Otsing sellest blogist

UUS!!!

Fotolitograafia

Fotolitograafia  ehk  optiline litograafia  on  pooljuhttehnoloogia  protsess, kus kujutis kantakse alusmaterjali ehk  substraadi  pinnale. ...

neljapäev, 22. oktoober 2020

Keelkonnad

Järgnev loend aitab orienteeruda maailma keeltes nende suguluse alusel.
Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad, mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahepealne klassifikatsiooniüksus haru, näiteks soome-ugri keeled on uurali keelte haru, läänemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keelerühm.
Keelte loetelud ei pruugi olla ammendavad. Lingid üksikutele keeltele sisalduvad keelkondi, harusid, keelerühmi ja alarühmi käsitlevates artiklites. Keelte tähestikuline loend on artiklis Maailma keelte loend.
Surnud keeled ning keelte klassid, millesse kuuluvad keeled on kõik surnud, on tähistatud märgiga †.
Keelte klassifikatsioon suguluse järgi on eri keeleklasside puhul ühel või teisel määral vaieldav ning keeleteadlaste seisukohad keelte suguluse kohta muutuvad. Ühest küljest on mõned uurijad rääkinud keelkondade sugulusest. Näiteks Vladislav Illitš-Svitõtš püüdis näidata, et uurali keeledindoeuroopa keeledaltai keeledafroaasia keeledkartveli keeled ja draviidi keeled on omavahelises suguluses, moodustades nostraatilised keeled. Teiselt poolt ei pea paljud uurijad näiteks Altai keelte harusid omavahel suguluses olevateks. Üldiselt arvatakse, et kartveli keeled ei ole suguluses teiste traditsiooniliselt kaukaasia keelkonda arvatavate keeltega.
Eraldi seisvad keeled (isoleeritud keeled):
Rist tähistab väljasurnud keelerühmi või keeli. 

Kommentaare ei ole: