Ekspressionism kunstis

Ekspressionism

Mõiste

Mõistet "ekspressionism" kasutati esimest korda prantsuse keeles 1901. aastal Pariisis Sõltumatute kunstnike ühingu (Salon des Independants) näituse kataloogis.
Saksa keelde jõudis ekspressionismi mõiste tänu 1905. aastal Dresdenis ilmuma hakanud ajakirja Sild (Die Brücke) ning 1909. aastal Berliinis ilmuma hakanud ajakirja Torm (Der Sturm) ümber koondunud ekspressionistlike kunstnike rühmitustele. Olulisimaks ekspressionistlike kunstnike rühmituseks võib pidada 1911. aastal Münchenis tekkinud rühmitust "Sinine ratsanik" (Der blaue Reiter), kuhu lisaks Emil Noldele, Ernst Ludwig Kirchnerile, Franz Marcile ja August Mackele kuulusid ka tuntud abstraktsionist Wassily Kandinsky ning austria kunstnik ja kirjanik Oskar Kokoschka.
Mõistet "ekspressionistid" kasutati esimest korda 1911. aasta aprillis 22. Berliini Setsessiooni kataloogi eessõnas. Ekspressionistideks nimetati näiteks uue prantsuse maalikunsti esindajaid André Derain'i, Raoul Dufy'd.
Sellest peale hakati rääkima ekspressionismist ka muudes kaunites kunstides.

Taust

Ekspressionistliku kunstilise väljenduse üheks põhjustajaks peetakse Esimese maailmasõja eelseid ühiskonnas levinud palavikulisi meeleolusid. Stress, saabuva katastroofi aimdus, turvatunde puudumine, majanduskriis – kõik see õhutas konflikti ka inimese sisemaailmas.
Ekspressioniste mõjutanud oluliseks nähtuseks oli ka Austria neuroloogi Sigmund Freudi (1856–1939) psühhoanalüüsi teooria, mis uuris nihestunud hingeeluga inimese sisemisi hirme.

Ajalugu

Esimesed ekspressionismi ilmingud on märgatavad juba 19. sajandi lõpus hollandi kunstniku Vincent van Goghi (1853–1890) ja norra kunstniku Edvard Munchi (1863–1944) maalidel. Munchi maalide ja graafiliste lehtede sarjas „Karje“ (neli versiooni aastatest 1893–1910) on kujutatud naist, kelle nägu moonutab surmahirm. Lõuendilt vaatavad vastu ahastus, lootusetus ja hukule määratus

Kujutav kunst

Egon Schiele. Perekond. 1918

Ekspressionismi eelkäijateks võib pidada foove ning Edward Munchi ja Vincent van Goghi loomingut. Ekspressionismi "esimese laine" (1905—1914) algatajateks said 1905. aastal Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke ('sild'), Ernst Ludwig Kirchner ning Müncheni grupi Der Blaue Reiter ('sinine ratsanik') ümber koondunud kunstnikud.
Ekspressionistlikud kunstnikud väljendasid oma töödes tihti äärmuslikke emotsioone.
Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Kunstnikud kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit.
Ekspressionistid kasutasid tihti räigeid värvikontraste või "poriseid" värve.
Ekspressionismi "teine laine" (alates Esimesest maailmasõjast kuni 1933. aastani) oli veelgi ühiskonnakriitilisem. Maalid olid sünged, grotesksed. Kunstnikud väljendasid ängistust, leina ja põlgust ühiskonna vastu. Maalidel kujutati maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast.
Die Brücke kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga, lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige.
Ekspressionismile Saksamaal tegi lõpu 1933. aastal võimule tulnud Hitler, kes keelustas kogu moodsa kunsti. Paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse, kus panid aluse uuele kunstivoolule abstraktsele ekspressionismile. Samasugune ekspressionismivastane olukord valitses ka NSV Liidus Stalini ajal.
Kunstnikke: Otto Dix, Max Beckmann, Lucian Freud, Ernst Ludwig Kirchner, Käthe Kollwitz, Franz Marc, Emil Nolde, Max Pechstein, Karl Schmidt-Rottluff, Egon Schiele.

Fovism kunstis

Albert Marquet "Vue de Paris, le quai du Louvre" (1906)

Fovism on 20. sajandi algul väljakujunenud kunstivool, mis on omane foovide rühmitusse kuulunud prantsuse kunstnikele. Foovide esimene ühisnäitus toimus 1905. aasta Pariisi Sügissalongis . Nime võlgnevad foovid kunstikriitik Louis Vauxcelles'i märkusele, kes arvas end olevat nende teoste keskel kui "metsikute loomade seas" (parmi les fauves).
Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest.
Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks.
Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, mil enamik senistest liikmetest haarasid kinni uutest väljakutsetest ja läksid edasi teist teed.
Foove peetakse ekspressionismi eelkäijateks, kuid näiteks Georges Braque pöördus hoopis kubistliku stiili poole.

Fovistid

• Henri Matisse (1869–1954) - Foovide rühmituse keskne kuju. Ta arvas, et kunstnikul ei ole vaja loodust kopeerida, vaid tal tuleb lasta tegelikkusel mõjuda endale ja püüda neid tekkinud meeleolusid väljendada. Samuti arvas ta, et kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele. Nii ongi Matisse'i teosed vaatamata väga erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid. Matisse viljeles fovismi elulõpuni.
• Raoul Dufy (1877–1953) - tema teostes on sageli muusika motiive.
• Albert Marquet (1875–1947)
• Maurice de Vlaminck (1876–1958) - kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming.
• André Derain (1880–1954) - kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Derain sattus hiljem kubismi mõjude alla.
• Georges Braque (1867–1956) – kuulus foovide hulka kaks aastat. 1907. aastal jõudis ta koos Picassoga kubismini.

Erandlik tegelane foovide seas oli Georges Rouault (1871–1958), keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused. Nooruses oli ta töötanud keskaegsete kirikute vitraažide taastamisel. Tema töödele on iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv.
Fovismil oli suur mõju 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keelest expression, 'väljendus

Regionalism Kunstis

Regionalism

Thomas Hart Bentoni õlimaal "Chilmarki inimesed" (1920)

Regionalism on Ameerika Ühendriikide kunstivool, mille viljelejad kujutasid maaelu stseene. Regionalismi kõrgaeg oli aastatel 1930–1935.

Regionalismi teke

1920.–1930. aastatel asusid USA väikelinnade ja külade elanikud siirduma suurlinnadesse. Omapäraste piirkondade elukorraldused sulandusid ühtseks, standardiseerunud elulaadiks, ning selliste inimeste maaelu tagaigatsevale meeleolule vastas regionalistide looming.

Ameerika kunstis iseloomustab regionalism realismi suunda, mis eemaldus linnast ning tehnoloogilisest arengust ja keskendus maaelu stseenide kujutamisele. Eriti hinnatud olid regionalismi tööd just suure depressiooni ajal 1930. aastatel, sest need sisendasid ameeriklastele turvatunnet.

Esindajad

Regionalismi kuulsamad esindajad on Grant Wood (1891–1942), John Steuart Curry (1897–1946), Andrew Wyeth (1917–2009) ja Thomas Hart Benton (1889–1975).

Regionalistidest olid tuntud ka George Biddle ja Marsden Hartley. Hartley juhindus kõigepealt traditsioonilisest maalimisstiilist, hiljem võttis eeskujuks Euroopa avangardistliku stiili, eriti Kandinsky. Hiljem leidis juba endale iseloomuliku pildikeele, mida rakendas olustiku- ja meremaalides, mis olid seotud ta kodukoha Maine'iga. Hartleyst sai 1930. aastatel regionalistliku liikumise juht.

Raamatu info; wattbad

Mulle tekkis mõned kuud tagasi tahtmine hakata lugusid kirjutama. Ma mõtlesin välja tegelased, nende elukohad ning umbkaudse tegevuskoha ja tegevusaja. Kuid, siis jäi mul see erinevatel põhjustel pooleli. 

Mõni aeg tagasi tuli mõte teha seda veebiraamatu kaudu ning ma otsustasin võtta selleks keskkonnaks Wattbadi. Ning nüüd ma olen jõudnud esimese raamatu kirjutamiseni.

Minge vaadake nüüd minu Wattbadi:

Wattbad

Wattbadist üldiselt:
Wattpad on lugejate ja kirjanike Interneti-kogukond, kes avaldab uusi kasutaja loodud lugusid erinevates žanrites, sealhulgas klassika, üldine ilukirjandus, ajalooline ilukirjandus, mitteilukirjandus, luule, fännilugu, vaimne, huumor ja teismeliste ilukirjandus. Selle eesmärk on luua sotsiaalseid kogukondi nii amatöör- kui ka tuntud kirjanike lugude ümber.
Väidetavalt on platvormil rohkem kui 80 miljonit kasutajat, kes saavad kirjutajatega otse suhelda ja kaasliiklejatega oma arvamust jagada. Ehkki 77% selle sisust on saadaval enam kui 50 keeles, on see kirjutatud inglise keeles. Hulk Wattpadi kasutajaid tõlgivad lugusid platvormi loomise jätkamiseks.

Detsembrist 2006 kuni 2019 oli Wattpadi veebisaidi endine sildiliin "Lood, mis teile meeldivad". Alates 2019. aasta veebruarist / märtsist kuni selle uue kaubamärgi esitamiseni on see nüüd "Seal, kus lood elavad".

Ajalugu ja asutaja
Wattpad sai alguse 2006. aastal Allen Lau ja Ivan Yueni koostöö tulemusel. Nende praegune peakorter asub 2019. aastast alates Torontos, Ontarios.
Kasv ja rahastamine
2007. aasta veebruaris teatas Wattpad projekti Gutenbergi enam kui 17 000 e-raamatu lisamisest, muutes need mobiilikasutajatele kättesaadavaks. Wattpadi 2009. aasta juuni pressiteate kohaselt oli mobiilirakendust alla laaditud üle 5 miljoni korra. 2009. aasta märtsis ilmus iPhone'i versioon. Sellele järgnes BlackBerry App Worldi käivitamine aprillis 2009, Google Android juunis 2009 ja Apple iPad aprillis 2010. Detsembris 2015 lasti välja Windows Phone 8.1 ja Windows 10 Mobile versioon. Praegu on Wattpadil enam kui 65 miljonit kasutajat, kes Wattpadi kogukonna osana veedavad Wattpadi abil iga kuu 15 miljardit minutit. 2018. aasta seisuga on Wattpadis Wattpadis rohkem kui 400 miljonit lugude üleslaadimist.

Wattpadi vana logo, mis pärineb aastast 2006 kuni 2018. Esimene täht "W" on tegelikult M. tagurpidi täht. Wattpad Corporationi teatel oli see üsna dateeritud ja staatiline.
Wattpadi vana logo (2006–2018)
2018. aasta jaanuari seisuga oli Wattpad saanud investoritelt peaaegu 117,8 miljonit dollarit raha. Aastal 2011 teatas Wattpad, et sai oma praegustelt investoritelt ja W Media Venturesilt, Golden Venture Partneritelt ja Union Square Venturesilt 3,5 miljoni dollari suuruse kogutoetuse. " Seejärel kogus Wattpad 2012. aasta juunis 17,3 miljonit dollarit grupilt riskifondid, mida juhib Khosla Ventures.

2014. aasta aprillis kuulutas Wattpad välja 46 miljonit dollarit C-seeria rahastusest, mida juhtisid OMERSi ettevõtmised. Jaanuaris 2018 kuulutas Wattpad välja 51 miljoni dollari suuruse rahastamise Tencent Holdings Limitedilt, BDC-lt, Globe Telecomi Kickstart Venturesilt, Petersoni kontsernilt Canso ja olemasolevalt investorilt Raineelt.
Auhinnad
2011. aasta detsembris valiti Torontos asuv Wattpad Kanada innovatsioonibörsil riigi kuumeimaks digitaalse meedia ettevõtteks. Samal aastal tunnistati kaasasutaja ja tegevjuht Ivan Yuen Deloitte'i sponsoreeritud Impact Infused Awardsil ka Kanada parimaks ettevõtjaks.

Wattpad Filipiinidel
Lisateave
See jaotis vajab kinnitamiseks täiendavaid tsitaate.
2014. aasta märtsis sõlmis Wattpad lepingu Summit Media jäljendiga Pop Fiction filipiinlaste Wattpadi lugude printimiseks Filipiinidel.  Wattpadi lugusid avaldavad ka teised Filipiinide kirjastajad.

Sellest ajast alates on mõned Wattpadi lood kohandatud ka teleseriaalidesse. Filipiinide televõrk TV5 käivitas koostöös Wattpadi ja Life is Beautiful Publishing Companyga Wattpad Presentsi, Wattpadi lugude seeria muutus teledraamadeks. Saate eetris olevad Wattpadi lood on tavaliselt need, mille avaldas LIB Publishing

ABS-CBN tegi ka mitu Wattpadi lugude kohandamist, näiteks Noreen Capili (noringai) "My App Boyfie", peaosades James Reid ja Nadine Luster, ning vanusepõlvesarja Bagito peaosades Nash Aguas, Alexa Ilacad ja Ella Cruz. Pop Fictioni enimmüüdud raamat "She's Dating the Gangster", mille Wattpadi originaali all on kirjutanud Bianca Bernardino (SGWannaB), sai esimeseks Wattpadi looks, mis oli kohandatud täispikaks filmiks, kus peaosades olid Kathryn Bernardo ja Daniel Padilla. "Filmi kohanduse koostas ABS-CBNi filmitootmisüksus Star Cinema. Liza Soberano ja Enrique Gil mängisid ka filmi" Just nii, nagu sa oled ", mis põhineb Watpadi lool" Panus ", mille autor on Ilurvbooks . " "Chasing Red" avaldas Wattpadi kasutaja, mis sai rohkem kui 200 miljonit vaatamist.

Wattpad pärast pimedat redigeerimist
Veebruaris 2015 käivitas Wattpad teise eraldiseisva rakenduse nimega "After Dark".  Rakendus keskendub spetsiaalselt romantikažanrile ja on mõeldud täiskasvanud lugejatele.
Tap
Wattpad käivitas 21. veebruaril 2017 vestluslugude rakenduse nimega Tap. Koputades saate lugusid tekstisõnumite kujul, justkui loeksite privaatset vestlust kellegi teise telefonist. Rakendus oli varakult edukas - esimeste nädalate jooksul pärast turuletoomist tehti üle 240 miljoni kraani. 28. juulil 2017 käivitas Tap Tap 'Tap Originals', originaalsete lugude seeria, mille tipptasemel kirjanikud produtseerivad igal nädalal, mõned neist sarjadest töötavad episoodide kaupa. Tap'i edukaimate originaalseriaalide hulka kuuluvad HIDE, The Babysitter ja Charlie, Charlie.

Wattpad Next Beta
13. novembril 2018 käivitati Wattpad Next Beta valitud riikidesse varajaseks testimiseks, näiteks Ameerika Ühendriigid, Kanada, Mehhiko, Suurbritannia ja Filipiinid. Järgmise beetaversiooni käivitamisel on üle 50 eranditult valitud loo, mille eest tasutakse WattPad Mündid, mida saab teenida, kui lasete oma lugejal kulutada Wattpadi mündid neile toetuse kuvamiseks või ostes neile reaalainete valuutas osalevate Next Beta lugude avamiseks. See on loodud eesmärgiga luua kirjanikele viis oma töö kaudu raha teenida ja pakkuda lugejatele tuge. WattPad on kavandanud Wattpad Next (beeta) kiire jälgimise käivitamise hispaaniakeelsetes piirkondades ja programmi laiendamiseks. See oli saadaval Ladina-Ameerikas ja Hispaanias alates 27. maist 2019 ja hiljem kogu maailmas sama aasta 11. juulil. [ 29]

Wattpad'i meeskond teatas 17. septembril 2019, peaaegu kuu enne järgmise beetaversiooni turuletulekut 1. aasta möödumist, artiklist,  et järgmine beetaprogramm lõpeb pärast seda, kui programmi tulemused näitasid, et "Wattpadders on valmis kirjutajate rahastamiseks mõeldud programmi jaoks. " Selleks ajaks nimetati see ümber "Tasulisteks lugudeks".

Samuti on tasulisi raamatuid, mille lugeja peab raamatu järgmiste peatükkide lugemiseks raha maksma. Tavaliselt on tasulised raamatud parema kvaliteediga kui need, mida ei maksta.
Kasutus Redigeerimine
Statistika redigeerimine
2019. aasta augusti seisuga:

85% selle liiklusest ja kasutamisest tuleb mobiilseadetest, [31]
saidil on 80 miljonit igakuist kasutajat, [32]
lugude üleslaadimisi on kokku üle 665 miljoni, [12]
70% kasutajatest on naised. Neist 80% on aastatuhandeid või kindral Z. [33]
Uued autorid ja teismelised Edit
Kõige sagedamini hääletatud lood ilmuvad saates "Kuumad nimekirjad". Saidil nähtavate profiilide järgi on paljud neist autoritest teismelised. [Vajatakse tsitaati] [vaja on primaarset allikat]

Wattpadi jaotises on ka loend Featured Story, mis reklaamib töötajate ja toimetusliku ülevaatekogu poolt üle vaadatud ja heaks kiidetud sisu. Paljud neist esiletoodud lugudest on kirjutatud omaalgatuslikult ja eri žanridest pärit professionaalsete kirjanike poolt. Wattpadiga on ühinenud ka sellised kuulsad autorid nagu Margaret Atwood, Paulo Coelho ja R L Stine. [34] Wattpad julgustab ka kirjanikke suhtlema oma publikuga ja reklaamima nende lugusid sotsiaalmeedia veebisaitidel, nagu Twitter, Facebook, YouTube ja Instagram. [35]

Konkursid Redigeerimine
Wattpad korraldab igal aastal mitmeid kirjutamisvõistlusi, sealhulgas iga-aastased Watty auhinnad, mis on suurim kirjutamisvõistlus maailmas. [36] Aastal 2011 tutvustasid The Watty Awards kolme pääsutaset (Popular, On The Rise ja Undiscovered), et võimaldada igat tüüpi kirjanikele suuremaid võiduvõimalusi. Konkursid on avatud kõigile, kellel on Wattpadi konto.

2012. aasta suvel pidas Wattpad koostöös Kanada luuletaja / romaanikirjaniku / kirjanduskriitiku Margaret Atwoodiga ürituse "Wattys": esimene suurem luulevõistlus, mis pakkus Wattpadil luuletajatele võimalust konkureerida üksteisega kahes kategoorias, kas „entusiastina“ või „konkurendina“. Sellest ajast alates on see toimunud ja nüüd on konkurss avatud kõigi žanrite raamatutele.

Kirjastamine Edit
Wattpad on loonud sidemed kirjastustega, et aidata Wattpadi autoritel oma teoste eest hüvitist saada. Töötati välja uus haru Wattpad Studios, et ühendada populaarsed kirjanikud nii kirjastamise kui ka filmitööstusega. [37] Wattpad on minevikus teinud koostööd selliste kirjastamisrühmadega nagu Sourcebooks, et aidata Wattpadi autoritel raamatutehinguid vastu võtta ja nende teoseid paberkandjal kopeerida. [38] Traditsioonilisemad kirjastused, näiteks Random House ja HarperCollins, on pöördunud populaarsete Wattpadi kirjanike poole, et pidada läbirääkimisi kirjastustehingute üle, võimaldades veebisaidil olla hüppelauaks traditsioonilisemale kirjastusele.
Autor Anna Todd, kelle teos pärast saidil üle miljardi loendi saamist, sai Simon & Schusteriga avaldamislepingu, et muuta tema veebiteos mitme raamatuga avaldatud saagaks. Filmiversioon, milles peaosades Josephine Langford, Hero Fiennes Tiffin, Selma Blair, Jennifer Beals, Peter Gallagher ja Shane Paul McGhie, ilmus Aviron Picturesi poolt 12. aprillil 2019.

Wattpadi raamatute redigeerimine
24. jaanuaril 2019 käivitas Wattpad Wattpad Studios väljaande juhataja asetäitja Ashleigh Gardneri juhitud Wattpadi raamatute kirjastamise osakonna, mille operatsioone juhtis Wattpad Studiosi kirjastamisdirektor Deanna McFadden. [40] Tegevjuhi Allen Lau sõnul oli selle projekti eesmärk üritada "arvamine" avaldamisest välja jätta. [41]

Wattpad Books omandades kasutatakse segu nende Story DNA Machine Learning tehnoloogia (algoritmid) õppimisest koos inimese toimetajatega. [42] See inimeste ja digitaalsete omandamiste meeskond otsib Wattpadi suurt ja olemasolevat digitaalset raamatukogu (üle poole miljardi pealkirja), et valida avaldamiseks märkimisväärset materjali. [42] [43] Wattpad Bookssi juhi Ashleigh Gardneri sõnul püütakse sellega võidelda inimtoimetajatele omase eelarvamusega. [42] Gardner ütleb, et see tehnoloogia analüüsib iga pealkirja taga olevaid andmeid, vaadeldes lisaks lugejate kaasatuse määrale pealkirja kohta ka loo struktuuri ja sõnakasutust. [44] Seejärel võrreldakse neid andmeid muude Wattpadis ja avalikult leiduvate raamatute analüüsidega. [44] Kui kõik andmed on kogutud ja kaasatust vaadatud, loevad inimtaustajad pealkirjad ja koostavad nende loendi. [44]

Kõik avaldatud pealkirjad on rahvusvaheliste hittide ja nende digitaalse raamatukogu tähelepanuväärse, kuid teadaoleva materjali ühendamine. [40] Neid tiitleid levitavad Macmillan Ameerika Ühendriikides, Raincoast Books Kanadas ning Penguin Random House Indias ja Ühendkuningriigis, nende sügisloend 2019 on saadaval Põhja-Ameerika juhtivates jaemüüjates. [40] [45] [46] Väljaspool Põhja-Ameerikat on Gardner müünud ​​õigused ettevõttele Hachette (Prantsusmaa) Deanna Cameroni filmi jaoks, mis juhtus eile õhtul. [47] Lisaks on Lauren Palphreymani õigused Cupid's Matchile müüdud prantsuse (Hachette) ja saksa keeles (S. Fischer Verlgage).
Wattpadi esimene nimekiri koosneb kuuest noore täiskasvanu romaanist. [48] Tay Marley (28,8 miljonit lugemist) QB Bad Boy & Me (nende lugemik on 28,8 miljonit) on nende peapealkiri ja see avaldati kava kohaselt 13. augustil 2019. [48] Ülejäänud viis raamatut ilmub vahemikus 2019. aasta septembrist oktoobrini ja nende hulka kuuluvad: Leigh Anselli trapets (2,5 miljonit loendit), Deanna Cameroni see, mis juhtus tol õhtul (loeb üle miljoni), Sky Reads salvestab Everesti (17,2 miljonit loeb), Amorite matš: Lauren Palphreyman (loeb 46,4 miljonit) ja ma olen VS-i geim võlur Santoni (loeb 404 000). [48] Wattpad loodab oma 2020. aasta nimekirjas avaldada 18 nimetust. [48]

Lisaks Wattpad Booksile teatas Wattpad partnerlusest Filipiinide ühe juhtiva kirjastajaga Anvil Publishing, Inc., et luua Bliss Books, YA jäljend, mille sihtturuks on Filipino Young Adult ja romantikafanaatikud. [49]

Meelelahutus Redigeerimine
Netflixi film Suudlemiskabinet kirjutas 2011. aastal autor Beth Reekles. See sai alguse Wattpadis sündinud loost, kus see võitis Wattpadi iga-aastasel kirjutamisvõistlusel Watty auhinna "Kõige populaarsem teismeliste ilukirjandus". [50] 2012. aastaks oli see Wattpadis kogunud üle 19 miljoni loendi ja 2013. aastal avaldas selle Penguin Random House. [51] Intervjuus Forbes'ile selgitab Reekles, mis teda Wattpadile tõmbas: "Mulle meeldis saidi kogukonnatunne ja kui hakkasin jagama, meeldis mulle selle anonüümsus, kuna olin oma kirjutamise suhtes nii iseteadlik ja ei pidanud Ma pole seda enne kellegagi jaganud. "[52]

Pärast seda, kui The Kissing Booth esilinastus Netflixis 11. mail 2018, nimetas Ted Sarandos seda "üheks vaadatuimaks filmiks riigis ja võib-olla kogu maailmas". [52] Suudlemiskabiin oli IMDb-i populaarsus edetabelis 2018. aasta juunis neljas populaarseim film. [53] Wattpad on sõlminud tindiga tehinguid ka Aasia levitamispartneritega, näiteks üle-Aasia voogesitusplatvormiga Iflix, et koos toota Indoneesiast [54] ja Singapuri Mediacorpist kümneid originaalseid filme, mis põhinevad Wattpadi lugudel, et tuua Wattpadi lugusid Mediacorpi vabakaubanduslepingu kanalitesse, näiteks kanalina 5 (välja arvatud CNA) ja selle voogesitusteenusega Toggle. [55]

Wattpad koos AwesomenessTV-ga toodab Hulu populaarset valgust Feather.
Mõju kirjanikele Redigeerimine
Hiljutise uuringu kohaselt aitavad veebikirjutamiskogukonnad, näiteks Wattpad, noorukikirjanikel õppida ja kasvatada oma meisterlikkust konstruktiivse tagasiside ja kriitika põhjal. [56] Uuringu eesmärk on näidata õpilastest ja nende kogemustest veebipõhistel kirjutamisplatvormidel näidata, kuidas konstruktiivne kriitika mõjutab nende kirjutamisprotsessi. Enamik osalejaid eelistab tulemuste põhjal tõsist tagasisidet peene kriitika asemel [56].

Wattpad ja muud sarnased veebikirjutamiskogukonnad aitavad noortel autoritel üles ehitada ja kujundada enda ettekujutust kirjanikuna, samuti luuakse vaatajaskond ja suhelda lugejatega. [57] See toimib väravana kirjastamismaailmas ja pakub digitaalse kirjutamisega seotud praktilisi kogemusi. Seda tüüpi kogemus aitab kirjanikel arendada isiklikku autorlust. [57]

Wattpad pakub unikaalseid funktsioone, mida teised kirjutamisplatvormid ei oma, näiteks interaktiivne veeriste kommenteerimine. Lugejad saavad kommentaare ja tagasisidet lisada üksikute ridade ja lõikude kaupa lugemise teel, mitte pärast peatüki või loo valmimist. [58] Need kommentaariosad on kõigile kasutajatele ja lugejatele kättesaadavad peatükile reageerimiseks, konstruktiivse tagasiside pakkumiseks või lihtsalt isiklikuks sisendiks, võimaldades lugejatel näha teiste mõtlemist ja kirjutajatel näha, kuidas lugejad reageerivad.
Autoriõigusega seotud probleemid
Ajaloo alguses olid Wattpadis hostitud suure osa kasutajate üles laaditud materjalidest autoriõigustega kaitstud materjalid, mille autorid olid loonud vabariigiõiguseta. 2009. aasta mais avaldas ajaleht The New York Times artiklis, et sellised saidid nagu Scribd ja Wattpad, mis kutsuvad kasutajaid üles laadima üles selliseid dokumente nagu kolledžitööd ja ise avaldatud romaanid, on viimastel nädalatel seadnud tööstuse nurjumise ebaseaduslikuks. Neile on ilmunud populaarsete pealkirjade koopiad ". [59]

Wattpadi veebisait märgib: "Me ei tervita selle materjali autoriõiguse tingimusi rikkuvat materjali üleslaadimist", kuid samuti öeldakse, et "kogu postitatud sisu pole lihtsalt võimalik ekraanil kontrollida ja kontrollida." [60] Vastuseks tööstuse kriitikale, aprillis 2009. (enne New York Timesi artikli avaldamist, kus Wattpadit nimetati kasutaja loodud e-raamatute rikkumise vahendiks) kuulutas Wattpad välja programmi "Autorid tasuta", mille eesmärk on võimaldada autoritel või nende esindajatel rikkuvat sisu tuvastada ja otse eemaldada sait, kuid see programm on mõeldud spetsiaalselt "autoritele, kellel on müügil ilmunud raamatuid." [60] Autorid võivad oma lugusid Wattpadis alustada ja seejärel oma töö avaldada. Enamikul juhtudel on Wattpadis tehtud töö vaid näidis, et kindlustada neile kirjutamiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu.

Konkurendid ja sarnased saidid
Raamatukaaslane ning juba ammu väljakujunenud ja populaarsed saidid FanFiction.Net ja Fiction Press (originaalse ilukirjanduse spin-off-sait) toimivad ka veebiproosa keskustena. Alternatiivne sait, mis on tasuta ja avatud lähtekoodiga, on meie enda arhiiv ehk AO3.

Sümbolism kunstis

Sümbolism

Carlos Schwabe - "La Mort et le Fossoyeur" (u 1895)

Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse.

Sümbolismi eelkäijad ja päritolu

Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkust selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned kirjanikud, nagu näiteks Joris-Karl Huysmans, alustasid naturalistidena, kuid hakkasid liikuma sümbolismi poole. Huysmansi puhul kaasnes see suundus huvi tekkimisega religiooni ja spirituaalsuse vastu.
Sümbolism kirjanduses sai tõuke Charles Baudelaire'i luulekogult "Kurja lilled" (Les Fleurs du Mal). Sümbolistlikku esteetikat kujundasid 1860. ja 1870. aastatel Stéphane Mallarmé ja Paul Verlaine. 1880. aastatel väljendas seda rida manifeste ning see tõmbas ligi tervet kirjanike põlvkonda.
Sümbolism kunstis oli mõjutatud ka gooti romaanist ja romantismi tumedates külgedest. Erinevalt hoogsast ja mässulisest romantismist oli sümbolism aga staatiline. Paljud sümbolismis kasutatud troobid ja kujundid on mõjutatud või pärinevad Baudelaire'i poolt prantsuse keelde tõlgitud Edgar Allan Poe teostest.

Sümbolistlik liikumine kunstis

Sümbolismi manifest

Pornocrates (1896)
Félicien Rops

Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. 

Dadaism Kunstis

Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis Esimese maailmasõja ajal Šveitsis Zürichis ning oli valitsevaks aastatel 1916–1922. Dadaismi algatajateks loetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnikke, teiste seas Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco. Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas olid Marcel Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray.
Dadaiste mõjutas suuresti maailmasõda, mille julmus kriipsutas alla olemasolu mõttetust. Ratsionalism ja loogika kuulutati laastavate sõdade peamisteks süüdlasteks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Nad leidsid, et kogu läänekultuur oli suremas. Progressimüüt oli täielikult hävinud. Elu tajuti kui midagi ajutist ja mõistetamatut, kadus ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks.
Dadaistid leidsid, et ka kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. Lõhe tõe ja sõnade vahel muudab sõnad mõttetuks.

Dadaismi tunnused

• mängulisus, mõnitamine ja pilkamine
• agressiivne suhtlemine publikuga
• provokatsioonid
• luule visuaalse külje tähtsustamine
• kõlaefektidele rajatud luuletused
• automaatkirjutamise rakendamine
• dogmade, loogilise mõtlemise eitamine

Dadaistid laenasid ilma valehäbita teistelt suundadelt – kubistidelt kollaažitehnika, futuristidelt tüpograafilised trikid, ekspressionistidelt vaba värvikasutuse, püüde suurema spontaansuse ja keele foneetilisuse poole.
Tuntuim dadaistlik luuletaja oli Tristan Tzara, kes arendas välja väga kaootilise, segase, metsiku keele ja kelle eesmärk oli lõhkuda kunsti pühadust. Mõned tema tekstidest on saanud dada meelelaadi klassikalisteks väljendusteks. Tema tekstid on nii kaootilised ja segased, et neid võib nimetada verbaalseks deliiriumiks. Kuid Tzara leidis, et dada peabki jääma mõistetamatuks, dada sureb siis, kui hakkab end tõsiselt võtma.
Dada hääbus 1920. aastate alguses. Täpsemalt – dada suubus sürrealismi, mida ongi tihti nähtud prantslasliku dadana.

Naturalism Kunstis

Naturalism kunstis

Naturalismiks nimetatakse realismi hilist arengujärku, millele on iseloomulik lihtrahva ja olustiku loodusteaduslikult täpne kujutamine. See kunstivool tekkis 1870. aastail Prantsusmaal.

Kunstnikud

• Marie Bashkirtseff
• Jean-Charles Cazin
• Max Liebermann
• Léon Lhermitte
• Jules Bastien-Lepage
• Jean-François Raffaelli
• Anders Zorn
• Constantin Meunier

Juugend kunstis

Saksa ajakirja Jugend esikaas (1896)

Eugène Grasset. Porte Dauphine'i metroojaama sissepääs Pariisis

Louis Majorelle'i loodud juugendstiilis seinakapp

Gustav Klimti teos "Suudlus" (1907–1908)

Eugène Grasset. Grafton Galleries' 1893. aasta Prantsuse dekoratiivkunsti näituse plakat

Fassaadidekoor Riias Elizabethi tänav 10B, arhitekt Mihhail Eisenstein

Juugend (saksa Jugendstil, austria Secessionsstil, itaalia stile floreale või lo stilo Liberty, prantsuse art nouveau, vene стиль модерн, inglise Modern Style) oli ornamentaalne kujutava, tarbe- ja dekoratiivkunsti, arhitektuuri ja sisekujunduse stiil, mille kõrgaeg oli aastail 1890–1914. Seda iseloomustab looduslike (ka eksootiliste) motiivide, eriti lillede ja muude taimede fantaasiaküllane stiliseeritud kujutamine ning selles kasutati nõtkeid ning painduvalt voolavaid kõverjooni, lõikumiskohtades väänlevaid sõlmi. Sõna jugend ehk noorsugu rõhub saksa keeles nooruse õitsvale värskusele, eraldiseisvusele ja vabadusele.
Mingil määral oli see 17.-18. sajandi baroki taassünd ja 19. sajandi uusbaroki täiendus, kuid uuel tasemel – vanu vorme ei kopeeritud. Arhitektuuris kajastub sarnasus barokiga vaid liigendatud pindade kasutamisel, väikeste ruutudega akendes ning ovaali ning ringi motiivi pruukimises. Samas hülgas juugend tihti pea täielikult barokile omase sümmeetria.
Stiil tärkas Suurbritannias, kus tööstuslik tootmine oli hakanud välja tõrjuma käsitsi valmistamist. See tekitas protesti uusromantikutes, kelle arvates tööstustoodangu välimus oli ebaesteetiliselt rohmakas, kunstiteadlase John Ruskini arvates ka ühiskondlikult kahjulik. Vastukaaluks ülistati keskaegset käsitööd, kus oli ühendatud töö ja kunst, ilu ja praktika. Suurbritannias hakkas levima käsitööharrastus Arts and Crafts Movement nime all, kus loodi esemeid, mis olid vabad klassitsismi ja eklektika eeskujudest. Üldiselt oli juugendstiil La Belle Époque küllusaegne reaktsioon viktoriaanliku ajastu kunstile või ametlikule ehk akadeemilisele salongikunstile, ning sellega lõpeb enne Esimest maailmasõda romantismiperiood õhtumaades.
Uues siduvas stiilis kujundati kõike: mööblit, tekstiili, riietust, klaasi, keraamikat, raamatuid, tapeete, ajakirju, plakateid. Esemed, mida seni ei oldud seostatud kunstiga, omandasid uue kunstilise tähenduse ja kvaliteedi. Samas olid need kallimateks isikupärasteks alternatiivideks vabrikutoodetele. Juugend oli stiil, mis sõltus moodsa luksuskaupade turu nõuetest, tihti Euroopa uusrikaste maitse-eelistustest.
Dekoratsioonis kasutati mitmesuguseid inspiratsiooniallikaid – rokokood, tšehhi rahvakunsti motiive, jaapani puulõikeid, araabia ja mauri dekoratiivseid elemente, bütsantsi mosaiike, romaani ja kelti mustreid, juudi kirjatähti vms. Sajandivahetusel avastati, et õnnestunud plakatid müüvad konkreetset toodet rohkem ideede ja elustiili käsitlemise kaudu. Siit alates muutub naine moodsa tarbijaliku ühiskonna sümboliks.
Kujutavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele: maalid ja kujud pidid seonduma sisekujundusega. Pildid ei pakkunud ruumilise sügavuse illusiooni, vaid laotusid seinapinnale, nendel kujutatud figuurid olid siluetsed ning kontuurid võtsid osa rütmilisest lineaarsest ornamendist. Värvid olid ebatavalised ning arvestasid rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värvinguid. Levinumad teemad peale loodusliku hoovuse olid erootika, patt ja kiusatus. 

Juugend arhitektuuris

Arhitektuuris võeti kasutusele uued ehitusmaterjalid, eriti raudbetoon ja klaas, mis võimaldasid enneolematuid siseplaneeringust lähtuvaid ruumilahendusi ja hiiglaslike akende sillustamist. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustasid kunstilise sünteesi. See muutus 20. sajandi modernistlikule arhitektuurile tähtsaimaks lähtekohaks. Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade, tööstushoonete, kaubamajade, näituste paviljonide ning muuhulgas Eiffeli torni ehitamiseks; kuigi ka uusklassitsistlikust Ameerika vabadussambast aimdub juba juugendstiili jooni. Juugendliku ornamentikaga kaunistatud ehituskunsti näiteid, eriti majade fassaade, võib peamiselt leida kvartalitena Euroopa suurlinnades ehk metropolides Pariisis, Brüsselis, Viinis, Budapestis, Milanos, Barcelonas, Londonis, Glasgow's, Moskvas, Berliinis kui ka Münchenis, Riias, Helsingis, Peterburis, Krakówis, Prahas, Zagrebis, Ljubljanas, Darmstadtis, Tornios, Aveiros ja väiksemal määral mujalgi. Põhja-Ameerikas rakendus stiil eelkõige vaid kaubavahetuskeskustena tuntud New Yorgis ja Chicagos. Teises maailmasõjas sai Poola linnade juugendarhitektuur pommitamisel suuresti kannatada, hävis ka pealinna Varssavi linnakeskus. Riia ajalooline südalinn koos art nouveau hoonetega (umbes 800) kuulub aga tänapäeval UNESCO maailmapärandi nimistusse ning linna ennast peetakse parima kollektsiooni ja suurima kontsentratsiooniga juugendlinnaks maailmas. Märkimisväärsed on samuti endise Austria-Ungari impeeriumi pealinnad Viin ja Budapest.

• 
  Hôtel Tasseli sisekujundus Brüsselis
 
• 
  Adolf Ruiz Casamitjana, 1911 valminud La Rotonda Barcelonas
 
• 
  Setsessiooni näitusehoone Viinis, valminud 1897
 
• 
  Jelissejevite kaubamaja Peterburis Nevski prospektil
 
• 
  Juugendstiilis Püha Matteuse kirik Paisleys Šotimaal
 
• 
  Constanța rannakasiino hoone Musta mere rannikul Rumeenias, valminud 1910

Kuulsamaid esindajaid

Kunstnikud:

• Gustav Klimt
• Walter Crane 
• Franz von Stuck
• Dante Gabriel Rossetti
• Henri de Toulouse-Lautrec
• Edward Burne-Jones
• William Morris

Disainerid:

• Eugène Grasset
• Thorvald Bindesbøll

Illustraatorid:

• Aubrey Beardsley
• Alphonse Mucha
• Jules Chéret
• Charles Rennie Mackintosh
• Maurice Denis
• Arthur Macmurdo

Arhitektid:

• Otto Wagner
• Hector Guimard
• Antoni Gaudí
• Victor Horta
• Eliel Saarinen
• Karl Burman

Insenerid:

• Gustave Eiffel

Juugendstiilis hooneid Eestis, Soomes ja Lätis

Neobaltia hoone Tartus

• Alberta tänav Riias
• Ammende villa Pärnus
• Elizabethi tänav Riias
• EÜSi maja Tartus
• Kallio kirik Helsingis
• Neeruti mõisa häärber
• Neobaltia hoone (praegu Saksa Kultuuri Instituudi hoone) Tartus
• Roosikrantsi 15 Tallinnas
• Strelnieku tänav Riias
• Taagepera mõisa häärber
• Tartu Pauluse kirik
• Vanemuise väike maja

Postimpressionism Kunstis

Henri Rousseau "Iseseisvuse saja aasta juubel" (1892)

Georges Seurat "Seine ja suur jaht" (1888)

Postimpressionism on 19. sajandi lõpu maalikunstivool, mis kasvas välja impressionismist.
Terminit "postimpressionism" kasutas esimesena briti kunstnik ja kriitik Roger Fry selleks, et kirjeldada prantsuse kunsti arengut pärast Édouard Manet'd. Fry kasutas seda terminit siis, kui ta 1910. aastal organiseeris näituse "Manet ja postimpressionism". Postimpressionistid arendasid impressionismi: nad jätkasid eredate ja paksude värvide ning eristuvate pintslitõmmete kasutamist ning maalisid samamoodi realistlikke teemasid. Kuid postimpressionistid kaldusid rohkem geomeetrilisi vorme rõhutama, samuti väljendusliku mõju saavutamiseks vorme moonutama ning ebaloomulikke ja meelevaldseid värve kasutama.
Postimpressionistid ei olnud rahul impressionistlike maalide teemade triviaalsusega ja struktuuri kadumisega, aga neil ei olnud ühist meelt selles, missuguses suunas edasi minna.
Georges Seurat ja tema järgijad töötasid välja puäntillismi, väikeste värvitäppide süsteemse kasutamise. Selles stiilis tehtud maale ei saanud lähedalt vaadata, sest siis paistsid üksnes värvilised täpid. Neid maale tuli vaadata kaugelt, sest siis sulasid täpid optiliselt üksteisega kokku. Puäntillismiga katsetas ka Camille Pissarro, kuid pöördus hiljem impressionismi juurde tagasi.
Paul Cézanne soovis taastada maalikunstis korda ja struktuuri, et muuta impressionistlik kunst kestvaks ja püsivaks, nagu seda on muuseumides säilitatav kunst. Ta püüdis seda saavutada objektide välimuse taandamisega põhiliste geomeetriliste kehade suunas, säilitades impressionismi eredad ja värsked värvid. Hiljem tekkis selle suundumuse süvenemise tulemusena kubism.
Vincent van Gogh kasutas oma meeleolude ja hingelise seisundi edasiandmiseks värve ning värisevaid ja keerlevaid pintslilööke.
Kuigi postimpressionistid korraldasid tihti ühisnäitusi, ei moodustanud nad siiski ühtset liikumist ega olnud paljus ühistel seisukohtadel. Nooremad kunstnikud töötasid sajandivahetusel maailma eri piirkondades ja kasutasid mitmesuguseid stiile. Näiteks arenesid postimpressionismist välja fovism ja kubism.
Postimpressionismi tuntumad esindajad on teiste seas Paul Gauguin, Vincent van Gogh, Henri Rousseau, Henri de Toulouse-Lautrec ja Paul Cézanne.

Akadeemiline kunst ehk Akademism

• 

"Veenuse sünd", Alexandre Cabanel, 1863

William-Adolphe Bouguereau, "Kevade tulek", 1886

Akadeemilise kunsti ehk akademismi all mõistetakse klassikalistes kunstiakadeemiates õpetatavaid ja viljeldavaid kunstistiile. Mõiste tekkeks andis põhjuse Prantsuse kunstiakadeemias 17. sajandil loodud üksikasjalik normisüsteem, mis toetus antiik- ja renessansskunstnike (nt Raffael, Michelangelo) loodud eeskujudele.
Selles õpetuses rõhutati joonistust ja värvil oli teisejärguline tähtsus. Kohustuslikeks teemadeks olid allegoorsed, antiikmütoloogial ja Piiblil põhinevad teemad. Reeglite järgimist jälgiti täpselt, korraldades katseid ja võistlusi.
Tänapäeval on mõiste "akadeemiline kunst" saanud teise tähenduse, märkides kohandumist, mugandumist valitseva jäiga ja konservatiivse ettekirjutusi järgiva kunstikäsitlusega (akadeemiline klassitsism). Osa vaatlejaist ja kunstiteadlastest peab tänapäevast akadeemilist kunsti mandunud kunstistiiliks.

AjaluguRedigeeri

Modelliklass Taani Kuninglikus Kaunite Kunstide Akadeemias1826. aastal, Wilhelm Bendz

Esimese kunstikooli Accademia del Disegnon asutas Firenzes 1562. aastal Giorgio Vasari. Euroopa kunstiakadeemiates, eriti Prantsuse kaunite kunstide akadeemias soositi 17. sajandist pärit olevat traditsiooni, mille järgi antiikaja Kreeka ja Rooma klassikalisest kunstist sai mall kõigele kunsti tegemisele. Akadeemiad olid kunstielu ülimuslikud autoriteedid nii rakendusliku kunstikoolituse kui ka kunstiteooria alal. Akadeemiad püüdsid määratleda klassikalise kunsti standardiks. 19. sajandil sai Prantsuse kaunite kunstide akadeemiast Euroopa olulisemaid kunstikoole ning selle iga-aastastele salonginäitustele (Salon de Paris) toodi kunsti hindamiseks ning salonginäitused samuti autasustasid kunstnikke.
Varasemateks akadeemilise stiili esindajaks maalikunstis võib pidada Sir Joshua Reynoldsi või Jean Auguste Dominique Ingres'd. Samuti selliseid kunstnikke, nagu Jean-Léon Gérôme (1824–1904), William-Adolphe Bouguereau (1825–1905), Jules Joseph Lefebvre (1836–1911), Lawrence Alma-Tadema (1836–1912), Albert Edelfelt (1854–1905) või Hans Makartit (1840–1884) on seostatud kõnealuse kunstisuunaga.

 Akadeemilist kunstiRedigeeri

• 
  Sir Joshua Reynolds, "Sir Banastre Tarleton", 1782
 
• 
  Jean Auguste Dominique Ingres, "Homerose ülistus", 1827
 
• 
  Jean-Léon Gérôme, "Pollice Verso", 1872
 
• 
  Jean-Léon Gérôme, "Diogenes", 1860
 
• 
  William-Adolphe Bouguereau, "Dante ja Vergilius põrgus", 1850
 
• 
  William-Adolphe Bouguereau, "Homeros ja tema teejuht", 1874
 
• 
  Jules Joseph Lefebvre, "Tõde", 1870
 
• 
  Lawrence Alma-Tadema, "Caracalla saunad", 1899

Tuntud akademisteRedigeeri

AustriaRedigeeri

• Hans Canon, maalikunstnik
• Hans Makart, maalikunstnik
• Viktor Tilgner, skulptor

BelgiaRedigeeri

• Georges Croegaert, maalikunstnik
• Jacob Jacobs, maalikunstnik
• Jan August Hendrik Leys, maalikunstnik
• Karel Ooms, maalikunstnik
• Eugène Siberdt, maalikunstnik
• Alfred Stevens, maalikunstnik
• Gustave Wappers, maalikunstnik

BrasiiliaRedigeeri

• Victor Meirelles, maalikunstnik
• Pedro Américo, maalikunstnik
• Rodolfo Amoedo, maalikunstnik

EestiRedigeeri

• Johann Köler (1826–1899), maalikunstnik
• August Weizenberg (1837–1921), skulptor
• Amandus Adamson (1855–1929), skulptor

HispaaniaRedigeeri

• Mariano Fortuny y Marsal, maalikunstnik

IndiaRedigeeri

• Raja Ravi Varma, maalikunstnik
• Hemendranath Majumdar, maalikunstnik

ItaaliaRedigeeri

• Eugene de Blaas, maalikunstnik
• Francesco Hayez, maalikunstnik
• Domenico Morelli, maalikunstnik

IiriRedigeeri

• Albert Power, skulptor

KanadaRedigeeri

• William Brymner, maalikunstnik
• Robert Harris, maalikunstnik
• Paul Kane, maalikunstnik
• Cornelius Krieghoff, maalikunstnik
• Paul Peel, maalikunstnik
• Suzor-Coté, maalikunstnik

LätiRedigeeri

MadalmaadRedigeeri

• Ary Scheffer, maalikunstnik

PoolaRedigeeri

• Henryk Siemiradzki, maalikunstnik
• Władysław Czachórski, maalikunstnik
• Jan Matejko, maalikunstnik

PrantsusmaaRedigeeri

• Alfred Agache, maalikunstnik
• Louis-Ernest Barrias, skulptor
• Paul Baudry, maalikunstnik
• Albert-Ernest Carrier-Belleuse, skulptor
• Leon Bonnat, maalikunstnik
• William-Adolphe Bouguereau, maalikunstnik
• Charles Edward Boutibonne,
• Charles Joshua Chaplin, maalikunstnik
• Pierre Auguste Cot, maalikunstnik
• Thomas Couture, maalikunstnik
• Alexandre Cabanel, maalikunstnik
• Alexandre-Gabriel Decamps, maalikunstnik
• Paul Delaroche, maalikunstnik
• Delphin Enjolras, maalikunstnik
• Alexandre Falguière, skulptor
• Jean-Léon Gérôme, maalikunstnik ja skulptor
• Jean-Jacques Henner, maalikunstnik
• Paul Jamin, maalikunstnik
• Armand Laroche, maalikunstnik
• Jean-Paul Laurens, maalikunstnik ja skulptor
• Jules Joseph Lefebvre, maalikunstnik
• Marius Jean Antonin Mercie, skulptor
• Hugues Merle, maalikunstnik
• Emile Munier, maalikunstnik
• Léon Bazile Perrault, maalikunstnik
• Georges Rochegrosse, maalikunstnik
• Lionel-Noël Royer, maalikunstnik
• Louis-Frederic Schützenberger, maalikunstnik
• Guillaume Seignac, maalikunstnik
• Joseph-Noël Sylvestre, maalikunstnik
• Auguste Toulmouche, maalikunstnik

RootsiRedigeeri

• Julius Kronberg, maalikunstnik
• Georg von Rosen, maalikunstnik

SaksamaaRedigeeri

• Anselm Feuerbach, maalikunstnik
• Wilhelm von Kaulbach, maalikunstnik
• Franz von Lenbach, maalikunstnik
• Karl von Piloty, maalikunstnik

SoomeRedigeeri

SuurbritanniaRedigeeri

• Sir Lawrence Alma-Tadema, maalikunstnik
• Sir Charles Lock Eastlake, maalikunstnik
• Sir Alfred Gilbert, skulptor
• John William Godward, maalikunstnik
• Frederick Goodall, maalikunstnik
• Edwin Henry Landseer, maalikunstnik ja skulptor
• Frederic Leighton, 1st Baron Leighton, maalikunstnik ja skulptor
• Albert Moore, maalikunstnik
• Sir Alfred Munnings, maalikunstnik
• Sir Edward John Poynter, maalikunstnik
• Alfred Stevens, skulptor
• George Frederic Watts, maalikunstnik

ŠveitsRedigeeri

• Charles Gleyre, maalikunstnik
• Fritz Zuber-Buhler, maalikunstnik

TšehhiRedigeeri

• Václav Brožík, maalikunstnik
• Vojtěch Hynais, maalikunstnik

UngariRedigeeri

• Károly Lotz, maalikunstnik
• Gyula Benczúr, maalikunstnik

UruguayRedigeeri

• Juan Manuel Blanes, maalikunstnik

VenemaaRedigeeri

• Karl Brüllov, maalikunstnik
• Fjodor Bruni, maalikunstnik
• Aleksandr Ivanov, maalikunstnik
• Konstantin Makovskii, maalikunstnik
• Carl Timoleon von Neff, maalikunstnik