Isiksusepsühholoogia

Mis on isiksus.
See osa on jätk osale "Intelligentsus ja selle mõõtmine".
Isiksus (personality) - indiviidi vaimsete, füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete omaduste kogum.
- Isiksus-personality-persõna
(Tegelane näidendis, mask)
Teste: http://www.pekonsult.ee/testid.htm
Isiksus - kuulus, väljapaistev inimene. Mõnel inimesel on isiksust rohkem kui teisel, see on silmapaistvam, erilisem, eredam ...
- Isiksuse kõige sagedasemad epiteedid on tugev, täiuslik, võimas, silmapaistev, legendaarne, kangelaslik, karismaatiline jne...
- Sinu isikuomadused ei ole võrdselt avatud teistele inimestele sinu ümber ega ka sulle endale:
- Johari aken:
Avatud ala
- MINA TEAN + TEISED TEAVAD
Pime ala
- MINA EI TEA + TEISED TEAVAD
Varjatud ala
- MINA TEAN + TEISED EI TEA
Tundmatu ala
- MINA EI TEA + TEISED EI TEA
Johari aken on kognitiivse psühholoogia vahend, mille lõid käitumisteadlased Joseph Lufth ja Harry Ingman 1935. aastal. See vahend näitab, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta.
"Mina" kaitse: regressioon, identifikatsioon
- Regressiivne käitumine on arengutasemest madalamal tasemel käitumine.
- Keerulise, ülejõu käiva tegevuse asendamine ülilihtsaga, millega kindlasti toime tuleb
- Lunimine, vingumine, palumine - lapselik käitumine millegi saamiseks
- Alkoholi ja teiste uimastite tarbimise õigustamine
- Enese alavääristamine
- Identifikatsioon on peamiselt seotud mehe-naise käitumisrollidega, aga ka tähtsa teise inimese käitumise, välimuse jms matkimine
Psühhoanalüütiline lähenemine: S.Freud
Teadvus: ID, SUPEREGO (veepealne)
Eelteadvus: ID, SUPEREGO (veealune, alateadvusest kõrgemal)
Alateadvus: EGO, SUPEREGO (veealune, eelteadvusest madalamal)
"Mina" kaitse- mahasurumine:
- mahasurumine ehk väljatõrjumine - pinget või rahutust tekitav impulss, emotsioon jms. lülitatakse teadvusest välja, summutatakse, unustatakse.
Näiteks:
- Inimesel on vaja teha otsus talle raskes küsimuses.
- Tekib ärevus, murelikkus. Äkki unustab ta kogu probleemi. Raskelt täidetav lubadus unustatakse. Ebasobiv info tõrjutakse teadvusest välja.
"Mina" kaitse- projektsioon:
Projektsioon - omaenda tunnete ja tungide alateadlik ülekanne kellelegi teisele.
Näide (S.Freud):
- Allasurutud, kuid mitte hävinud seksuaalsete tungidega vanatüdrukule tundub, et kõik ümberkaudsed inimesed käituvad amoraalselt.
- Iseloomustus iseloomustab iseloomustajat
- Projektsiooni spetsiifiline vorm on viha väljavalamine kättesaadavale objektile, patuoina leidmine
"Mina" kaitse- ratsionaliseerimine:
Ratsionaliseerimine - enesepettus, püüd ratsionaalselt põhjendada absurdset või meeldivat/ebameeldivat ideed.
Näiteks:
- Homme hakkan õppima
- Eksamil läks halvasti, sest olin nii väsinud ja õpetaja oli ka halb.
- Kui mina poleks seda teinud, siis oleks keegi teine niikuinii...
- Küllap nad olidki oma saatust väärt
- Ma ei saanud midagi teha, mind kästi
- Tegelikult on ta hea inimene, küllap kõik muutub...ma olin ise süüdi.
"Mina" kaitse sublimatsioon, huumor:
Sublimatsioon - sotsiaalselt vastuvõetamatu impulsi asendamine kättesaadava ja lubatava, aga ka kättesaamatu soovi asendamine millegi kättesaadavaga.
Näiteks:
- Kokaraamatu piltide vaatamine ja hõrgutistest kõnelemine, kui kõht on tühi ja toit ei ole kättesaadav.
- Poodides kolamine, tootekataloogide pidev sirvimine
- Seebikate vaatamine
- Agressiivsuse mandamine sportmängudesse
- Huumor - Ängi põhjuseid naeruvääristatakse, võetakse huumoriga, elatakse naljatledes ja eneseiroonias.
H.J.Eysenki isiksusemudel:
- Kaks isiksuse dimensiooni: ekstravertsus (E) ja neurootilisus (N) [1947].
Ekstravertsus (E) ja neurootilisus (N) kirjeldavad käitumise individuaalseid erinevusi ning on asetatud 2-dimensioonilisele skaalale.
Eysenk tõi esile, et need kaks dimensiooni sarnanevad, mille tõi välja juba Hippokrates.
- Kõrge N ja kõrge E = koleeriline tüüp
- Kõrge N ja madal E = melanhoolne tüüp
- Madal N ja kõrge E = sangviiniline tüüp
- Madal N ja madal E = flegmaatiline tüüp
Koleerik on emotsionaalselt ebastabiilne ekstravert.
Sangviinik (neurootilisus) on emotsionaalselt stabiilne ekstravert.
Flegmaatik (mina) on emotsionaalselt stabiilne introvert.
Melanhoolik on emotsionaalselt ebastabiilne introvert.
"Suur viisik" (Big Five)
- Meelekindlus
Meelekindel inimene planeerib hoolikalt oma tegevust ette, on tahtekindel ja sihipärane.
- Sotsiaalsus
Seadumus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu, abivalmis, sõbralik ja leplik.
- Avatus kogemusele
Seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu.
- Ekstravertsus
seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on enesekindel ja jutukas.
-Neurootilisus
seadumus negatiivsetele emotsioonide (hirm, viha, kurbus, süü jne.) kogemiseks.
Miks inimesed on erinevad?
- Mõni inimene on jutukas, mõni on sõnakehv.
- Mõni inimene on silmatorkavalt närviline, samal ajal on neid, kes on väljapaistvalt rahulikud.
- Osad inimesed on väga kohusetundlikud, samas on inimesi, kelle puhul ei saa kunagi kindel olla, kas nad jõuavad kohale kokkulepitud ajaks.
-Millest sellised erinevused tulenevad?
-Vastasmõju
- Isiksuseomadused vormivad kahe suure jõu - LOODUS JA KESKKOND - vastastikusel toimel.
Isiksusesühholoogia viimane sõna:
Välismõjud (kultuur, kasvatus, sotsiaalsed praktikad, elusündmused jne...) ei muuda isiksuse peamisi seadumusi.
Seletustasandid isiksuse uurimisel:
Marvin Zuckerman: isiksuseomadused on kompleksed nähtused, millel on palju põhjuseid (aga kõik need saavad alguse geenidest) ...
Seadumuste peamised omadused:
- Isiksuse seadumused on eluea jooksul väga püsivad; väikesed muutused, mis esinevad, on süstemaatilised ja sarnased eri maailma paigus.
- Seadumused on pärilikud ligikaudu 50% osas, umbes 20% tulemuste hajuvusest seletub mõõtmisveaga ja 30% on põhjustatud keskkonnast. Samas perekonna ja koduse kasvatuse mõju on nullilähedane.
- Seadumused on universaalsed, nii seadumused ise kui ka nende struktuur on sarnane maailma eri keeltes ja struktuurides.
- Seadumusi ei saa muuta:
- keskkonnal ja elusündmustel on seadumustele väga väike ja piiratud mõju.
Käitumine ja temperament lapseeas ennustab ette isiksuse seadumusi nooruki- ning varases täiskasvanueas.
- KASVATUS EI MÕJU!
- Koos ja eraldi kasvanud kaksikud ei erine oma isiksuse omaduste sarnasuse poolest.
- Seega ühiselt jagatud keskkond (kodu, kasvatus jne.) ei avalda isiksuse omadustele märkimisväärset mõju.
- KESKKONNA MÕJU!
- Mitte keskkond ei kujunda inimest, vaid inimene valib vastavalt seadumustele endale keskkonna, mis nende seadumustega kõige paremini sobib.
- Ja kui see keskkond inimesele ei sobi, siis ta üritab muuta seda endale sobivaks!
- KASVATUSEST EI PEA LOOBUMA!
- Ainult kõige üldisemad seadumused on kasvatuse suhtes paindumatud.
- See, kas laps omandab korraliku hariduse, kas tal kujunevad välja eluks tarvilikud harjumused, kuidas ta õpib lahendama kriitilisi olukordi, millised on tema huvid ja väärtused,
- sõltub endiselt väga suurel määral kodusest kasvatusest ja eeskujudest.
- Kuigi me ei suuda teha introverdist ekstraverdist introverti, võime siiski õpetada seda, kuidas introverdi või ekstraverdina elada.
Isiksuse mõju:
Individuaalsed tagajärjed:
- Õnnelikkus ja eluga rahulolu
- Füüsiline tervis ja pikaelisus
- Psühhopatoloogia
- Mina-kontseptsioon ja identiteet
( vt. LEONHARDI BLOGI: Õnnelikkus, õnne valem)
Ekstravert ja introvert:
Ekstravert on aktiivne ja tegutsemishimuline, armastab vaheldust, eelistab individuaalset tegevust, saab energiat ja stiimuleid ümbritsevast asjade ja inimeste maailmast, saab tegevusenergiat oma sisemaailmast ja ideedest, ei varja oma mõtteid ja tundeid.
Introvert jätab oma mõtted ja tunded sageli enda teada, armastab suhelda ja teistega koos olla, eelistab olla omaette ja keskenduda mingile tegevusele, kaldub tegutsema impulsiivselt. Armastab mõtiskleda. Siia kuulun ka mina.
Kontrollkese:
Internaalsus:
-Inimese kalduvus paigutada kinnituse allikas endast väljapoole - Inimene on veendunud, et tulemus on määratud teiste inimeste või sündmuste poolt.
VÄLINE KONTROLLKESE
VÄLINE MOTIVEERITUS
Eksternaalsus:
- Inimese kalduvus paigutada kinnituse allikad iseendasse - Inimene on veendunud, et tema oskused ja võimed määravad tulemuse
SISEMINE KONTROLLKESE
SISEMINE MOTIVEERITUS
Internaalsus:
Internaalse inimese elufilosoofia:
- Kõrgem sotsiaal-majanduslik staatus
- individualistlik maailmakäsitlus
- suurem stressitaluvus
- parem vaimne tervis
- hea kohanemisvõime
- suurem paindlikkus
- vastutustunne oma elu ja tuleviku suhtes
- kõrge enesehinnang
- pikaajalised eesmärgid
- aktiivne eluhoiak
Eksternaalsus:
Eksternaalse isiksuse elufilosoofia:
- tunneb end välismõjude subjektina
- madalam sotsiaal-majanduslik staatus
- madal stressitaluvus
- kergemini haavatav
- frustreerunud
- toimib juhusele vastavalt
- madal enesehinnang
- lühiajalised eesmärgid
- passiivne eluhoiak
- madal kohanemisvõime
- mitteadekvaatne mina-kontseptsioon
Kontrollkese:
Eksternaalse kontrollkeskmega inimesed:
- on vähem rahulolevad oma tööga
- nad on töö juures kergemini häiritavad
- nad on vähem pühendunud tööle.
(Tervise kohta vaata LEONHARDI BLOGI: Tervis ja pikaealisus)
Isiksuse mõju:
Interpersonaalsed tagajärjed:
- Suhted sõprade ja perekonnaliikmetega
- Madal sotsiaalsus ja ekstravertsus on sageli seotud sotsiaalse tõrjutusega kaaslaste seas.
- Põlvkondade vahelisi suhteid mõjutavad negatiivselt kõrge neurootilisus, madal ekstravertsus ja madal meelekindlus.
- Romantilised suhted.
- Kõrge neurootilisus ja madal sotsiaalsus ennustavad suhtega vähest rahulolu, konfliktsust ja kuritarvitust.
- Sotsiaalsed/institutsionaalsed tulemid:
- Elukutsevalik ja tööga toimetulek/edukus
- Ekstravertsus on seotud sotsiaalsete ja meelelahutuslike huvidega elukutsevalikul,
- sotsiaalsus sotsiaalsete huvidega, suhetega
- Avatus loometöö ning teadustegevusega.
- Meelekindlus ennustab tööga hakkamasaamist,
- kõrge ekstravertsus ja madal neurootilisus on seotud sellega, kuivõrd inimene oma tööga rahul on.
Sotsiaalsed/institutsionaalsed tulemid:
- poliitilised eelistused ja väärtused
- Erinevate poliitiliste parteide toetajad erinevad pigem isiksuse omaduste ja väärtuste kui poliitilise platvormi/programmi poolest!
- Välismõjud (kultuur, kasvatus, sotsiaalsed praktikad, elusündmused jne.) ei muuda isiksuse põhilisi seadumusi!
-Kasvatusest ei pea loobuma - millised on lapse huvid, väärtused ja harjumused sõltub endiselt väga suurel määral kodusest kasvatusest ja eeskujudest.
Kokkuvõtteks:
Isiksus mõjutab:
- inimeste tervist ja ka eluea pikkust
- sotsiaalseid suhteid
- eelistusi, hoiakuid ja väärtusi
- elukutsevalikut ja palju muud.
Isiksus on tähtis!
Sellega ma lõpetan, nii et head aega ja jällenägemiseni järgmisel korral.

Intelligentsus ja selle mõõtmine

Intelligentsus ehk vaimne võimekus:
Intelligentsust on õigesti kolm sorti:
- Mõni inimene on sedavõrd intelligentne, et kui teda väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja;
- teine on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata vaid lihtsalt meelitatakse.
- kolmas on aga sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes.
Ingelligentia (ladina keeles) - arukus, taibukus, üldine vaimse arengu tase, IQ, intelligents, intellektuaalsed võimed, vaimsed võimed, õppimisvõime, tarkus, haritus, andekus, kohanemisvõime, kognitiivne võimekus. Võime arutleda, planeerida, probleeme lahendada. Taibata toimuva mõtet ja sündmuste põhjuslikke seoseid.
Definitsioonid:
1. Intelligentsus on üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler, 1975).
2. Intelligentsus sisaldab üldvõimekust ja mitmesugust spetsiifilist võimekust: Charles Spearman (1863-1945).
Intelligentsusteooriad:
Raimond Cattell (1905-1998)
Fluiidne ehk voolav intelligentsus:
- Võime arutleda ja kasutada infot, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes olukordades, koguda uusi teadmisi.
Kristalliseerunud intelligentsus:
- Omandatud oskuste ja teadmiste rakendamine spetsiifilistes asjades.
- Asjatundlikkus, kogemused
Intelligentsuse jagunemine:
7 liiki [Howard Gardner (sündinud 1943)]:
1. keelealane ehk lingvistiline
2. loogilis-matemaatiline
3. ruumiline
4. kehalis-kineetiline
5. muusikaline
6. naturalistlik
7. personaalne intelligentsus:
Interpersonaalne (isikutevaheline)
Intrapersonaalne (isikusisene)
Minu sobivus:
Mulle sobib kõige rohkem:
1.-2. kehalis-kineetiline intelligentsus
1.-2. Intrapersonaalne (isikusisene)
3. muusikaline
Mulle sobivad kõige rohkem kehalis-kineetiline ja Intrapersonaalne (isikusisene) intelligentsus. Kolmandaks on muusikaline intelligentsus.
Intelligentsusteooriad:
Robert Sternberg (sündinud 1945) kolmekomponendiline intelligentsusteooria:
1. seesmine komponent ehk analüütiline intelligentsus:
Inimeses endas toimuvad kognitiivsed protsessid.
2. Kogemuslik komponent: Loovus ehk kreatiivne intelligentsus:
Kogemuste mõju intelligentsusele.
3. Seotus väliskeskkonnaga ehk praktiline intelligentsus:
Igapäevaste probleemide lahendamine, on sõltuvuses inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast.
Pärilikkus ja keskkond:
- Naised enamasti edukamad keele- ja sõnavaraülesannetes.
- Meeste eeliseks ruumilist kujutlust ja matemaatilisi oskusi nõudvad ülesanded.
- Inimene valib keskkonna, mis vastab paremini tema iseloomule ja
- keskkond omakorda mõjutab tema iseloomujooni, neid arendades ja täiustades (Mischel, Schoda ja teised; 2002).
- Haigused, vanus, kultuurikeskkond, haridus
Raamat:
Gould, S.J. "Vääriti mõõdetud inimene" (2001)(Tõlkinud Juhan Kahk, toimetanud Ken Kalling).
Roheline Raamat: Varrak.
Psühholoogilised testid, vaimsete võimete testimine:
- Teste kasutatakse mõõtmaks inimeste vahelisi erinevusi või hindamaks, kuidas sama inimene erinevates olukordades reageerib.
Vaimsete võimete testimine, intelligentsustestid:
- vajadus kindlaks määrata ja hinnata vaimset mahajäämust.
- 1904 Prantsusmaal Alfred Binet' (1857-1911) - valitsuse ülesanne teha kindlaks õpiraskustega laps.
- Objektiivne test - tulemus ei tohiks sõltuda testijast, välisteguriteks.
- Esimest korda võeti kasutusele mõiste "vaimne vanus", mis erineb kronoloogilisest vanusest.
- Standardiseeritud skaala - võimaldas võrrelda tulemusi omavahel.
- 1905 avaldati esmakordselt test, hetkel tuntud "Stanford-Binet skaala" nime all.
Testid on tööriistad - ehk nende kasutegur sõltub nende kasutusviisist. Testi kasutajate ülesandeks on hinnata nende sobivust konkreetseks ülesandeks:
- mis on nende kasutamise eesmärk,
- millist infot nad annavad,
- kuidas tulemusi otsustusprotsessis arvestada jne.
näiteks: koolipsühholoogia
- illegaalsed testide kasutamised
Intelligentsuskvoot - IQ
- Võttis kasutusele William Stern (1871-1938)
- Intelligentsusvanus jagatakse eluvanusega ja korrutatakse 100-ga.
Näiteks: (12:16)×100=
- Üle 130 ülihea
- 90-109 normaalne, keskmine
- Alla 70 vaimne mahajäämus
- IQ 100- kokkuleppeline, tähistab inimgrupi keskmist tulemust konkreetses võimekuse testis, muutub ajas.
Flynni efekt - iga 10 aasta jooksul tõusevad tulemused 3 IQ punkti võrra.
Vaimsete võimete normaaljaotus:
Tüüpiline vaimsete võimete testi jaotus:
0-10: IQ 40-70; 130-150
10-20: IQ 70-75
20-40: IQ 75-80
40-80: IQ 80-85
80-100: IQ 85-100; 105-110
100-110: IQ 100-105
70-80: IQ 110-115
40-70: IQ 115-120
30-40: IQ 120-125
10-30: IQ 125-130
0-10: IQ 130-150
Vaimsete võimete testimine, intelligentsustestid:
- Hariduslike vajaduste hindamisel
Personalitöö valdkond (inimese sobivus vastavale erialale)
- Kliiniline töö (sõeluuringud, psüühikahäirete kindlaks määramine, ravi edukuse hindamine)
- teaduslikud uuringud (hindamaks erinevate tegurite mõju inimesele on vaja teada, kuidas ta teistest erineb)
- individuaalnõustamine (emotsionaalse heaolu/enesetunde, sotsiaalsete suhete jt hindamine).
- Üldise vaimse võimekuse testid.
- Spetsiifilise võimekuse testid
- Isiksusetestid
- Teadmiste ja sooritustestid

- Ei ennusta inimese toimetulekut elus.
- On võimalik ennustada õpitulemusi
- Ennustada inimese edukust hilisemas elus, tööelus.
- kas test ennustab tulevast käitumist või mõõdab hetketaset.
Intelligentsustestid jagatakse individuaalseteteks ja grupitestideks ning arvutil täidetavateks testideks. Olemas on eraldi testid lastele ja täiskasvanutele.
Enamlevinud testid:
- David Wechsleri intelligentsusskaalad:
Verbaalsed ülesanded:
informeeritus, sõnavara, arusaamine, sõnalised aritmeetikaülesanded
Mitteverbaalsed ülesanded: arvuread, pildiread
- John C. Raven progressiivsete maatriksite testid:
Mittesõnalised, pildilised, kujundilised, järjest keerukamaks.
Soovitused testide täitmisel:
- Lugege täpselt iga ülesande sõnastust!
- Arvestage oma aega!
- Kontrollige testi tulemuste kokkuvõtmise   poliitikat!
- Täitke vastustelehed korralikult.
- annab ettekujutuse oma võimekusest.
- enda võrdlus teistega in huvipakkuv.
Lohutust pakub teadmine, et ehkki mina ei ole geenius, ei ole seda ka suur enamus inimkonnast.
Abiks eriala valikul:
- Sotsiaalteaduskond
- Psühholoogia instituut
- Intelligentsus
- Vaimsete võimete testid
- Testide näidised
- Testid ja testimine:
- kutsevaliku testid
- Raveni progressiivsed maatriksid:

Raveni progresseeruvate maatriksite autoriks on inglise psühholoog John Carlyle Raven. J. Raven kaitses 1936. aastal Londoni Ülikoolis magistritööd teemal “Mental Tests Used in Genetic Studies: The Performances of Related Individuals in Tests Mainly Educative and Mainly Reproductive”. Raven lähtus Charles Spearmani tähelepanekust, et kõige paremini eristavad inimesi nende üldintelligentsuse taseme järgi ülesandeid, mis nõuavad erinevate objektide abstraktsete seoste leidmist, leitud seoste põhjal reeglite tuletamist ja viimaks nende reeglite rakendamist uute objektide leidmiseks. Sellele tuginevalt töötas Raven oma magistritöö raames välja testi, mida tuntakse Raveni progresseeruva maatriksi nime all. Magistritöös avaldatud testiversioon oli värviline (Coloured Progressive Matrices – CPM). Kaks aastat hiljem, 1938. aastal ilmus must-valge nn standardtesti versioon (Raven Standard Progressive Matrices – SPM). Hiljem on välja töötatud mitmeid spetsiaalselt teatud sihtgrupi testimiseks mõeldud testiversioone nagu „Progresseeruvad maatriksid edasijõudnutele” (Advanced Progressive Matrices – APM), mis on mõeldud eelkõige täiskasvanute testimiseks.

Raveni progresseeruvad maatriksid on intelligentsuse mõõtmiseks väljatöötatud test, mis ei sisalda alamteste ning põhineb üksnes inimese kujundite analüüsimise ja mustrite märkamise võimel. Täpsemalt antakse testi sooritajale tabelina esitatud kujundid (maatriksid) ning vastusevariandid, mille hulgast tuleb valida lünka sobiv kujund. Test on spetsiaalselt koostatud nii, et verbaalsete oskuste ja taustateadmiste roll oleks minimaalne. Testi sooritajal tuleb etteantud kaheksa kujundi põhjal leida seaduspärasus või loogiline järgnevus ja valida kuuest variandist kujundiseeria jätkamiseks või mustri lõpetamiseks sobivaim kujund. Test algab lihtsamate ülesannetega ja muutub järjest keerukamaks.

Raveni progresseeruvad maatrikseid peetakse üheks kõige puhtamaks fluiidse ehk voolava intelligentsuse (Fluid intelligence – Gf) mõõtmise vahendiks. Voolav intelligentsus on inimese loomuomane võime õppida, näha asjade vahel seoseid ning lahendada probleeme. Tüüpiliseks voolava intelligentsuse näiteks on loogikaülesanded, mille lahend ei sõltu teadmistest ja varasematest kogemustest. Testi vastuste analüüs on näidanud, et lahendamiseks on vaja vähemalt kolme tüüpi võimekust: visuaalsete mustrite tajumise võimet, visuaal-ruumilist kujutlusvõimet ja sõnalist analüüsioskust .

Testi kirjeldus

Testi küsimused on esitatud pildimaatriksitena, mille järgi on test saanud ka nime. Tühja ruutu tuleb sobitada üks kolmest kujundist, kas A, B või C. Õige vastuse leidmiseks peab vastaja avastama printsiibi, mis sobiks jätkama alumist kujundite rida. Testi 60 küsimust on jagatud kasvava raskusastmega osadeks, mis on tähistatud tähtedega A, B, C, D ja E, milles igaühes on 12 ülesannet. Kõik Raveni testi küsimused sisaldavad visuaalseid geomeetrilisi mustreid, millest on 1 osa puudu. Testi tegijale on antud 6 kuni 8 valikvastust, millest tuleb valida mustrisse sobiv. Testides kasutatakse enamasti 6 x 6, 4 x 4, 3 x 3, 2 x 2 maatrikseid. Raskemates osades on suuremad 4 x 4 maatriksid. See on kõige populaarsem ja levinum test, mis sobib testimiseks alates 5-aastasest kuni kõrge eani.

Testi vastuste analüüs on näidanud, et lahendamiseks on vaja vähemalt kolme tüüpi võimekust: visuaalsete mustrite tajumise võimet, visuaal-ruumilist kujutlusvõimet ja sõnalist analüüsioskust. Miks on just näiteks Raveni testi vastustes ilmnenud üks suuremaid skooride kasve alates 1930. aastatest? Flynni järgi on vastus selles, et Raveni ülesannetes pole reeglid ette antud. Need tuleb luua endal kohapeal ja just selle oskuse poolest on iga järgnev põlvkond eelnevast natuke parem.

Pika aja jooksul RPM testiga tehtud uuringud on välja selgitanud mitmeid olulisi seoseid, mis tunduvad usaldatavate ja püsivatena: poisid ja tüdrukud saavad enam-vähem ühesuguseid skoore; korrelatsioon koolihinnetega on üle 0,50; suurem sünnikaal tähendab kõrgemaid skoore 7.–8. eluaastal; ema suitsetamine raseduse ajal langetab lapse intelligentsustesti skoori paari punkti võrra jne.

Testi on kasutatud ka Eestis enam kui 30 aastat.

Saadaolevad testiversioonid

Tavalised progresseeruvad maatriksid (Raven Standard Progressive Matrices – RSPM)

Tavalised progresseeruvad maatriksid on originaalsel kujul maatriksid, mis esimesena avaldati 1938. aastal. „Booklet“ koosneb 5 osast (A-st E-ni), milles igaühes 12 osa. (Ala A1 kuni A12). Mida osa edasi, seda raskemaks läheb ülesanne, mis vajab aina võimekamat kongnitiivset võimet analüüsima ja šifeerima informatsiooni. Kõik ülesanded on esitatud mustana, valgel taustal.

Värvilised progreseeruvad maatriksid(Coloured Progressive Matrices – CPM)

Värvilised progresseeruvad maatriksid on mõeldud lastele vanuses 5–11, eakatele ja vaimselt ja füüsiliselt kahjustunud isikute testimiseks. Test koosneb standardtesti osadest A ja B, mille vahele on lisatud 12 täiendavat ülesannet, ehk siis osa A ja B. Enamik ülesandeid on esitatud värvilise taustaga, et test oleks testi tegija jaoks visuaalselt stimuleeriv. Viimased ülesanded B-osas on must-valged siis, kui testi tegija ületab ootusi, on lihtsam üle minna standardtesti osadele C, D ja E.

Progresseeruvad maatriksid edasijõudnutele(Advanced Progressive Matrices – APM)

Progresseeruvad maatriksid edasijõudnutele koosnevad 48 ülesandest, mis on esitatud kahes osas. Esimene osa sisaldab 12 ülesannet ja teine osa 36 ülesannet. Ülesanded on must-valged ja progressiivselt lähevad raskemaks. Edasijõudnute progresseeruvad maatriksid on sobilikud täiskasvanutele ja noortele, kes on keskmisest intelligentsemad.

Et varasemad intelligentsustestid (Binet'-Simoni test, Wechsleri intelligentsusskaalad) sõltusid inimese keelelisest arengust ja kultuuritaustast, siis oli väga raske neid teste kõigile inimestele kohandada. Raveni test kõrvaldas selle probleemi. Tänapäeval loetakse Raveni maatrikseid üheks kultuurist sõltumatumaks ja universaalsemaks testiks üldintelligentsuse (nn g-faktori) mõõtmisel.

(https://et.m.wikipedia.org/wiki/Raveni_progresseeruvad_maatriksid)

Psühholoogia harud

Üldpsühholoogia käsitleb normaalse täiskasvanud inimese psüühika (eriti taju, õppimise, emotsioonide ja motivatsiooni) üldisi seaduspärasusi. Selle kõrval on psühholoogial hulk harusid.
Arengupsühholoogia uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad.
Biopsühholoogia on spetsialiseerunud käitumise ja psüühika bioloogilistele alustele, uurides laia valdkonda küsimusi, mis on suunatud aju ja närvisüsteemi funktsioneerimise selgitamisele.
Diferentsiaalpsühholoogia uurib individuaalseid eripärasid.
Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist.
Eripsühholoogia uurib erivajadustega inimeste psüühika probleeme.
Geštaltpsühholoogia on holistik lähenemine psühholoogias, mis rõhutab taju analoogmehhanisme.
Internetipsühholoogia uurib arvutite ja interneti mõju inimestele.
Isiksusesühholoogia uurib inimkäitumise ja psüühika stabiilsust ja muutlikkust ajas ning inimesi omavahel eristavaid individuaalseid omadusi.
Keskkonnapsühholoogia käsitleb suhteid inimeste ja neid ümbritseva keskkonna vahel.
Kliiniline psühholoogia tegeleb ebanormaalse käitumise  uurimise, diagnoosimise ja ravimisega.
Kognitiivne psühholoogia pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele.
Kohtupsühholoogia keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne.
Koolipsühholoogia käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme.
Kriminaalpsühholoogia uurib kriminaalset käitumist.
Kultuuripsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib psüühika ja kultuuri omavahelisi vastastikku mõjutavaid seoseid.
Kultuuridevaheline psühholoogia uurib inimese käitumist ja psüühilisi protsesse erinevates kultuurilistes oludes.
Käitumisgeneetika ehk psühhogeneetika uurib pärilikkuse ja keskkonna osa psühholoogiliste omaduste kujunemises.
Liikluspsühholoogia uurib psühholoogiliste protsesside ja liiklejate käitumise vahelisi seoseid.
Neuropsühholoogia tegeleb psühholoogia ja neuroloogia kokkupuudete uurimisega.
Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele.
Organisatsioonipsühholoogia ja tööstuspsühholoogia tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms.
Pedagoogiline psühholoogia ehk hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist.
Psühhopatoloogia uurib patoloogilisi seisundeid ja isiksuseomadusi.
Psühhosemiootika uurib psüühilisi protsesse kui märgiprotsesse ja rakendab semiootilist lähenemist ning semiootilisi mudeleid psühholoogias.
Religioonipsühholoogia uurib kuidas religioon inimeses toimib.
Sotsiaalpsühholoogia uurib inimeste suhtlemist, seda kuidas kaasinimesed mõjutavad inimese mõtteid, tundeid ja käitumist.
Spordipsühholoogia tegeleb küsimustega, kuidas treeningu- ja võistlustulemusi parandada (reageerimiskiirust suurendada, surnud punktist üle saada jms.)
Tarbijapsühholoogia käsitleb inimeste ostuharjumusi ja reklaami mõju ostjate käitumisele.
Tervisepsühholoogia uurib seoseid vaevuste ja haiguste psühholoogiliste ja füsioloogiliste tegurite vahel.
Võrdlev psühholoogia loomade ja inimese arengut kõrvutades uurib psüühika ja käitumise kujunemist.

Mälu ja õppimine

Mälu:
Mälu on oma kogemuse ja muu info meeldejätmine, säilitamine, meenutamine ja unustamine.
Mälu põhiprotsessid:
- omandamine ehk meeldejätmine (salvestamine, kodeerimine)
- säilitamine
- meenutamine
- unustamine
Mälu saab liigitada:
1. Psüühilise aktiivsuse iseloomu järgi:
- motoorne mälu
- emotsionaalne mälu - tundmuste ja tunnete mälu
- kujundimälu - kujutluste, elu- ja looduspiltide, häälte, lõhnade, maitsete mälu
- sõnalis-loogiline mälu

2. Tegevuse iseloomu järgi:
- tahteline mälu
- mittetahteline mälu
3. Nimetatakse ka:
- nägemismälu
- kuulmismälu
- kompamismälu
- haistmismälu
- maitsmismälu
- liikumismälu
Lühiajaline ja pikaajaline mälu:
Jaotatakse info mälus säilimise aja alusel:
1. Lühimälu:
- Tajutud materjal püsib lühikest aega: kuni 30 sekundit.
- Maht on piiratud: 7±2 ühikut
- Sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest
- Töömälu vahendab infot lühimälust pikaajalisse mällu.
2. Pikaajaline mälu:
Pikaajaline mälu jaguneb kolmeks mälusüsteemiks (Endel Tulving):
1. Semantiline mälu:
- Üldised faktid maailma kohta
- ei ole seotud isiklike kogemustega
Näiteks: Prantsusmaa pealinn on Pariis
2. Episoodiline mälu:
Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on subjektiivne ajamõõde.
Näiteks: Milline oli ilm kui te eelmisel aastal Pariisis olles Eiffeli tornis vaadet pildistasite?
3. Protseduuriline mälu:
- Oskused, harjumused, mille meenutamiseks ei ole vaja nende peale mõelda.
- Materjal on salvestunud konkreetse harjutamise käigus.
Näiteks: noa ja kahvliga söömine, jalgrattasõit, ujumine, auto juhtimine, jne...
- Erinevate mäluülesannete lahendamisel on ajukoore erinevate piirkondade aktiivsus erinev, PET,
- Uuritakse ajukahjustusega patsiente.
Ühe klassifikatsiooni järgi on mälu liigid:
Nägemismälu
Kuulmismälu
Kirjutamismälu
Liikumismälu
Mällu salvestamine ehk kodeerimine:
Meeldejätmise edukus sõltub:
1. Kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud ja mõistetud
2. asjatundlikkus, materjalis orienteerumine
3. Tahtlik tähelepanu, keskendumine
Mõned näpunäited, nipid:
- Seosta õpitav teema olemasolevate teadmistega ja kogemustega
- kordamine, kordamine, kordamine
Mehaaniline kordamine - lühimälu
- Mõtestatud kordamine - pikaajaline mälu
Jaotatud õppimine ja kordamine.
Hermann Ebbinghaus (1850-1909)
- Kränkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks (süstematiseeri, seosta)
- Jutumnemoonika - pikema loetelu meeldejätmiseks koosta jutuke.
- Mälu ehk mnemoonilised tehnikad (Henry Roediger)
MÄLUTEHNIKA EHK MNEMOONIKA:
- On oskus kasutada ja treenida oma mälu (mälukunst).
- Tuleneb Kreeka mälujumalanna Mnemosyne (Uranuse ja Gaia tütar, sünnitas Zeusile 9 muusat) nimest.
1. mälureegel: peab olema positiivne sisendus ja tahe.
- Ma tahan seda meelde jätta
- see jääb mulle meelde
Öeldakse: homseks õpid - homme tead,
eksamiks õpid - eksamil tead
eluks õpid - elus tead!
Kodeerimine on MÄLUJÄLJE tekitamine
Näiteks: sõnu võib kodeerida:
-Tähenduse järgi (süvatöötlus)
-kirjutamise kuju järgi
-tindi värvi järgi
Mälutehnikaid, õppimisstrateegiaid:
Mehaanilise meeldejätmiseks asemel:
-Leia seoseid ja seaduspärasusi
- Loo piltlikke kujundeid
- Ülesütlemine, valjusti jutustamine iseendale
- Esita küsimusi
- Vasta endale
- Korda perioodiliselt (10-12 tundi)
- Hajuta õppimine ajaliselt
- Loo skeeme, struktuure, mõistekaarte, märksõnapilvi
- Asendussõnade meetod [Suurkõrv Plecotos auritus (L) - plekist auruti)]
Jätke meelde tähed!
K R T A P E Ü R T I P T
- Reasta, koosta sõna T R E KP A T R Ü PT I
- Tükelda
365123130282460602004
365 12 3130 28 24 6060 2004
Helilised konsonandid:
- L M N R V
- E L L E M E N E R V E E
- Loo seoseid, kasuta loovust
- Lydia Koidula elas aastatel:
1843-1886 (seos: 1843 ja 43-aastaseks)
- Didaktica magna ilmus 1632.a (ka TÜ)
- Info telefon 1188 (visuaalne pilt kahest viiulist)
-Võrdle
- Erista oluline ebaolulisest
Kordamise reeglid:
- korrata tuleb veidi rohkem kordi kui hädapärast tarvis (üleõppimise seadus)
- kordamine peab olema ajas jaotatud - 3 jaotatud kordamist on sama, mis 6-7 korda korraga (unustamiskõver tuleb üle kavaldada!)
- materjal peaks olema seostatud, mõtestatud
Meenutamine ehk reprodutseerimine:
- Järjestikune meenutamine
- Vaba meenutamine
- Ajendatud meenutamine
- Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip:
1. Reprodutseerida saab ainult seda, mis on kord mällu salvestatud
2. Meenutamine sõltub sellest, kuidas vastav info on meelde jäetud.
Tähtsad on seosed ja kontekst.
Amneesia - Ajukahjustusest põhjustatud mälukaotus
- Retrograadne amneesia- võimetus meenutada sündmusi teatud aja kohta enne ajukahjustust.
Anterograadne amneesia- võimetus jätta meelde sündmusi pärast ajukahjustuste teket
- Lapsepõlve amneesia
- Unenägude amneesia
- Kaitsev amneesia
Meelespidamine ja unustamine:
- Meelespidamise ebaõnnestumine ei tähenda, et info oleks kaotsi läinud.
- Üldjuhul on kasulik ja vältimatu elu osa
Unustamise põhjused:
- Interferents ehk vastastikune häirumine
- Konteksti mõju, arusaamatute faktide väärseletus
- Mõjutatud juhuslikest detailidest (tugev stress, vägivald, hirm, viha, küsimise vorm, maskeeringud)
- Motiveeritud unustamine (episoodiline mälu)
- Tähelepanu puudumine (on asju, millega puutume kokku väga tihti, kuid mida pole mõtet täpselt meelde jätta.)
- Ei korrata küllalt palju ja kohe
- Ei looda mõtestatud seoseid
Eksplitsiitne ja implitsiitne mälusüsteem:
Eksplitsiitne- teadvustatud episoodide ja faktide meenutamine (otsene varjamatu).
Implitsiitne- mitteteadvustatud annetega mälusüsteem (järeldav, varjatud).
Mõlemad mälusüsteemid, nii eksplitsiitne kui ka implitsiitne mälusüsteem kuuluvad pikaajalise mälu alla. Neist eksplitsiitse mälusüsteemi alla kuuluvad nii semantiline (faktid) kui ka episoodiline (elusündmused) mälu. Ning implitsiitse mälusüsteemi alla kuuluvad nii tingitud reaktsioonid, Praiming (mitteteadlik õppimine, varemkogetu) kui ka protseduuriline mälu (oskused, vilumused).
Praiming ehk kruntimine - baasilised elemendid jäetakse mällu ja ülejäänud luuakse selle alusel.
Head aega ja jällenägemiseni järgmisel korral.
Tšau

Närvisüsteem ja aju

Närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks närvisüsteemiks. Somaatiline närvisüsteem jaguneb veel kaheks: Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju ning piirdenärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju närvid ehk liikumiselundid ja meeleelundid.
Autonoomne närvisüsteem juhib siseelundite tööd ja jaguneb kaheks: sümpaatiline närvisüsteem ja parasümpaatiline närvisüsteem. Sümpaatiline närvisüsteem  aktiveerub ohu, stressi, pinge olukorras. Ta laiendab silmapupille, vähendab sülje eritust "paneb suu kuivama", kiirendab südame tööd, ahendab veresooni, kiirendab hingamist, aeglustab seedeelundkonna tööd, tõstab veresuhkru taset, eritab verre adrenaliini.
Parasümpaatiline närvisüsteem tegutseb siis kui on organism on rahuolekus.
Peaaju on käitumise kõrgeim juht.
Peaaju koosneb: taalamusest, suurajust, mõhnkehast, keskajust, väikeajust, piklikajust, ajusillast, ajuripatsist, hüpotaalamusest.
Piklikaju kontrollib hingamist, südame-vereringet, neelamist, aevastamist, okserefleksi
Väikeaju kontrollib koordinatsiooni ja tasakaalu
Ajusild kontrollib tähelepanu, ärkvelolekut, und, näolihaseid, keelt, silmi, kõrvu.
Keskaju on automaatsete liigutuste keskus. Keskaju on optiliste ja akustiliste orienteerumisreflekside keskus.
Näiteks: Seal toimub pea pööramine ootamatu valguse või heli korral. See juhib info liikumist aju eri osade vahel.
Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest. Taalamus tegeleb info edastamisega ajukoorde. Hüportaalamus tegeleb toitumisega, kehatemperatuuri hoidmisega, seksuaalse käitumisega, vedelikutarbimisega, hormoonide reguleerimisega, emotsioonide kontrollimisega.
Peaaju limbiline süsteem on emotsioonide ja naudingukeskus. See on seotud ka mälu, õppimise ja motivatsiooniga. Limbiline süsteem hõlmab keskaju, vaheaju ja suuraju koore erinevaid piirkondi. Ohuolukorras liigub info esmalt läbi limbilise süsteemi, siis läbi mandelkeha ehk amügdala, läbi hüportalamuse ja hipokampuse.
Suuraju ehk otsaju:
Suuraju ülesanded:
Juhib kõiki vaimseid tegevusi
Meeltekeskus
Mõtlemine
Mälu
Eneseteadvus - Mina isiksus
Õppimisvõime
Tahtelised tegevused
Suuraju koor koosneb neuronite kehadest ehk hallainest. Neuronite pikad jätked aksonid ehk neuriidid moodustavad valgeaine.
Suuraju poolkerad on ühendatud mõhnkehaga. Suurajul on kaks poolkera, vasak ajupoolkera ja parem ajupoolkera ning nende vahel olev tsentraalvagu.
Peaajul on neli sagarat: ees otsmikul otsmikusagar, pea peal kiirussagar, taga kuklas kuklasagar ja all oimu koha juures oimusagar.
Suuraju sagarad on seotud erinevate põhiliste funktsioonide reguleerimisega:
Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine
Kiirussagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a. lõhn, kuulmine ja nägemine
Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine
Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine.
Psüühiliste funktsioonide keerukus on tagatud erinevate ajupiirkondade koostöös.
Ajukoore funktsionaalsed väljad:
Assotsiatiivsed väljad
Motoorsed väljad
Sensoorsed väljad
Kahe ajupoolkera infovahetus toimub mõhnkeha kaudu.
Ajukoore piirkonnad vastututavad eri ülesannete eest:
Vasakus ajupoolkeras:
sõnalise info töötlemine (kõnekeskus, keel), kirjutamine, arvutamine
paremakäelisus
Analüütiline infotöötlus
Parem ajupoolkera:
ruumiline info, orienteerumine, kujunditega opereerimine, mittesõnaliste helide eristus, kunstimeel, kujutlusvõime, inimnäod ja teised keerukad visuaalsed objektid
vasakukäelisus
Sünteetiline - info terviklik töötlus
Motoorne homunkulus:
Näitab kui suur osa ajukoorest on hõivatud vastavate kehapiirkondade juhtimisega
Ajuvatsakesed:
Vesipea - ajuvatsakeste haiguslik suurenemine.
Ajukoores asuvad meeltekeskused Inimese 5 meelt  on kuulmismeel, haistmismeel, kompimismeel, maitsmismeel, nägemismeel.
Nägemiskeskus asub kuklasagaras. Kuulmiskeskus asub oimusagaras.

Närvisüsteem, Arengupsühholoogia

Nüüd jätkan seda, mis eelmine kord pooleli jäi.
Närvisüsteemi ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele.
Närvisüsteem saab pidevalt infot keha sisemusest (südamest, seedeelunditest, lihastest) kui väliskeskkonnast (silmade ja kõrvade kaudu).
Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastused/käsud.
Närvirakk ehk neuron:
Neuron on närvisüsteemi kõige väiksem osa. Närvisüsteem koosneb miljarditest omavahel tihedalt seotud neuronitest. Nende ülesanne on tekitada ja juhtida närviimpulsse.
Neuroni ehitus.
Iga neuron koosneb rakukehast (keskel asub tuum) ja jätketest - dentriitidest ja aksonist.
Dendriidid on lühikesed ja hargnevad (kr dendron - puu). Neid võib neuronil olla üks või mitu. Akson on üksainus pikk jätke.
Neuronite mõõtmed on erinevad (rakukehad 7-100. Koos pikkade jätketega (aksonitega) võib mõne raku pikkus ulatuda 1,5m. Neuroneid võib lugeda üheks organismi suurimateks rakkudeks.
Erutus saabub närvirakku dendriitide kaudu. Läbib rakukeha ja liigub mööda aksonit kas järgmisele neuronile või lõppelundile (lihasele, siseorganile).
Dendriidid -> rakukeha -> akson
Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad pikki ahelaid.
Närviimpulsid liiguvad alati kindlas suunas:
- erutus kulgeb perifeeriast (lihastest, näärmetest) kesknärvisüsteemi mööda aferentseid ehk tundenärvikiude;
- kesknärvisüsteemist perifeeriasse mööda eferentseid ehk motoorseid kiude.
Kuna närvikiusisene erutuse levik on elektriline protsess, siis ei või närviimpulsid kulgeda hajusalt. Vastasel korral tekiks lühise oht.
Selle vältimiseks on akson ümbritsetud müeliinkestaga - spetsiifilise rasva-valgu ühendiga.
Tagades impulsside sihipärase kulgemise, suurendab see kest ühtlasi nende liikumiskiirust.
Inimesel võivad närviimpulsid liikuda kuni 100 m/s.
Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete - virgatsainete ehk mediaatorite ehk neurotransmitterite vahendusel.
Virgatsainete toime närvisüsteemile võib olla erutav või pidurdav.
Virgatsained:
On avastatud üle 70 virgatsaine. Mõned klassikalised näited:
atsetüülkoliin- (Ach)
lihaste kokkutõmbed ja liigutuste juhtimine, mälu.
Näiteks:  Alzheimeri tõve puhul mälu halveneb, Ach hulk väheneb. Ach teke on pärsitud.
dopamiin- (DA)
mõjutab liigutusi, tähelepanu, õppimist.
Näiteks: Parkinsoni tõve korral pole ajus piisavalt DA-d. Parkinsoni tõbi põhjustab värisemist, lihasjäikust, tasakaaluhäired, sest tegemist on orgaanilise ajukahjustusega. Haigeid ravitakse dopamiiniga, aga selle üledoseerimine võib viia skisofreenia tekkele.
serotoniin- (5-HT)
osaleb une- ja ärkveloleku, meeleolu, isu reguleerimises. Serotoniinil on pidurdav toime.
Näiteks: pidurdab unistamist, pärssides kujutluspiltide teket. Narkootiline aine LSD pidurdab serotiini mõju - see seletab LSD toimele iseloomulikke hallutsinatsioone (ebataju, pettekujutlused).
Arengupsühholoogia:
Arengupsühholoogia uurib inimese arengut  alates viljastamisest ning tegeleb vanusega seotud psüühiliste ja käitumuslike muutuste teadusliku seletamisega.
Arengupsühholoogia põhimõisted:
Areng - igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne.). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt.
Füüsiline ja motoorne areng - kasvamine, motoorsed oskused jm.
Kognitiivne ehk tunnetuslik areng - taju, mälu, mõtlemise ja teiste tunnetusprotsesside areng, kõne areng
Sotsiaalne areng (sotsiaal-emotsionaalne, psühho-sotsiaalne) - emotsioonid, suhtlemine
Kõlbeline areng - väärtused, hoiakud, õige-vale
Vaimne areng - teadmised, oskused
Õppimine - keskkonna poolt tingitud muutus. Inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimub muutus (muutus võib olla nii positiivne kui negatiivne).
Küpsemine - muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast (nt koogamine 2-3. elukuul, sootunnuste avaldumine murdeeas jm.).
Kasvamine - pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine.
Sensitiivne periood - periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti (nt. 2-3 eluaasta - kõne kiire areng; 8-9 eluaasta - suur vastuvõtlikkus nähtavate asjade suhtes, nt. vägivallafilmid)
Kriitiline periood - teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil (näiteks: kõne omandamine on võimalik ainult ajavahemikus 1,5 ea - murdeiga)
Optimaalne periood - periood, kus areng toimub kõige paremini ja kiiremini (õppimise ja õpetamise seisukohast). Näiteks: 3a - eneseteenindamiseoskuste arendamine (söömine, enda järel koristamine)
Arenguperioodid:
Sünnieelne periood
Vastsündinu (1 kuu), imik (0-1a)
Varane lapseiga ehk eelkooliiga (2-7 ea)
Keskmine lapseiga e noorem kooliiga (7-12 ea)
Murdeiga ehk vanem kooliiga (12-18 ea)
Varane ehk noorem täiskasvanuiga (18-30-ndad)
Keskmine täiskasvanuiga (40-50-ndad)
Hiline täiskasvanuiga (60-...)
Arengukiis - periood arengus, kus toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist.
Arengukriisid on ette ennustatavad - toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal. Arengukriisid on seotud elusündmustega või füüsilise arenguga. Näiteks:
Lasteaeda minek
Kooliminek
Murdeiga
Kooli lõpetamine
Tööleminek
Abiellumine
Lapse sünd
ja muud...
Nüüd ma siis lõpetan.
Head aega ja jällenägemiseni.

Tantra

Tantra (tiibeti rgyd, sanskriti tantra) on hinduismist ja mõningate mitte-theravaadabudistlike koolkondade poolt kasutusele võetud esoteeriline praktika. Tantrad on vadžrajaanas ja Hinduismis sisalduvad õpetused. Buddha õpetuste algne kogumik (paali keelne Tipiṭaka) ei sisalda tantraid ehk salatekste (Sansk.: tantra), kosmilisi diagramme (Sansk.: yantra) ega enigmaatilised vormelid (Sansk.: mantra), need pärinevad hilisemast tantrismist. 

Tantra ajalugu:

Umbkaudu 7.–10. sajandil Vana-Indias ülipopulaarne religioosne fenomen, mis Läänes nimetatud tantrismiks, taotles eelkõige feminiinse komponendi tagasitoomist senimaani üsnagi maskuliinsesse vaimu- ja usuilma. Seega oli tegu omalaadse keskaegse feminismiga, naiste osa ümberhindamisega religioonis, ent mitte üksnes. Hindude jaoks tähendas tantrism askeetide jumal Śiva ja tema abikaasa Śakti kultust, milles kummardati maailma mees- ja naisalget koos. Tänaseni ei täida maailma Śiva pühamuid mitte tema kujud (nagu teiste hindu jumalate puhul), vaid templi keskseimal kohal on kivist Śiva suguelundi (liṅga) kujutis, mis torgatud läbi Śakti genitaalide (yoni). Jumalate kujutamine suguühtes sümboliseeris seda liitu, milles Śiva polnud üknes mees, vaid ka õpetaja, lihasuretaja, kelle askeesi täiendas Śakti, naine, õpilane ja püha prostituut. Tantrism pööras pea peale rüveda ja püha mõiste, rõhutas õpetaja (guru) ja õpilase (śiṣya) suhte erilisust, teadmiste personaalset edastamist, ent ka õpilase „võitu” õpetaja üle. Tantrismi üheks kuulsaimaks kujutiseks on raevukas ja mitmekäeline, verine ja pealuukeega, rõveda välimusega Śakti (või mõni tema raevukatest kehastustest, näiteks Durgā), kes istub või tantsib Śiva laibal (mõnikord temaga suguühtes olles), juues oma mehe maharaiutud peast tema verd. Tarvitusel olid esoteersed vahendid teadvuse ja maailmataju avardamiseks: salatekstid (tantra), kosmilised diagrammid (yantra), enigmaatilised vormelid (mantra). Asjassepühendatud meessoost braahmani seisusest askeedid rikkusid teadlikult ja rituaali käigus lihasuretamise reegleid, juues alkoholi (madya), süües liha (māṃsa) ja kala (matsya), suitsetades narkootikume (mudrā) ja astudes ühtesse (maithunā) madalast soost naistega. Mediteeriti surnuaedadel, kus askeete ümbritsesid lagunevad laibad, või mediteeriti inimkeha rüveduste (sperma, uriin, sitt, menstruatsiooniveri, ila) üle. Leebemal ja sümboolsemal kujul (st ilma reaalseid praktikaid rakendamata) on tantrism mõjutanud ka budismi, eriti selgelt Tiibetis.^[1]

Keskaegses Indias põimusid kolm religioosset fenomeni (yoga, bhakti ja tantra) ning kaks teadust (meditsiin ehk āyurveda ja armukunst ehk kāmaśāstra) omavahel läbisegi, andes Vana-India vaimsusele tugeva aktsendi. Sellestsinasest sasipuntrast ongi pärit praktikad, mis praegu on populaarsed, sest India vaimsus on alati olnud ülimalt praktiline, igal filosoofial, maailmavaatel ja usundil on ja on alati olnud praktiline väljund, tegevus, mille kaudu ideed praktikasse paigutada.^[1]

Samuti mõjutasid tantrismi Tiibeti algne usund bön ja teised neis regioonides, kuhu budistlik tantrism saabus varem eksisteerinud usundid ja kultused. Vadžrajaanas kujutatatakse Buddhasid ja bodhisattvaidkoos jumalustest saatjatega, samuti hinduistliku tantrismis seal siis šaktiga. Tantristliku budismi vormi viis Padmasambhava 8. sajandi teisel poolel Tiibetisse. 11. sajandil oli Kālatšakra saanud populaarseks õpetussüsteemiks millega levis ka mahajaana budismi maades Ürg-Buddha (Ādi-Buddha) kultus.

Kuulsamaid tantrate õpetajaid oli 7. sajandilTiibeti budismi rajaja Padmasambhava ehk Guru Rinpotše.

Tantrism on enesele eesmärgiks seadnud tõlgendada inimese olemust põhjuse ja tagajärje seoses. Sel põhjusel peetakse šaastratest ajaliselt hiliseimat "Tantra šaastrat " sobivaimaks kali-juuga, praeguse ajastuga.

• (Šakta ja Šakti) – (jab-jum) , Pradžnja

Tantrismis pööratakse erilist tähelepanu “raevukatele” jumalustele, usukaitsjatele – dharmapaladele. Tekkis ka terve rida naisjumalusi, hiljem lisati nn “vasakukäelises” tantras jumalustele abikaasad – pradnjaa vidjaad – Buddhadele ja bodhisattvatele. Sageli kaasnes vidjaade kultuse näiliselt erutav tasand ja selline tantra väline visuaalnekülg on uimastanud eurooplastest uurijaid, kes on pidanud tantrat seksiõpetuseks, Hipidsidusid vasaku käe tantra oma seksrevolutsiooniga ja tegid sellest tõelise liiderdamise ideoloogia.

Tantristlikelt jumalustelt pühenduse ja tarkuse, teadmiste saamiseks riituste puhul on tantrate praktiseerijal ilmtingimata tarvilik teadvuse seisundi kontroll. Teadvuse kontroll on eesmärk, mille poole tuleb alati püüelda. See on tantristi arusaam vastukaaluks üldisele ühiskondlikule müüdile mida levitatakse läänemaailmas, kus räägitakse kosmilisest tantristlikust ekstaasist .

Tantristide (tantrist sngags-'chang) uskumuste kohaselt kaasnevad õige harjutamisega üleloomulikud võimed (siddhid). Riitustelkasutati mitmesuguseid rituaalesemeid – inimkolbast kapala, sääreluust trompet, inimkontidest valmistatud keed ja põlled, pistoda phurbaa.

Mahajaana tantrad (theg pa chen po, sanskriti mahāyāna)Redigeeri

• Joogatšaara
• Mādhyamaka (dbu ma)
• Svātantrika (rang rgyud pa)
• Sautrāntika-Mādhyamaka (mdo sde spyod pa'i dbu ma)
• Yogācāra-Mādhyamaka (rnal 'byor spyod pa'i dbu ma)
• [[Prāsangika]] (thal 'gyur pa)

Vadžrajaana eksisteerib tänapäeval vaid kahe budismi koolkonna juures. Esimene on Tiibetibudism, mille alla käivad sellised alad nagu Bhutan, India, Nepal, Edela ja Põhja Hiina, Mongoolia, Habarovski krai, Burjaatia, Tuva ja Kalmõkkia. Need on paigad, kus budism on juba traditsioonina juurdunud kohalikku kultuuri. Teine on Jaapanis shingon. Shingon on jaapanipärane vorm hiinakeelsest terminist Zhenyan, mis tähendab "Tõe sõnad", mis omakorda on sõna (mantra) tõlge sanskritist.

Shingon kui koolkond tekkis Jaapanis Heiani (794–1185) ajastul kui munk Kukai reisis Hiinasse 804. aastal kus õppis ja praktiseeris tantraid ja tagasi Jaapanisse saabudes tõi kaasa suure hulga tekste ja kunsti.

Aja möödudes töötas välja enda isikliku sünteesi praktika ja esoteerika kohta, kus kesksel kohal on (Mahavairotshana Tathagata) ehk Vairotshana kõrgeim vorm.

• Bya rgyud (sanskriti kriyā-tantra)
• Spyod rgyud (sanskriti caryā-tantra)
• Rnal 'byor rgyud (sanskriti yoga-tantra)
• Bla na med pa'i rgyud (sanskriti anuttara-yoga-tantra)

Varajased tantra tekstid on jagatud nelja kategooriasse.

1. Krijatantra
2. Tšarjatantra
3. Yoga Tantra
4. Anuttarayoga Tantra

Sellist klassifikatsiooni tantrate puhul rakendas tiibetlane Bu-ston 14. sajandil.Nyingma koolkonnas on suutrad (suutra-mdo) jagatud kolme ja tantrad (rgyud) kuude erinevasse klassi. Tiibeti budismi tekstide kogumik Kandžur sisaldab enda viimases osas Gyu (rgyd) (sanskr.: Tantra ) suurel hulgal tekste ,mis on möeldud vadzrajaana jatantrismiga tegelejatele.

• Krija tantra
• Charja tantra
• Jooga tantra
• Atijooga tantra
• Anujooga tantra
• Mahajooga tantra
• Anuttarajooga tantra

Nyingma koolkond jagab tantrad kahte suurde rühma: sisesed ja välised tantrad.

Kõrgeima Jooga tanrad jaotatakse omakorda alamklassidesse:(Non-duaal) , isa – ja ema- tantrateks

• Nama-Sangiti Tantra
• Kalachakra Tantra

Ema tantrad:

Buddha pere:

• Sarva-Buddha-Samayoga

Akšobhja

• Hevajra Tantra
• Samvara Tantrad
• Tšakrasamvara Mula Tantra
• Khasama Tantra
• Laghu-Samvara
• Vajradaka
• Samvarodaya
• Yoginisancara
• Abhidhanottara
• Samputa
• Herukabhyudaya
• Dakarnava
• BuddhaKapala Tantra
• MahaMaya Tantra
• Arali Tantra

Vairotšana

• Catuhpitha Tantra
• Candamaharosana Tantra

Ratnasambhava

• Vajramrta Tantra
  Amitabha

• Lokanatha
• Tara-Kurukulla

Amoghasiddhi

Namas Tare Ekavimsati Vajrakilaya TantraMahakala

Vadžradhara

Yathalabdha-Khasama Isa tantrad

Akšobhja

• Guhyasamaja Tantra
• Vajrapani Tantra

Vairotšana

• Yamari

Amitabha

Bhagavad-Ekajata Tantra

Vadžradhara

• Candra-Guhya-Tilaka

Mõned tantrate nimetusedRedigeeri

• Acalamahaguhya tantra
• Anuttara-yoga tantra
• Ati-yoga tantra
• Cakrasamvara tantra
• Carya tantra
• Guhyagarbha tantra
• Guhyasamaja tantra
• Hevajra-tantra
• Laghu-cakrasamvara tantra
• Laghu-kalacakra tantra
• Ka tantra
• Kalacakra tantra
• Kriya tantra
• Mahakala tantra
• Maha-yoga tantra
• Manjusrimula tantra
• Parishodhana tantra
• Rakta Yamari tantra
• Ragaraja tantra
• Samputa tantra
• Simhanada tantra
• Uttara tantra
• Vajramrta tantra
• Vajrashekara tantra
• Vajrapanjara tantra
• Yamantaka tantra
• Yoga tantra
• Yuddhajayarnava tantra

Tantra rituaalinstrumendidRedigeeri

Kapala tehakse alati inimese pealuust. See sümboliseerib meie meelte olemust. Rituaalses praktikas kasutatakse kapalattantriku teadvuse seisundi ja meelte ohverdamiseks raevukale jumalusele, sellepärast on thankadel kujutatud kapalasmeeled, täpsemalt meeleelundid – silmad, kõrvad, keel, nina.

