Punasefiguuriline stiil

Punasefiguuriline stiil on muistsetes kultuurides kasutatav maalimisviis (näiteks vaasidel), mis on mustafiguurilisest stiilist hilisem. Punasefiguurilises stiilis on figuurid ''punasevärvilised'' ja taust on tume. Seda vaasistiili kasutati näiteks Vana-Kreekas ja etruskite kultuuris.

Mustafiguuriline stiil

Mustafiguuriline stiil on Vana-Kreeka vaasimaali stiil.

Mustafiguuriline stiil

Ateena saavutas 6. sajandi lõpuks enne meie ajaarvamise algust taas juhtiva positsiooni keraamikakeskusena. Sellega üheaegselt ja seda toetavalt toimus mustafiguurilise stiili tekkimine.
Perioodile oli iseloomulikuks mustade figuuride kasutamine, mis oli pärand varasematelt stiilidelt. Punane aluspind kaeti musta angoobiga, millest kraabiti välja detailid.

Kuulsaid keraamikuid mustafiguurilisest perioodist

• Sophilos (590–580 eKr)
• Andokides (550–525 eKr)
• Exekias (u 550–525 eKr)

Herakles ja Geryoneus Atika mustafiguurilisel amforal, millel on kasutatud ohtralt kattevärvi. Umbes 540 e.Kr, tänapäeval Müncheni riiklikus antiigikogus.

Keraamikatöökoda Korintose pinax'il. Umbes 575/550 e.Kr, leitud Penteskouphias, tänapäeval Pariisis Louvre'is.

Ida-Joonia kahenäoline kantharos. Umbes 540 e.Kr, tänapäeval Müncheni riiklikus antiigikogus.

Mustafiguuriline stiil (ka mustafiguuriline keraamika või mustafiguuriline vaasimaal) on üks vanakreeka keraamika põhilisi tehnikaid ja stiile. Eriti levinud oli see 7.–5. sajandil eKr, ent viimased kasutusjuhud ulatuvad isegi 2. sajandisse eKr. See eristub stilistiliselt varasemast orientaalsest stiilist ning hilisemast punasefiguurilisest stiilist.
Figuurid ja ornamendid maaliti vaasipinnale siluetisarnaste kujudena. Peened kontuurid kraabiti sisse enne põletusprotsessi. Detaile sai toetada ja esile tõsta kattevärvidega (peamiselt valge ja punane). Mustafiguurilise stiili keskuseks oli algselt kaubanduskeskus Korinthos, hiljem Ateena. Teisi olulisi tootmiskohti on teada Lakooniast, Boiootiast, Kreeka idaosast ja Itaaliast. Eriti Itaalias kujunesid välja eristiilid, mis olid vähemasti osaliselt mõeldud etruski turule. Etruskide hulgas olid kreeka mustafiguurilised vaasid väga populaarsed, nagu näitab impordi suur osakaal. Kreeka kunstnikud valmistasid etruski turu jaoks eripartiisid, mis erinesid kuju ja dekoori poolest tavalisest toodangust. Etruskid rajasid ka omaenda mustafiguurilise keraamika tööstuse, mis rajanes kreeka eeskujudele.
Mustafiguuriline stiil oli esimene kunstistiil, mis tõstis esile suurel hulgal kunstnikuisiksusi. Mõned neist on teada õigete nimedega, teiste kohta kasutatakse teaduskirjanduses tinglikke nimetusi. Eriti Atikas tegutses ohtralt nimekaid kunstnikke. Mõned keraamikud viisid läbi erinevaid uuendusi, mis sageli mõjutasid vaasimaalijate tööd või olid ise neist mõjutatud. Nii musta- kui ka punasefiguurilises stiilis vaasid on vanakreeka mütoloogia ja ikonograafia tähtsamaid allikaid, samuti on need teatud määral olulised Antiik-Kreeka igapäevaelu uurimisel. Alates hiljemalt 19. sajandist on need vaasid olnud sagedaseks uurimisobjektiks.

Valmistamisviisid

Herakles ajab Kerberost enda ees. Kerberos on ühe pea ähvardavalt Heraklese poole pööranud ja lööb teda oma madudest sabaga. Bucci maalija kaelamfora, ebaõnnestunud põletus. Umbes 540 eKr, leitud Vulcist, tänapäeval Müncheni riiklikus antiigikogus.

Vaasimaali aluseks on maalitav pind ehk vaas, millele kantakse kujutised. Keraamika vormid vaheldusid antiigis moevooludena. Mõned neist tulid periooditi tagasi, teised asendati aja käigus uutega. Neid kõiki ühendas samasugune valmistamisviis. Pärast vaasi savist vormimist see kuivatati. Töökodasid juhatasid pottsepad, kellel oli äriomanikena ühiskonnas kõrgem seisund.
Ei ole selge, mil määral olid pottsepad ja maalijad identsed. Arvatavasti tegelesid tootmisperioodil maalimisega suurel määral pottsepad ise, ent värvati ka teisi maalijaid. Pottseppade ja maalijate seost on siiski raske rekonstrueerida. Paljudel juhtudel (nt Tleson ja Tlesoni maalija, Amasis ja Amasise maalija või ka Nikosthenes ja maalija N) ei ole autorsust võimalik üheselt määrata, ehkki sageli eeldab märkimisväärne osa teaduskirjandusest, et maalija ja pottsepp on identsed. Autorlsses saab aga kindel olla ainult siis, kui vaasil on nii pottsepa kui maalija allkiri.
Maalijad, kes võisid olla kas orjad või käsitöölised, töötasid põletamata vaasidega. Mustafiguurilise stiili puhul kanti motiivid vaasi pinnale saviglasuuriga, mis põletamise käigus muutus mustaks. Tegemist ei olnud värviga tavapärases tähenduses, sest glasuur koosnes samast materjalist, mis anuma valmistamiseks kasutatud savi, erinedes vaid osakeste suuruse poolest. Esmalt kanti kõik motiivid pintslisarnase instrumendiga vaasi pinnale. Vahejaotused ja detailid toodi esile kraapimise teel, nii et ilmus nähtavale vaasi savipind. Edasiste detailide esiletoomiseks kasutati sageli savipigmente – punast ja valget ornamendi, rõivaste või rõivaosade, juuste, loomakarvade, relvaosade ja muu jaoks. Ka naiste naha kujutamisel kasutati sageli valget pigmenti. See, kas vaasimaal õnnestus, selgus alles pärast keerukat kolmeosalist põletusprotsessi. Alles selle käigus tuli nähtavale savi punane ning pealekantud glasuuri must toon.

Geomeetriline stiil

Geomeetriline stiil on Vana-Kreeka vaasimaali stiil.

Geomeetriline stiil

9. ja 8. sajandil eKr arenes välja geomeetriline stiil oma rikkalike ja keerukate mustritega, mille seas domineerisid siksakilised jooned ja kolmnurgad. 8. sajandil eKr ilmusid varasemate puht-geomeetriliste kujundite hulka ka esimesed kujutised loomadest ja inimestest, mis olid alguses väga visandlikud kuid aja jooksul täienesid. Sellele perioodile oli iseloomulikuks väga suurte vaaside loomine. Keraamikakeskuseks oli Ateena.
Geomeetriline periood jagatakse vahel veel omakorda mitmeks väiksemaks osaks. Näiteks varaseks geomeetriliseks stiiliks (u 900–850 eKr), kui leidus ainult geomeetrilisi kujundeid, keskmiseks geomeetriliseks perioodiks (u 850–770 eKr), kui ilmusid esimesed figuurid loomade näol ja hiliseks geomeetriliseks perioodiks (770–700 eKr), kui esines juba inimeste kujutisi.

Geomeetrilises stiilis amfora
u. 725–700 eKr.
Louvre'i muuseum, Pariis

Geomeetriline stiil on üks Vana-Kreeka keraamika stiilidest. Geomeetriline stiil sai alguse umbes 900 aastat eKr ja seda kasutati eriti laialdaselt 8.–7. sajandil eKr. Geomeetriline stiil arenes välja Ateenas.
Dekooris kasutati palju geomeetrilisi elemente, millele lisandusid hiljem stiliseeritud inimese ja loomakujutised. Esimesed inimesekujutised ilmusid umbes 770 aastat eKr.
Sellele perioodile oli iseloomulikuks väga suurte vaaside loomine.

Kohalike omavalitsuste valimissoovitused

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Tere

Juba sellel aastal toimuvad kohalike omavalitsuste valimised. Hääletusnädal on 11.-17. oktoober. E-hääletamine ja eelhääletamine on 11.-16. oktoober  kell 9-20. Vallakeskustes (kell 12-20) ja enda kodukohas hääletamine (kell 9-20) on 11.-14. oktoober. Kõikides valla jaoskondades hääletamine on 15.-16. oktoober kell 12-20. Kodus hääletamine on 15.-17. oktoober kell 9-20. Ja 17. oktoober on valimispäev, kus muidugi saab selle linna või valla elanik valida igas valla valimisjaoskonnas.

Niisiis:

Põhimõtted:

- Minu ja kandidaadi võimalikult suur maailmavaateline sarnasus.

- Minule tuntud kohalik inimene.

- Inimene, kes päriselt hakkab volikogus tööle, mitte ei ole peibutuspart.

- Inimene, kes tunneb hästi oma praegust töövaldkonda.

- Inimene, kellel on ideed, mida ta päriselt suudab täita.

- Inimene, kelle soovid sarnanevad minu omadega.

Minu vald:

Ühesõnaga, kandidaat peab väärtustama elurikkust ja mitmekesisust selle igas vormis (geneetiline, bioloogiline, ökoloogiline, sotsiaalne, kultuuriline jne...). Inimesi tuleb kohelda võrdselt (k.a.vähemused, näiteks LGBT inimesed.). Inimestele tuleb läheneda personaalselt, arvestades inimeste eripäradega. Puid tuleb raiuda nii vähe kui võimalik ja vajalik ning kohe kindlasti ei tohi seda teha kaitsealadel (antud juhul vapramäe-vellavere-vitipalu maastikukaitsealal.),

Ootused:

 Elva ujula ehitatakse spordihoone taha, Arbi järve äärde. Elva linn on sellel aastal Euroopa Spordipealinn. Neli aastat tagasi lubas praegune linnavõim ehiytada Elvasse ujula ja spordihoone. Täideti oma lubadusest, aga ainult pool. Spordihoone ehitati valmis, aga ujula jäi ehitamata.

Verevi ranna äärde rajatakse rannahoone.
LGBT+ turva ala. Nad on kaitstud kiusamise eest.
Igasuguse mitmekesisuse kaitse.
Loodus- ja keskkonnakaitse
Igasuguste ehitiste ehitamisel raiutakse võimalikult vähe puid.
Ehitada viimased puuduolevad lõigud, nii et valmiks kergliiklustee Elvast Tartusse.
EHHF, kohvikutepäevad, Tartu Maraton ja Elamusfestival peavad säilima.
Vabaduste kaitse.

Arbi järve äärde tuleb ka vetelpääste.

protogeomeetriline ehk eelgeomeetriline stiil

Ateenast pärit protogeomeetriline amfora

Eelgeo eetiline stiil oli Vana-Kreeka vaasimaali stiil.

Eelgeomeetriline stiil

10. sajandil eKr hakati Vana-Kreekas pärast Mükeene kultuuri kokkuvarisemist taas viimistletud keraamikat looma, mis oli väljakujunenud ühtse stiilina ja kaunistatud vähesta aga seejuures väga lihtsate joontega. Seda stiili, mille viljelemisel oli eesrinnas Ateena, tuntakse kui eelgeomeetrilist stiili (vahel nimetatud ka protogeomeetriliseks ingliskeelse mõiste Protogeometric Style järgi). Eelgeomeetrilise stiili õitseaeg oli vahemikus umbes 1050–900 eKr.
Eelgeomeetriline ehk protogeomeetriline stiil oli Vana-Kreekas kasutusel olnud keraamikastiil, mille õitseajaks peetakse aastaid umbes 1050–900 eKr. Stiili iseloomustavad vähesed ja väga lihtsad jooned.

Vana-Kreeka vaasimaal

Vaasimaalimise kunst sai alguse juba Vana-Kreetas, 2. aastatuhande alguses e.m.a. (enne meie ajaarvamist).

Varaminoilise ajajärgu (2. aastatuhande algusest enne meie ajaarvamist) kamares-stiilis vaasid olid kahevärvilised ja kaunistatud vabalt paigutatud taime-, motiivide-, mereeelukate ja teistega.

13. sajandil enne meie ajaarvamist tungivad põhjast Kreekasse doorlased, kes seisid küll väga varasel kultuuri arenguastmel, kuid just doorlaste sissetungiga algab niinimetatud Päris-Kreeka ajalugu. Doorlaste rändamine lõpeb umbes 1000 e.m.a. .

Eriti hästi on säilinud tolle ajastu vaasimaalid. Vanaajal olid Kreeka vaasid levinud kõigis Vahemere maades - vaasid kuulusid Kreeka tähtsaimate kaubaartliklite hulka. Vaasid olid tavalised igapäeva esemed. Kreeklased töötasid juba üsna varakult välja kindlad vaasitüübid, mis vastasid nende otstarbele.

Kõige varasem Kreeka vaasimaali stiil on niinimetatud geomeetriline stiil (kuni VII sajand enne meie ajaarvamist). Põhirõhk oli siin ornamendil. Võrreldes Kreeka ja Mükeene vaasimaaliga mõjuvad joonistused neil veel päris abitutena. Nõude vorm ja nende figuraalsed kaunistused moodustavad jagamatu terviku. Jutustavad kujud paigutati mitmele ribale üksteise alla.

Kreeka vaasimaalis pandi väga suurt rõhku ornamendile. Abstraktsete ornamentide kõrval esineb paiguti ka inimeste, lindude ja loomade figuure, mis on samuti lihtsustatud.

Umbes aastal 600 e.m.a kujuneb välja niinimetatud mustafiguuriline stiil.

Figuurid maalitakse musta värviga helepunasele savipinnale; detailid kraabitakse sisse. Valgega kujutati ainult naiste figuure või heledaid rõivaid.

Vaaside liigid:

Vaasid Vasakult paremale ja siis ülevalt alla: 

1. Kraater

2. Kraater

3. Stamnos (säilitusnõu)

4. Amfora (säilitusnõu)

5. Teadmata (ilmselt amfora)

6. Pelike (säilitusnõu)

7. Oinochoe (veini ammutamiseks)

8. Kiili (veini joomiseks)

9. Lekythos (salvipudel)

10. Kantharoj

11. Kyathoj

12. Teadmata (ilmselt sama, mis eelmine)

Herakles ja Athena
Punasefiguuriline stiil
480–470 eKr

Vanakreeka keraamika on Vana-Kreekas viljeletud keraamika.

Perioodid

Eelgeomeetriline stiil

Eelgeomeetriline stiil

10. sajandil eKr hakati Vana-Kreekas pärast Mükeene kultuuri kokkuvarisemist taas viimistletud keraamikat looma, mis oli väljakujunenud ühtse stiilina ja kaunistatud vähesta aga seejuures väga lihtsate joontega. Seda stiili, mille viljelemisel oli eesrinnas Ateena, tuntakse kui eelgeomeetrilist stiili (vahel nimetatud ka protogeomeetriliseks ingliskeelse mõiste Protogeometric Style järgi). Eelgeomeetrilise stiili õitseaeg oli vahemikus umbes 1050–900 eKr.

Geomeetriline stiil

9. ja 8. sajandil eKr arenes välja geomeetriline stiil oma rikkalike ja keerukate mustritega, mille seas domineerisid siksakilised jooned ja kolmnurgad. 8. sajandil eKr ilmusid varasemate puht-geomeetriliste kujundite hulka ka esimesed kujutised loomadest ja inimestest, mis olid alguses väga visandlikud kuid aja jooksul täienesid. Sellele perioodile oli iseloomulikuks väga suurte vaaside loomine. Keraamikakeskuseks oli Ateena.
Geomeetriline periood jagatakse vahel veel omakorda mitmeks väiksemaks osaks. Näiteks varaseks geomeetriliseks stiiliks (u 900–850 eKr), kui leidus ainult geomeetrilisi kujundeid, keskmiseks geomeetriliseks perioodiks (u 850–770 eKr), kui ilmusid esimesed figuurid loomade näol ja hiliseks geomeetriliseks perioodiks (770–700 eKr), kui esines juba inimeste kujutisi.

Orientaalne stiil

Orientaalne stiil

Ajavahemikus 7.–6. sajand eKr sai vanakreeka keraamika hulgaliselt mõjutusi Väike-Aasiast ja Egiptusest. Need mõjutused kajastusid keraamiliste esemete dekooris, kuhu ilmus palju idamaiseid kujunduselemente. Järjest sagedamini esines figuuride kujutamist keraamikal.
Orientaalse stiili valitsusperioodil oli keraamikakeskuseks Korintos.

Mustafiguuriline stiil

Mustafiguuriline stiil

Ateena saavutas 6. sajandi lõpuks enne meie ajaarvamise algust taas juhtiva positsiooni keraamikakeskusena. Sellega üheaegselt ja seda toetavalt toimus mustafiguurilise stiili tekkimine.
Perioodile oli iseloomulikuks mustade figuuride kasutamine, mis oli pärand varasematelt stiilidelt. Punane aluspind kaeti musta angoobiga, millest kraabiti välja detailid.

Kuulsaid keraamikuid mustafiguurilisest perioodist

• Sophilos (590–580 eKr)
• Andokides (550–525 eKr)
• Exekias (u 550–525 eKr)

Punasefiguuriline stiil

Umbes 530. aastal eKr võeti Ateenas kasutusele punasefiguuriline vaasimaalitehnika. Figuurid jäeti värvimata ning figuuride taha jääv taust kaunistati mustaga. Uus tehnika võimaldas saavutada tugevat arengut kujutiste loomulikkuse ja peenekoelisuse edasiarendamiseks. Laienes ka temaatika.

Vaasitüübid

Rhyton

Vana-Kreeka vaasid olid suurepärased kunstiteosed, mis ühendasid endas funktsionaalse vormi, kauni dekoori ja tipptasemel viimistluse ning olid ka üheks põhiliseks Kreeka kaubandusartikliks Vahemere-äärsetes maades.
Vastavalt igapäevavajadustele kujundati välja erinevad nõude tüübid. Näiteks hüdria oli veenõu, kyathose abil mõõdeti veini hulka ning lebest kasutati pesu- ja keedunõuna.
Nõude jagunesid tüübiti laias laastus viide rühma:

• veininõud
• jooginõud
• tualettnõud
• hoiuanumad
• majapidamisnõud

Temaatika

Algsed geomeetrilised kujundid arenesid ajapikku järjest keerukamateks vormideks ning jõudsid lõpuks välja oskuslikult loodud mütoloogiliste ja ajalooliste stseenide, pidustuste, spordivõistluste, igapäevatoimetuste, töötavate käsitööliste ja erootika kujutamiseni.

Keraamika valmistamine

Keraamilised anumad vormiti kõigepealt potiketradel. Pärast seda kinnitati nende külge reljeefsed detailid ja sangad, mis olid valmistatud valuvormide abil.
Saviesemeid kuivatati välioludes. Pärast seda käisid esemed läbi kergest eelpõletusest, mille järel neid poleeriti ja kanti peale dekoor.
Keraamikaga tegelevad käsitöölised jagati vormijateks ja maalijateks.

Asjadest lahtilaskmise kunst

Vaikus on alahinnatud elukomponent. Ja ma ei räägi vaikusest selle traditsioonilises mõttes, vaid vaikusest, mis asub kõigest eemal. Kõik need teated telefonis, mis tulevad päeva jooksul, kõik need inimesed, kellega kontaktis püsida, kõik need uued albumid, mida kuulata, lemmiksarjade uued osad, mida vaadata. Kõik need reklaamid, mida näeme, need allahindlused, mis kohe-kohe algavad, ja inimesed, kes elavad oma elu meie ümber. Nüüd rohkem kui iial varem osaleme passiivselt teiste inimeste eludes ning vaatame, mida nad jagavad, loeme, mida nad kirjutavad, ja kuulame, mida nad arvavad. Ja siis me vaatame uudiseid, kuulame uudiseid ja loeme uudiseid, kirjutab Kaisa Lattu oma raamatus "Asjadest lahtilaskmise kunst".

Me teame kohtadest, inimestest, lugudest, üritustest, tragöödiatest ja paljust muust ning pole ime, et sinna vahele ei mahu aega, mil iseennast kuulata. Just kõige selle pärast vajame vaikust. Hetke, mil oled kõigest välja lülitatud ja naudid hetkes olemist iseenda mõtetega. Tekita selline hetk endale iga päev. Mis on kõige hullem, mis saab juhtuda, kui proovid aeg-ajalt olla ilma telefoni ja meediakärata? Aga mis on kõige parem, mis saab juhtuda? "Me ei tohi lasta ennast määratleda teiste inimeste piiratud arusaamadel" - Virginia Satir.

Elu lihtsustamiseks soovitan ma iseendale silte mitte külge panna. Kuulutades kõigile, et oled vegan, lasub sul kohustus pidevalt olla 100% pühendunud ja igasugune kõrvalekalle toob ebavajalikke märkusi või ebamugavustunnet. Loome sel viisil endale liigset stressi ja rahuolematust endaga. Sama on ka minimalismiga. Jagades kõigiga, et oled minimalist, jälgivad tuttavad sinu asjade koguseid kullipilguga. Lisaks endale pead hakkama sel juhul ka teistele oma oste põhjendama. Selle tõttu olen ise pidanud lihtsamaks kõigile sellest mitte rääkida, vaid jagada ainult nendega, kes tunnevad huvi.

On ka teist sorti sildistamine, sisendamine ja määratlemine. Selline, kus inimesed panevad meile pähe ideid sellest, kes me oleme ja mis meil justkui viga on. Sellist sorti sildistamine tundub küll ohutu nöökimisena, ent mõjub laastavalt enesehinnangule.

Mõned näited:
- "Sina oleksid kindlasti kohe närvi läinud!"
- "Vanasti olid sa palju lõbusam."
- "Oled kindel, et see töökoht sulle liiga suur amps pole?"
- "Mis sul sellest ettevõttest sai? Jätsid jälle pooleli?"
-"Äkki sa peaksid mõnda praktilisemat eriala õppima?"
- "Sellise väikese asja pärast nutadki või?"
- "Tõelised mehed ei nuta!"
Olgugi et ehk mitte mõeldud halvaga, ei teeni sellised kommentaarid kunagi head. Eriti halvasti mõjuvad need kasvavale ja arenevale lapsele ning noorukile. Need võivad panna inimest enda väärtuses kahtlema ning mõjuda halvasti vaimsele heaolule. Kui keegi jagab sinule lahkelt taoliseid kommentaare, siis saad asja parandada nii, et räägid sõbralikult. Ütle, et sina tunned, et sellised kommentaarid on mürgised ja ebavajalikud. Sa ütled seda kommenteerijale, sest hoolid temast ja tervisliku suhte hoidmiseks palud edaspidi toetavamat ja inspireerivamat tooni hoida. Haara endal ka sõnasabast kinni, kui märkad selliseid kommentaare suust väljumas. Viska teadlikult need oma tekstist välja ja proovi asendada millegi innustava ja toetavaga. Käi minimalistlike vaadetega ka see osa üle ja jäta alles vaid see, mis on kvaliteetne.

Teised inimesed meie ümber mõjutavad meie päeva enamasti nii palju, kui me neil seda teha laseme. Mõned inimesed mõjuvad meile inspireerivalt, tuju tõstvalt ja innustavalt. Mõned aga toovad meis esile halvima. Hakka märkama enda tundeid ja energiataset, kui oled teiste inimestega koos, ja tee omad valikud.

Minul näiteks on raske olla koos inimestega, kes:
■ on alati negatiivsed, kurdavad pidevalt ning on tujukad
■ on ignorantsed
■ on igavad ega huvitu millestki
■ räägivad ainult endast ja ilma sinu lauset lõpuni kuulamata alustavad juba taas lausega "Aga minul ..."
■ ei oma unistusi, ootusi ja on elust tüdinenud
■ räägivad pidevalt asjadest ja nende ostmisest
■ räägivad halvustavalt teistest inimestest (sest palju parem on pista oma nina raamatusse kui teiste inimeste asjadesse)
Vali hoolega, kellele sa oma aga annad. Sa ei saa muuta inimesi enda ümber, aga sa saad muuta inimesi enda ümber. - The Minimalists
(Katkendid Kaisa Lattu raamatust "Asjadest lahtilaskmise kunst".)
Tõsi asjad ise pole olulised, nende omamine pole oluline. Oluline on hoopis õnn, edu, enesega rahulolu, tervis, elukeskkond, elu kvaliteet, hetkes elamine ja muud sarnased väärtused.

Noodikiri

Pildid pärinevad raamatust: „Suur illustreeritud sõnaraamat“

Ornament (muusika)

Ornament on muusikas meloodia põhihelide hulka mittekuuluvatest kaunistavatest kõrvalhelidest koosnev helide kogum.

Loov enesetõhusus

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Loov enesetõhusus (creative self-efficacy) on isiku uskumus oma võimetesse välja pakkuda loovaid lahendusi ning käitumisviise. See on soov ja oskus olla uuendusmeelne, täita mistahes ülesanne vähemalt isikule endale uudselt. Kui inimene usub, et ta on loov, siis seda tõenäolisemalt ta tegutseb erinevates olukordades loovalt.

Isik, kellel on kõrge loov enesetõhusus, on pühendunud, paindlik, püsiv ning valmis pingutusteks. Ta usub, et võib välja pakkuda suurepäraseid ideid, on hea kujutlusvõimega ning julgeb oma uusi mõtteid välja öelda. Kõrgema loova enesetõhususega inimesed on uudishimulikumad, julgevad enam riskeerida ja mõtlevad loovamalt.

Loovus on kõige laiema määratluse järgi asjakohase ja väärtusliku uudsuse (idee, käsituse, meetodi, materjali või eseme) genereerimine inimtegevuse eri valdkondades.

Enesetõhusus on hinnang oma suutlikkusele organiseerida või sooritada mingeid tegevusi või käitumist ehk enesekohane teadmine mis põhineb inimese eneseteadlikkusel ja tema teadmistel enesest.

Kuidas loov enesetõhusus mõjutab inimese tegevust

Loovalt elamine on loomulik osa igapäevaelust ning hästi elamise põhikomponent. Peamine, elada hästi ning luua ilu tegevustes, mis on täiesti tavalised ja maalähedased. Hea elu on kui tillukestest sammudest moodustuv igavesti muutuv protsess, mitte ülim seisund või tulemus.

Meie väikesed igapäevaelu tegevused ja valikud liituvad suuremateks kogumiteks, mida mõnikord iseloomustatakse sõnaga „kaos“. See võib viia meid uue, üllata arusaamiseni. Maailm muutub kiiresti ning inimesed ja organisatsioonid peavad õppima pidevate muutustega tõhusalt kohanema. Hea kohanemise tagab paindlikkus ja võime näha asju uuest perspektiivist. Seega räägitakse üha rohkem loovusest ja innovatsioonist, mis on olulised uute teadmiste omandamisel ning võimaldavad näha ja lahendada probleeme erinevatest vaatenurkadest.