Põhivärvid

Värve saab põhivärvideks ja seguvärvideks jaotada erinevalt. Põhivärvid on need värvid, mille omavahelisel segamisel saadakse seguvärvid.

Keeleliselt:

Põhivärvinimede teooria (täpsemalt: põhivärvinimede universaalse evolutsiooni teooria) järgi tulevad mingisse keelde põhivärvid kindlas järjekorras. Kõige esimesed värvid, mis igas keeles kindlasti eksisteerivad, on must ja valge. Kui mingis keeles on olemas põhivärv punane, siis on seal kindlasti ka valge ja must; kui mingis keeles on olemas põhivärv kollane või roheline, siis kindlasti on selles keeles juba olemas põhivärvid must, valge ja punane, jne... .
Selle teooria järgi saab keeli jagada staadiumitesse. Nt eesti keel kuulub 7. ehk viimasesse staadiumisse, millel on olemas kõik 11 põhivärvi: valge, must, punane, kollane, roheline, sinine, pruun, hall, roosa, lilla ja oranž.
Füüsikas:
Füüsikas on põhivärve 3. Nendeks on kollane, punane ja roheline.
Nendest värvidest koosnevad füüsikaliselt kõik muud värvid
Kunstis:
Kunstis on ka 3 põhivärvi. Nendeks on kollane, punane ja sinine. Nende värvide segamisel saab kunstis teha kõiki muid värve.
Kunsti seisukohalt on sekundaarvärvid ehk esimese astme seguvärvid ehk teise astme värvid oranž, violetne ja roheline.
Põhivärvide teooriad:
3 põhivärvi:
3 põhivärvi teooria on kasutusel nii füüsikas kui ka kunstis.
Kunstis:
Kunstis on 3 põhivärviks kollane, sinine ja punane.
Füüsikas:
Füüsikas on 3 põhivärviks kollane, roheline ja punane.
7 põhivärvi:
7. põhivärvi teoorias on põhivärvideks:
punane 
oranž
kollane
roheline
helesinine
sinine 
violetne
9 põhivärvi:
punane 
oranž
kollane
roheline
helesinine
sinine 
violetne
must
valge
11 põhivärvi:
Keeleliselt:
valge, must, punane, kollane, roheline, sinine, pruun, hall, roosa, lilla ja oranž.
12 põhivärvi:
Kunstis:
punane 
oranž
kollane
roheline
helesinine
sinine  ehk tumesinine
violetne ehk lilla
must
valge
hall
pruun
roosa