Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Eelsuvi

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Eelsuvi on tinglik osaaastaaeg, mis ei ole ametlikult kasutuses, kuid mis on Eesti kliimas teatud tunnuste põhjal eristatav.

Liigitused

Vastavalt määramise liigile võib eristada järgmisi eelsuvesid:

• Klimaatiline eelsuvi: aeg, kui klimaatiliselt on käes suvi (ööpäeva keskmine temperatuur on üle 13 kraadi), kuid esineb külmi ja hallaseid öid, mis on iseloomulikud kevadele. Öökülmade taandumisel algab pärissuvi.
• Fenoloogiline eelsuvi: algab õunapuude õitsemise, rukki loomise ja piiritaja saabumisega.

Kevad

Kevad on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Kevadele on iseloomulikud õhutemperatuuri kasv, maapinnal sulab lund ja veekogudel sulab jää.

Õitsev kirsipuu kevadel

Kevadlillede õisi

Penijõe matkarada kevadel

Kevade algust arvestatakse kas maa liikumise järgi (astronoomiline), ilma soojenemise (klimaatiline) või muutuste järgi looduses (fenoloogiline). Kaks viimast on omavahel lähedalt seotud ja mõnikord raskesti eristatavad.^[1] On ka olemas meteoroloogiline kevad, mis on kokkuleppeline ajavahemik kokkuvõtete tegemiseks. Klimaatiliselt eristatakse talve ja kevade vahel kaht üleminekuaastaaega, kevadtalve ja varakevadet.

Astronoomiline kevad

Astronoomiline kevad algab kevadisel pööripäeval põhjapoolkeral ja sügisesel pööripäeval lõunapoolkeral. Kevade kui soojema aastaaja saabumist mõjutab see kaudselt päikese käigu järgi, mis ei pruugi tähendada klimaatilise või fenoloogilise kevade saabumist sel ajal, sest sooja saabumine sõltub väga palju ka õhumasside liikumisest.

Klimaatiline kevad

Klimaatiline kevad algab vegetatsiooniperioodi algusega, kui ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb üle 5 °C, ja kestab kuni suve alguseni, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb üle 13 °C. Sellega käib koos kaks üleminekuaastaaega:

• kevadtalv ehk eelkevad: algab ajast, kui lumi hakkab jõudsalt sulama, on valdavalt sulailmad, ja kestab kogu lumesulamise aja. Märgib ka aega pärast lume sulamist, kui talvine ilm ajutiselt tagasi tuleb.
• varakevad algab ajast, kui maapind on lumest vabanenud, ning lõpeb vegetatsiooniperioodiga (taimede kasvuaeg, kui keskmine ööpäevane õhutemperatuur tõuseb üle +5 kraadi)
• päriskevad ehk lihtsalt kevad: ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsib vahemikus 5–13 kraadi, laiemas laastus aktiivse taimekasvuperioodi algus.

Fenoloogiline kevad

Fenoloogilist kevadet määratakse muutuste järgi taime- ja loomariigis, mis on lähedalt seotud klimaatilise kevade tunnustega (ilma soojenemise ja jahenemisega). On mõned märgilised sündmused, mis tähistavad kevade tulekut.

Fenoloogiline päriskevad algab vahtra õitsemahakkamisega. Sel ajal õitseb enamik taimeliike ja puid, saabuvad rändlinnud ja poegivad loomad. Esineb öökülmi. Lõpeb õunapuude õitsemise lõppemisega, rukkipea loomise ja piiritaja saabumisega.

• kevadtalv ehk eelkevad: tedre- ja metsisemäng, künnivarese saabumine, tihaste laulmine, metsloomad elavnevad
• varakevad: algab kaskede mahlajooksuga. Selle jooksul õitseb kask, sarapuu ja sinilill, talirukis hakkab uuesti kasvama
• päriskevad: algab vahtra õitsemahakkamisega. Selle jooksul esineb öökülmi, õitseb enamik taimi ja puid, saabuvad rändlinnud, poegivad loomad. Päriskevad lõpeb õunapuude õitsemisega, rukkipea loomise ja piiritaja saabumisega.

Meteoroloogiline kevad

Meteoroloogiline kevad on kokkuleppeline ajavahemik 1. märtsist 31. maini, mida kasutatakse teatud erialade raamatupidamises kokkuvõtete tegemiseks.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Varakevad

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Varakevad on üks kahest üleminekuaastaajast talve ja kevade vahel, järgnedes kevadtalvele. Seda defineeritakse klimaatiliste ja fenoloogiliste nähtuste järgi.

• Klimaatiline varakevad algab, kui lumikate on täielikult sulanud, ja kestab taimede vegetatsiooniperioodi ehk kasvuaja alguseni, mil ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb püsivalt üle 5 °C. Selle jooksul maapind sulab ja soojeneb ning ilmastikus sageneb külmavabade päevade osatähtsus. Varakevad saabub Lõuna-Eestis tavaliselt märtsi lõpul ja Põhja-Eestis aprilli alguses, ning lõpeb tavaliselt aprilli teisel poolel.
• Fenoloogiline varakevad algab lumikatte täieliku sulamise ja kase mahlajooksuga. Selle ajal õitseb kask, sarapuu ja sinilill ning talirukis hakkab uuesti kasvama. Lõpeb vahtra õitsemahakkamisega.

Kevadtalv ehk eelkevad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Kevadtalv

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Kevadtalv ehk eelkevad on üks kahest üleminekuaastaajast talve ja kevade vahel, mida defineeritakse temperatuuri ja loodusnähtuste muutumise järgi.

• Klimaatiline kevadtalv tähistab lumesulamise aega. See algab päevast, millele järgnevad valdavalt sulailmad ja lumikate kaheneb jõudsalt, ning kestab kogu lumesulamise aja. Samuti on kevadtalv ka aeg, kui lumi on täiesti sulanud, kuid talvine ilm naaseb ajutiselt.^[1] Kevadtalve keskmine algus jääb tavaliselt veebruari viimasesse kolmandikku.^[2]
• Fenoloogiline kevadtalv tähistab püsiva lumikatte ja selge ilmaga aega, kui algab tedre- ja metsisemäng, saabub künnivares, tihased laulavad ja metsloomade tegevus elavneb. Kui talv on lumeta ja sula saabub varakult, võib see aastaaeg fenoloogilises mõttes vahele jääda.

Meteroloogilised aastaajad

Meteoroloogilised ehk kalendaarsed/kalendrilised aastaajad on kokkuleppeline aastaaegade jaotus täiskuude kaupa, mida kasutatakse raamatupidamisvõttena aastaaegadest kokkuvõtete tegemiseks, näiteks keskmise temperatuuri arvutamiseks. Inglise keeles kasutatakse väljendit klimaatiliste aastaaegade kohta, mistõttu võidakse vahel tõlkeartiklites kasutada seda terminit valesti.

Põhjapoolkeral arvestatakse meteoroloogilisi aastaaegu järgmiselt:

• kevad: märts, aprill, mai
• suvi: juuni, juuli, august
• sügis: september, oktoober, november
• talv: detsember, jaanuar, veebruar

Fenoloogilised aastaajad

Fenoloogilised aastaajad on aastaaegade jaotamise viis elus- ja eluta looduses esinevate sesoonsete muutuste ehk fenofaaside järgi. Fenofaaside alguskuupäevade järgi saab moodustada fenoloogilise kalendri, mis on lähedalt seotud ilmastiku muutustega, kuid siiski ei ole fenoloogilised aastaajad päris samad mis klimaatilised aastaajad. Inglise keeles nimetatakse neid ökoloogilisteks aastaaegadeks.

Aastaaegade loend

• eeltalv algab esimese lume tulekuga
• talv saabub püsiva lumikatte tekkimisega, taimed on puhkeseisundis, loomade elutegevus aeglustub
• kevadtalv: püsiv lumikate, selged ilmad, tedre- ja metsisemängu aeg, künnivarese saabumine, tihaste laulmine, metsloomad elavnevad
• varakevad: lumi sulab, kasemahl jookseb, kask, sarapuu, sinilill õitsevad, talirukis hakab kasvama
• kevad: algab vahtra õitsemahakkamisega, sel ajal õitseb enamik taimeliike ja puid, saabuvad rändlinnud, poegivad loomad
• suvi: algab õunapuude õitsemahakkamise, rukki loomise ja piiritaja saabumisega, lõpeb lehtede langemise ja esimeste öökülmadega
• südasuvi: algab pärast jaanipäeva pärna õitsemise ajal, kui ööpäeva keskmine temperatuur on üle 15 °C, valmivad suviõunad ja karusmarjad, lõpeb ilmade halvenemise, päevade lühenemise ja pimedate ööde tulekuga
• sügis: algab ilmade jahenemise ja öö pikenemisega. Sel ajal kogunevad ja lahkuvad rändlinnud, lehed värvuvad, koristatakse teravilju
• hilissügis: algab lehtede varisemise ja hanede ning luikede suurrändega, lõpeb talirukki kasv, koevad siig, lõhe ja meriforell, lõpeb esimese suure lume tulekuga

Erinevused Eestis

Kui seada kindlate fenofaaside kuupäevad kaardile, ilmnevad teatud seaduspärad looduse arengutes. Üldiselt liiguvad fenofaasid 3-6 päeva 100 km kohta, sõltudes muidugi ka keskmisest õhutemperatuurist. Faasid levivad lõunast põhja, kaldudes Läänemere temperatuuri või Pandivere kõrgustiku mõjul kirde või loode suunas. Kõrgustikel pidurdub fenoloogiline areng 1-3 päeva 100 meetri kohta, mida on eriti näha lume sulamise ajal. Fenoloogilise arengu kiiruse järgi eristub piirkonniti neli piirkonda: 1) Lõuna-Eesti, 2) Läänemere mõju all Lääne- ja Kesk-Eesti, 3) Lääne-Eesti saared, 4) Kirde-Eesti.

Lisaks piirkondlikele erinevustele uuritakse fenoloogiliste sündmuste muutust aastate lõikes. Nii on selgunud, et looduse kevadine ja suvine areng on viimase poolsajandi jooksul 2-5 päeva varasemaks nihkunud, kiirenedes eriti viimastel aastatel.

Kliimaatilised aastaajad

Klimaatilised aastaajad on looduskeskkonna klimaatilise komponendi aastase tsükli iseseisvad etapid, mida iseloomustab kliimatekke protsesside ja klimaatiliste nähtuste ühetüübilisus ning ühtne üldsuund. Neid etappe võib kokkuleppeliselt valida igasuguseid. Eestis jagatakse klimaatilisi aastaaegu keskmise õhutemperatuuri ja lumikatte esinemise järgi põhi- ja üleminekuaastaaegadeks. Kokku on Eestis kaheksa klimaatilist aastaaega, kevad, suvi, sügis ja talv ning nii sügise-talve kui ka talve-kevade vahel asuvad kaks üleminekuaastaaega.

Läved

Eestis kasutatakse aastaaegade vahetegemiseks kolme kokkuleppelist aastaajapiiri:

• vee külmumistemperatuur 0 °C
• vegetatsioonitemperatuur +5 °C, mis on tähelepanekute alusel leitud piir, kus taimekasv reaalselt alguse saab.
• kokkuleppeline piir, ööpäeva keskmine üle 13 °C

Aastaajad

• kevadtalv ehk eelkevad: lume sulamise periood, mis algab päevast, kui saavutavad ülekaalu sulailmad ja lumikatte paksus hakkab vähenema. Märgib ka aega, kui lumi on sulanud, kuid talvised ilmad tulevad ajutiselt tagasi.
• varakevad algab ajast, kui lumi on täielikult sulanud, ja lõpeb taimede vegetatsiooniperioodi algusega
• kevad ehk päriskevad algab taimede vegetatsiooniperioodiga, kui ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb üle +5 °C
• suvi algab ööpäeva keskmise temperatuuri püsiva tõusmisega üle 13 °C
• sügis algab, kui ööpäeva keskmine temperatuur langeb püsivalt alla 13 °C, ning lõpeb taimede vegetatsiooniperioodiga
• hilissügis algab, kui ööpäeva keskmine temperatuur langeb püsivalt alla 5 °C, mis on ühtlasi taimede vegetatsiooniperioodi lõpp, ning lõpeb esimese ajutise lumikatte tulekuga
• eeltalv algab esimeste külmailmade ja ajutise lumikatte moodustumisega, millega vahelduvad sulailmad, ning lõpeb püsiva lumikatte moodustumisega.
• talv algab püsivate külmade tulekuga ja tavaliselt koos sellega ka püsiva lumikatte tekkimisega.

Klimaatilisi aastaaegu nimetatakse inglise keeles meteoroloogilisteks, mistõttu kasutatakse mõnikord tõlkeartiklites mainitud terminit vales tähenduses, kuid eesti keeles tähistavad meteoroloogilised aastaajad hoopis kokkuleppelist aasta jaotust täiskuude kaupa, mille abil on lihtne teha pikaajalist võrdlevat statistikat.

Lisaks klimaatilistele aastaaegadele eristatakse ka fenoloogilisi aastaaegu, kus aastaaegade piirid valitakse looduses esinevate muutuste ehk fenofaaside järgi. Need sündmused on lähedalt seotud ilmastiku muutustega ja käivad sageli klimaatiliste aastaaegadega üht sammu.

Ajalugu

Klimaatilised aastaajad võeti Eestis kasutusele 1960. aastate alguses, et täpsemalt kirjeldada ilmastiku sesoonseid iseärasusi, kuigi Nõukogude Liidu uurijad olid teinud selliseks jaotamiseks ettepaneku juba varem. Neid aastaaegu kirjeldas Eesti NSV agrometeoroloogiline teatmik (1962), autoriteks Evald Maanvere ja Ants Raik. Klimaatiliste aastaaegade jaotus on omajagu subjektiivne, igaüks võib välja mõelda enda jaotused.

Astronoomilised aastaajad

Astronoomilised aastaajad on perioodid, milleks jaotatakse päikeseaastat Maa liikumise järgi päikeseseisakutes või võrdpäevsustes. Neid punkte tähistavad pööripäevad. Põhja- ja lõunapoolkera parasvöötmete aastaaegade arvestus on vastupidine, järgides kohalikku ilmastikku.

Astronoomilised aastaajad algavad iga aasta samal kuupäeval ja peaaegu samal kellaajal (kellaaeg nihkub iga aasta umbes paar, nano-, mikro-, või pikosekundit kaugemale; umbes samapalju pikeneb pidevalt homne päev.)

• Põhjapoolkera talv / lõunapoolkera suvi – algab talvise pööripäevaga (lõunapoolkeral suvine pööripäev), kui Maa on talvises päikeseseisaku punktis ehk Päike saavutab lõunapoolseima eemaldumise taevaekvaatorist. (21. või 22. detsember; aastal 2020 oli 21. detsember kell 12.02)
• Põhjapoolkera kevad / lõunapoolkera sügis – algab kevadise pööripäevaga (lõunapoolkeral sügisene pööripäev), kui Päike on kevadpunktis, liikudes üle Maa ekvaatori põhja poole ja öö ning päeva pikkus on võrdsed. (20. märts; aastal 2020 oli 20. märts kell 03:50)
• Põhjapoolkera suvi / lõunapoolkera talv – algab suvise pööripäevaga (lõunapoolkeral talvine pööripäev), kui Maa on suvises päikeseseisaku punktis ehk ehk Päike saavutab põhjapoolseima eemaldumise taevaekvaatorist. (20. või 21. juuni; aastal 2020 oli 21. juuni kell 24.44 ehk 00.44)
• Põhjapoolkera sügis / lõunapoolkera kevad – algab sügisese pööripäevaga (lõunapoolkeral kevadine pööripäev), kui Päike on sügispunktis, liikudes üle Maa ekvaatori lõuna poole ja öö ning päeva pikkus on võrdsed. (22. või 23. september; aastal 2020 oli 22. september kell 16.31)

• aasta	Kevadine Märts		Suvine Juuni		Sügisene September		Talvine Detsember
  	kuupäev	kellaaeg	kuupäev	kellaaeg	kuupäev	kellaaeg	kuupäev	kellaaeg
  2010	20	17:32	21	11:28	23	03:09	21	23:38
  2011	20	23:21	21	17:16	23	09:04	22	05:30
  2012	20	05:14	20	23:09	22	14:49	21	11:12
  2013	20	11:02	21	05:04	22	20:44	21	17:11
  2014	20	16:57	21	10:51	23	02:29	21	23:03
  2015	20	22:45	21	16:38	23	08:21	22	04:48
  2016	20	04:30	20	22:34	22	14:21	21	10:44
  2017	20	10:28	21	04:24	22	20:02	21	16:28
  2018	20	16:15	21	10:07	23	01:54	21	22:23
  2019	20	21:58	21	15:54	23	07:50	22	04:19
  2020	20	03:50	20	21:44	22	13:31	21	10:02

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Aastaajad

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

---

Aastaajad on iga-aastaselt korduvad, looduslikult erineva ilmega aasta osad.

Aastaajad ilmnevad eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Lähisekvatoriaalses vöötmes ja mussoonkliimaga aladel võidakse aasta jaotada kaheks aastaajaks: kuivaks ja niiskeks perioodiks. Paljudes troopilistes piirkondades selgelt ilmnevaid aastaaegu ei olegi.

Määratlused

Astronoomilised aastaajad

Maa astronoomilised aastaajad korduvad iga troopilise aasta tagant. Astronoomiliste aastaaegade (astronoomiline kevad, suvi, sügis ja talv) eraldajateks on pööripäevad (kevadine võrdpäevsus, suvine päikeseseisak, sügisene võrdpäevsus ja talvine päikeseseisak). Astronoomilised aastaajad on tingitud Maa pöörlemistelje kaldest ekliptika ehk Maa orbiidi tasapinna suhtes.

Taevasfääril moodustab ekliptika kujutletava suurringjoone, mida mööda Päike aastaringselt näib kulgevat. Ekliptika asub taevaekvaatori suhtes 23°27' nurga all. Punkte, kus ekliptika taevaekvaatoriga ristub, nimetatakse võrdpäevsuspunktideks (sügiseseks ja kevadiseks võrdpäevasuseks) ehk ekvinoktsiumi punktideks.

Ekliptika ja ekvaatori vahelise nurga tõttu muutub aasta jooksul Päikese teekonna kõrgus taevaekvaatori suhtes, mis põhjustab aastaaegade vaheldumist Maa põhja- ja lõunapoolkeral. Kui ekliptika on taevaekvaatori kohal, käib Päike kõrgelt ja vastaval poolkeral on suvi ning vastaspoolkeral talv. Kui ekliptika on taevaekvaatori all, käib Päike madalalt (poolusel ei paista polaaröö jooksul üldse) ning vastaval poolkeral on talv ja vastaspoolkeral suvi (vastaspoolusel polaarpäev, mille jooksul päike ei looju päevade viisi).

Lisaks päevade erinevale pikkusele tekivad aastaaegade erinevused ka seetõttu, et Päikese kiired langevad Maale aasta jooksul erineva nurga all. Seetõttu saab suvel Maa pind ajaühikus rohkem päikeseenergiat, kuna kiired langevad järsema nurga all. Seevastu talvel, mil päikesekiired langevad maapinnale libamisi ja hajuvad atmosfääris, jõuab Maa pinnale vähem energiat.

Erinevused päeva pikkuses ja päikeseenergia hulgas põhjustavad Maa aastaajalisi temperatuurierinevusi.

Klimaatilised aastaajad

Klimaatilisi aastaaegu arvestatakse õhutemperatuuri muutuste järgi. Näiteks klimaatiline kevad algab, kui keskmine päeva õhutemperatuur jääb püsima vahemikku 5–13 kraadi. Eestis eristatakse kaheksat klimaatilist aastaaega: nelja põhiaastaaega (kevad, suvi, sügis ja talv) ning nelja üleminekuaastaaega (kevadtalv, varakevad, hilissügis ja eeltalv).

Fenoloogilised aastaajad

Fenoloogilisi aastaaegu eristatakse ilmastiku ja taimede iseärasuste järgi, kasutades kokkuleppelisi piire fenoloogiliste sündmuste ehk fenofaaside alusel. Ilmastiku järgi vahetuvad aastaajad tavaliselt varem kui astronoomilise kriteeriumi järgi. Näiteks fenoloogiline päriskevad algab vahtra õitsemahakkamisega. Fenoloogiliste aastaaegade nimetused on põhiliselt samad mis klimaatilistel aastaaegadel, lisaks põhiaastaaegadele on hilissügis, eeltalv, kevadtalv ehk eelkevad, varakevad, südasuvi.

Meteoroloogilised aastaajad

Meteoroloogilised ehk kalendrilised aastaajad on neli põhiaastaaega, mis Eestis tähistavad kokkuleppelisi aastaaegade piire täiskuude kaupa. Näiteks meteoroloogiline talv on detsembrist veebruarini, kevad märtsist maini, suvi juunist augustini, sügis septembrist novembrini. Sellise arvestusega on lihtsam teha aastaaegadest ülevaateid ja kokkuvõtteid. Meteoroloogilisi aastaaegu aetakse kirjanduses sageli segi klimaatiliste aastaaegadega.

• 

  Metsatee Põhja-Kõrvemaal talvel

 
• 

  Sama tee kevadel

 
• 

  Sama tee suvel

 
• 

  Sama tee sügisel

Sinine majandus

Sinine majandus (ingl blue economy) on majanduskorralduse kontseptsioon, mida levitas Rooma Klubi oma aruandes 2009. aastal.

See on looduse toimimisest inspireeritud tehnoloogiate ja ärimudelite rakendamine majanduses, mis võimaldab katta inimeste põhivajadusi kohapeal olemasolevate ressursside abil, minimeerides heitmeid. Selle jätkusuutliku majanduse kontseptsiooni väljatöötaja on Gunter Pauli "Sinine majandus" ilmus raamatuna 2010. aastal (The Blue Economy: 10 years, 100 innovations, 100 million jobs). Eesti keeles ilmus tõlge selle kolmandast versioonist aastal 2018.

Gunter Pauli on Belgia päritolu innovaatiline ettevõtja, üks rohelise majanduse ja jätkusuutlikkuse visionääre, kes oma viimasel Eesti külaskäigul 2018. aasta suvel esines Lilleoru Keskuses toimunud üleilmse ökokogukondade võrgustiku GEN Euroopa konverentsil "Teadlike kogukondade tarkus".

Sinise majanduse ärimudel

Sinise majanduse ärimudel loob lahendusi, mis toovad kasu nii keskkonnale, majandusele kui ühiskonnale laiemalt, sidudes omavahel esmapilgul kokkusobimatuid keskkonnaprobleeme teaduslike leiutistega, mille aluseks on looduses loomulikult toimuvad füüsikalised protsessid. Asendades piiratud tooraineressursid lihtsamate ja puhtamate tehnoloogiatega, on võimalik muuta seda, kuidas me juhime tööstusprotsesse ja lahendame nende tekitatud keskkonnaprobleeme. Sinine majandus keskendub kulude kärpimise asemel suurema väärtuse loomisele. See toob majanduslikku kasu uute töökohtade loomise, energiakulude vähenemise ning selle kaudu, et üks algatus või uuendus suudab luua mitmeid tuluvoogusid paljudele osapooltele, tuues samas kasu ka kogu kogukonnale. Sinine majandus on jätkusuutlik majandusmudel, mis töötab kõikide heaks ja kasutab seda, mis on kohapeal olemas ja kättesaadav.

Gunter Pauli kaasabil on sinise majanduse põhimõtteid kasutades rajatud maailmas enam kui 200 sotsiaalselt ja ökoloogiliselt jätkusuutlikku ettevõtet, loodud enam kui 3 miljonit töökohta ning investeeritud üle 5 miljardi dollari.

Nn. rohemajandus ja ringmajandus, mis pole suutnud ära hoida kliima soojenemist ega loodusliku mitmekesisuse kadumist, on muutunud kalliks majandusmudeliks – kui tahta teha midagi, mis on kasulik keskkonnale ja inimesele endale, tuleb maksta selle eest rohkem. See omakorda tähendab, et roheline majandus on mõeldud rikastele. Sinine majandus ei püüa olla iga hinna eest odavaim, sest põhimõte "olla odavaim" töötab vaid kümne maailma suurima riigi jaoks. Edasiviiv strateegia on kasutada juba olemasolevat, luua lisaväärtust ning rahuldada inimeste põhivajadused. Innustajaks ja inspiratsiooniallikaks on seejuures loodus. Loodusel on 4 miljardi aasta pikkune kogemus, looduses pole keegi töötu ning loodus ei tunne jäätmeid. Võimalus maailma muuta on igaühel, alustades lihtsatest argipäevastest asjadest – sellest, mida me sööme ja joome, kuidas me magame, milliseks loome oma kodud ja kuidas neid haldame ning kuidas hindame lähedastega koosveedetud hetki. Muidugi ei toimu muutused üleöö, ent positiivsete väljavaadetega tegutsemine motiveerib muutusi ka ise läbi viima.

Sinise majanduse mudelit rakendades toodetakse näiteks kaevandusjäätmetest kivipaberit, kasutamata vett ja langetamata ühtegi puud; ohakatest valmistatakse bioplasti, -määrdeaineid ja -herbitsiide, millest viimased suudavad asendada glüfosaati; merevee-kasvuhoonetes kasvatatakse tomateid ilma mageveeta; projekteeritakse ja ehitatakse energiasäästlikke ning tolmu- ja keskkonnamürkide vabu tervislikke hooneid; merelainete ja hoovuste liikumisest toodetakse elektrit; toidukõlblikest koostisainetest valmistatakse tuletõkkematerjale, mida saab kasutada asbesti asemel; on käivitatud üle 5000 farmi, mis kasvatavad kohvipaksul söögiseeni; uudsed veepuhastustehnoloogiad asendavad kahjulikud kemikaalid lihtsa füüsikaga; valgust kasutades saab internetiühenduse muuta praegusest 100 korda kiiremaks jne.

Raamatu "Sinine majandus" versioonid

Gunter Pauli on kirjutanud oma raamatust "Sinine majandus" kolm versiooni, mis tutvustavad majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutlikke ning juba toimivaid projekte üle maailma. Raamatud koosnevad 14 peatükist, millest igaühes käsitletakse mõnd maailmamajanduse haru ning tuuakse näiteid ja pakutakse uudseid lahendusi selle haru jätkusuutlikuks muutmiseks. Raamatu "Sinine majandus" kolm versiooni on ilmunud enam kui 40 keeles, neid on müüdud üle 17 miljoni eksemplari.

Esimene raamat – "Sinine majandus: 10 aastat, 100 leiutist, 100 miljonit töökohta" (originaalis The Blue Economy: 10 years, 100 innovations, 100 million jobs) oli algselt 2009. aastal Rooma Klubile esitatud aruanne. Raamatuna ilmus see 2010. aastal eesmärgiga innustada ettevõtjaid ning seada kätkusuutlikkusele senisest kõrgemad nõuded. Raamatus kirjeldatud ideede aluseks on Pauli 20 aasta pikkune kogemus ja ligi 200 edukalt ellu viidud projekti maailmas. See tutvustab sinise majanduse ärimudeli eesmärki – ühiskonna liikumine puuduselt küllusele, kasutades kohalikke ressursse ning lähenedes keskkonda kahjustavate probleemide lahendamisele uutmoodi.

Raamatu teine versioon – "Sinine majandus, versioon 2.0: 200 elluviidud projekti, 4 miljardit investeeritud USD, 3 miljonit loodud töökohta" (originaalis The Blue Economy, Version 2.0: 200 Projects Implemented, US$ 4 Billion Invested, 3 Million Jobs Created) ilmus 2014. aastal.

Raamatu kolmas versioon – "Sinine majandus 3.0: kasumlikud ärimudelid, mis taastavad planeeti (originaalis The Blue Economy 3.0: The marriage of science, innovation and entrepreneurship creates a new business model that transforms society) ilmus inglise keeles 2017. aastal. Eesti keeles, koos Eesti jaoks kirjutatud eessõnaga, avaldas selle 2018. aastal Lilleoru Keskus. Nagu ütleb Gunter Pauli raamatu sissejuhatuses, erineb raamatu viimane versioon esimesest enam kui 50% ning versioonist 2.0 kolmandiku võrra.

Gunter Pauli ja sinine majandus Eestis

Gunter Pauli (sündinud 1956 Antwerpenis Belgias) on kümnete ettevõtete looja, Rooma Klubi liige (olnud 1979–1984 Rooma Klubi asutaja Aurelio Peccei assistent) ning peaaegu 40 organisatsiooni ja 3000 innovaatiliselt mõtlejat ühendava üleilmse võrgustiku Zero Emissions Research and Initiatives (ZERI) asutaja, mille tegelikkuses toimiv filosoofia ongi sinine majandus. Pauli teeb koostööd mitmete riikide valitsustega eesmärgiga kujundada ümber kohalikke majandusi ning suunata raha tagasi kohalikku kogukonda.

2018. aasta juulis külastas Gunter Pauli Eestit, et osaleda üleilmse ökokogukondade võrgustiku GEN Euroopa konverentsil "Teadlike kogukondade tarkus". 46 riigist saabunud enam kui 500 külalisega üritusel Lilleoru Keskuses Harjumaal esines Pauli kahe loenguga ning juhtis sinise majanduse töörühma. Lisaks pidas JCI poolt korraldatud sinist majandust tutvustava loengu noortele JCI esindajatele Tallinna Tehnikaülikoolis ning esitles oma raamatu "Sinine majandus" viimase versiooni tōlget eesti keelde.

Eesti kohta jäi dr Pauli ettekannetest kõlama mõte, et Eesti peab taasavastama oma riigi ilu, vaatama kaugemale metsadest, puudest ja tselluloosist ning hakkama nägema "nähtamatuid" üllatusi: tuhandeid hallitus- ja pärmseeni meie metsades ning mikrovetikaid meie meres. Sest kui eestlased tahavad luua hea aluse veel fantastilisemale, inspireerivamale ja uuenduslikumale Eestile, tuleb neil hakata vaatama sinna, kuhu nad veel vaadanud pole.