Tüümuse säsiks (medulla thymi) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel tüümuse sagarates eristatavat ala, milles on tuvastatavad Hassalli kehad ja väheses koguses ka tümotsüüdid.
Tüümuse säsi on normaalse füsioloogia ja anatoomiaga loomadel nii embrüonaalse, sünnijärgse kui ka täiskasvanud tüümuse osa.
Inimlootel lahknevad alates 8. rasedusnädalast kõrvalkilpnäärmed, tüümuse pooled hakkavad üksteise poole kasvama ja ühinevad südamepaunaga ning moodustuma hakkab säsiosa (alates 9.–11. nädalast).
Tüümuse säsi areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.
Tüümuse kortikomedullaarne tsoon
Tüümuse säsi eraldab tüümuse koorest veresoonte rohke tüümuse kortikomedullaarne tsoon.
Tüümuse kortikomedullaarse tsooni ülemineku kohalt ja tüümuse säsist saavad alguse viima lümfisooned mis kulgevad koos veresoontega ja väljuvad elundist kihnu kaudu.
Arvatakse, et protümotsüüdid sisenevad tsooni tüümuse säsis paiknevate suuremate veenulite kaudu. Ka topeltpositiivsed αβ T-rakud liiguvad tsooni, kus toimub positiivne ja negatiivne selektsioon ning koolitamine T-abistajarakkudeks ja tsütotoksilisteks T-rakkudeks.
Tüümuse perivaskulaarsed ruumid
Mitmete autorite arvates aga paiknevad tüümuse säsis tüümuse perivaskulaarsed ruumid.
Funktsioonid
Arvatakse, et tüümuse säsi funktsioonideks on autoreaktiivsete CD4(+) ja CD8(+) tümotsüütide negatiivne selektsioon.
Tüümuse säsi seotus αβ T-rakkude arengu mitmete aspektidega, sh regulatoorsete T-lümfotsüütide populatsiooni Foxp3(+) natural regulatory T cells (nTreg cells) arengu ja positiivse selektsiooni läbinud αβ T-rakkude küpsemise tagamine on vaidluse all, osade allikate kohaselt on konsensus siiski saabumas.
Histoloogiline koosseis
Tüümuse säsis on tuvastatud:
- Hassalli kehi
- müoepiteelrakke
- koolitatud T-rakud, sealhulgas:
- tüümuse koore kattekoerakke
- tüümuse säsi retikulaarrakke
- makrofaage.
Tüümuse säsi toekoes on ülekaalus tüümuse säsi epiteelirakud (mTECs), mis edastavad paljunemis-, ellujäämis- ja diferentseerumissignaale.
Inimese normaalne tüümuse säsi sisaldab, peamiselt Hasalli kehade läheduses, varieeruva suurusega populatsiooni (näiteks 33 ± 4,8%) tüümuse B-rakke, kuid nende päritolu ja funktsioonid on ebaselged.
Tüümuse epiteeli retikulaarrakud paiknevad nii säsis kui ka koores ja on aktiivsed neuroendokriinsete funktsioonidega rakud, mis komplekteerivad ja eritavad mitmeid hormoone. Nende funktsiooniks on ka interleukiinide ja kasvufaktorite eritamine ning "sisekontrolli" tagamine – kontrollides T-rakke nii, et ringlema ei pääseks oma antigeenidega reageerivad T-rakud
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar