Apple Inc.

Apple Inc. (varem Apple Computer, Inc.) on rahvusvaheline ettevõte, mis arendab ja toodab riistvara, tarkvara ning muud tarbeelektroonikat.

Apple Inc.Asutatud1976

Asutajad: Steve Jobs (1955-2011), 
Steve Wozniak
Ronald Wayne

Peakorter: Cupertino, California

Valdkonnad: Arvutitarkvara,
Arvutiriistvara,
Tarbeelektroonika
Tarkvara elektronturustus: 

Käive:321,686 mld dollarit(2016)

Puhaskasum: 45,687 mld dollarit(2016)

Töötajaid: Üle 116 000 (2016)

Tütarfirmad: Beats 
Apple Energy

Ettevõtte tuntuimad riistvaralised tooted on Macintoshi arvutid, iPod, iPhone ja iPad. Apple'i tarkvaratooted on muu hulgas operatsioonisüsteem Mac OS X, meediapleieri iTunes, rakenduskomplekt iLife, lisaks kontoritarkvara komplekt iWork, professionaalne fototöötluse ja haldamise tarkvara Aperture, professionaalne heli- ja videotöötluskomplekt Final Cut Studio, muusika produtseerimise tarkvara Logic Studio ning mobiilseadme operatsioonisüsteem iOS.

Ettevõte on asutatud 1. aprillil 1976 USA California osariigis Cupertinos. 3. jaanuaril 1977 muudeti ta aktsiaseltsiks. Esimesed 30 tegutsemisaastat kandis ettevõte nime Apple Computer Inc., kuid 9. jaanuaril 2007 eemaldati sõna "Computer" ('arvuti'), et peegeldada personaalarvutite turul tegutseva ettevõtte liikumist ka tarbeelektroonika turule. 25. septembri 2010 seisuga oli Apple'il 46 600 täiskohaga töötajat ja 2800 ajutist, kuid siiski täistööajaga töötajat üle maailma.

2013. aastal otsis Apple Euroopast oma klientide andmete hoiustamiseks serveriparkide asukohta. Serveriparke plaaniti rajada Iirimaale, Taani ja Eestisse. Eestis tegeles Apple'ile serveripargi koha otsimisega Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusemoodustatud kolme-neljaliikmeline meeskond. Kaaluti Paldiskit ja Muuga tööstusparki. Apple'i insenerid käisid kaks korda Eestis. Veebruaris 2015 teatas Apple, et rajab oma serveripargid Iirimaale ja Taani.

Apple Inc. on esimene börsiettevõte, mille väärtus tõusis üle miljardi dollari. Selleni jõuti 2018. aastal.

Ajalugu

1976–1980: algusaastad

Apple I personaalarvuti

Apple'i asutasid 1. aprillil 1976 Steve Jobs, Steve Wozniak ja Ronald Wayne, et müüa personaalarvutit Apple I. Need arvutid oli Wozniak käsitsi ehitatanud. Komplekti kuulus emaplaat, protsessor ja muutmälu. Apple I hakati müüma 1976. aasta juulis, see maksis siis 666,66 dollarit (praeguse ostujõuga 2548 dollarit, kui arvestada inflatsiooni). Apple tehti ümber aktsiaseltsiks 3. jaanuaril 1977 ilma Wayne'ita, kes müüs oma osaluse 800 dollari eest Jobsile ja Wozniakile. Multimiljonär Mike Markkula pakkus oma eksperditeadmisi ärivallas ja samuti 250 000 dollarit kapitali.

Apple II toodi turule 16. aprillil 1977. Oma tollastest rivaalidest (TRS-80 ja Commodore PET) erines ta sellepoolest, et ta oli värvilise graafikaga ja tal oli kaasas ka VisiCalc tabelarvutusprogramm. See tegi Apple IIahvatlevaks ärisektorile. Aastal 1980 toodi turule Apple III, et võistelda IBM-i ja Microsoftiga ärikasutajatele suunatud toodete nimistus.

1976–1980: Lisa ja Macintosh

Apple Macintosh

Steve Jobs alustas tööd Apple Lisaväljatöötamisega aastal 1978, kuid 1982. aastal oli ta sunnitud sealt lahkuma sisetülide tõttu. Seejärel võttis ta üle Jef Raskini projekti "Macintosh". Selle tulemusena tekkis võidujooks kahe meeskonna vahel, kumb suudab oma toote varem turule paisata ja Apple'i päästa. Lisa tiim võitis ning aastal 1983 turule toodud personaalarvuti oli esimene, millel oli graafiline kasutajaliides, kuid müük ei läinud kõige paremini, kuna Lisa hind oli kõrge ja tema tarkvara oli limiteeritud.

Aastal 1984 tuli Apple välja Macintoshiga. Tema debüüt avalikustati kurikuulsa reklaamiga "1984". Reklaami näidati esmakordselt Super Bowli vaheajal. Macintosh müüs alguses hästi, kuid hilisemad müüginumbrid polnud kõige paremad^[13]. Põhjusteks liiga kõrge hind ja limiteeritud tarkvara. Asi muutus paremaks, kui tutvustati LaserWriterit, mis oli esimene mõistliku hinnaga PostScripti interpreteeriv laserprinter, ja PageMaker – varajane elektronkirjastamispakett. Mac oli turul tõsine tegija tänu tema graafilistele võimalustele, mis olid juba vajalikud Macintoshi kasutajaliidese enda jaoks.

Aastal 1985 tekkisid tülid Steve Jobsi ja tollase tegevjuhi John Sculley vahel, kes oli palgatud firmasse kaks aastat varem. Juhtkond käskis Sculleyl Steve Jobsi "tiibu kärpida" ja limiteerida tema võimu tegemaks kõrvalepõikeid kallite ja testimata toodetega. Selle asemel, et tegutseda Sculley sõnade järgi, proovis Steve Jobs tollast tegevdirektorit ettevõttest välja puksida. Kui Sculley sellest teada sai, et Jobs kavandab putši, kutsus ta kokku nõukogu, mille tulemusena vabastati Jobs tema tööülesannetest. Jobs andis sisse lahkumisavalduse ja asutas ettevõtte NeXT Inc. veel samal aastal.

1986–1993: tõus ja mõõn

Macintosh Portable oli Apple esimene "kaasaskantav" Macintosh arvuti mis lasti välja aastal 1989

Olles saanud mitmeid valusaid õppetunde pärast koguka Macintosh Portable'i turule toomist aastal 1989, tutvustas Apple aastal 1991 PowerBooki, millel oli tänapäevane ja ergonoomiline disain. Macintosh Portableoli disainitud olema jõudluselt võrdne Macintoshi lauaarvutiga, aga ta kaalus ~7,7 kilogrammi ja tal oli 12-tunnise kestvusega aku, mis muutis ta kaasaskandmise ebamugavaks. Samal aastal tutvustas Apple System 7-t, mis oli tähtis uuendus operatsioonisüsteemile, lisades värvid kasutajaliidesele ja tutvustades uusi võrgu võimalusi.

PowerBooki ja teiste toodete edu tõi kaasa aastase puhaskasumi tõusu. Mõnda aega arvati, et Apple ei saa midagi enam valesti teha, tuues turule aina uusi tooteid ja suurendades oma kasumit. Ajakiri MacAddicton nimetanud perioodi 1989–1991 "esimeseks kuldseks ajastuks" Macintoshiajaloos.

Pärast edukat Macintosh LC turuletoomist, tutvustas Apple Macintosh Centris seeriat, Macintosh Quadra seeriat ja õnnetut Macintosh Performa seeriat, mida müüdi mitmete segadust tekitavate konfiguratsioonidega ja tarkvara kooslustega. Tulemuseks oli katastroof Apple'i jaoks, kuna kasutajad ei saanud enam aru, mis neid mudeleid üksteisest eristab.

Sel ajastul koges Apple veel mitmeid ebaõnnestumisi digitaalkaameratega, kaasaskantavate CD mängijatega, kõlaritega, mängukonsoolidega ja televisiooniseadmetega, lisaks mõisteti, et Apple II seeriat on liiga kallis toota. Aastal 1990 uuendas Apple Macintosh LC seeriat, millel oli nüüd ka laienduspesa Apple IIe Cardijaoks, et Apple II kasutajad saaksid migreeruda Macintosh platvormile. Apple peatas Apple IIe müügi aastal 1993.

Microsoft aina suurendas oma turuosa Windowsi abiga, keskendudes tarkvara tootmisele odavatele personaalarvutitele, samas kui Apple'i tooted olid väga kallid. Apple toetus oma suurtele kasuminumbritele ega andnud vastulööki Microsoftile, selle asemel nad kaebasid Microsofti kohtusse graafilise kasutajaliidese kasutamise eest, mis oli sarnane Apple Lisa omaga. Kohtuprotsess venis aastaid, kuid lõplikku otsust kohus ei teinud. Samal ajal rikkusid mitmed ebaõnnestunud uued tooted ja ületatud tähtajad järjest enam Apple'i reputatsiooni ja Sculley vahetati välja Michael Spindleriga.

1994–1997: katsed eri platvormide ja koostööpartneritega

Power Macintosh 6100/66, esimene Macintosh, mis kasutas PowerPC protsessorit

1990ndate alguses arendas Apple alternatiivseid operatsioonisüsteeme Macintoshile, nagu näiteks A/UX. Samas Macintoshi platvorm hakkas ise aeguma, kuna see ei olnud ehitatud multitegumtöö (inglise k. multitasking) jaoks ja lisaks tekkis Apple'ile uusi konkurente, näiteks Sun Microsystems. Macintosh vajas väljavahetamist või tõsisemat modifitseerimist, et ta suudaks joosta ka võimsama riistvara peal.

Aastal 1994 hakkas Apple koostööd tegema Motorola ja IBM-iga. Eesmärk oli luua uus arvutusplatvorm, mis kasutaks IBM-i ja Motorola riistvara ning Apple'i tarkvara. Nad lootsid, et uue platvormi riistvara ja tarkvaraoleksid PC platvormist peajagu üle ja niimoodi annaksid nad vastulöögi Microsoftile. Samal aastal tutvustas Apple Power Macintoshi, esimene Apple'i arvuti, mis kasutas IBM-i PowerPC protsessorit.

Aastal 1996 vahetati tollane tegevjuht Michael Spindler välja Gil Amelio poolt. Amelio tegi mitmeid muudatusi Apple'is, sealhulgas palju koondamisi. Pärast mitmeid ebaõnnestunud katseid parandada Mac OS-i, esmalt Taligent projektiga ja pärast Coplandi ja Gershwiniga, otsustas Amelio osta NeXT Inc. ettevõtte koos tema NeXTSTEP operatsioonisüsteemiga, tuues Steve Jobsi nõunikuna tagasi Apple'isse. 9. juulil 1997, Gil Amelio kaotas töökoha, kuna ettevõtte aktsiahind oli viimase kolme aasta madalaim ja ettevõttel olid suured finantskaotused. Jobs asus ajutiselt tegevjuhi kohale hakates ümber korraldama senist ettevõtte tooteportfelli.

Aastal 1997 teatas Jobs, et Apple hakkab koostööd tegema Microsoftiga, et tuua turule Microsoft Office Macintoshile ja et Microsoft tegi 150 miljoni dollari suuruse investeeringu ostes Apple'i aktsiaid.

10. novembril 1997 tutvustati Apple Store'i(online versioon) seoses Apple'i uue tootmisstrateegiaga.

1998–2005: Apple hakkab kasumit teenima

Huvilised saavad Apple'i poodides tutvuda erinevate toodetega.

15. augustil 1998 tutvustas Apple uut arvutit iMac. Selle toote arendustiimi juhtis Jonathan Ive, kes hiljem disainis iPodi ja iPhone'i. iMac sisaldas uudset tehnoloogiat ja unikaalset disaini. Esimese viie kuuga müüdi seda ligikaudu 800 000 eksemplari.

Sel perioodil ostis Apple mitu ettevõtet, et suurendada oma tootevalikut professionaalsel ja tavakasutajatele mõeldud tarkvaraturul.

Mac OS X, mis põhines NeXT OPENSTEPil ja BSD Unixil, toodi turule 24. märtsil 2001 pärast mitu aastat kestnud arendustööd. Suunatud nii tavakasutajatele kui ka professionaalidele, oli uue operatsioonisüsteemi eesmärk stabiilsus, usaldusväärsus ja turvalisus.

19. mail 2001 avas Apple oma esimesed ametlikud jaemüügikauplused Virginias ja Californias. Samal aastal tõi Apple välja muusikapleieri iPod. Toode oli fenomenaalne, seda müüdi üle 100 miljoni eksemplari kuue aasta vältel. Aastal 2003 avati iTunes Store, kus sai osta 0,99 dollari eest laule ja mis oli integreeritud iPodiga. Teenus sai kiiresti turu liidriks, 19. juuniks 2008 oli tehtud üle 5 miljardi allalaadimise.

Alates 2001. aastast loobus Apple'i disainiosakond läbipaistva värvilise plasti kasutamisest, mida kasutati esmakordselt iMac G3-l. Vahetus algas titaanist PowerBookiga ning sellele järgnenud polükarbonaadist iBookist ja iMacist.

2005–2007: üleminek Intelile

MacBook Pro oli Apple'i esimene sülearvuti, mis kasutas Inteliprotsessorit.

6. juunil 2005 teatas Steve Jobs, et Apple hakkab tootma Inteli protsessoritel põhinevaid arvuteid aastal 2006. 10. jaanuaril 2006 välja tulnud MacBook Pro ja iMac olid esimesed Apple'i arvutid, mis kasutasid Inteli Core Duo protsessoreid. Sama aasta augustiks oli Apple terve Maci seeria viinud üle uuele tehnoloogiale.

Apple'i võidukäik sel perioodil oli silmnähtav ka nende aktsiahinna pealt. Ajavahemikus 2003–2006 tõusis Apple'i aktsia hind üle kümne korra, kuuelt dollarilt üle 80 dollari. Jaanuariks 2006 oli aktsiaturul rohkem raha suunatud Apple'i aktsiatesse, kui Delliomadesse (inglise k. market capitalization). Üheksa aastat varem ütles Delli tegevjuht Michael Dell, et kui tema oleks Apple'i juht, lõpetaks ta ettevõtte tegevuse ja annaks aktsiaomanikele nende raha tagasi. Kuigi Apple'i turuosa on kasvanud, jääb see ikkagi kaugele maha konkurentidest, kes kasutavad Microsoft Windowsi.

Mobiilse elektroonika ajastu

Oma kõnes Macworld Expol 9. jaanuaril 2007 teatas Steve Jobs, et Apple Computer Inc. on nüüdsest Apple Inc., kuna ettevõtte huvikeskmes pole enam ainult arvutid. See muudatus näitas, et ettevõtte paneb rohkem rõhku mobiilsele elektroonikale. Samal ettekandel räägiti esmakordselt ka iPhone'ist ja Apple TV-st. Järgmisel päeval tõusis Apple'i aktsiahind 97,80 dollarile, toona oli see kõigi aegade kõrgeim hind. Sama aasta mais tõusis aktsiahind aga juba üle 100 dollari.

Artiklis, mis postitati Apple'i kodulehel 6. veebruaril 2007, teatas Steve Jobs, et Apple on nõus müüma muusikat iTunes Store'is ilma DRM-ita (inglise k Digital rights management), mis lubaks ostetud muusikat mängida ka kolmanda osapoolte pleieritel, kui plaadifirmad oleks nõus loobuma nimetatud tehnoloogiast. 2. aprillil 2007 teatasid Apple ja Briti plaadifirma EMI (Electric & Musical Industries Ltd.) ühiselt DRM tehnoloogia eemaldamisest EMI kataloogist iTunes Store'is. Teised plaadifirmad järgisid nende eeskuju juba samal aastal.

Järgmise aasta juulis avas Apple App Store'i, et müüa kolmandate osapoolte arendatud tarkvara iPhone'ile ja iPod Touchile. Juba esimese kuuga müüdi 60 miljonit rakendusprogrammi, tuues kasumit keskmiselt üks miljon dollarit päevas. Jobs spekuleeris, et App Store võib saada miljardi-dollari äriks Apple'i jaoks. Kolm kuud hiljem teatati, et Apple'ist oli saanud maailma suuruselt kolmas mobiilsete seadmete tarnija, mille põhjuseks oli populaarne iPhone.

Pärast aastaid spekulatsioone ja mitmeid kõlakaid tutvustas Apple 27. jaanuaril 2010 avalikkusele oma uudset meediaseadet iPad. iPadil jookseb sama operatsioonisüsteem, mida kasutab ka iPhone, lisaks on mitmed iPhone'i rakendustest ühilduvad ka iPadiga. iPad toodi turule 3. aprilli 2010 USA-s. Seda müüdi esimesel päeval üle 300 000 ja nädala lõpuks oli müüdud üle poole miljoni seadme. Mais 2010 sai Apple'ist maailma suurim tehnoloogiaettevõte, möödudes Microsoftist.

Juunis 2010 tõi Apple turule neljanda generatsiooni iPhone'i, mis pakkus videokõnet, multitegumtööd (inglise k multitasking) ja uut isoleerimata roostevaba terasest korpust, mis täidab ka antenni funktsioone. Osad kasutajad kurtsid telefoni halva levi pärast ning seepärast pakkus Apple tasuta kummist korpuseümbrist, parandades niimoodi levitugevust.

Oktoobris 2010 kerkis Apple'i aktsiahind rekordiliselt üle 300 dollari. Lisaks uuendati MacBook Airi, iLife'i tootepaketti ja tutvustati Mac OS X Lionit.

Riistvara

Maci tootepere

iMac

Mac mini – väikemõõtmeline lauaarvuti, mis toodi turule jaanuaris 2005

iMac – mitmeotstarbeline lauaarvuti, mis toodi turule aastal 1998

Mac Pro – tööjaama tüüpi lauaarvuti, mis toodi turule 2006. aasta augustis, vahetas välja Power Macintoshi

MacBook – tavakasutajale mõeldud sülearvuti, mis toodi turule 2006. aastal, vahetas välja iBooki

MacBook Air – üliõhuke ja üliportatiivne sülearvuti, mis toodi turule jaanuaris 2008

MacBook Pro – MacBooki perre kuuluv sülearvuti, mis toodi turule jaanuaris 2006, saadaval 13-, 15- ja 17-tollise variandina, vahetas välja PowerBooki

Xserve – kahe- või neljatuumaline, kahe protsessoriga 1U tüüpi server

iPad

iPad on Apple'i tahvelarvuti, müügil alates 3. aprillist 2010 USA-s. iPadil on 9,7-tolline ja LED-valgustusega ekraan, saadaval 16 GB, 32 GB või 64 GB välkmäluga, protsessoriks 1 GHz Apple A4, operatsioonisüsteemiks iOS. Lisaks on iPadil WiFi ja Bluetoothi tugi (saadaval ka 3G-toega mudel). Aku võimaldab kuni 10 tundi internetis surfata, videot vaadata või muusikat kuulata. Sisaldab ka kiirendusmõõturit (inglise k accelerometer) ja valgusmõõdikut.

iPod

iPod Shuffle, iPod Nano, iPod Classic, iPod Touch

iPod on Apple'i meediapleier. Esmaesitlus toimus 23. oktoobril 2001. iPodi tootepere on aastatega mitmekesistunud, saadaval on erinevaid mudeleid.

iPod Classic – esmaesitlus aastal 2001, praegu saadaval 160 GB mudelina

iPod Nano – esmaesitlus aastal 2005, hetkel saadaval 8 GB ja 16 GB mudelina. Uusimal generatsioonil on ka FM-raadio, sammulugeja ja mitmikpuutevõimalustega kasutajaliides, mis vahetas välja traditsioonilise iPod click wheel'i.

iPod Shuffle – esmaesitlus 2005. aastal, praegu saadaval 2 GB mudelina

iPod Touch – kaasaskantav meediapleier, jookseb iOS operatsioonisüsteemi peal, esmaesitlus september 2007. Saadaval 8 GB, 32 GB ja 64 GB mudelina. Viimane generatsioon on Apple A4 protsessoriga ja kahe kaameraga, tagumise kaameraga on võimalik salvestada videoid ka 720presolutsiooniga.

iPhone

iPhone on Apple'i nutitelefon, mis toodi turule 2007. aasta jaanuaris. Kõige uuemad (iPhone 6s ja iPhone 6s Plus) ilmusid 19. septembril 2015. iPhone 6s-il on 4,7-tolline ja iPhone 6s Plusil on 5,5-tolline ekraan. Neid on 3 erinevas toonis (Space Gray ehk hall, Gold ehk kuld, Silver ehk hõbe ja Rose Gold ehk roosa) ning need on saadaval 16 GB, 64 GB ja 128 GB mudelina. Esmakordselt esitleti selle mudeliga 3D Touchi.

Apple TV

Apple TV on digitaalmeedia pleier. Väikemõõtmeline võrguseade, suudab mängida digitaalset meediat, mis pärineb iTunes Store'ist, Netflixist, YouTube'ist, Flickrist, MobileMest või suvalisest Mac OS X-il või Windowsil jooksvast arvutist, mis kasutab iTunesi. Apple TV toodi turule 9. jaanuaril 2007. Esimene mudel sisaldas 40 GB kõvaketast, 160 GB mudel oli saadaval juba 2 kuud hiljem. Septembris 2010 tuli välja teise generatsiooni Apple TV. See on võrreldes eelmise mudeliga ligi 3/4 väiksem ja 2/3 odavam. Uus versioon ei sisalda enam kõvaketast, kuid sel on 8 GB välkmälu puhverdamiseks.

Google, Alphabet Inc.

Google Inc. on paljurahvuseline tehnoloogia- ja tarkvaraettevõte, mille asutasid 1998 Stanfordi ülikooli doktorandid Larry Page ja Sergei Brin. 2015. aastast on Google'i omanikuks Alphabet Inc.

Google Search on selle ettevõtte arendatav maailma populaarseim internetiotsingumootor, Google'i esimene ja tähtsaim toode.

Google'i sõnastatud ettevõtte missioon on „korrastada maailma informatsiooni ning teha see üldiselt kättesaadavaks ja kasulikuks”.

97% ettevõtte käibest annab reklaamimüük.

Firma lähtub ressursside jaotamisel 70-20-10 põhimõttest: 70% inimressursist ja tehnilistest vahenditest pannakse põhiotsingu ja reklaaminduse arendamiseks, 20% läheb tuumiktegevusega seotud valdkondade arendamiseks (näiteks uudiste otsing) ning 10% muude tegevuste arendamiseks.

2009. aastal ostis Google Soomes Haminas Stora Ensolt vana paberitehase, et sellest teha serveripark.

Ajalugu

Larry Page ja Sergey Brin hakkasid Google'i otsingumootorit välja töötama 1996. aasta jaanuaris. Kui tolleaegsed otsingumootorid järjestasid veebilehekülgi selle alusel, et mitu korda otsitav mõiste antud lehel esineb, siis nad otsisid paremat lahendust, mis võimaldaks hinnata lehekülgede olulisust. Nad võtsid lehekülgede hindamisel aluseks selle, kui palju teisi veebilehekülgi algsele saidile viitab, ja lõid selle põhjal tehnoloogilise lahenduse PageRank.

Tooted ja teenused

Otsingumootor

Lisaks veebilehtede otsingule on Google'i otsing laienenud paljudesse muudesse valdkondadesse. Nii on praegu võimalik otsida ka pildifaile, Useneti uudiserühmi, päevauudiseid, videoid, asukohapõhist infot, asukohti kaardil, internetis müüdavaid kaupu, programmikoodi ja oma arvutis olevaid faile. 2005. aasta juuni seisuga oli Google indekseerinud 8,05 miljardit veebilehte, 1,3 miljardit pilti ja üle miljardi Useneti sõnumi. Suure osa indekseeritavatest andmetest Google ühtlasi puhverdab ehk salvestab vahemällu, tänu millele võivad leheküljed olla vaadeldavad isegi siis, kui nende koduserver on maas.

Näiteid tegevustest andmete korraldamisel

tekstiotsing ise eeldab andmete indekseerimist; samuti tuleb otsitulemuses andmed järjestada

meilisõnumite puhul (Gmail) võeti kasutusele sõnumite rühmitamine vestluste kaupa

välja on antud programm piltide korraldamise ja avaldamise hõlbustamiseks kasutaja arvutis (Picasa)

programm kasutaja arvutis oleva info otsimiseks (Google Desktop)

pakutakse ka lahendust ettevõttesisese info haldamiseks (Google Desktop Search for Enterprise)

reklaamide lisamine kontekstipõhiselt, justkui põhiteksti lisandväärtusena

Näiteid tegevustest info vahendamisel

võimalus teha päringuid ka mobiili abil, kasutades selleks WAP-lehte või SMS-päringut

masintõlge enamlevinud keelte vahel

teksti teisendamine ühest vormingust teise (PDF- ja DOC-failide puhverdamine tekstina)

raamatute digiteerimise projekt Google Print, mis võimaldab ilmunud raamatutest teha tekstipõhiseid otsinguid.

Beetaversioonis olevad projektid

Google Talk – internetitelefon.

Google Checkout – ülemaailmne rahaülekannete süsteem.

Go – http://golang.org/

Android ja nutitelefonid

Google on loonud mobiiltelefonide jaoks operatsioonisüsteemi Android, mis avalikustati 5. novembril 2007. Eriti uuenduslik võrreldes põhikonkurentidega on see, et Google on avaldanud enamiku lähtekoodist, kasutades Apache'i litsentsi, vaba tarkvara ja avatud lähtekoodi litsentsi. 5. jaanuaril 2010 andis Google välja oma esimese nutitelefoni Nexus One, mis kasutas operatsioonisüsteemi Android.

Google'i kaardirakendused

Google Earth: üksikasjalikud satelliidipildidkõigist Maa piirkondadest; linnulennulised vaated kuni 300 m kõrguselt.

Google Maps: geograafilised kaardid.

Google Street View on teenus Google Mapsis ja Google Earthis, mis annab võimaluse näha pilte eri maade tänavatest jalakäija või autojuhi vaatenurgast.

Google Chrome

Google Chrome on Google'i loodud veebibrauser. Esimene Google Chrome oli operatsioonisüsteemis Microsoft Windows töötav beetaversioon, mis anti välja 2. septembril 2008. Esimene stabiilne versioon tuli turule 11. detsembril 2008.

Google'i vigurlogod

Google'i veebimeistrid kujundavad otsimootori avalehte tähelepanuväärsete sündmuste puhul nn vigurpiltidega (inglise keeles doodle), sidudes Google'i logo ja tähtpäeva.

Google Translate

Google Translate on Google'i pakutav tasuta masintõlketeenus.

Kriitika

Euroopa Liidu konkurentsivolinik Margrethe Vestager süüdistas Google'it võimu kuritarvitamises. Viis aastat kestnud uurimise tulemusel süüdistab EL Google'it konkurentide ja ostjate tüssamises otsingutulemuste moonutamise kaudu.

Alphabet Inc.

Alphabet Inc. on Ameerika päritolu rahvusvaheline konglomeraat peakorteriga Googleplexis Mountain View's Californias. See loodi Google'i restruktureerimise käigus 2. oktoobril 2015 ning sellest sai Google'i ja mitme endise Google'i tütarfirmaemafirma.

Kaks Google'i asutajat asusid firma juhtivatele kohtadele: Larry Page sai tegevjuhiks ja Sergei Brin sai presidendiks.

Ettevõttes oli 2017. aasta juuli seisuga üle 75 tuhande töötaja.

Google'le kuulub ka YouTube (Täpsemalt kuulub nii YouTube kui ka Google ühisesse emafirmasse Alphabet Inc.

Google'le kuulub ka see blogger, Kus ma praegu oma Blogi kirjutan ning taskuhäälingute kuulamise rakendus Google Podcasts. Lisaks neile kuulub Google'le veel terve hunnik muid rakendusi ja isesõitev auto, millega nad Google Mapsis (ja Google Earthis?) tänavaid kaardistavad.

Aitäh Google. Ja aitäh postitust lugemast. Tšau.

Microsoft

Microsoft Corporation on 1975. aastal Bill Gatesi ja Paul Alleni asutatud rahvusvaheline tarkvarafirma, mis on kogunud tuntust eelkõige oma operatsioonisüsteemiga Windows ja kontoritarkvaraga Microsoft Office. Lisaks tarkvara arendamisele, tootmisele ja müügile haldab Microsoft ka telekanalit MSNBC ja internetikeskkonda MSN. Microsoft on loonud veel üsna palju arvutimänge oma haru Ensemble Studios kaudu. Tänaseks on Ensemble Studios oma tegevuse lõpetanud, kuid Microsoft toodab nüüd mänge ja ka muid rakendusi oma uue haru Microsoft Studios kaudu.

Microsoftile kuuluvad Samsung, Nokia?, MSN, Outlook jne...

(https://et.m.wikipedia.org/wiki/Microsoft)

Microsoft Corporation
Tüüp: Börsiettevõte (NASDAQ: MSFT)
Asutatud: 4. aprill 1975
Albuquerque, New Mexico
Asutajad: Bill Gates (1955-), Paul Allen (1953-2018)
Peakorter: Redmond, Washington, USA Võtmeisikud: John Thompson(esimees),
Satya Nadella(tegevdirektor)
Valdkonnad: Arvutitarkvara
Tooted: Windows (Phone, Server)
Office
Dynamics
Azure
Xbox
Surface
Bing
Skype
Käive: 60,42 mld dollarit(2008)
Tegevuskasum: 22,49 mld dollarit(2008) Puhaskasum: 17,68 mld dollarit(2008) Vara:72,79 mld dollarit(2008)
Omakapital: 36,29 mld dollarit(2008) Töötajaid: 89809 105 riigis (2008) Tunnuslause: Your potential. Our passion.

Firma peakorter asub Ameerika Ühendriikides Redmondi linnas (Washingtoni osariik). 2005. aastal oli ettevõtte käive 39,79 miljardit USA dollarit. Ettevõtte aktsia kuulub Dow Jonesi tööstuskeskmise indeksisse. Microsofti tegevjuht on Satya Nadella.

Ajalugu

Paul Allen ja Bill Gates olid lapsepõlvesõbrad, kellel oli ühine huvi arvutite vastu. Ametlikult asutati Microsoft 4. aprillil 1975. Operatsioonisüsteemidega hakkas ettevõte tegelema 1980. aastal, lastes välja oma Unixi versiooni nimega Xenix.

Microsoft Eesti on tarkvarafirma Microsoft Eestis asuv esindus.

AjaluguRedigeeri

Alates 2003. aastast laiendas Microsoft oma tegevust Eestisse. 2004. aastal tuli Microsoft turule kontoritarkvara Microsoft Office 2003 eestikeelse versiooniga. Microsoft Eesti eestvedamisel on loodud ka Windows XP, Windows Vista, Windows 7 ning MSN Messengeri eestikeelse liidesega versioonid. Microsoft Eestis töötab 30 inimest.

HeategevusRedigeeri

Lisaks äritegevusele on Microsoft Eesti kaasatud mitmesse heategevuslikku projekti. 2006. aastal annetas Microsoft Eesti pool miljonit krooni Tallinna Puuetega Inimeste Koja projekti "Puuetega inimeste arvutiõpe ja internetipunkt" jaoks. 2009. aastal koostöös Elioni ja EMT-ga (praegu Telia) korrastati ligi 200 arvutit, mis annetati suurperedele, eakatele ja erivajadustega inimestele.

TunnustusedRedigeeri

Microsoft paigutus 2009. aasta töötaja- ja peresõbralikemate ettevõtete nimistus kolmandale kohale. 

Facebook

Facebook on 2004. aasta veebruaris alguse saanud veebipõhine suhtlusvõrgustik, mida omab ja käitab eraõiguslik äriühing Facebook, Inc. Suhtluskeskkonna kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke veebilehti, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest ja jagada pilte. Lisaks saavad kasutajad liituda gruppidega, mis on korraldatud asukohapõhiselt, nt linna, elukoha, töökoha, kooli jne asukoha järgi, või ka huvide järgi. Teenusel on üle miljardi aktiivse kasutaja.

Ajalugu

Mark Zuckerberg

Facebooki rajas Mark Zuckerberg koos kaasõpilaste ja toakaaslaste Dustin Moskovitzi ja Chris Hughesiga, kui õppis Harvardi Ülikoolis informaatikat. Veebilehe kasutajaõigusi anti algul vaid Harvardi õppuritele, kuid seda laiendati teistele ülikoolidele Bostoni alal. Hiljem suurenes leht kõigi üliõpilasteni, seejärel keskkooli õpilasteni ja lõpuks igaüheni, kes on vanuselt kolmteist või vanem. Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lõpetatud internaatkoolis Phillips Exeter Academy uutele õpilastele antava kooli õpilaste ja õppejõudude nimede ja piltidega raamatu nimetusest.

Raskused

Facebook on viimastel aastatel tekitanud palju poleemikat. Teenus on olnud või on blokeeritud mitmes riigis, sealhulgas Süürias, Hiinas ja Iraanis (kuigi Iraan eemaldas blokeeringu aastal 2009). Et tööaega ei kulutataks mittesihipäraselt, on paljudes asutustes töötajatel Facebooki kasutamine keelatud. Facebookil on olnud ka probleeme privaatsussätete läbipaistvusega ja isikuandmete jagamisega kolmandatele osapooltele, mistõttu tehti suhtlusvõrgustikus 2010. aasta suve alguses palju muudatusi. Facebook on seotud ka mitme kohtuasjaga, mille hagejaks on Zuckerbergi endised klassikaaslased, kes väidavad, et Facebook kasutab nende loodud lähtekoodi ja muud intellektuaalset vara.

Facebook on üks maailma suurimaid ettevõtteid. Talle kuulub ka Messenger ja Instagram. 

Facebookis on nii Cookie Play Studios kui ka Leonhardi Mängud leht. Palun vaadake neid. Sinna tuleb pidevalt uut infot.

 Aitäh.

Ideoloogiad

Ideoloogia ehk maailmavaade on kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, huvisi, eelistusi, väärtusi, hoiakuid jne), mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ja juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist. Ideoloogiad on filosoofilise või propagandistliku suunaga.

Ideoloogia on ideede kogum, mille õigsuses on veendunud seda juhtivad inimesed.

Mõiste „ideoloogia“ algkujundi osad pärinevad antiiksest filosoofiast. Eidos-el ehk ideel oli Platonil ka poliitiline mõõde ning logos viitas kõige muu hulgas ka inimestevahelisele teavitamisele ja suhtlemisele.

Termini Ideoloogia võttis 1797. aastal kasutusele või õieti „leiutas” prantsuse filosoof Destutt de Tracy, kes tähistas sellega ideid käsitlevat teadust. Terminit kasutatakse mitmes tähenduses, millest mõned on neutraalsed, mõned väärtustavad või hinnangulised.

Ideoloogia kõige nõrgemas või neutraalsemas tähenduses võib väljenduda mõne isiku maailmavaates, suhtumises igapäevases elus toimuvasse. Tegemist on klassikalise arusaamaga ideoloogia toimimisest: see rakendub ilma subjekti enda teadmata tema ja tema kaaslaste hoiakutele ning kujundab neid, aidates niimoodi kaasa ideoloogia kui väärtuste süsteemi väljakujunemisele ja sõnastamisele. Ideoloogia oleks selles tähenduses hoiakute ideeline alus, teoreetiline konstruktsioon ühiskonnas valitsevatest hoiakutest.

Ideoloogia kui filosoofiliselt käsiteldav väärtuste süsteem, ka poliitiline ideoloogia. Siin on tegemist termini võrdlemisi neutraalse kasutusega, ideoloogia kui tervikliku ja teadlikult väljakujundatud süsteemiga, mis on läbi konsensuse ühiskonnas valdavaks tunnistatud. Selles tähenduses võib ideoloogiaks pidada nt inimõigusi, ühiskondlikku lepet vms.

Ideoloogia kui valitseva klassi survevahend ühiskonnale, eriti marksistlikus käsitluses. See tähendus hindab ideoloogiat enamasti halvustavalt või väärtustab seda üleminekunähtusena: ideoloogia on ebaloomulike ühiskondlike suhete toimimise viis, mis on ohtlik ja mida pruugitakse enamasti alamate klasside represseerimise eesmärgil. Praktikas viis ideoloogia klassiiseloomu rõhutamine kommunistlike riikide oma alamaid ja välismaailma kurnavale ideoloogilisele võitlusele ning järelmina osutus see (ideoloogiasõda) oluliseks psühholoogiliseks komponendiks ühtlasi nii  Teises Maailmasõjas kui ka külmas sõjas Ida ja Lääne vahel.

Ideoloogiaid on erinevaid. Olemas on poliitilised ideoloogiad, usulised ideoloogiad, rahvuslikud ideoloogiad, jne... 

Järgnevates osades räägime me veel poliitilistest ja usulistest ideoloogiatest.

Muuseas usulistest ideoloogiatest on juba natukene räägitud: Budismi; Zen-Budismi; Taoismi; Konfutsianismi; Tantra; Budism ja Helid, Meditatsioon, renessanssi inimene osades.

Mandala

Mandala (sanskriti keeles मण्डल maṇḍala, tiibeti keeles དཀྱིལ་འཁོར། dkyil 'khor) on geomeetriline kujund. Rigveedas on sees mandala ja yantra mõiste. Mandala kese kujutab endast jumaluse eluaset. Mandala algse geomeetrilise baaskujundi töötasid välja juba muistsed kultuurid. Mandala on maailma sümboolne projektsioon, mis on üle kantud geomeetrilisse mudelisse. Budism laenas mandala mõiste tantratest. Astroloogilised kaardid on mandala printsiibil koostatud. On olemas ka ruumilised mandalad.

Templites on tihti mandala mudelid, mis on pühendatud mõnele konkreeetsele jumalusele. Mandala printsiibil on ehitatud ka templeid ja hooneid. Näiteks Samje klooster Tiibetis.

Iga mandala on seotud tantrate ikonograafias konkreetse buddha või jumalusega.

Ikonograafia - teadus, mis uurib kunstiteoste traditsiooniliste motiivide, sümbolite ja atribuutide esinemise seaduspärasusi ja reegleid; kirjeldav meetod.

Mandalaid on kolme liiki:

idu- ehk seemnemandala

sümbolite või märkidena avalduv mandala

kujudena avalduv mandala

Tantrate praktiseerijad kutsuvad mandalat Teadvuse seisundi paleeks. Chögjam Trungpaon nimetanud mandalat organiseeritud kaoseks.

Budistlikud mandalad

Kõige rohkem võib mandalaid leida Tiibeti ja Jaapani esoteerilises budismis, kus neid kasutatakse õpetuse kandjatena, rituaalsetel eesmärkidel ning meditatsiooni ja teadvustatud toimimise abivahenditena. Tänapäeval on hästi tuntud Tiibeti liivamandalad, mida on mitmetel kordadel meie õnneks ka Eestimaal tehtud.

Liivamandala

Liivamandala luuakse rituaalselt värvilistest liivadest, korrates selle käigus pühasid palveid ja mantraid. Kui mandala on valmis, pühitakse see kokku, sümboliseerides kogu mateeria ja inimloomingu kaduvust, ning puistatakse voolavasse vette, et palved üle kogu maa kõikide olenditeni kanduksid. See rituaal on osa budistlikust praktikast ja seda võivad läbi viia vaid aastate jooksul vastava väljaõppe saanud mungad.

(https://et.m.wikipedia.org/wiki/Mandala)

Mandala saladused

Juba sajandeid on mandalaid ümbritsenud müstika ja saladuseloor.

Mandalad ehk kosmilised ringid jumaliku korra ning harmoonia väljendamiseks

Mandala (ring — sanskriti keeles) on ajatu, kõike hõlmav sümbol — inimkogemuses üks suurimaid. See on maailma mudel, mis väljendab jumalikku korda kogu Loomingus — KÕIGES, MIS OLEMAS ON.

Mandala on ka abivahend meditatsioonis, mille eesmärgiks on eraldatuse ületamine ning üks-olemise saavutamine Jumalaga, samuti tervikukssaamine iseenda kõigi teadvust omavate aspektidega. See on kosmose universaalne kujutis; jumalikkuse väljendus kunstis, abivahend sisemise rahu leidmiseks.

Mandalale mediteerimine avab teadvuse uinunud alasid, sest neis pühades sümbolites väljenduvad visuaalselt Loomingus toimuvad protsessid eri kihtidena. Kontsentriline struktuur hõlmab teekonda seisundist seisundisse, teadvuses olevate kihtide läbistamist — rännakul maisest vaimsesse, et ühendada sellel pühal teekonnal Maa ja Taevas enese sees üheks tervikuks.

Mandalal on alati keskpunkt, mis tähistab Allikat, Kõiksust, Igavikku; ja äärealad — väljendamaks nii Loomingu mitmekesisust kui täiuslikkust. Kuna lõpmatu Vaim manifesteerib oma aspektide individuaalsust eri tasanditel, siis avalduvad ka vormi ja liikumise, aja ning ruumi vahekorrad läbi mandala, defineerides läbi kujundite keele universaalseid seaduspärasusi selles imelises igaviku tantsus, mis on Olemasolu.

Südame avardamise ja külluse mandala 2016 akrüül 80x80 (Erakogus)

Kosmilise teadvuse avardamise mandala 2016 akrüül 80x80 Müügis 300 €

Mandala olemus

Mandala vormi, mille kese kujutab endast jumalikkuse hiilgavat punkti, kujundasid instinktiivselt välja juba muistsed hõimurahvad. See on maailma projektsioon, kahandatud olemuslikuks geomeetriliseks mudeliks.

Geomeetrilised mudelid avastati vaatluse teel, nende üle mõtiskledes ja neid kosmiliste mõistetega kombineerides. Loodud ja sündinud sisemiste impulsside ajel, muutus mandala meditatsiooni objektiks, meditatiivsete visioonide tekitamise vahendiks. Seega on see mediteeriate isikliku intuitsiooni peegeldus. Visioonid tekkisid inimvaimu sisemise vajaduse sunnil ja need impulsid või intuitsioon aitasid avastada, kuidas jõuda Tõelisuse saladuseni inimeses südames. Mediteerija tunneb intuitiivselt endas olevat valgust ja ta kontsentreerub sellele valgusele.

Mandala esineb ringjas lootose vormis, mis väljendab kahekordset sümboolikat, eksoteerilist ja esoteerilist. Esimene märgib loomist: Brahma tõusmist Narayana nabast. Lootos tähendab maad vees, universumi alustuge. Lootose teine tähendus on vaimne: ta on akasha sümbol, südames asuv müstiline ala. See on Absoluudi südames kohaloleku sümbol. Selles alas ehk tühikus sisaldub kõik, see on kõigi asjade hoidla, kõige, mis universumis on ja mida ei ole.

Mandala omandab sügavama tähenduse, kui mediteeria samastab ennast keskmega, mis teda muudab. See on vaimne kogemus kosmosegrammis (see on mandala, milles koonduvad mediteeria ja välise maailma või teda ümbritseva keskkonna energiad): tema meditatsiooni edukuse esimene tingimus. Mandala on muundatud psühho-kosmogrammiks (see on veelgi keerukam mandala, kuhu on kokku toodud mikrokosmos ja makrokosmos), et endale taas elustada "asjade ideaalne printsiip". See on evolutsiooni ja taandarengu paradigma. See on terviku taasmoodustamine sisemise Absoluudiga.

Mandala tähendus

Mandala on budismi "püha ring". Sõna mandala tähendab ringi, kuid budistliku eriterminina tähendab manda "kõrgeimat punkti" ja la tähendab "teeviita" või "viimistlemist". See tähendab ka "pühasid alasid" (bodhi manda), "virgumise allikat" või Teemanttrooni (Vadzrasana), keset omava lõpmatuse kujuteldamatut tõelisust.

See on ka kaastunde, lõpmatu tarkus, lõpmatu armastus, mis on laienenud sellesse ikka veel lõpliku-lõpmatuse dihhotoomiasse ning mis avab värava vabadusse. See on täiusliku universumi mudel, täiusliku mina toitev keskkond ekstaatilises suhtlemises teiste täiuslike olenditega.

See on ehitusplaan vabanemiseks ja ülima õndsuse saavutamiseks.

Tiibetis on mandala maailmaks, mis toob esile inimese evolutsiooni valgustumise suunas. Tiibetikeelne mandi (d kyil) võib tähendada "tuuma" (suyingpa) või "istet" (khri) või "meelt" (surs) ja "keset" (d kyil). See kaasneb bodhile, ärkamisele või valgustumisele. La tähendab ringi, ümbermõõdet, mis sisaldab tuuma, kalliskivi, ornamenti.

Mandala on vahend, mis ajendab psühholoogilise kogemuse vabanemiseks. Sellest on saanud püha sümbol neile, kes on selle kohandanud. See visandab pühitsetud ala, mida hoitakse ainuüksi rituaalsel ja liturgilisel eesmärgil; see on kosmose kaart selle põhiolemuslikus plaanis, tema evolutsiooni ja taasneeldumise protsessis.

Budism laenas mandala mõiste tantrismist ja andis sellele "suurema täpsuse ja viimistluse". Seetõttu kirjeldati mandlat kui ringi koos kaitseliiniga, mis ümbritseb püha paika; see esindab kaitset jõudude eest, mis ähvardab punkti puhtust, või mediteeria samastab ennast väega, mis valitseb maailma, ja kogub endasse selle imetaolise jõu. See on taevakehade kirjeldus: universum on oma ruumilises laienemises inertne, kuid tiirleb ümber telje, Sumeru mäe, mida on samastatud Põhjanaelaga.

Mandala on kunstiteos valgustumiseks, mis varustab inimese mehhanismiga, mis ta sellele juhib. See on hinduistlik- budistliku maailma püha kosmogramm, mis kannab endas nii evolutsiooni kui ka tagasitõmbumise protsessi. Põhiline motiiv on teekond tagasi — taandareng — algse ühtsuse kogemise, asjade mittedualistliku seisundi poole. Budismis on see tagasipöördumine Absoluutsesse Tühjusesse, nirvaanasse.

Mandala on meditatsiooni mudel, milles kasutatakse visualiseerimist, samuti mediteerimisel kontsentreerumiseks kasutatav vahend, ka ka õpilaste pühitsemise vahend. "Paleed", kus asub Buddha, vaadeldakse iseenesest samuti mandalana. Ta on väljendunud kosmose kehastumise mudel, peamiselt Buddha valgustumise ja kohalolu maatriks. See on fikseeritud maailma mudel, mille on andnud väelised jumalad. Mandala kosmilise plaanina, kosmose diagrammina kujutab endast ka erilise jumaluse manifestatsiooni; see tähendab, et pühadus on universumis immanentne ja potensiaalselt olemas ka inimeses.

Mandala on maailma mudel

Tantras on mandalaks ka inimene; seda tuntakse "Sisemise Mandala" nimetuse alla, aga vaadeldakse ka nagu "kosmilist mandalat".

Mõistet "mandala" võib rakendada kogu kosmosele, mida kujutatakse kui olendit, mis pöörleb ümber keskme. Ka jumalustesse suhtuti kui mandalatesse: neilgi oli kese.

Mandala on sümmeetriline diagramm, mis on konsentreerunud ümber keskme, ja tavaliselt jaotatud neljaks sektoriks. Tal on kontsentrilised ringid (khor) ja nelinurgad, millel on sama kese (d kyil).

Mandala keskkond on sümboolne: see on "lõpmatu ala". Tiibeti mandala on ringiga ümbritsetud nelinurk; see on nelinurk, sest budad ja mittebudad on lõplikus tõelisuses samaväärsed. Neljal tahul asuvad sissepääsud mandalasse. Sisemine vadzra vanik esindab Apokalüptilise Sõiduki "Dharmaratta" lakkamatut pöörlemist. Suur vadzrabhaivara esindab teadvuse puhast ja tarkuse lõplikku kuningriiki.

Mandala on väline piirjoon, üks või kõige rohkem kontsentrilisi ringe, mis ümbritsevad nelinurka ja mida läbivad põikjooned, mis saavad alguse keskpaigast ja suunduvad nelja nurga poole, jagades pinna neljaks kolmnurgaks. Iga kolmnurga keskel on viis ringi, mis sisaldavad jumaluste sümboleid või figuure. Seda ümbritseb "tulering", tulemägi, leegitsev barjäär, mis valvad juurdepääsu, kuid mille eesmärk tantra järgi on ära põletada teadmatus. Pärast ringi joonistatakse teemandivöö, mis sümboliseerib Ülima Teadvuse kehasid — kosmilist teadvust, mis, kord saavutatud, ei kao iial. Selles "teemandivöös" istub Buddha. See on väljaspool aega ja ruumi: öeldakse, et ta on kõikjal ja igal hetkel, kuna see on äkiline tundepöörang sellest vallast nirvaanasse.

Mandalate liigid

Mandalaid on mitut tüüpi: selliseid, mida tehakse värvilise liivaga maapinnale, selliseid, mida maalitakse lõuendile, kangale või paberile, need on kahemõõtmelised. On aga ka kolmemõõtmelised, mis on valmistatud kullast, hõbedast, merikarpidest, kivist, sarvest, puust või savist.

Paremini on säilinud Tiibeti ja Nepaali mandalad ja seetõttu tuntakse neid ka tänapäeva maailmas. Tiibeti mandalad on keerulisemad, komplitseerituma kujundusega, viimistletumad, täidetud värvirikkamate sümbolitega, ja nõuavad seetõttu rohkem õppimist, suurt hoolikust ja suurt süvenemist palveldamisel kui mediteerides. Tiibeti mandalaid kasutatakse templite ja majade kaunistamiseks ja pühamaks muutmise, munkade ja valitsejate pühitsusriitustes, visualiseerimise praktiseerimisel nii vaimulike kui ilmalike järgijate poolt, samuti surnukehade kaitseks nende tuhastamise.

Kui mandala ehitatakse maapinnale, tuleb see enne rituaalselt pühaks muuta: seda tuleb puhastada ja üle pühkida. Mandala piirjoonte mahajoonistamine on tõeline rituaal.

Mandala eri liigid: 1. esindavad kosmost; 2. esindavad inimkeha; 3. need, mida visualiseeritakse jumalikus joogas.

Budismis on mandala eesmärgiks lõpetada inimeste kannatused, saavutada virgumine, et olla teistele kasuks, saavutada õige nägemus reaalsusest, avastada endas asuv jumalikkus.

Inimene kui Valgusmandala

Mina olen - keskus

Mina olen - punkt millest lähtub sündimine

Mina olen - pere, kust algab aeg mis saadab mind lõputute päevade voolus ja tuhanded päikesed ümbritsevad mind

Mina olen – keskel särav päike

Mina olen – kiired mis säravad öösel valguse pärast

Mina olen – miljonid hindamatud aarded säramas minu kiirte valguses

Mina olen – minevik ja tulevik ühendamas igavikku

Mina olen – hommik ja õhtu lakkamatus helenduses

Mina olen

Ja ikkagi on minus vaikiv saladus helendada üksi – kuid see pole mina.

Ja mina olles vaikivas palves selle vaikiva tunnistaja ees, kes on mu sees, kes alati juhatab, alati särab, alati näitab teed.

Iga inimene on oma olemuses Mandala mis avardub ja loob ennast pidevalt uuesti ikka ja jälle. Olla tervik, see tähendab olla terve ja võimekas, ümberkujunemiseks. Kiired muutused meis on parim kaitse, mitte teada, sa pole enam see, kes olid varem ja iialgi pole sa enam see, kes olid praegu.

Ainult see igavikuline energiaallikas meis, eksisteerib igavesti ja ei ole muutlik.

Mandalat võib vaadelda, kui ümberkujunemise mehhanismi indiviidi energia muutmiseks, tasakaalustamiseks ja samastades end sellega.

Mandala on heaks abivahendiks ja edasiviivaks jõuks kindlasti sellele, kes seda avatult kasutab oma sisemise loovenergia avamiseks. Mandala printsiip ei ole mitte tema välises vormis, vaid tsentris, kust tuleb see energia mis võtab vormi. Mandala – see on võime tsentraliseerida teadlikku liikumise protsessi.

Inimene olles realiseerimas oma individuaalsust olenemata sellest, kuidas see väliselt väljendub, arendab võimet, et saada kontakt oma keskmega.

Mandala see on tehnika, et äratada inimeses sisemise jumaliku jõu energiat.

Inimesele on määratud oma keha igavikuliseks muuta.

 

Mandala kui vaatlusprotsess

Meie silma tera on ise, kui üks lihtsamaid Mandalaid.

Lihtsam vorm on aga ring. Silm on vahetu vastuvõtja välise ja sisemise valguse vahel. Matteusi evangeeliumis ütleb Kristus, et silm on keha valgusallikas. Kui sinu nägemus saab puhtaks, siis kogu keha särab ja helendab.

Mõningad tao praktikud väidavad, et silm see on jaatav element aga kõik ülejäänu eitav. Kui me vaatame kahe silmaga ühte punkti, siis avaneb kolmas silm e. teadvuse kõrgeim kanal. Nähes ühte kaob nägemus paljususest.

Kui inimesed võiksid selgelt näha nagu prohvetid ei oleks Mandalal enam vajadust.

Näha see tähendab, näha kõike tervikuna ja seda ka teada.

Muistsete India prohvetite raamatuid nimetati Veedadeks, see sanskriti termin ühendab endas teadmisi ja nägemist. See tuli sellest, et nad kogesid tõelist reaalsust ja nägid tõde.

Mandala praktikas avaldub meile teadmine kõrgemast reaalsusest.

Joogi avab oma isiklikus kehas Mandala. Kõige lihtsam tee, kuidas vallata Mandalat – see on mõista, kuidas on ülesehitatud nägemise vastuvõtu organ.

Suunake oma tähelepanu loodusele, värvide intensiivsusele. Kontsentratsioon kinniste silmadega on hea võimalus korrigeerida silmade ja aju tegevust.

Elu – see on puhas leek ja elame me nähtamatu päikesega mis säramas meis.

Kristus ütles kõik on üks – suhtu kõigisse ühtemoodi.

See tähendab, näha läbi ühe, läbi tarkuse silma. Kolmandat silma on tihti kujutatud horisontaalse kaheksana mis tähendab üheaegselt ka lõpmatust. Seda tuleb mõista, kui kaks silma on ühinenud kokku, kõik mis on eraldi ja lõplik muutub ühtseks ja lõpmatuks. Joogade keeles tähendab see kontsentratsiooni ühte punkti, olla keskmes, sellest ei väljuta, sõltumata sellest mis ümberringi toimub. Minge keskele ja te saate teada terviku.

Mandala - ongi see keskus – tule tee. Mandala abiga tunneb inimene ennast, universumi kodanikuna.

Kogu inimkonna ajaloos on Mandala ilmunud, kui universaalne sümbol täiuslikust harmooniast ja teadlikusest. Ei ole rahvust ega kultuuri, kelle juures poleks võimalik seda kohata. Ta ühendab kõike nii alguses kui ka lõpus.

Mandala – kui võti sümbolite süsteemis

Inimene, kes mõistab sümboleid, mitte ainult ei ava ennast objektiivsele maailmale, vaid avab oma kõrgema teadvuse kanali, et mõista kõiksust.

Kui loodus on harmooniline – siis inimene olles looduse osa peaks olema ka harmoonias.

Mandala keskpunkt on allikaks millel pole nime, olles ülim ja ürgne oma olemuselt ta eksisteerib alati ja annab oma lõpmatut energiat ja selles protsessis toimub avardumine ja laienemine.

Kaasaegsed füüsikud väidavad, et ei ole midagi peale energiate ja kõrgete energeetiliste väljade, mis avarduvad, võtavad vormi ja funktsioneerivad kooskõlas kosmiliste seadustega.

Inimene kui igavikuline valgusmandala ei oma tõelisuses ei sündi ega surma ta on jõud mis eksisteerib minevikus, olevikus ja tulevikus jumaliku tunnistajana.

Meis on lõppematu loovenergia mille jõudu ja väärtust me õpime alles tundma ja kasutama nii ajalises, kui ajatus maailmas.

(https://atma.ee/et/uudised/11-mandala-saladused)

Mandala on tantrismi edasiarendus kunsti, sümbolote keeles. 

Mandala on budismis Vadžaraana koolkonna osa nagu ka tantras.

Astroloogilised kaardid (tähtkujud) on loodud mandalate järgi. 

Jaapani Anime

Anime (jaapani keeles アニメ) on läänemaailmale ennekõike tuntud kui Jaapanist pärinev animatsioon. Animeks loetakse ka eraldi üht joonisfilmi liiki või stiili, mis on seotud jaapani koomiksite – mangade– stiiliga. Jaapanis märgib sõna anime kõiksugu tüüpi animatsiooni.

Ajalugu

Jaapani esimene joonisfilm tehti 1917. aastal. Laiemalt hakkas see Jaapanis levima 1930ndatel, kuid siis ei olnud animele iseloomulik stiil veel välja arenenud. Selleni jõuti 20. sajandi teisel poolel, pärast katsetusi Saksa, Prantsuse, USA ja Nõukogude joonisfilmitegijatega. 1960ndatest arenes see järk-järgult tänapäeva animeks. Viimastel aastatel on tekkinud anime kui joonisfilmi kõrvale ka 3D anime, nagu näiteks Appleseed.

Žanrid

Anime žanrid ulatuvad komöödiatestdraamadeni ja põnevusest pornograafiani, žanre on animedel sama palju kui traditsioonilistel filmidel. Siiski on animedel ja mangadel eristatavad mõned spetsiifilised žanrid ja stiilid:

Bishōjo: termin, mida kasutatakse iga anime kohta, kus esinevad ilusad naistegelased, näiteks Elfen Lied, Tōka Gettan, Magic Knight Rayearth või Negima.

Bishōnen: termin, mida kasutatakse iga anime kohta, kus esinevad ilusad ja elegantsed poisid ja mehed, näiteks Final Fantasy või Ouran High school.

Sentai: otseses tõlkes jaapani keelest "kaklusmeeskond". Alati esinevad superkangelased. Näiteks Cyborg 009 või Voltron.

Hentai: pornograafilise või erootilise sisuga anime. Näiteks Bible Black või La Blue Girl.

Josei: anime või manga, mis on suunatud täiskasvanud ja hilises teismeliseeas naistele.

Kodomo: anime või manga, mis on suunatud väikestele lastele, näiteks Hamtaro.

Mahō Shōjo: anime või manga tüdrukutest, kellel on võluvõimed muutuda täiskasvanuteks (tavaliselt iidoliteks) või superkangelasteks, näiteks Sailor Moon, Tokyo Mew Mew ja "Kamikaze Kaito Jeanne".

Mecha: anime, mille keskmeks on inimeste poolt juhitud robotid. Mecha jaguneb omakorda Super Robot ja Real Robot žanriteks. Super Robot animes on ebareaalseid fantaasia elemente, näiteks Mazinger. Real Robot sai alguse 1979 aastal seoses Mobile Suit Gundamiga, žanris on usutav tuleviku maailm ning mechasi koheldakse kui tavalisi sõjamasinaid. Võrreldes Super Robotiga, on Real Robotis tõsisemad teemad ja palju rõhku on tegelastel realistlikumas võtmes.

Seinen: anime või manga, mis on suunatud meessoost teismelistele ja noortele täiskasvanutele, näiteks Berserk.

Shōjo: anime või manga, mis on suunatud noortele tütarlastele ja tavaliselt romantilise sisuga, näiteks Nana, Hana, yori Dango ja Kimi ni todoke.

Shōjo-ai/Yuri: Jaapani keeles 'tüdrukute armastus', viitab animele või mangale, mis keskendub armastusele kahe naissoost tegelase vahel, näiteks Revolutionary Girl Utena või Kannazuki no Miko. Yuri on intiimsem ja tihti seksuaalsem kui Shōjo-ai.

Shōnen: anime või manga, mis on suunatud poistele, näiteks Naruto.

Shōnen-ai/Yaoi: Jaapani keeles 'poiste armastus': Jaapani keeles 'poiste armastus', viitab animele või mangale, mis keskendub armastusele kahe meessoost tegelase vahel. Näiteks Loveless. Yaoi on intiimsem ja tihtipeale seksuaalsem kui Shōnen-ai.

Tänapäeval on ka animeeritud arvutimängud, filmid, pildid, joonistused.

YouTube

YouTube on Google'le kuuluv veebisait, kuhu selle kasutajad saavad videoid üles laadida, jagada ja vaadata.

Multimeediumiteenuse pakkuja veebis ja veebisaidi omanik on Alphabet Inc. – sama firma, millele kuulub ka Google.

YouTube'i aktiivseid kasutajaid, kes ise videoid üles laadides sisu loovad, nimetatakse juutuuberiteks (inglise keeles youtuber). Mitmed juutuuberid kasutavad oma videokanalit videopäevikuna (videoblogina), postitades enam-vähem korrapäraselt videoid oma elust või hobist.

YouTube'i asutasid 2005. aasta veebruaris kolm endist PayPali töötajat Steve Chen, Chad Hurley ja Jawed Karim. YouTube'i esimene peakontor asus Silicon Valleys San Mateos. Veebisait alustas tööd 14. veebruaril 2005. YouTube'i esimene video oli 19 sekundi pikkune "Me at the zoo" – Jawed Karim San Diego loomaaias elevantide juures. 2006. aasta novembris omandas Google YouTube'i 1,65 miljardi USA dollari eest. Sealtpeale on YouTube Google'i tütarfirma.

2016. aasta mais oli YouTube külastatavuselt teine veebisait maailmas ja Eestis kolmas.

YouTube'i vaadatuim video oli 2011. aasta mais avaldatud Justin Bieberi muusikavideo laulule "Baby" (9. detsembriks 2016 oli seda vaadatud 1 502 646 027 korda). Aastal 2012 ületas selle vaatajate arvult "Gangnam Style" (9. detsembriks 2016 oli seda vaadatud 2 704 237 899 korda). Aastal 2017 ületas "Despacito" vaatamiste arvu rekordi ning 24.04.2018 seisuga on "Despacitol" 5,03 miljardit vaatamist. YouTube'i vaadatuim amatöörvideo oli "Charlie bit my finger - again!" (tõlkes "Charlie hammustas mu sõrme – jälle!"), mida oli 9. detsembriks 2016 vaadatud 844 856 950 korda. Kõige rohkemate vaatamistega video, mis ühtlasi pole muusikavideo, on "Masha and the Bear: Recipe for Disaster" (tõlkes Maša ja Karu: Õnnetuse retsept"). See on kuues vaadatuim video YouTube'is, millel on 24.04.2018 seisuga 3 miljardit vaatamist.

Ettevõte asub San Brunos Californias. Kasutajate tehtud videote kuvamiseks kasutatakse Adobe Flash Videot ja HTML5. YouTube'is on laias valikus videosisu: filmi- ja telesaadete lõike, muusikavideoid, amatööride videoblogisid jms. Enamiku YouTube'i sisust on üles laadinud eraisikud, ehkki YouTube'i partneritena pakuvad oma materjale ka meediakontsernid CBS, BBC, VEVO, Hulu jt firmad.

Registreerimata kasutajad saavad videoid üksnes vaadata, registreeritud kasutajad aga võivad videoid piiramatus koguses ka üles laadida. Võimaliku sobimatu sisuga videoid tohivad üles laadida ainult need registreeritud kasutajad, kes on kinnitanud, et nad on vähemalt 18-aastased.

Eesti juutuubereid

Eesti tuntud juutuuberite hulka kuuluvad näiteks HDTanel, Martti Hallik, Hensugusta, Märt Koik, Victoria Villig, Maria Rannaväli, Einar Kuusk,  ja KanadonMuhedad.

Olemas on ka Youtube Premium, mis on voogedastuse platvorm. See pole veel Eestis saadaval. YouTube'is on olemas ka Youtube enda kanal, mis õpetab inimesi videoid tegema. Google on loonud ka YouTube kasutamise õpiku.

YouTube'is on võimalik teha otseülekandeid ja esmaesitlusi. Otseülekanne on praegu toimuva tegevuse edastus ja esmaesitlus on eelsalvestatud video esimene vaatajatele näitamine. 

YouTube videote privaatsusseadeid on kolm:

Privaatne: videoid näed ainult sina

Registriväline: Videoid näevad sina ja inimesed kellega sa videoid jagad

Avalik: Videoid näevad kõik kasutajad.

YouTube'is on võimalik luua brändi kontosid. Brändi kontod on sellised kontod, millel puudub meiliaadress ja mis saab kasutada ainult teatud Google tooteid: Google Drive, YouTube, Google+ jne...

Google'il üldiselt on hästi palju rakendusi, mida kõiki on võimalik kasutada tavalise Google kontoga. Lisaks on Google Bloggeris võimalik luua ka blogisid, mille puhul kasutajaks on bloggeri kasutajanimi. 

YouTube kasutavad youtuberid, bloggerid, vloggerid, muusikud, tavalised elanikud jne...