetts |
| Surmaaeg | 22. november 1963 (46-aastaselt) |
| Surmakoht | Dallas, Texas |
| Erakond | Demokraatlik Partei |
| Allkiri |  |
Elu enne presidendiks saamist
Teise maailmasõja ajal teenis Kennedy USA mereväes. Ta oli algul nooremleitnant ja teenis torpeedokaatri PT-109 kaptenina. 2. augustil 1943 rammis Jaapani hävitaja Amagiri seda ja see uppus. PT-109-l oli parajasti 13 meeskonnaliiget, kellest hukkus 2 ja ka haavata sai 2 meest (mõlemad paranesid hiljem). Kennedy organiseeris meeskonna evakueerumise läheduses asuvale asustamata Ploomipudingi saarele, mida hiljem hakati kutsuma Kennedy saareks, ja hiljem pisut kaugemal olevale suuremale Olasana saarele, kus leidus kookospalme ja vett. Selle kangelasteo eest ülendati Kennedy leitnandiks ja teda autasustati Mereväe ja Merejalaväe medaliga.
John Kennedy oli demokraat. Ta kandideeris 1946 Esindajatekotta tugeva demokraatliku meelsusega valimisringkonnas pärast seda, kui eelmine saadik James Curley loobus oma kohast, et saada Bostoni linnapeaks. Kuigi Kennedyl polnud varasemat poliitikukogemust, võitis ta ikkagi. Esindajatekojas oli ta 6 aastat ja sel ajal paistis ta silma isemeelsusega, hääletades korduvalt niinimetatud partei liinist teistmoodi.
1952 kandideeris Kennedy senatisse ametisoleva senaatori Henry Caboti vastu. Ta võitis valimised 51,34%-ga 48,35% vastu. Ta oli senaator 1953–1960.
Presidendiks valimine
1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks. Kennedy poolt hääletas 49,7% ja Nixoni poolt 49,5% valijaist, aga Kennedy kogus 303 valijameest Nixoni 219 vastu. Kennedy oli kõige noorem mees, kes kunagi USA presidendiks valitud, ja ta astus ametisse pärast Dwight Eisenhowerit, kes oli oma ajal vanim, kes USA presidendiks valitud (hiljem on veel vanemana valitud Ronald Reagan ja Donald Trump).
Tegevus presidendina
17. aprillil 1961 toimus Sigade lahe dessant, mille organiseerimist alustati juba enne Kennedy ametiaega. 1500 väliskuubalast maabus Sigade lahes eesmärgiga kukutada Fidel Castro. 19. aprilliks oli ülestõus maha surutud ja selles osalenud üldiselt vangi langenud. Kennedy pidi astuma Kuuba valitsusega läbirääkimistesse ja kahe kuu pärast vabastas Kuuba vangid 53 miljoni USA dollari väärtuses toiduainete ja arstiabivahendite vastu.
Kennedy otsis seejärel võimalusi Castro mõrvamiseks ilma USA valitsuse ametliku sekkumiseta; muuhulgas pidasid ametiasutused läbirääkimisi maffia esindajatega, kellel olid Kuubal suurejoonelised ärihuvid. Samas ei kiitnud ta heaks vägede ülemjuhatuse ja kaitseministeeriumi poolt 1962. aastal välja käidud operatsiooni "Põhjalaaned" ("Northwoods"), mille raames pakuti välja mitmeid valelipurünnakute stsenaariumeid USA sihtmärkide pihta, et luua ajend Kuuba ründamiseks.
Kennedy presidendiksoleku ajal toimus Kuuba raketikriis. Oma 22. oktoobril 1962 peetud kuulsas kõnes, milles ta kriisi puhkemisest teada andis, kuulutas ta muuhulgas välja Kuuba mereblokaadi ning lubas anda vastulöögi Nõukogude Liidu territooriumi pihta, juhul kui Kuubale paigutatavate tuumarakettidega teisi riike rünnatud oleks. Kennedy õnnestus läbirääkimiste teel Nõukogude poolega, sh. otsevestlustes Nikita Hruštšoviga kriis kiiresti lahendada.
Ühe oma viimase tuntuma kõnega esines Kennedy 10. juunil 1963, kui ta rääkis Washingtonis Ameerika Ülikoolis teemal "Rahu strateegia". Selles kõnes lubas Kennedy, et USA loobub tuumakatsetustest atmosfääris, seni kuni ka teised riigid sellest kinni peavad, ning avaldas lootust, et võidurelvastumisele õnnestub piir seada, viidates ka võimalusele üldse relvadest loobuda. Samuti kutsus ta üles tugevdama ÜRO rolli konfliktide lahendamisel ja ära hoidmisel ning väljendas usku maailmakorda, kus "nõrgad ei pea kartma ja tugevad on õiglased".
Juba oma ametisoleku esimesel aastal oli Kennedy ellu kutsunud vabatahtlike Rahukorpuse (Peace Corps) programmi.
Tähelepanu on pälvinud ka Kennedy poolt 4. juunil 1963 välja antud seadlus (Executive Order) nr 11110, mis lakooniliselt üht varasemat seadlust täiendades andis USA rahandusministeeriumile õiguse väljastada hõbedaga tagatud paberraha.
Mõrv
John Kennedy mõrvati Dallases. Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks Lee Harvey Oswald. Seda on korduvalt kahtluse alla pandud. Väärib mainimist, et Oswald tapeti hämara taustaga ööklubiomaniku Jack Ruby poolt juba 24. novembril 1963, kui teda parajasti politseijaoskonnast vanglasse üle hakati viima. Oswald asus töökohale kooliõpikute laos, kus atentaadi ajal viibis, alles 15. oktoobril 1963; s.o pärast Kennedy Dallase visiidi väljakuulutamist. Seejuures vallandati eelmisel päeval lao 8 töötajat. Ei kuriteo toimepanemise ega selle organiseerimise eest ei ole kedagi süüdi mõistetud. USA Kongressi Esindajatekoja poliitmõrvade erikomisjon otsustas 1979. aastal, et Kennedy mõrva puhul oli ilmselt tegu vandenõuga, mitte ainumõrvariga.
Aastaid hiljem avalikuks tulnud ametlikest allikmaterjalidest on teada, et krüptoloogilise side alal töötanud USA armee reamees Eugene Dinkin lahkus 4. novembril 1963 ilma loata oma tööpostilt Metzi linnas Prantsusmaal, ületas võltsitud dokumente kasutades Šveitsi piiri, ning pöördus Genfi linnas ÜRO pressibüroo poole, teatades, et president Kennedy vastu sepitsetakse CIA ja USA armee võimukoridorides vandenõud, ning andes teada ka selle hiljem aset leidnud kuriteo täpse aja ja koha. Mõned päevad hiljem pöördus ta samal teemal ka USA esinduse poole Luxembourgis. Dinkin arreteeriti 13. novembril ja paigutati psühhiaatriahaiglasse (hiljem sõjaväehaiglasse), kus teda põhjalikult uuriti.
Dinkini raport jõudis ka atentaati uuriva Warreni komisjonini, kes oma mahukas lõppraportis seda aga ei maininud. Seejuures on ilmekas, et komisjoni liikmete hulka kuulus teiste hulgas ka CIA pikaajaline väga mõjukas direktor Allen Dulles, kelle Kennedy oli pärast Sigade Lahe fiaskot vallandanud. Komisjoni liikmed määras ametisse äsja presidendi ametivande andnud asepresident Lyndon Johnson, keda paljud uurijad on samuti Kennedy mõrva vandenõuga sidunud. Muuhulgas tunnistas seda oma surivoodil eriagent E. Howard Hunt, kes oli teadaolevalt seotud nii Sigade lahe dessandi kui hiljem president Nixoni tagasi astumiseni viinud Watergate'i skandaaliga.
Paljud Kennedy mõrva üksikasjadest teadlikud inimesed hukkusid kahtlastel asjaoludel. Üheks näiteks on Kennedy perekonnale lähedane seltskonnadaam ja kunstnik Mary Pinchot Meyer, kes tapeti mööduja poolt jalutuskäigul vähem kui aasta pärast Kennedy mõrva. Pinchot Meyeri sõber Timothy Leary selgitas oma autobiograafias "Tagasipõiked" ("Flashbacks"), et Meyer oli viinud koos Kennedyga läbi arvukaid spirituaalseid seansse, mille eesmärk oli aduda külma sõja mõttetust, ning mille vältel tarvitati nii kanepit kui ka LSD-d. Pärast Kennedy mõrva helistanud emotsionaalses šokis Meyer Learyle ning teatanud talle: "Nad ei suutnud teda enam kontrollida. Ta muutus liiga kiiresti. Nad on kõik kinni mätsinud."
8. novembril 1965 leiti New Yorgis oma kodus surnuna ajakirjanik Dorothy Kilgallen, kes oli tegelenud John Kennedy mõrva uurimisega.
Pulitzeri auhind
John Kennedy on ainuke USA president, kes on pälvinud Pulitzeri auhinna. Selle pälvis ta raamatu "Profiles in Courage" eest. Raamatu kaasautoriks, keda kaanele ei kirjutatud, oli tema lähedane nõunik ja kõnede kirjutaja Theodore Sorensen.
Eesti külastus
22.–24. mail 1939 külastas John Kennedy osana Euroopa ringreisist eraviisiliselt Eestit. John F. Kennedy saabus Tallinna 22. mail Poola lennufirma LOT lennukiga ja veetis siin kaks päeva. Suure tõenäosusega peatus ta USA suursaadiku Eestis ja Lätis John C. Wiley residentsis, mis asus majas Vabaduse väljak 7 (praegune Tallinna linnavalitsuse hoone). Eestist lahkus Kennedy 24. mail Narva kaudu NSVL-i. See külastus on oluline episood Mart Sanderi romaanitsükli "Litsid" II osas.
Isiklikku
Ta kuulus mõjukasse iiri päritolu Kennedyte perekonda. Tema isa oli Joseph P. Kennedy seenior
President Kennedyl oli kaheksa õde-venda, teiste seas nooremad vennad Massachusettsi senaator Edward Kennedy ja 1968. aastal tapetud justiitsminister ja senaator Robert Kennedy. Vanim vend Joseph, kes esialgu pidi isa järglasena poliitikuks saama, langes maailmasõjas lendurina. Kennedy intellektipuudega nooremale õele Rosemary Kennedyle sooritati 1941. aastal isa nõusolekul, kuid ema teadmata lobotoomia, mis tema vaimseid võimeid veelgi vähendas. Kennedy noorem vend Robert Kennedy mõrvati 5. juunil 1968 kohe pärast tema olulist võitu Demokraatliku Partei presidendikandidaadi eelvalimistel California osariigis.
John Kennedy oli abielus Jacqueline Kennedyga. Neil oli kaks poega, kellest üks suri esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnult. Ka esimene rasedus katkes. Jacqueline Kennedy oli ahelsuitsetaja, ning suri 64-aastaselt vähki. Kennedy poeg John Kennedy juunior hukkus koos oma naise Caroline'i ja naiseõega väikelennuki õnnetuses 16. juulil 1999, kui nad olid külalistena teel pulma. Ta oli kaalumas poliitiku ametit. Kennedy tütar Caroline Kennedy on diplomaat, USA saadik Jaapanis.
Kennedy kannatas krooniliste seljavalude käes ning oli ilmselt seksisõltlane.
Kennedy 45. sünnipäeva tähistamisel New Yorgi Madison Square Gardenis 1962. aastal esines talle Marilyn Monroe omaloodud lauluga "Happy Birthday, Mr. President!". Kennedy kommenteeris naljavõtmes, et võib pärast sellist kingitust poliitikast lahkuda. Tegelikult katkestas ta Monroega romantilised suhted ning juba vähem kui kolme kuu pärast hukkus Monroe kahtlastel asjaoludel.
Kennedyte perekonda tabanud õnnetusi on nimetatud ka Kennedyte needuseks.
Tsitaat
"Olles külastanud Eestit 1939. aastal, oman isiklikke teadmisi eesti rahva pühendumisest vabadusele. Sellest andis maailmale meie päevil uue tõendi Viktor Jaanimets, Hruštšovi laevalt hiljuti põgenenud noor eesti meremees, kes oli sunnitud teenima Venemaad. Suunakem kõik oma püüdlused selleks, et ükskord eesti rahvas kerkib võidukalt esile vabas riigis." (28. oktoober 1960. Virkko Lepassalu. Riigipiir. Pegasus, 2010. Lk 94. – tsitaat pärineb vastustelegrammist tema presidendiks saamist toetanud väliseestlaste komiteele).
John Fitzgerald Kennedy:
John Fitzgerald Kennedy (29. mai 1917 – 22. november 1963) oli Ameerika Ühendriikide 35. president, kes mõrvati Dallases, Texases. Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks Lee Harvey Oswald. Seda on korduvalt kahtluse alla pandud. Ei kuriteo toimepanemise ega selle organiseerimise eest ole kedagi süüdi mõistetud.
John F. Kennedy
John Kennedy kuulus mõjukasse iiri päritolu Kennedyte perekonda. Tema isa oli Joseph Kennedy. John Kennedy oli abielus Jacqueline Kennedy-Onassisega. Neil oli kaks poega, kellest üks suri esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnult.
John Kennedy oli demokraat. Ta oli senaator 1953–1960. 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks.
Tema presidendiksoleku ajal toimus Kuuba kriis.
John F. Kennedy mõrvati Dallases. Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks Lee Harvey Oswald. Seda on korduvalt kahtluse alla pandud. Ei kuriteo toimepanemise ega selle organiseerimise eest ole kedagi süüdi mõistetud.
John Kennedy on ainuke USA president, kes on pälvinud Pulitzeri auhinna. Selle pälvis ta raamatu "Profiles in Courage" eest.
1939. aasta 22.–24. mail külastas John F. Kennedy Eestit.
Surm
Kennedy oli Dallases, Texases poliitilisel reisil. Kui ta koos oma naise Jacquelinega autos istus, tapeti ta kell 12.30 kohaliku aja järgi (18.30 maailmaaja järgi) lasuga pähe. Üks kuul tabas teda ka selga ja veel üks kaela. Poole tunni pärast tunnistati Kennedy surnuks. Ta oli noorimalt surnud USA president ajaloos.
JFK tapjaks on tunnistatud ainuisikuliselt Lee Harvey Oswald, kuigi 73 % ameeriklastest usub, et president langes vandenõu ohvriks. Oswald arreteeriti küll mõrvarina, kuid ta tapeti juba enne kohtu ette jõudmist.
JFK ja temaga kaasas olnud kuberner Connally (kes istus otse Kennedy ees) kehadelt leiti seitse haava. Haavade nurgad ja kuulide oletatavad trajektoorid lasevad paljude vandenõuteoreetikute meelest aimata, et tulistajaid pidi olema mitu.
Vandenõuteooriad:
John F. Kennedy mõrvaga on loodud palju vandenõuteooriaid. Vandenõuteooriatele on hoogu juurde andnud ka USA siseluure, koos oma avaldatud dokumentidega ja USA praegune president Donald Trump.
Üheks vandenõuteooriaid on, et USA salaluureteenistus CIA pidas plaani ja ka tappis presidendi. Selle põhjuseks olevat Kennedy liiga head suhted kommunistlike riikidega.
1964. aastal avaldatud Warreni komisjoni ametliku järelduse kohaselt tegutses Kennedy tapnud Lee Harvey Oswald Dallases üksi. Vandenõuteooriale viitavaid märke ei leitud. Muu hulgas paariks aastaks Nõukogude Liitu põgenenud endise merejalaväelase motiive ei üritatud toona analüüsida. Dallase linna ööklubiomanik Jack Ruby tappis vahi all viibinud Oswaldi pelgalt kaks päeva pärast Kennedy mõrva. Muu hulgas leidis komisjon, et salateenistused ei teinud presidendi kaitsmiseks piisavalt ettevalmistusi. Warreni raportit peeti aga juba algusest peale iseendale vastukäivaks.
Tulle lisas hagu 1979. aastal avaldatud USA esindajatekoja atentaatide komitee raport. Komitee hinnangul tulistas Kennedyt kaks inimest. Tõenäoliselt oli tegu vandenõuga, kuid võimalust ei uuritud atentaadi järel võimuorganite poolt piisavalt põhjalikult. Hilisemad uuringud annavad samas alust kahelda komitee kasutatud akustilise analüüsi õigsuses. Sellele vaatamata uskus veel 2013. aastal ligikaudu 62 protsenti ameeriklastest, et Oswald ei pannud roima toime üksinda.
Terepingi sõnul pole eriliselt imekspandav, et pea 54 aasta eest tuhandete kilomeetrite kaugusel tapetud inimese surm läheb korda ka eestlastele. "Ammused sündmused, eriti, kui need toimusid selles eas, kui inimene ise juba nende üle juurdles, kuid ei saanud vastust, on võrreldes lahenduse leidnud sündmustega mälus suurema "pingega". Kui keegi pakub lahendust, näiteks avalikustatakse seni salajased dokumendid, aktiviseerub toonane vastuseta jäänud olukord," märkis psühholoog.
Ei saa me läbi Donald Trumpita
USA rahvusarhiivi andmetel on eelnevalt avaldatud täies mahus 88 protsenti Kennedy mõrva juurdlusega seotud dokumentidest, veel 11 protsenti osaliselt. Esimest korda näeb maailm seega ligikaudu ühte protsenti ehk 3100 juhtumiga seotud faili. Neist suurema osa saladuses hoidmise põhjusena toodi eelnevalt välja, et need polnud atentaadiga otseselt seotud. Selle asemel peegeldavat need luureinfo kogumiseks kasutatud protseduure ja selle üksikasju.
Veel eelmisel nädalal spekuleeriti seetõttu mõnes väljaandes, et Ameerika Ühendriikide praegune president Donald Trump vetostab luureagentuuride soovitusel uue info avaldamise. Kolmapäeval kinnitas ta aga Twitteris oma veendumust, et see leiab neljapäeval siiski aset. "Nii huvitav!" lisas Trump.
The long anticipated release of the #JFKFiles will take place tomorrow. So interesting!
Praegune president viitas John F. Kennedy tapmisele põgusalt ka oma valimiskampaania käigus. Trump osutas, et keegi ei pööranud erilist tähelepanu tema vastaskandidaadi Ted Cruzi isa Rafaeli tegemisi kajastanud artiklile. Tabloidis National Enquirer ilmunud foto kujutas väidetavalt Rafael Cruzi ja Lee Harvey Oswaldit jagamas 1963. aastal New Orleansi linnas koos Castrot toetavaid lendlehti.
Tereping nentis, et eelmisel aastal ühiskonda lõhestanud valimised loovad vandenõuteooriate edasiseks levikuks tõenäoliselt soodsa pinnase. "Mida vähem on ühiskonnas usaldust ja mida suuremad vastuolud erinevate gruppide vahel, seda enam tundub surutist tundvatele rühmadele, et neile valetatakse. Valetatakse sellepärast, et mõnel grupil on seda kasulik teha. Sestap kaheldakse ametlikes teadaannetes. Kaldutakse uskuma seda, mis toetab ohvriks olemise tunnet. Polariseerumine üha süveneb ja koos sellega kahtlused," sõnas psühholoog.
Vandenõuteooriad sobivad hästi populistidele. Mida suuremad on lõhed ning polariseerumine, seda rohkem nõuab publik selgeid ja lihtsaid põhjendusi. Teooriatena sobivad hästi nii kinnitused, et mõni grupp püüab (oma huvides) ühiskonda sajandi võrra tagasipöörata kui ka väited, et tegemist on rahvusvahelise X (või Y või Z …)-grupi vandenõuga võimu saavutamiseks. Ratsionaalne mõtlemine taandub.
Info üleküllus
Rahvusarhiivi esialgne plaan nägi ette dokumentide avaldamist väiksemate kogumitena. Esimest korda prooviti seda 400 faili näitel selle aasta juulis. Neid hoiustanud serverid jooksid aga ootamatult suure päringute arvu tõttu pea momentaalselt kokku. Kui see ajakirjanikel paar päeva hiljem õnnestus, selgus, et suur osa dokumentidest on loetamatud või sisaldasid suurel hulgal CIA ja FBI koodnimesid.
Ameerika politoloogid Larry Sabato ja Philip Shenon spekuleerisid veebiväljaandes Politico ilmunud artiklis, et uued dokumendid ei sisalda midagi tõeliselt revolutsioonilist. Rahvusarhiivi indeksite põhjal seostub neist märkimisväärne osa Oswaldi reisiga Mexico Citysse. Paar nädalat enne Kennedy tapmist kohtus mees seal Kuuba ja Nõukogude Liidu spioonidega. Eelnevalt avaldatud memodest on selgunud, et Oswald teatas seal ka oma kavatsusest Kennedy mõrvata.
Laialdase huvi tõttu dokumentide avalikustamist käsitlevad artiklid aga kindlasti ilmumata ei jää. Esitletava info värskuse säilitamiseks valitakse seetõttu tõenäoliselt kiirustades välja eredamad killud, mis võivad raskendada tervikpildi nägemist. Seega on küsitav, kui palju mõtestatud ja laiemat konteksti pakkuvat infot seeläbi üleüldse lähipäevil veebiruumi jõuab.
"Kuna meediakanalite vahel valitseb armutu konkurents, soovib iga kanal juurde jälgijaid. Tähelepanu tõmbamiseks ja erakorralisena näimiseks püütakse kujundada niisugusteks lugude pealkirjad. Kuid suur osa lugejaid ei jõuagi kaugemale pealkirjast. Neile on pilt selgem," nentis Tereping. Pealiskaudsus soodustab paratamatult oma eelnevatele veendumustele kinnituse leidmist.
Sellega tugevnevad uue info mõjul neis juba eelnevalt kinnistunud seisukohad. Probleemi või nähtuse mõtestamiseks valib inimene välja ainult ühe tunnuse, jättes kõrvale teised tunnused, mis annaksid kokku reaalse kogupildi.
Mida siis teha?
Samas rõhutas Tereping, et vandenõudesse uskumine on äärmiselt lihtne. Seda tegevaid inimesi ei tohiks eelarvamuslikult halvustada. "Neisse tuleks suhtuda nagu ikka inimestesse, kes kipuvad uskuma lihtsaid seletusi. See ongi inimlik. /.../ Kuid vandenõuteooriate kummutamiseks tuleks jagada rohkem infot erinevate segaste asjade kohta. Teadmiste levik aitab vandenõuteooriaid kummutada, aga see on lõputu tegevus," möönis psühholoog. Kuid ka teadlased peaksid olema selles aktiivsemad
Samas on raske ka mõne vandenõuteooria otseselt valeks kuulutamine. Iga sündmuse või tõekspidamise juures on alati küsitavusi. Appi tuleb falsifitseerimine. Esitletavaid teooriaid ja hüpoteese peab proovima enne nende tõena kuulutamist ümber lükata. Selle käigus tulevad tihti välja ka nende enda see olevad vead. Lihtsamatel, igavamatel ja õigematel selgitustel on sisemisi vasturääkivusi enamasti vähem.
Üheks vandenõuteooriaks on see, et Kennedy tappis asepresident Lyndon Johnsoni poolt organiseeritud grupp. Selle põhjuseks olevat erimeelsused presidendiga ja soov ise presidendiks saada. See võis olla seotud ka USA salaluureteenistusega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar