Taigna saagis ehk väljatulek

Retseptid koostatakse tavaliselt suhtega 100 ühikut jahu ehk põhitooraine kohta. Retseptis võetakse kokku kõik jahuliigid. Taigna saagiseks nimetatakse taigna kaalu suhet selle jahu kaaluga, mida kasutati taigna valmistamiseks. Kuna tegemist on suhtarvuga, siis väljendatakse saagist protsentides.
Vt - taigna saagis
T - taigna mass (kg)
J - jahu mass (kg)
Vt=(T×100)/J
netosaagis - taigna kogus 100 osast jahust ja vajaminevast veest.
brutosaagis - taigna kogus 100 osast jahust, teistest toorainetest ja vajaminevast veest.
1kg rukkijahu=0,6 osa vett
sai: min. 0,5 osa vett
Taigna saagis sõltub:
1. Valmistoote niiskussisaldusest
2. Jahu veesidumisvõimest
3. Jahu värskusest
4. Jahu tüübist
5. Jahu sordist
6. Retsepti koostisest
7. Toote tüübist
8. Taigna valmistamise viisist.
Vee kogus sõltub jahu veesidumisvõimest.
Valmistoote niiskus ei tohi ületada etteantud niiskusnormi.
Kk - toote kuivainete mass
Wk - toorainete niiskuse mass
Wt - soovitatav taigna niiskusaste
100-Wt - taignas leiduv kuivaine
Xl - taigna valmistamiseks vajalik vee kogus.
X - üldine taigna niiskusesisaldus (Wk+Xl)
X=Wk+Xl
(100-Wt)/Wt=Kk/X, millest X=(Kk×Wt)/(100-Wt) ehk 100-Wt/Wt=Kk/(Kk×Wt)/(100-Wt) ehk 100-Wt/Wt=Kk(100-Wt)/(Kk×Wt) ehk 100-Wt/Wt= (100Kk-KkWt)/KkWt