LEONHARDI BLOGI: Vana-Rooma Kunst

teisipäev, 3. märts 2020

Vana-Rooma Kunst

Vana-Rooma kunst (1.saj eKr-5.saj pKr)

Rooma impeerium- 753–509 eKr
Vabariik - 500-27 eKr
Keisriaeg- 27- 476

ÜLDINE:

Umbes I aastatuhandel eKr ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks. Tasapisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus sellele hiigelriigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt. Palju omandati praeguse Itaalia aladel elanud etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist, millega tehti tutvust juba varakult Lõuna-Itaalias asunud Kreeka asundustes. Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus.

Ajapikku Rooma riigi võim nõrgenes rõhutud rahvaste ja orjade ülestõusude tagajärjel. 476. a. kukutasid germaanlased viimase Lääne-Rooma keisri. Ida-Rooma riik jäi püsima veel ligi tuhandeks aastaks. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

ARHITEKTUUR:

Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti.
Põhiliselt laoti müürid tellistest, tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele.
Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume ja katta needsilindervõlviga.
Kõige silmapaistvamad ehitised pärinevad meie ajaarvamise esimestest sajanditest.
Siis valitsesid Roomat keisrid, kes armastasid lasta ehitada uhkeid väljakuid ja avalikke hooneid, mis oli üheks võimu väljendamise vahendiks. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

Trajanuse sammas

Ristvõlv
Võimaldas ehitada nelja suunda avanevat ilma seinteta ruumi,
sest võlvi raskus toetus nurga postidele. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

Silindervõlv
Villa di Giulia, Rooma

Sellise ümmarguse ruumi katmiseks ehitati kuppel.
Igas Rooma riigi linnas pidi olema foorum - kohtu- ja koosolekuväljak, mille ääres asus tavaliselt kohtuhoone-basiilika, mille eeskujul hakati hiljem kirikuid ehitama. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

Rooma Panteon (ehitatud u 118-125 a.)

Rooma Pantheon (kõigi jumalate tempel) on antiikaja suurim kuppelehitis. Tegemist on ringikujulise hoonega, mida katab poolkera kujuline kuppel. Kupli läbimõõt on 43,3 m, mis on võrdne ruumi kõrgusega. Kupli sisse on peidetud keeruline kaarte ja võlvide süsteem, mis aitab seda üleval hoida ning mida katab seestpoolt puust kassettlagi. Üleval keset kuplit on avaus, kust valgus sisse pääseb. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

Roomlased võtsid kreeklastelt üle sambad.

Nad eelistasid korintose sambaid kui kõige uhkemaid. Neil ei olnud aga muud ülesannet kui ruumi kaunistamine, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal.

Palju kasutati ka poolsambaid. See on justkui pikuti pooleks lõigatud sammas, mis seisab sileda poolega vastu ehitise seina.

Kui selline poolitatud sammas on nelinurkse läbilõikega, siis nim. seda pilastriks. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

Poolsambad Pilaster Korintose sambad

Igas linnas asus selle tarbeks ehitatud areen ehk amfiteater, kus pingiread astmetena ülespoole tõusid. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

1.saj. ehitati Roomas suurim amfiteater - Colosseum, mis pidi mahutama üle 50 000 pealtvaataja. See ehitati tasasele pinnale, mitte mäenõlvale nagu Kreeka teatrid. See oli võimalik tänu kaarte ja võlvide ladumise oskusele. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

Väljast on näha kolm korrust kaari, mis toetavad seespool asuvaid pingiridasid.

Igat korrust kaunistavad kreeka arhitektuurist tuletatud dooria, joonia ja korintose poolsambad. Neljandat, ilma avadeta seina, katavad pilastrid. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

Colosseum
Amfiteater Roomas

Populaarsed meeste kokkusaamise kohad olid termid ehk avalikud saunad, mis ei olnud ainult pesemise, vaid ka mõnusad ajaveetmise kohad. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

Caracalla termid paiknesid

216 112- ruutmeetrisel alal , ainuüksi suplussaal

mahutas 1500 inimest.

Peale saunamõnude nautimise võis veel lilleaias

või raamatukogus aega veeta ja koosolekuid pidada.

Caracalla termid olid ühed luksuslikumaid sellel ajal.

