Bronhidega seotud lümfikude ehk bronhidega seotud MALT (ka BALT-süsteem; lühendina BALT, ladina textus lymphoideusadjunctus broncho) on paljude selgroogsete loomade lümfoid(-immuun)süsteemi lümfoidkoe liik, mis paikneb valdavalt bronhide limaskestas. BALT paikneb harilikult epiteelkoe all arteri ja bronhi vahel ja kopsudes.
Bronhidega seotud lümfikudede olemasolu, areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia, mutatsioonid, rakud ja molekulid ning apoptoos ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.
BALT on tuvastatud roomajatel, lindudel ja osadel imetajatel, nagu jänestel ja rottidel, kuid puudub koertel, kassidel, Süüria hamstritel, inimestel. Leidub ka allikaid, mis loevad BALTi inimese bronhides siiski levinuks ja normaalseks struktuuriks.
BALT liigitatakse MALT-süsteemi ja nimetatud lümfoidkude osaleb paikses limaskestaimmuunsuses.
BALT struktuur sarnaneb lümfisõlme omaga, kuid puudub säsiosa. BALT struktuurides liiguvad lümfirakud- T- ja B-rakud ning M-rakud (nende läbi sisenevad antigeenid ja patogeenid).
BALTi sarnane tertsiaarne lümfikude iBALT on ektoopiline lümfikude, mis moodustub inimestel, vastusena kas põletikule, infektsioonile või pidevale immuunstimulatsioonile, näiteks kopsudes. Arvatakse, et ektoopilise BALTi moodustumises osalevad autoreaktiivsed paljunevad T- ja B-rakud.
BALT on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica.
BALTiga seostatakse inimestel mitmeid haiguslikke seisundeid nagu reumatoidartriit ja BALT lümfoom.
Bronhide seintel paiknevaid lümfaatilisi agregaate märkas Burdon-Sanderson juba 1870. aastal. Termini BALT võtsid kasutusele J.Bienenstock ja N. Johnson aastal 1976.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar