Fenoloogilised aastaajad

Fenoloogilised aastaajad on aastaaegade jaotamise viis elus- ja eluta looduses esinevate sesoonsete muutuste ehk fenofaaside järgi. Fenofaaside alguskuupäevade järgi saab moodustada fenoloogilise kalendri, mis on lähedalt seotud ilmastiku muutustega, kuid siiski ei ole fenoloogilised aastaajad päris samad mis klimaatilised aastaajad. Inglise keeles nimetatakse neid ökoloogilisteks aastaaegadeks.

Aastaaegade loend

• eeltalv algab esimese lume tulekuga
• talv saabub püsiva lumikatte tekkimisega, taimed on puhkeseisundis, loomade elutegevus aeglustub
• kevadtalv: püsiv lumikate, selged ilmad, tedre- ja metsisemängu aeg, künnivarese saabumine, tihaste laulmine, metsloomad elavnevad
• varakevad: lumi sulab, kasemahl jookseb, kask, sarapuu, sinilill õitsevad, talirukis hakab kasvama
• kevad: algab vahtra õitsemahakkamisega, sel ajal õitseb enamik taimeliike ja puid, saabuvad rändlinnud, poegivad loomad
• suvi: algab õunapuude õitsemahakkamise, rukki loomise ja piiritaja saabumisega, lõpeb lehtede langemise ja esimeste öökülmadega
• südasuvi: algab pärast jaanipäeva pärna õitsemise ajal, kui ööpäeva keskmine temperatuur on üle 15 °C, valmivad suviõunad ja karusmarjad, lõpeb ilmade halvenemise, päevade lühenemise ja pimedate ööde tulekuga
• sügis: algab ilmade jahenemise ja öö pikenemisega. Sel ajal kogunevad ja lahkuvad rändlinnud, lehed värvuvad, koristatakse teravilju
• hilissügis: algab lehtede varisemise ja hanede ning luikede suurrändega, lõpeb talirukki kasv, koevad siig, lõhe ja meriforell, lõpeb esimese suure lume tulekuga

Erinevused Eestis

Kui seada kindlate fenofaaside kuupäevad kaardile, ilmnevad teatud seaduspärad looduse arengutes. Üldiselt liiguvad fenofaasid 3-6 päeva 100 km kohta, sõltudes muidugi ka keskmisest õhutemperatuurist. Faasid levivad lõunast põhja, kaldudes Läänemere temperatuuri või Pandivere kõrgustiku mõjul kirde või loode suunas. Kõrgustikel pidurdub fenoloogiline areng 1-3 päeva 100 meetri kohta, mida on eriti näha lume sulamise ajal. Fenoloogilise arengu kiiruse järgi eristub piirkonniti neli piirkonda: 1) Lõuna-Eesti, 2) Läänemere mõju all Lääne- ja Kesk-Eesti, 3) Lääne-Eesti saared, 4) Kirde-Eesti.

Lisaks piirkondlikele erinevustele uuritakse fenoloogiliste sündmuste muutust aastate lõikes. Nii on selgunud, et looduse kevadine ja suvine areng on viimase poolsajandi jooksul 2-5 päeva varasemaks nihkunud, kiirenedes eriti viimastel aastatel.