Tilbu Tilbu on (sanskr. (khantA), тиб.dril-bumong. хонхо) , käepidemega metall-kelluke. Hoitakse vasakus käes, helistatakse rituaalideja tseremooniate ajal. Tilbu kasutamine eeldab ka teise temaga kaasaskäiva ehk komplektis oleva instrumendi olemaoslu nimega Vadžra, dordže (vadžra, tiib.rdo-rje). Vadžrat ehk dordžet hoitakse paremas käes.

Bön (bon) tantraRedigeeri

(https://et.m.wikipedia.org/wiki/Tantrad)

Tantra

Tantra olemusest

Tantra on terviklik vaimne teekond, isikliku arengu täpne teadus. Selle eesmärk on praktiseerijat positiivselt muuta, kuni ta jõuab valgustumiseni ning anda praktiseerijale tööriistad, et valitseda oma elu loomise üle ja kontrollida selle salajasi jõude. Tantra terviklik loomus tunnustab nii materiaalseid kui vaimseid eesmärke.

Sanskritikeelne sõna „tantra“ tähendab sõna-sõnalt „lõimima“ nagu kudumismasinal või „laiendama“. See tuleb sõnatüvest tan – venitama või laiendama ja tra – päästma.

Tantra on elujaatav süsteem ja teekond

Tantra on elujaatav teekond – see ei eita maailma, nagu mitmed vaimsed teekonnad, vaid pigem võtab selle omaks. Tantristliku suhtumise filosoofiline baas on, et kõik on jumalik. Seega mitte millestki ei keelduta, mitte midagi ei eitata ega suruta maha ja selle asemel on kõik aktsepteeritud, integreeritud ja transformeeritud. Tantra pakub võimaluse jõuda vaimse realisatsioonini selles maailmas ja selle maailma kaudu. Tantristlik teekond on paradoks, kus inimese enda vangla seinad loovad võimaluse tema vabanemiseks. Siin on suur kontrast askeetlike vaimsete õpetustega, mis on meie arusaama vaimsusest palju mõjutanud. 

Tantras lähtutakse arusaamast, et universum on terviklik ja mitteduaalne ning makro- ja mikrokosmos resoneerivad omavahel ja vastavad teineteisele.

„Mis on siin, on kõikjal, mida ei ole siin, seda ei ole kusagil.“

Universumi väljendunud (manifesteerinud) osa on jagatud seitsmeks tasandiks, tihedamast energiast peenemaks: füüsiline, energeetiline/eeterlik, astraalne, mentaalne, põhjuslik ja kaks väga peent lisatasandit, mida mõnikord kutsutakse Buddhi ja Atman. Kõiki neid tasandeid võib nimetada ka kehadeks. Enamik inimesi on teadlik ainult füüsilisest tasandist või füüsilisest kehast. Sügavamate kehade ja peenemate universumi tasandite tajumist ja kontrolli saab arendada jooga- ja tantrapraktika abil.

Mees- ja naisaspekt ehk Shiva ja Shakti

Shiva ja Shakti – kui traditsiooniliselt on enamik vaimseid süsteeme suunatud meestele, siis tantra loob võrdselt väärtusliku koha ka naistele ja Jumalikule Naiselikkusele. Shakti on universumi manifesteerunud printsiip, samal ajal kui Shiva on puhas teadvus. Shivat ja Shaktit peetakse jumalikuks paariks. Nad on ühe ja sama teadvuse duaalne aspekt. Nad näivad eraldiseisvatena, kuid on samas täielikult armastuses ühendunud. Enamus traditsioonilisi süsteeme keskendub ainuüksi Shivale, puhta teadvuse printsiibile. Tantra mõistab, et inimestel on lihtsam olla teadlik universumi manifesteerunud osast, Shaktist, ja nii saab teadlikkuse abil jõuda Shiva ja Shakti ühenduseni. Shaktist saab vaimse transformatsiooni võti ja seda tunnustatakse kui Jumalikku Naiselikkust.

Tantra ja seksuaalsus

Tantristlikest õpetustest ja tekstidest on vaid vähem kui kümnendik seotudseksiga. Eksisteerib mitmeid tantra liine (parema käe tantra) kus seksuaalne kontakt partnerite vahel sootuks puudub, sellele vaatamata aga kasutatakse Shiva (+) ja Shakti (-) polaarsusest tulenevat energeetikat vaimseks arenguks ka seal.

Seksi aktsepteeritakse ja kasutatakse tantras, seks ei ole aga  praktika peamine fookus ja eesmärk omaette. Tegelikult on oluline meeles pidada, et tantra on seksuaalse iha ületamine, mitte lihtsalt selles mõnulemine. Seksi ja seksuaalset energiat kasutatakse eesmärgil, mis ületab seksi. Tõeline tantra praktiseerija kasutab seksuaalset iha ja püüab seda ületada, ta paneb oma naudingu vaimse arengu teenistusse. Tänu sellele kavatsusele saavad iha ja seksuaalne tegevus tööriistadeks ega muutu eesmärgiks omaette. Seksuaalse tantra praktiseerimisel ilma selge mõistmise ja kavatsuseta on võimalik kukkuda punasesse tantrasse ja eemalduda vaimsest suunast, muutudes oma ihade orjaks. 
Enamikele inimestele on seksuaalne iha tugevaim tung ja selle üle kontrolli ja meisterlikkuse saavutamine on väga keerukas. Tantra teekonnal käimist võrreldakse tihti noateral käimisega või tiigriga ratsutamisega. See on efektiivne ja võimas, kuid libastumine võib lõppeda (vähemalt ajutise) hävinguga. Sellel efektiivsel, kuid samas väljakutseid esitaval teekonnal on vajalik guru või õpetaja kaitse toetamaks ja selgitamaks.

Keha kasutamine kui vaimne ressurss

Vastupidiselt askeetlikele vaimsetele praktikatele, saab tantras kehast tempel. Tantra praktikatest on tulnud hatha ja kundalini jooga teadused ja sellised vaimsed praktikad, mis kasutavad keha, et keha ületada. Kui praktiseerida ideaalini, muutub keha surematuks ja Shakti ilmneb (manifesteerub) kehas kui lõpmatu energia allikas, mida kutsutakse kundaliniks. Tantras kasutatakse ka salajasi teaduseid nagu astroloogia, parapsühholoogia, alkeemia ja maagia.

 

"Tõeline Sannyasin elab maailmas, aga ei lase ennast sellest kaasa haarata. Need, kes eitavad ennast, elavad metsas ja närivad rahuldamata ihade mäletsetud toitu, ei ole tõelised loobujad.

Ela elulahingu keskel!

Igaüks suudab jääda rahulikuks koopas või magades. Seisa tegevuse hulluse keerises ja jõua Keskmeni."

 

Swami Vivekananda

Tantramassaaž

Tantramassaaži termini alla on koondatud terve teaduste ja tehnikate kompleks erinevatest tervendamise õpetustest ja erinevatest paikadest, mille läbivaks ühiseks nimetajaks on tervendav puudutus, kohalolu, palve ja energiatöö. Tantramassaaži käigus tunnetab terapeut tervendatava vajadusi ja valib tervendamiseks hetkel sobilikumad võtted. Tantramassaaži seansile tulles oleks hea läbi mõelda, mis on Sinu eesmärk. Loomulikult on tore ka niisama lihtsalt massaaži ja puudutust nautida, kuid läbi tantraamassaaži on võimalik kogedaka võimast ja kestvat tervendust. Lisaks energeetilisele ja emotsionaalsele toimele võib tantraamassaaž olla asendamatuks abiks suguorganite valulikkuse või tundetuse korral,  erektsioonimurede korral, juhul kui Sul on raskusi orgasmide saamisega või juhtimisega ja muude seksuaalsete blokeeringute korral. Kindlasti ei ole tantramassaaži osaks mistahes vormis seks ega seemnepursekeni stimuleerimine.

Soovi korral võid saada tantramassaaži ka partneriga samaaegselt ja/või õpetusi tantramassaaži tegemiseks.

Tantramassaaži seanssi kestvus 2-2,5 tundi, hind 150 eurot.
Seanss algab konsultatsiooniga, kus räägime läbi eesmärgid ja võimalikud piirangud. Palun tule seansile ilma kiirustamata ja piisava ajavaruga, kuna tantramassaaž võib üles tuua erinevaid tugevaid emotsioone. Ole enda vastu õrn paar päeva ka peale seanssi. 

Meie tervendajad:

Tantramassaaž Shaktidele  Margus Sarmet

Tantramassaaž Shivadele ja Shaktidele Laila Elhuveig  (vaata ka: www.tervepuu.com/massaaz) 

Tantramassaaž Shivadele ja paarismassaazJaanika Jeskina 

(http://www.tantratants.ee/tantramassaaz/)

(http://tantratants.ee)

Põhimõtteliselt on tantra nagu mantra ainult, et tants. Põhimõtteliselt on see budism, Theravaada koolkond.

Head aega ja jällenägemiseni järgmisel korral.

Tsau