Renessanssikunst Saksamaal

Kunsti Renessanss Saksamaal

17.Saksa renessanss . Saksa kunst 15.-16. Sajandil • 15. Saj. Valitses Saksa kunstis veel hilisgootika . • Kõige olulisem uuendus – trükigraafika levimine • Saksamaa on raamatutrükkimisesünnimaa , peale tekstide trükiti ka pilte. Mõnikord trükiti pilte ja tekste 

koos(plokkraamatud), kuid tihti ka eraldi. • Vanim trükitehnika oli puulõige . Vanematel puulõigetel on kujutised loodud lihtsate, tugevate, nurgeliste joontega. Nad mõjuvad tasapinnalisena ja meenutavad vitraaži ehisraamistikku või ornamenti. • 15. Saj algul leiutati Saksamaal sügavtrükitehnikavasegravüür , mis võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. • 15. Saj graafika oli usuline, õpetliku sisuga • Madalmaade realistlik kunst hakkas saksa kunsti mõjutama alles 15 saj II poolel •MARTIN SCHONGAUER – arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks, oli tuttav madalmaade kunstnike loominguga. Maalis rahulikke madonnasid, fantastilisi

(https://annaabi.ee/Saksa-Renessanss-m38837.html)

Maalikunst 

See vältas ainult 16. sajandi paar esimest aastakümmet, kuid oli siiski hiilgav lõik saksa kunsti ajaloos. Eriti õitsele puhkes graafika. Lisaks vasegravüür, puulõige. Dürer on loonud nii õlimaale ( ''Neli apostlit''), joonistusi ja akvarelle, kuid tema vase-ja puulõiked kuuluvad graafikakunsti tippsaavutuste hulka. Kajastab oma kodumaa ja ajastu vastuolusid, töödes võib jälgida kahe poole võitlust.
Lisaks on head kunstnikud graafika alal Hans Holbein juunior.
(http://eflynearthistory.blogspot.com.ee/2014/01/renessanss-itaalias-madalmaades-ja.html)

       

Renessanss Saksamaal tõi endaga kaasa olulise muutuse religiooni suhtumises ja pöördumatud tagajärjed kogu Euroopa kirikusüsteemis. Just siin ei suudetud leppida kiriku toretseva ja priiskava meelelaadiga, kirikuisade luksusejanu ja liialt ilmaliku eluviisiga, mis viisid finantsprobleemideni. Rahapuudusest ajendatuna hakkas kirik müüma indulgentse, mis pidid pattu teinud inimese karistusest päästma.
Usupuhastajad leidsid, et kirikul ei ole mingit õigust patte andeks anda vaid inimene peab Jumala ees oma südametunnistusega ise silmitsi seisma. Sellel eesmärgil tõlkis reformatsioonijuht Martin Luther ladinakeelse piibli saksa keelde, et teha selle tõed inimestele arusaadavamaks. Protestantide meelest ei tohtinud ka kunst usku vahendada ja nii tuli ette  usulise sisuga maalide hävitamist.
Reformaatorite  soov oli olemasolevat kirikut reformida, et seda usu algtõdede juurde tagasi tuua.
Paavsti, keisri ja kogu vaimulikkonna muudatustest keeldumine viis aga paratamatult ususõdadeni ja lõpuks ka kiriku lõhenemiseni.  Lisaks katolikule kirikule tekkis luterlik kirik.

Samal ajal kui Itaalias oli kõrgrenessanss juba välja kujunenud püsis  saksa kunst ikka keskaegsetes dogmades kinni. Alles 16.saj.algusest saab rääkida renessansist Saksamaal kui sellele maale sai osaks lühiajaline kunsti õitseaeg enne laastavaid kokkupõrkeid katoliiklaste ja protestantide vahel.

Albrecht Dürer(1471-1528)

Albrecht Dürer oli Saksamaa tähtsaim renessansskunstnik ja selle maa kuulsaim kunstnik läbi aegade. Ta oli oma aja juhtiv maalija ja graafik. Just graafilised tehnikad nagu  puu- ja vasegravüür said tema käe all uue väljenduslikkuse ning kõrgeima tehnilise taseme.
Düreri kunst avaldas mõju kogu Euroopas juba tema eluajal ja on olnud inspiratsiooniallikaks sajandeid peale teda.
Dürer reisis palju. Itaalias avastas ta lisaks tema jaoks uutele kompositsiooni- ja perspektiivireeglitele ka täiesti teistsuguse arusaama kunstniku rollist. Kui Saksamaal oli kunstnik väljaõppinud käsitööline, siis Itaalias õpetlane ja teadlane. Lisaks maalikunsti puudutavatele uuendustele pühendas Dürer ennast ka looduse ja inimese anatoomia uurimisele ning matemaatika ja geomeetria saladustesse.Tänu Düreri õpingutele Roomas, Firenzes ja Veneetsias kujunes välja nendes linnades enesetäiendamise traditsioon, mis  sai Põhja-Euroopa kunstihariduse oluliseks osaks.Kunstniku huvi mõista kõiki ümbritseva maailmaga seotut, tohutu õpihimu ja mitmekülgsus kujundas talle maine, mis oli samaväärne Leonardo da Vinci kuulsusega Itaalias. 

   

Saksamaa renessanss kunstis

• 15. sajandil valitses Saksamaal veel hilisgootika
• hiljem madalmaade ja vähem itaalia mõjutustega gootikast sünteesitud realistlikum ekspressiivne kujutamislaad
• pannakse rõhku pealispinna liikumisele ja kujutavate objektide omavahelistele seostele
• trükipressi kasutuselevõtt, trükigraafika levik
• usuline, õpetliku sisuga moraliseeriv kunst
• ideaaliks inimese omapära ja tundeelu kujutamine
• Matthias Grünevald (1470-1483)
  * pani rõhku värviprobleemidele ja valguse kujutamisele
  * ilmekas, kirglik, haarav
  * figuurides ei taotle monumentaalset suurust ja väärikust, vaid deformeerib meelega kehavorme
  * loodustunnetus on viidud äärmusteni
  * "Isenheimi altar"
• Albrecht Dürer (1471-1528)
  * loomingus on keskse tähtsusega võitlus kahe kunstilise maailmavaate vahel - põhjamaade hilisgootika ja itaalia renessanssi
  * keskendus graafikale
  * õppis graveerimist isa õpipoisina
  * esimene autoportree 13- aastaselt
  * maalis kõige esimese õlimaali
  * järgis büstsantsi põhimõtteid oma aja võtmes
• Hans Holbein niirem (1497-1543)
  * õppis isa käe all
  * renessanssi ideaal on iseenesestmõistetav
  * vaba, suurejooneline stiil

Renessanssikunst Prantsusmaal

Prantsuse kunst renessanssiajal (16. sajand)

• Jean Calvin (1509-1564)
  * usutegelane
  * predestinatsioon - jumala kõiketeadmine
  * õppis Pariisis, tutvus humanismi ja Lutheri teostega
• Parimad renessanssinäited peamiselt Loire´i jõe äärde koondunud arvukad lossid
• Chambord
  * esindab segast 16. sajandi alguse stiili
  * pole kindluslikku sõjalist välimust
  * renessanslikud dekoratiivdetailid
  * alumine korrus - kandev, raske - ülespoole minnes kergem, väiksem
  * suurim loss, uhkeim katus
  * da Vinci tegi plaani
• Fontaineblau loss
  * üks suurimaid
  * hobuserauakujuline trepp
  * mansardkorrus - võeti kasutusele katuse all olev korrus (ehk ei kasutatud pööninguna)
• Louvre loss
  * koosneb neljast tiivast ümber nelinurkse siseõue
  * 3 korust + poolkorrus (atikakorrus)
  * ainult itaalia renessanssist detailid
  * puudub kindluslik iseloom
• Louvre´i püramiid 
  * klaasist ja metallist
  * püramiidi tellis 1984. aastal Prantsusmaa president Francois Mitterrand, Prantsusmaa 200. aastapäevaks
  * arhitekt on Ming Pei
• Jean Goujon (u 1510-1566)
  * üks Louvre´i fassaadi skulptuuride autoritest
• Jean Clouet 
  * renessansmaali silmapaistev esindaja
  * päritolult flaamlane
  * "Francois I portree" (esinduslikeim teos), "Francois I hobusel"

Renessanss Prantsusmaal

Arhitektuur

Kuningavõimuga Prantsusmaal oli lossiehitusel suur tähtsus. Kuningas Francoisoli oma sõjaretkedel Põhja-Itaalisasse näinud uue renessanss-arhitektuuri võimalusi ning tõi Itaalia arhitektid endaga kaasa. Üks kutsututest oli Itaalia renessansi suurkuju Leonardo da Vinci, kes oli osaline   kuninga Chambord´i jahilossi kavandamisel.

Chambord´i jahiloss

Chambord´i jahilossi ehitust alustati 1519.a. Selle aluseks on selge nelinurkne põhiplaan. Peaehitis on kolmekorruseline ja  tüsedate nurgatornidega, mis on keskaegsetelt  linnustelt ülevõetud vormid.  Korruseid eraldavd karniisid rõhutavad renessansile iseloomulikku horisontaalsust. Erilist tähelepanu on pööratud katuseehituse vastu - selle järsult pinnalt tõuseb lausa 365 tornikest, lisaks   korstnad ja eenduvad katuseaknad, lastes oma ülespoole pürgimises tunda hilisgootika mõju.

Peale  nurgatornide on fassaadile  lisatud ka trepitornid. Peahoone sisemuses asub Leonardo da Vinci kavanadatud kahekäiguline trepp. Aknad on erineva laiusega ja nende reeglipäraste vahedega reastamise asemel paiknevad  nad rühmadena või vaheldumisi. 

Chambord´i loss sai aadlikele eeskujuks losside ehitamisel. Lääne Prantsusmaal asuv mitmesaja kilomeetri pikkune Loire´i jõe org ehitati romantilisi lossikesi täis. (http://kunstiabi.weebly.com/renessanss-prantsusmaal.html)             lossidega koos arenes aia- ja pargikunst. Hoolikalt pügatud hekid koos lilleklumpidega moodustavad hoolikalt valitud geomeetrilisi mustreid. Koos sümmeetria põhimõttele allutatud lossiga moodustab kogu kompleks harmoonilise terviku.     Uuendused toimusid ka Pariisis. Kuningas Francois I lasi  sealse   gooti stiilis Louve´i lossi lammutada ja  uuesti üles ehitada  renessanss-stiilis. Selle arhitektiks ei olnud enam itaallane vaid prantslane Pierre Lescot.    Maalikunst  Prantsuse maalikunst oli kaua itaalia kunsti mõju all.Kuningas Francois I lasi aastatel 1530-60 oma Fontainebleau lossi rühmal itaalia ja flaami kunstnikel maalidega kaunistada. Kuigi enamik nendest olid välismaalased,  rajasid nad nn. Fontainebleau koolkonna, kelle käe all kasvas üles esimene põlvkond prantsuse renessansikunstnikke.Õukonna kunstnike hulka kuulus  prantslane  Jean Clouet ´(u 1475-1541) Tema Francois I portrees on  juba  näha eht prantslaslikku peent maalimislaadi. Kuningat on kujutatud väärika ja samas muhedana, tema rüü mustrite ja materjali detailne väljamaalimine on iseloomulik renessansile põhja pool Alpe. http://kunstiabi.weebly.com/renessanss-prantsusmaal.html Jean Clouet Francois I portree Louvre, Pariis Kuninga õukonna maalijate hulka kuulus ka Jean Clouet poeg Francois Clouet(1510-1572). Mõlema kunstniku stiili on väga palju jäljendatud.Austria kuninganna Elisabeth

Renessanssi kunst

Renessanssikunstiks peetakse kunsti, mis oli peavooluks XV –XVI sajandil. Klassitsismi- ja humanismiideed olid kunstnike ja teadlaste seas laialt levinud ja vastukaja leidnud. Kõik, mis eelnevalt oli kiriku poolt keelatud, oli nüüd lubatud. Kunstnikud hakkasid uurima kõike, mis võimalik – loodust, valgust ja inimkeha. Sellesse perioodi mahuvad sellised mitmekülgsed meistrid nagu Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael, Francois Clouet ja El Greco. Neid viimast kolme hakkan siin essses analüüsima – toon välja nende stiilide omavahelised erinevused ja sarnasused.

Itaalia kunstnik Raffaello Sanzio da Urbino (1483-1520)
Prantsusmaa kunstnik Francois Clouet (1505-1572)
Hispaania kunstnik El Greco e. Doménikos Theotokópoulos (1542-1614)

Alustan Raffaeli ja El Greco stiili võrdlusega. Kuna ei tunne piiblilugusid hästi, et ära tunda kõiki sümboleid maalidel, siis võtan selle erinevus-sarnasus  analüüsi baasiks pigem maalide kompositsiooni, emotsiooni ning värvid, kui maali temaatika. Francois Clouet võrdluse jätan viimaseks, sest Clouet maalis põhiliselt portreesid.

Raffaeli „Neitsi Maarja kroonimine“ (kombineeritud Ülestõusuga), 1502-1504

El Greco „Neitsi Maarja ülestõus“, 1577-1579

Kuigi El Greco maal on tehtud pea seitsekümmend aastat hiljem Raffaeli omast, on El Greco võtnud kasutusele siiski eelnevate meistrite kompositsioonivõtte – Neitsi Maarja kõrgub teiste kohal, käed suunatud dramaatiliselt taeva suunas, inglid tema mõlemal poolel ning apostlid seisavad ümber haua, pilguga üles.  El Greco puhul jääb silma see, et ta soovib oma vaatajates emotsionaalset sidet tekitada. Maalis on manerismi stiilis liialdatud apostlite tunnetega, kuid võrreldes Raffaeli siinsete apostlitega, kes on liiga rahulikud,liiga vaoshoitud, ärgitab El Greco apostlid pigem sümpaatiat oma hämmingus. Raffaeli töö on loodud sel perioodil veel oma õpetaja Perugino maneeris. Kõige paremini tuleb liikuvus ning figuuride emotsionaalsus välja Raffaeli viimases teoses– „Issanda muutmine“ (1518-1520), mida võib pidada manerismi eelfiguratsiooniks.

Manerismi tekkeks saab ajaliselt nimetada kõrgrenessanssi lõppu, millal noored kunstnikud elasid läbi kunstilise kriis. Neile tundus, et kõike, mida oleks võimalik saavutada, oli juba saavutatud. Detailsed teadmised anatoomiast, valgusest, füsiognoomiast ning kuidas inimesed oma emotsioone edasi annavad läbi liigutuse ja ilme, graduaalne tooni kasutus – kõik tehnilised vm. probleemid olid lahendatud meistrite poolt. Noortel kunstnikel oli vaja uusi eesmärke, uusi lähenemisi kunstile.  Manerism mõjutas El Greco’t terve tema elu ning selle stiili mõjutusi on tunda samuti Raffaeli „Issanda muutmises“. Nii Raffael kui ka El Greco on oma Neitsi Maarja maalis kasutanud kolmnurka oma ülemises stseenis. Kolmnurga kompositsiooni mõtles välja Leonardo da Vinci, kellega Raffael oli vanusevahet 30 aastat ning elasid samal ajaperioodil. Raffaelli puhul on kolmnurga kasutamine täiuslik. Nii Kristus kui ka Neitsi Maarja ning inglite pead on kompositsioonil ühtse kaugusega üksteisest. Ülemise ja alumise kompositsiooni seob ilusasti kokku figuur, kes seisab täpselt kolmnurga tipust tõmmatud  joone keskel. Kõik elemendid on selles stseenis tasakaalus. El Greco juures tundub kolmnurga kasutamine juhuslik ning tahumatu. Suuremat rolli- elementide ühendamist nagu Raffaelil- ei tundu kolmnurgal siin olevat.

Raffaeli "Issanda muutmine", 1518-1520

El Greco "Krahv Orgazi matus“

Kui Raffaelil on selge ruumikujutus, siis El Greco’l on ruumikujutus ebamäärane, selget piiri maise ja taevase vahel pole, mida on võimalik täheldada nii Neitsi Maarja maalis kui ka El Greco hilisemas teoses – „Krahv Orgazi matus“. Raffaelil on need piirid kindlad ning realistlikumas toonis, tuues sisse maali tagaplaanile rohelise looduse nii „Issanda muutmises“ kui ka „Neitsi Maarja kroonimises“ ning selge värvivahe ülemise ja alumise kompositsiooni vahel. Raffaelile meeldis kasutada väga selgeid värve, eriti punaseid ja siniseid toone. Kui tema varasemtes töödes, nagu „Neitsi Maarja kroonimine“, valitses veel hele värviilu ja puhaste ja selgete lokaaltoonide üksteise kõrvale asetamine, siis hiljem püüab ta küllastatud sooja üldtooni poole, nagu „Sixtuse madonnas“.

Raffaeli "Sixtuse madonna"

El Greco kasutas nn „mürgist“ värvipaletti – külma kollast, sinist, rohelist ja punast, mis ideaalselt sobib kokku tema pikaksvenitatud figuuridega ja dramaatilise liikuvusega. Kõige paremini kirjeldab El Greco värvikasutust üks tsitaat Ramon Gomez de la Serna raamatust „El Greco“: „El Greco asetab oma esimestest Toledo piltidest peale tugeva rõhu külmale värvitoonile, talle sünnipäraselt lähedasele, ja ta jäi endale truuks ka siis, kui nägi, et kõik teised sooje toone kasutavad. Ta hülgab punase ja kuldse koloriidi, mis oli põhiline veneetslastel, ja viljeleb sinist ja karmiini, mõnikord oma töid üle ujutades tuhkhalliga, mis ilmselt talle meeldis järjest rohkem...]Domineeriva üldmulje piirides leiame ta lõuendil selgeid, valgusrikkaid, külmi toone; räigeid kontraste suurte pindade vahel, mille värv on puhas, erk, julge, konventsionaalse mahenduseta, isegi toores...]“.

Järgmisena võtan käsile Francois Clouet, kes tegutses põhiliselt õukonnamaalijana nagu tema isa Jean Clouet. Francois Clouet’i poolt pole palju teadaolevaid täisfiguuriga ning ruumikujutusega maale, kuid praeguseks analüüsiks piisab Austria kuninganna Elisabethi portree ning „Suplev naine“(1571).

Austria kuninganna Elisabethi portree Clouet on rikkalikult pisidetailidega täiustanud nii oma portreemaale kui ka „Suplevat naist“. Punane kangas maalis on nii peenelt viimistletud, et tundub käegakatsutav – lausa fotorealistlik oma valguskäsitluses. Kahjuks toob figuuride plastilisus vaataja fotorealismist välja.

Francois Clouet'i "Suplev naine", 1571

„Suplevas naises“ on võimalik maal neljaks stseeniks jaotada. Kui lõigata välja iga stseeni juurest  ülejäänud kolm, nii et, kõik elutu jääks samale kohale, siis kõik stseenid töötaksid paremini eraldi. Kui praegu vaadata kõiki stseene koos, siis see tekitab detailide üleküllastuse. See omakorda teeb maali kompositsiooni kuidagi rahutuks. Kuid võrreldes El Greco maalidega, on see reguleeritud rahutus.

Kuninganna maali vaadates on näha, et Clouet oskab oma  teostes elavalt välja tuua inimese põgusa näoilme. Ka Raffael pööras tähelepanu inimeste näoilmetele ning proovis maali peal välja tuua isiku sisemist mina. Kõige paremini on Raffaeli Julius II ja Leo X portreed. Kahjuks El Greco porteemaalides jätavad isikud reserveeritud ning külma mulje ning inimese tõeline mina jääb pealtvaatajale alatiseks saladuseks.

Raffael, paavst Julius II portree

Raffael, paavst Leo X portree

El Greco, Giorgio Giulio Clovio portree

---

Värvikäsitluse ja paleti poolest sarnaneb Clouet pigem Raffaeli kui El Grecoga– toonid on soojad ja selged, kuid „Supleva naise“  maali sisse toodud suured varjud peidavad selle soojuse ära.

 Raffaeli portreedes on iga subjekti taga kas loodus, mingi ruumi osa või sein, kuhu saab subjekti vari langeda. Clouet juures on märgata, et tema portreedel pole üldiselt mingit ruumikujutust – on tume sein taga, et rohkem esile tõsta maalitu enda tähtsust. Ka El Greco porteedes on üldjoontes tume taust.

Raffael ja Clouet on oma proportsioonides, koloriidis ja subjektide tundmises sarnased. El Greco seevastu läks oma rada pidi ning ei ole oma stiilis võrreldav teistega – need, kellega on paremini võimalik võrrelda ning rohkem sarnasusi näha, saabuvad alles ekspressionismi ajal. Kuigi need sarnasused võivad ühe või teise koha pealt olla suured või väiksed, on just need väikesed erinevused, millest iga kunstniku juures rõõmu tunda.  Lõpetaksin selle essee tsitaadiga:

„Osalt täiustab kunst looduse loomingut; osalt jäljendab seda.“ Aristoteles

• Sünnimaa Itaalia (15.-16.sajand), teistes Euroopa riikides (1500-1630), Eestis (1520/30-1650)
• Renaissance- taassünd
• Eeldused renessanssi tekkeks:
  * kujunesid linnriigid
  * keisrite ja paavstide võitlus
  * Rooma katoliku kiriku lõhenemine
  * kaubavahetus, luksuskaup
  * kaubanduse kiire areng
• Humanism - inimese ja inimlikkuse väärtustamine
• Suured mõtlejad, mõjutajad:
  * Dante Alighieri (1265-1321) kirjanik ja poliitik
  * Francesco Petrarca (1304-1374) poeet ja teadlane
  * Niccolo Machiavelli (1469-1527) poliitika ja teaduse rajaja, kirjanik
  * Giovanni Boccaccio (1313-1375) kirjanik
• Leiutised:
  * kaasaskantavad kellad                 * mikroskoop ja teleskoop
  * tulirelvad, raketid                        * allveelaev
  * prillid                                           * trükimasin
  * vesiklosett                                    * tikud