LEONHARDI BLOGI: Etruski kunst

esmaspäev, 2. märts 2020

Etruski kunst

ÜLDINE:

Leviala – praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel. Toscana maakond Itaalias (tusci – etruskid).
Tegevusalad: maaharimine, metallurgia ja meresõit.
Etruskitel puudus ühtne riik, linnriike ühendasid kultuur ja religioon. 12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia – lukomoonid.
Kultuuri kõrgaeg 7. – 6. saj eKr.
Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda.
Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e augurid, ennustajad e haruspeksid.
Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:BWaO4rWgCl8J:www.htg.tartu.ee/merill/ku1/a.%2520Erle%2520konspekt%252010E/Etruskide%2520kunst%2520(Erle).doc+&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee)

ARHITEKTUUR:

Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ja isegi veejuhtmeid e. akvedukte, mida mööda voolas puhas vesi linna.

Etruskide ehitistest on säilinud mõned ümarakaarelised linnaväravad ja müürijupid.

Etruski templid sarnanesid kreeka templitega, aga olid ehitatud puust.

Katus toetus sammastele, mida oli hoopis vähem kui kreeka templitel.

Kogu ehitis oli paigutatud kõrgele alusele - poodiumile.

Lihtsa ehitise muutsid toredamaks arvukad keraamilised kaunistused.

Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid - surnute linnad e.kollektiivsed matmispaigad.

Peamiseks allikaks etruskide kunsti ja kultuuri tundmaõppimisel ongi nende hauad.

Etruskid tuhastasid oma surnuid, tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree.

Tähtsamate isikute tuhk säilitati savist või kivistsarkofaagides(kirstudes), millel oli lahkunu ja tema abikaasa figuuri kujutis pooleldi lamavas asendis.

Etruski tempel
Detail, rekonst-ruktsioon

Selline poollamav asend oli kombeks kreeka ja etruski ülikute pidusöömingutel.

Etruskide langus algas pärast a. 474 eKr, kui nende laevastik purustati, aastaks 283 eKr
suutsid roomlased etruskid täielikult allutada. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur-ja-skulptuur.html)

Terrakota

Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropolid). Suurimad Tarquinias ja Cerveteris.

Sageli sisustatud eluruumina, seintele maalitud uste ja akendega.

Kaunistatud seinamaalide, skulptuuridega, käsitööesemetega.

Hauamaalid (freskod) – väga elurõõmsad (peod, jahiretked, spordivõistlused, viibimine pereingis jne)

Seinamaalis Kreeka kunsti mõjutused.

Koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides.
Meesfiguurid tumedad, naised heledad.

Üldine stiil on elav

Surnute tuhk savist või kivist urnides, kaanel kadunukese portree. Enamasti valmistatud alabastrist ja kullatud.

Tähtsamad isiku savist või kivist sarkofaagid, kaanel skulptuurid lahkunutest pooleldi lamavas asendis. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:BWaO4rWgCl8J:www.htg.tartu.ee/merill/ku1/a.%2520Erle%2520konspekt%252010E/Etruskide%2520kunst%2520(Erle).doc+&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee)

Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui kreeka kunstis. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur-ja-skulptuur.html)

Kimäär on tuld purskav lõvi peaga koletis, kelle seljast ulatub välja kitse pea ja kelle sabaks on madu.
(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur-ja-skulptuur.html)

"Kapitooliumi emahunt " on rooma mütoloogia järgi
hunt, kes imetas kaksikvendi Romulust ja Remust, kellest
pidid saama Rooma linna rajajad.
Nende vanaonu oli aga selle vastu ja heitis nad vette,
et nad upuksid, aga vool kandis lapsed kaldale.
(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur-ja-skulptuur.html)
Etruskid oskasid kullast ehteid valmistada: