Otsing sellest blogist

UUS!!!

Raku jagunemine: Mitoos

Rakutsükkel Mõned rakud meie kehas ei ole jagunemisvõimelised nagu näiteks mõned närvirakud ja punased vererakud. Enamus rakkudest aga kasva...

teisipäev, 16. märts 2021

Manilus

Manilus (ka manihheism; Mani kirik) on õpetus, et maailma valitseb hea ja kurja jõudude tasakaal, mitte aga üks täiuslik olend. Manilus oli Mani (u 216–276) katse luua maailmausundit (ehk "universaalreligiooni") zoroastrismiplatonismi, kristluse, budismi ja gnostitsismi osadest. Kosmos jaotati zoroastrismi ja platonismi eeskujul kaheks eraldi asuvaks tegelikkuseks: valgusemaailm ja pimedusemaailm. Aineline maailm, milles inimesed elavad, koosnes Mani arvates mõlemast poolest. Maniluse kõrgaeg oli 3.-5. sajandil.
Mani hakkas prohvetlikku õpetust levitama peale 242. aastat. Pärast Mani surma ja tema poolehoidjate vaenamist levis manilus Iraanist Kogu Lähis-Idasse ja Rooma impeeriumis (Hispaaniani). Manilus levis IraaniEgiptuse ja Süüria kaudu Prantsusmaale ja Balkani maadesse ning Hiinasse. Kristlik kirik võitles (eesotsas Augustinusega) maniluse vastu kuni 7. sajandini.
Manilus oli riigiusundiks uiguuride riigis. Hiinas keelustati manilus umbes 1374. aastal. Kalifaadis salliti manilasi kuni 9. sajandini. 9. ja 10. sajandil algas ka Kalifaadis manilaste hävitamine. Manilaste jäänused Aasias hävitasid mongolite vallutused.
Euroopas lähtusid manilusest paulikaanidbogomiilid ja katarid.
Manilus oli kahesusõpetus (dualism), valguse ja pimeduse, keha ja vaimu, headuse ja kurjuse vastandamine. Mani kahesusõpetuse kohaselt vastandub kuri heale algusest peale. „Juba algusest peale seisavad üksteise vastas jumal ja saatan, valgus ja pimedus, hing ja aine (hylê). Kurjusel polnud sealjuures olemust (s.t isikulist kurjust või nn "Saatanat" pole olemas). Viimast arusaama kasutas ka Augustinus teoses "Pihtimused".
Mani kiriku liikmed jagunesid kahte rühma: „valituteks“ ehk „täiuslikeks“ ja „kuulajateks“. „Täiuslikud“ olid vaimulik eliit, nad allusid rangele askeesile (taimetoitlus ja abielutus).
Koguduse lihtliikmed („kuulajad“) pidasid oma tööga „valituid“ ülal ja nad ei pidanud askeetlikult elama. Valitud said päästetud, aga kuulajad said kõrgema taassünni õiguse (st. tasuks elu jooksul tehtud heade tegude eest võisid nad järgmisesse ellu sündida „valitutena“ ning siis saada päästetud).
Mani ihuvaenulikkus oli vastavuses hilisantiikaja kristlaste elutundega.

esmaspäev, 15. märts 2021

Alaviidid


Alaviidid Lähis-Idas
Alaviidid (araabia keeles علوية‎ Alawiyyah/Alawīyah) on muslimite usurühm keskse asualaga Süürias Ţarţūsi ja Latakia provintsis.
Alaviite loetakse vahel šiiitide hulka kuuluvaiks, kõik muslimid ei tunnista neid aga islamiusulisteks.
Alaviite on Süüria sunniitliku enamusega elanikkonnas umbes 20%, kuid neil on suur poliitiline võim. Alaviitide sekka kuuluvad Süüriat 1971. aastast valitsenud Assadi perekonda kuuluvad presidendid. Riigi sõjaväe ja luurejuhtide seas on samuti märkimisväärsel hulgal alaviite.
Alaviitide koguarvu on hinnatud kolmele miljonile, neist vähem kui pooled elavad Süürias. Lisaks Süüriale paiknevad alaviitide arvukamad kogukonnad Türgis ning Liibanonis.
Aastatel 1923–1936 oli olemas Alaviidi Riik pealinnaga Latakias.

reede, 12. märts 2021

Druusid

Druusid (araabia keeles درزي, mitmuses دروز, heebrea keeles דרוזים‎) on peamiselt Levandis elav šiiitlikust islamist alguse saanud religioosne kogukond. Sarnaselt teiste ismailiitidega on druusi usundit mõjutanud gnostitsism ja uusplatonism.
Druuside koguarv on 0,8–1,0 miljonit  ja elavad peamiselt SüüriasLiibanonisIisraelis ja
Jordaanias. Hinnanguliselt 40–50% elab neist Süürias, 30–40% Liibanonis, 6–7% Iisarelis ja 1–2% Jordaanias. Umbes kaks protsenti druusidest on hajunud laiali ülejäänud Lähis-Ida riikides.
Druusid suhtlevad omavahel araabia keeles.

neljapäev, 11. märts 2021

Arhetüüp

Arhetüüp ( < ladina keeles archetypum < kreeka keeles arkhetyponarkhe-´"esimene, algne" + typos "tüüp, mudel") on sarnaste isikuteobjektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud.
Arhetüüp psühholoogias:
Carl Gustav Jungi analüütilises psühholoogias on arhetüüp kollektiivses alateadvuses püsiv idee või kujund. Jung nimetas neli olulisemat arhetüüpi:
Peale selle loetles ta muid arhetüüpseid kujundeid:
  • Laps
  • Üliinimene, kõikvõimas
  • Kangelane
  • Ürgema, Kõige ema
  • Vana Tark Mees
  • Tola
ja muud sellist...
Arhetüüp mütoloogias:

Mütoloogias on arhetüüp müüdi algsele või varasemale tüübile iseloomulik tuumikmüüt, hüpoteetiline algmüüt, mis võib erinevates hilisemates müütides olla mitmeti varieerunud ja edasi arenenud.
Mütoloogilisi arhetüüpe:

kolmapäev, 10. märts 2021

10. märts 2021

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Tere
Täna on blogi ehk ajaveebi autori sünnipäev. Nii, et palju õnne blogi autorile. Selle aja jooksul olen ma rääkinud väga paljudest erinevatest asjadest. Muuhulgas perekonnast, geograafiast, psühholoogiast, Pagari erialast, muusikast ja muusikaajaloost, kunstist ja kunstiajaloost, usunditest, enda arvamustest, natukene füüsikast, stereotüüpidest ja arhetüüpidest,  bioloogiast, geneetikast ja muudest teemadest.
 Tulekul on veel hästi palju teemasid.
Näiteks:
geneetika
ajalugu (inimeste maailma ajalugu algusest tänapäevani)
ühiskonnaõpetuse materjalid.
kliimasoojenemine 2.0
ja paljud muud teemad.

teisipäev, 9. märts 2021

Sooneutraalsus

Sooneutraalsus on ühiskonnapoliitiline käsitus, mille kohaselt ranged soorollid on ebasoovitavad ning inimese kohtlemine, ühiskondlik staatus ja võimalused ei tohiks sõltuda tema soost või soomääratlusest. Sooneutraalsuse kui eesmärgiga põhjendatakse soolise diskrimineerimise vältimise vajadust.
Tähendus:
Tihti mõistetakse sooneutraalsust valesti ja arvatakse, et see soovib sugude kaotamist. Kuid tegelikult ei taha sooneutraalsus sugude kaotamist, ta tahab ainult, et iganenud ranged soorollid ja soostereotüübid kaoksid, sellega kaoksid ka sooarheotüübid ja sooline diskrimineerimine. Ta tahab, et inimesed mõistaksid üksteist ja oleksid sallivad erinevuste suhtes. Ta tahab ka, et erinevatest sugudest inimesed või ennast teistsuguselt määratlevad inimesed saaksid rahumeelselt koos eksisteerida ja teha oma tegevusi.  Lihtsamalt öeldes, sooneutraalsus tähendab võrdväärsust ja võrdsust tegevustes, mitte sugude kaotamist.
Minu arvamus sooneutraalsuse kohta:
Ma arvan, et sooneutraalsus on kasulik, isegi soovitatav, sest see aitab inimestel üksteist paremini mõista.
Ma arvan, et naise ja mehe konstruktsioon ei kao kuhugi. Lihtsalt nad võivad muutuda ja üksteisele läheneda. Ajalooliselt on naine ja mees (mõeldakse sotsiaalset sugu ehk konstruktsiooni) juba praeguseks väga palju üksteisele lähenenud ning nad lähenevad veelgi (tänapäeval toimub samasugune lähenemine ka bioloogilise sooga). Lisaks tuleb juurde selliseid konstruktsioone, kus on naine ja mees kokku segatud ja ka selliseid konstruktsioone, mis ei lahterda end naise või mehena vaid määratlevad end inimestena.
Ma arvan, et sooneutraalsusest võidavad kõik inimesed. Sooneutraalsuses õpetab inimesi üksteist paremini mõistma ja aitab välja tulla iganenud soorollidest ning loobuda soostereotüüpidest ja arheotüüpidest. Sooneutraalsus ei lahterda inimesi „kastidesse“. Sooneutraalsus aitab minu arvates lahti saada nendest kastidest, kuhu on kirjutatud niinimetatud reeglid, mida on ühel või teisel (või kolmandal või neljandal jne...) sool sobilik teha. Lõpuks muudab see ju maailma elamiseks paremaks kohaks.
Kokkuvõte:
Nagu jutust juba selgus, siis sooneutraalsus on kasulik, vajalik ja viib inimesi parema maailma poole. See muudab inimesed tegevuste poolest võrdseteks, jättes samas sood alles. 

esmaspäev, 8. märts 2021

Holistiline Teraapia

Esmakordselt holistilisse teraapiasse tulles on soovitatav läbida holistiline nelik (neli seanssi järjestikkustel päevadel või nädala-kahe jooksul). Enamus kliente lahendavad soovitud teemad ära nelikuga. Meie koostöö võib jätkuda peale nelikut ka pikema perioodi jooksul või üksikute lisaseansidega. See sõltub juba sinu probleemidest ja soovidest.

Iga seanss kestab kuni kolm tundi ja algab vestlusega (umbes 1/3 seansist). Vestlusele järgneb rännak (2/3 seansist). Rännaku ajal lebab klient pikali diivanil suletud silmadega ja keskendub oma sisemaailmale. Mõnusalt lõõgastudes jõuab klient une-eelsesse meditatiivsesse seisundisse, kuid dialoog terapeudiga jätkub. Sellises meditatiivses ehk muutunud teadvuse seisundis tajub klient ennast, oma keha ja sisemaailma hoopis teistmoodi. Ka aju töötab teistmoodi, alateadvusele on parem juurdepääs ja saame sedasi harjumuspäraseid ja oma aja ära elanud mõtte- ja käitumismustreid mõista ja muuta.

Teraapia käigus võid sa uuesti läbi elada neid sündmusi, mis on varem su elus toimunud. Pinnale võivad kerkida ka need sündmused, mis on nii palju valu tekitanud, et sa oled need sügavale alateadvusesse peitnud ning ei mäleta neid. Aga võib ka olla, et leiad lahenduse oma probleemidele hoopis muud moodi - elades läbi unenäotaolisi või sümboolseid lugusid.

Soovitav on seansi päev teha muudest kohustustest vabaks, kuna tervenemisprotsess jätkub ka peale seanssi. Seetõttu on hea veeta see päev iseendaga, et teraapiast võimalikult suurt kasu saada.

See muutuste jada, mis saab alguse teraapia ajal, võib jätkuda ka hiljem. Võimalik, et sa hakkad paremini aru saama, millised on su tõelised vajadused, ja nägema selgemini oma elu mõtet. Märkad võimalusi, kuidas luua endale just selline elu nagu Sa soovid.

Holistiline teraapia ei ole seotud ühegi religiooniga. Teraapia lähtepunktiks on iga inimese enda sisemaailm, tema tõekspidamised, uskumused ja elusituatsioon. Seetõttu on ka teraapiaseansside sisu väga individuaalne.
Holistiline teraapia on intensiivne ja väga tõhus.

miks tulla holistilisse teraapiasse?

Haara oma elu ohjad enda kätte!

reede, 5. märts 2021

Imago suhteteraapia

imago suhteteraapia

Inimtüüp, keda eelistame, väljendab meie südame piirjooni.
Ortegga y Gasset

neljapäev, 4. märts 2021

Holistika

Mis on holistika?

Kõik on omavahel tihedas seoses.

kolmapäev, 3. märts 2021

Vibraato

Vibraato (itaaliakeelsest sõnast vibrare, võnkuma) on muusikas efekt, mida kasutatakse nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas esituse väljendusjõu suurendamiseks.
Vibraato tekib helikõrguse pulseerival muutumisel ja seda kirjeldatakse kahe parameetri – helikõrguse muutumise määr ("extent of vibrato") ja helikõrguse muutumise kiirus ("rate of vibrato") – koosmõjus.