Termi saale katsid võlvid ja kuplid, seinad olid kaetud marmoriga. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

Roomast sai alguse ka triumfikaarte püstitamine. Võidukaared püstitati kuulsate väejuhtide auks ja kaunistati lahinguteemaliste reljeefidega. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

Sõjavägede ülemjuhataja Tituse

triumfikaar Roomas, a. 81.

Akveduktid

Rooma oli juba antiikajal miljonilinn ja seetõttu oli nii sõjaliselt kui ka majanduslikult oluline ehitada korralikud teed ja sillad. Selline hiigellinn vajas ka puhast vett , mis transporditi kohale mööda kivikaartele toetuvaid veejuhtmeid - akvedukte. Vesi voolas akveduktide kaartele veekindla mördiga isoleeritud kanalit mööda. Endistel rooma aladel võib praegugi näha hulgaliselt akveduktide jäänuseid, mis näitavad roomlaste kõrgeltarenenud tehnilisi teadmisi. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

Veejuhe Pont du Gard (1.saj.lõpp eKr) Lõuna-Prantsusmaal on üks vähestest, mis on peaaegu täielikult säilinud. Selle kõrgus Gard`i jõe kohal ulatub 50 meetrini. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

Vanemal ajal elasid roomlased ühepereelamutes, hiljem asusid sellised hooned vaid äärelinnades. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes üürimajades.

Aastal 79 jäid Vesuuvi tuha alla mitu linna, Pompeji, Herculaneum ja Stabiae, kust väljakaevamiste tulemusel on näha palju vabariigiaegseid ühepereelamuid. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

MAALIKUNST:
(VIDEO: https://www.youtube.com/watch?v=q1i1zkwF9Qg)

Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal, mida eriti rohkearvuliselt on leitud Pompejist. Valitses täiesti looduslähedane laad. Suurepäraselt osati edasi anda keerulisi liigutusi ja inimkeha proportsioone. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

Kehasid modelleeriti tugevalt valguse ja varju abil.

Kompositsioon on vaba ja loomulik. Suurt tähelepanu pöörati ruumilise illusiooni loomisele. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

Maalide motiivid on võetud mütoloogiast või ajaloost. Eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuuride maaliti seinale ka arhitektuurielemente ja ornamente. Sageli maaliti seinale uks ja sellest avanev vaade aeda või teise ruumi. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

Portreede puhul lähtuti samuti inimese iseloomu ja isikupära väljatoomisest. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

Fresko

Müsteeriumide villa, Pompeji

-II-

Kolm graatsiat

Fresko, Pompeji

Praegu Napoli Rahvuslikus Arheoloogia Muuseumis

Herakles ja Telephos

Fresko, Herculaneum

Praegu Napoli Rahvuslikus Arheoloogia Muuseumis (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

NATÜÜRMORT

(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

MOSAIIK
Pompejis ja enamikes rikaste elumajades olid põrandad kaetud mosaiigiga -s.o. värvilistest kivikestest ja klaasikildudest pilt.

Mosaiik Pompejist

Mosaiik, Neptun ja Apfrodite,

Herculaneum

Mosaiigis Rooma impeeriumi erinevaist paigust

Briti Muuseum, London
(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

SKULPTUUR:

Pärast Kreeka vallutamist 1.saj. algas Roomas tõeline kreeka eluviisi jäljendamise buum.

Kunstiga tegelemine jäeti siiski kreeklastele endile. Laevade kaupa toodi Kreekast skulptuure ja kui need otsa lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Tänu sellele tunneme paljusid kreeka hävinud töid.

Siiski arenesid kõrgetasemeliseks rooma portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid.

Portreed pidid olema väga loomutruud ja täpsed, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid.

Reljeefidel kujutati tõesti asetleidnud sündmusi ja võidetud lahinguid.(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

Figuuride ja reljeefide puhul matkiti otseselt kreeklasi, portreekunstis aga saavutati suurem iseseisvus. Rooma portreed jälgisid rohkem inimese iseloomu ja sisemaailma. Ei kardetud näidata inimest sellisena nagu ta oli ja välja tuua tema füüsilist ebatäislikkust. Kombeks oli säilitada ka inimeste surimaske. Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte, mistõttu aitasid mälestust neist jäädvustada portreebüstid. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

Portreeskulptuur