Uusgootika kunstis

Uusgooti stiil ehk Uusgootika on Histortsismi osa.

Silmapaistvaid uusgooti ehitisi. Üleval: Westminsteri loss Londonis; vasakul: Teaduse katedraal Pittsburghis; paremal: Sint-Petrus-en-Pauluskerk Oostendes

Parliament Hill, Ottawa

New Yorgi ärikeskuses asuvat ja 1912. aastal valminud uusgooti stiilis kõrgehitist The Woolworth Building kujutav postkaart

Uusgooti stiil ehk neogooti stiil ehk uusgootika ehk pseudogootika on historitsistlik arhitektuuristiil, mis sai alguse 1740. aastate Ühendkuningriigis. Selle populaarsus kasvas kiirelt 19. sajandi alguses, mil uusgootika austajad püüdsid taaselustada keskaegseid arhitektuurivorme vastandina tollal valitsenud uusklassitsismile.
Gootika avaldus peamiselt hoonete välisilmes, konstruktsioonid olid aga kaasaegsed. Uusgooti stiil oli levinud peamiselt sakraalarhitektuuris, kuid selles stiilis rajati ka näiteks kunstlikke varemeid, ühiskondlikke hooneid ja eramaju. Uusgootika kujunes Saksamaal "rahvusstiiliks". Sellel ideoloogial oli oma osa ka pärisgooti stiiliajastul pooleli jäänud Kölni toomkiriku (1842–1880) ehitustööde jätkamisel.
Selle liikumise keskmes Inglismaal oli uusgootika tihedalt läbipõimunud filosoofiliste liikumistega, mis seostusid anglikaani kõrgkiriku või anglokatoliikluse esiletõusuga. Lõpuks levis uusgooti stiil 19. sajandi kolmandal veerandil laialdaselt ka oma puhtesteetiliste omaduste toel.
Koos uusgooti stiili levikuga Inglismaal, Šotimaal ja Iirimaal kasvas huvi selle vastu kiiresti ka Mandri-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias, Lõuna-Aafrikas ning Briti Indias. 19.–20. sajandil rajatud uusgooti stiilis ehitiste arv võib ületada autentsete gooti stiilis rajatud ehitiste arvu.
Uusgootika tõusu toetas ka keskaega ülistav medievalism. Industrialiseerimise edenedes kasvas reaktsioon masintootmise ja tehaste vastu. Maaliliste vaadete pooldajad nagu Thomas Carlyle ja Augustus Pugin suhtusid tööstusühiskonda kriitiliselt ning kujustasid tööstuse eelset keskaja ühiskonda kuldajastuna. Katoliiklusse pöördunud Pugini jaoks kandis gooti arhitektuur kristlikke väärtusi, mida klassitsism oli õõnestanud ja industrialiseerimine hävitas.
Uusgooti stiilil oli ka poliitilisi seoseid. Kui "ratsionaalset" ja "radikaalset" uusklassitsismi nähti seotuna vabariikluse ja liberalismiga (nagu tõestab selle populaarsus Ameerika Ühendriikides ja vähemal määral vabariiklikul Prantsusmaal), seostati "vaimsemat" ja "traditsioonilisemat" uusgootikat monarhismi ja konservatismiga, mida peegeldas stiilide valik Westminsteri lossi taastamisel Londonis ja Kanada parlamendihoonete puhul Ottawa Parliament Hillil.
Inglise kirjanduses sündis uusgooti arhitektuuri ja kirjandusliku romantismi toel uus žanr, gooti romaan, mis algas Horace Walpole'i teosega "Otranto loss" (1764). Samuti ajendasid need 19. sajandi keskajahõngulist luulet, mis kasvas välja pseudobardlikest "Ossiani lauludest". Uusaegseid teemasid valati keskaegsete Arthuri-romaanide keskkonda, nagu seda tegi Alfred Tennyson "Kuninga idüllides". Ka saksa kirjanduses oli uusgootikal oluline mõju.^[2]

Uusgooti stiil Eestis

Baltisakslastest mõisaomanike maitse-eelistuste kaudu on uusgootika hästi esindatud ka Eestimaa mõisaarhitektuuris: Alatskivi mõis (Šotimaal asuva Balmorali lossi jäljendus), Sangaste loss, Keila-Joa, Vasalemma, Laitse, Alu, Lehtse (varemeis), Lööne, Pihtla (varemeis), Lustivere, Kukulinna (tuudorstiilis), Aavere (varemeis), Kose-Uuemõisa matusekabel (varemeis), Esna mõisa matusekabel, matusekabel Velise mõisa kalmistul, Pilistvere kihelkonna Kabala mõisa matusekabel (varemeis)

Uusromaani kunst

Uusromaani kunst ehk Uusromaanika

California Ülikooli Royce Hall Los Angeleses

Kalamehe bastion Budapestis

Uusromaanika ehk neoromaanika (inglise keeles romanesque revival või neo-romanesque) on historitsistlik arhitektuuristiil, mis võttis eeskujuks ja jäljendas 11.–12. sajandi keskaegses Euroopas levinud romaani stiili. Erinevalt ajaloolisest romaani stiilist olid 19. sajandi uusromaanika stiilis hoonetele iseloomulikud massiivsed tugimüürid ning poolringikujulised aknad ja võlvid siiski nii lihtsamini kui ka eklektilisemalt ehitatud.
Taastärganud arhitektuuristiil on levinud peamiselt Euroopas. Põhja-Ameerikasse jõudis stiil saksa emigrantidega. Kõige mõjukam ameerika uusromaani arhitekt oli Henry Hobson Richardson. Tema töödest võis leida ka uusgooti ilminguid.

Taktid, eeltakt

Eeltakt (inglise keeles pickup measure^; saksa keeles Auftakt) on muusikateose alguses olev meetrumi rõhutult osalt algav mittetäielik takt, mis valmistab ette esimese takti alguses asuvat meetrumi rõhulist osa.

Eeltakt on võrreldav värsiga, mille värsijalaks on jamb (koosneb rõhutust ja rõhulisest silbist) või amfibrahh (koosneb rõhutust, rõhulisest ja rõhutust silbist).

Takt (ladinakeelsest sõnast tactus 'puudutus', 'löök') on muusika noodikirjas absoluutse või suhtelise ajavahemiku tähis.

Takti tähistamiseks partituuris võib kasutada taktimõõdu ja taktijoone märke.

Taktina tähistatud ajavahemik võib jaotuda löökideks, millest mõni (enamasti esimene) võib olla rõhuline.

Rõhuliste ja mitterõhuliste löökide suhe määrab meetrumi.

Enne takti algust paiknevad helivältused võivad moodustada eeltakti.

Kui muusika panna sonaadesse, siis noodid oleksid tähed, mis moodustavad taktid ehk sõnad ja need moodustaksid omakorda lause ehk ühe muusikateose.

Uusbütsantsi kunst

Mereväe Püha Nikolause katedraal Venemaal Kroonlinnas valmis aastatel 1903–1913. Arhitekt Vassili Kosjakov.

Püha Savva kirik Serbias Belgradis valmis aastatel 1935–2004. Arhitektid Aleksandar Deroko ja Branko Pešić

Uusbütsantsi stiil ehk neobütsantsi stiil oli bütsantsi stiili eeskujuks võttev ja matkiv historitsistlik arhitektuuristiil.
Uusbütsantsi stiili kasutati enamasti sakraalsete ja avalike hoonete projekteerimisel. See sündis Lääne-Euroopas 1840. aastatel ja jõudis sajandi viimasel veerandil Venemaa Keisririiki, maailmasõdade vahelisel ajal rakendati seda eraklikult ka Jugoslaavias. Lisaks on stiil peamiselt levinud Venemaa õigeusu kiriku mõjuväljas olnud Ida-Euroopa äärealadel Ukrainas ja Valgevenes, vähesel määral Baltimaades (sealhulgas Poolas) ning suuremal määral Balkani maades (sealhulgas Kreekas) ja Kaukaasias (enamasti Gruusias).
Uusbütsantsi arhitektuur sisaldab bütsantsi stiili elemente, mis on seotud õigeusu arhitektuuriga, mis pärineb 5.–11. sajandist, eriti Konstantinoopolist (vt Hagia Sophia) ja Ravenna eksarhaadist.

Uusbütsantsi stiil Eestis

Narva Issanda Ülestõusmise peakirik

Eestis on uusbütsantsi stiili ainus näide aastatel 1890–1898 arhitekt Paul Alischi projekti järgi ehitatud Issanda Ülestõusmise peakirik Narvas.

Histortsism kunstis

Histortsism kunstis koosneb Mitmetest erinevatest eelmiste ajastute stiilidest, millele on lisatud erinevaid uusi elemente. Nii tekkisid (uusbütsants, uusromaanika, uusgootika, uusrenessanss, uusbarokk, uusrokokoo ja uusklassitsism)

Thomas Cole'i maal "Arhitekti unelmate maailm" (1840)

Historitsistlik villa Bitterfeldis

Château Frontenac Kanada linnas Québecis valmis aastal 1893

Eleuterio Pagliano kujutab oma 1880. aasta uusrokokoolikul maalil 18. sajandi vaatepilti, kus geograafiat õpetatakse gloobuse abil

Historitsism (tuletub kreekakeelsest sõnast ιστορία istoría, mis tähendab 'ajalugu') on peamiselt arhitektuuris ja maalikunstis esinenud, möödunud ajastute kunstistiilide ajaloolist taasteket kujutanud ja matkinud kunstisuund 19. sajandil ja 20. sajandi alguses.
Keiserlikku miljööd loovaid historitsistlikke uus- ehk neostiile (uusbütsants, uusromaanika, uusgootika, uusrenessanss, uusbarokk, uusrokokoo ja uusklassitsism) kasutati ja rakendati peamiselt arhitektuuris paralleelselt, nii samaaegselt kui üksteisest eraldiseisvalt. Kuigi nii-öelda ajaloolistav kunst võib lähtuda peaaegu mis tahes mineviku kunstivoolust, ei tohi sama kunstiteose piires kasutada mitme kunstivoolu detaile ja eeskujusid. Vastasel juhul on tegemist eklektitsismiga.
Historitsism tekkis romantismi mõjul aastatel 1840–1900 industriaalselt ja majanduslikult arenevas Euroopas ning seejärel tsiviliseeruvas Põhja-Ameerikas. Historitsismile eelnenud klassitsism ja romantism lähtusid samuti eelnenud ajastute stiilidest – klassitsism antiigist ja romantism keskaja eeskujudest. Uus kunstisuund seevastu ei olnud seotud kindla ajalooperioodiga. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, profaanehitistes võeti eeskujuks antiiki, renessanssi ja barokki.

Ajaloolistav ehituskunst

Historitsistlikult on kujundatud rohkearvuliselt mõisaid ja villasid, mis ehitati XIX sajandil ning XX sajandi alguses aadlike või uusrikaste tarbeks nii Euroopas kui ka Uues Maailmas. Põhja-Ameerikas mängis tähtsat rolli niinimetatud Keisriosariik, mis peegeldas Briti monarhia ja Euroopa keisririikide mõjusid üle terve mandri.

Britilik historitsism

Tollases Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides levisid:

• Georgian style ehk George'i ajastu stiil (1714–1830), mida täiendas Regency style ehk regendistiil (1811–1837);
• Victorian style ehk Victoria ajastu stiil (1837–1901), millele eelnes vahetult uusjakobiinlik stiil;
• Edwardian style ehk Edwardi ajastu still (1901–1914);
• uusparunistiil (Šotimaa ja Põhja-Iirimaa eeskujul).

Prantsuslik historitsism

Prantsusmaal võttis ilmet Teisele keisririigile omane klassitsistlikult barokne Teise keisririigi stiil ja beaux-arts.

Slaavilik historitsism

Venemaa keisririigis kui ka Serbia ja Bulgaaria mõjusfääri aladel Balkani maades taaselustus niisamuti ehitiste bütsantslik kujundamine.

Eklertsism kunstis

Eklektitsism (kreeka keeles eklektikos = väljavaliv) ehk eklektika on kunstistiil, arhitektuuri- ja sisekujunduslaad, mis kujutab endast erinevate ajalooliste stiilielementide segamist ja täiendamist originaalitsevate detailidega.
Tuntumaid eklektiliselt mitmekesiseid kunstisuundi oli historitsism. Eklektitsism hakkas 19. sajandi teisel poolel peamiselt fassaadikujunduses ajaloolisi stiile välja tõrjuma.

Realism kunstis

Realism (umbes 1830-1870)

ÜLDINE:

• Realism on kunstistiil, mis kujutab ümbritsevalt tõetruult ehk realistlikult. Sellest ka siis nimetus. Realismi puhul ei ilustata kujutatavat. (http://miksike.ee/documents/main/referaadid/realism_kunst_siljapaulus.htm)
•  Kunstis võib realismi ilminguid juba varemgi täheldada, kuid eriti oluliselt täiustasid realismi meetodit 17. sajandi hispaania, hollandi ja flaami kunstnikud. Sõna "realism" iseseisva suuna nimetusena kasutas esimesena kunstnik Courbet 1855.a-l, kui ta eksponeeris Pariisi maailmanäitusel oma töid. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
• Realist lubas endale ainult maastiku, kaasaegse olustiku, portree ja natüürmordi kujutamist. Realism tähendas looduses nähtavate värvide ja vormide võimalikult täpset jäljendamist. Realist põlgas idealiseerimist. Prantsuse realismi rajajatele tähendas uus vool eelkõige uudset nägemist ja kujutamist. Motiivi tähendus oli neile teisejärguline. Väljaspool Prantsusmaad tugevnes aga just motiivi osatähtsus - põneva süþeega pilt leidis paremini tunnustust. Paljud inimesed märkasid rohkem juurdemõeldavat jutustust kui tajutavat vormi. Jutustusega pildid meeldisid publikule. Jutustava sisu abil jõudis realism ka ajaloomaalini. 19. sajandi viimasel kolmandikul levis enamikus Euroopa maades ametlikult tunnustatud realistlik ajaloomaal. Mõistagi oli nendes töödes loobutud kujutamast ainult seda, mida oma silmaga näha saab. Varasemast ajaloomaalist erines realism sellega, et püüdis olla lausa dokumentaalselt täpne niihästi ajaloosündmuse kui ka selleaegse olustiku, näiteks riietuse või relvade kujutamisel. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)

MAALIKUNST

• THEODORE ROUSSEAU (1812-1867)
  * 1830-ndatel aastatel hakkas rühm Pariisi maalikunstnikke pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades, eriti Barbizonis ja mõned neist asusid sinna püsivalt elama. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
  * Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida varsti hakati realismiks nimetama. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
  * Nn Barbizoni koolkond tegeles maastikumaaliga. Nad loobusid väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ja hakkasid maalima ainult seda, mida nad enda ümber nägid. Nende meelest oli kunstis kõige tähtsam tõde, s o objektiivse tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine. Loodusest võtsid nad piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsiooni.
  Tõetruu maalikunst mõjus võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti idaalmaastikega. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
• 
  "Äike saabub"

• JEAN FRANCOIS MILLET (1814-1875)
  * Inimeste kujutamises valitsesid aga klassitsismi ajast kindlad skeemi reeglid, mida Millet tugevasti eiras. Lisaks arvati, et Millet õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
  * Millet suhtus oma tegelastesse- kartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse, külvajatesse või karjastesse- tõepoolest lugupidamisega, kuid pigem nende saatusega leppides. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
  * Peale Millet surma hakati temast eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
  
  "Õhtupalve"
  
  "Viljapeade korjajad"
• HONORE DAUMIER (1808-1879)
  * Tema joonistustel ja litograafiatel (kivitrükk) on tihti ühiskonnakriitiline iseloom. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
  * Oma töid avaldas ta satiirilises ajakirjanduses. Daumier`i tegelased on võetud argielust, kuid need ei ole juhuslikud üksikisikud, vaid suure üldistusega tüübid. Daumier`i kunstis pole kohta positiivsetele kangelastele. Peaaegu kõik tüübid mõjuvad karikatuursena, kuid väga ilmekalt ja veenvalt. Kunstnik näeb peaaegu kõiges pilkamisväärset. Tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ja heasüdamlikult, aga võimuesindajate (saadikud, kohtunikud jne) kujutised on süngelt sarkastilised. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
  
  "Pesunaine"

• GUSTAV COURBET (1819-1877)
  * Courbet maalis suuri pilte, mille motiiv oli aga rõhutatult argipäevane. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
  * Courbet´põhimõtteks oli maalida ainult seda, mida silmad näevad. See näiliselt lihtne põhimõte tähendas tegelikult peaaegu kogu ametliku kunsti ja suurema osa minevikukunsti alaväärtuslikuks kuulutamist. Oma silmaga ei saa ju näha mütoloogilisi või allegoorilisi süþeesid. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
  
  "Kivilõhkujad"
  
  "Matus Ornans`is"
  
  "Tere, härra, Courbet!"

KUNST MUJAL EUROOPAS

SAKSAMAA
ADOLPH von MENZEL (1815-1905)
Ta lõi hulga teoseid Preisi kuninga Friedrich Suure ajastust. Selle kõrval märkas ta siiski ka kaasaega. Ta kujutas Berliini linnatänavatel kihavat elu ja tööstusettevõtteid ("Rauavalmistamistehas "). (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)

VENEMAA
* Maalisid ajaloosüdmusi.

• VASSILI SURIKOV (1848-1916)
  
  "Bojaaritar Morozova"
• ILJA REPIN (1844-1930)
  * Repini tähtsamad tööd on siiski kaasaja teemadel, neis on kaastundega kujutatud vene lihtrahva rasket elu. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
  
  "Burlakid Volgal"

SKANDINAAVIA
* Skandinaaviamaade kunstis toimus realismi ajal suur tõus, eriti pärast 1880-ndaid, kui skandinaavlased olid põhjalikult tutvunud prantsuse kunstiga ja seal levinud vabaõhu maali põhimõtetega. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)

ROOTSI:
ANDERS ZORN (1860-1920)
* maalis peamiselt portreid ja rahvatüüpe. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)

NORRA JA SOOME:
* osutus realism suureks toeks iseseisvusliikumisele. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
ALBERT EDELFELT (1854-1905)
* Maalis nii Pariisi motiive kui ka kodumaiseid soome rahvustüüpe. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)

"Mängivad poisid rannal"
EERO JÄRNEFELT (1863-1937)
AKSELI GALLEN -KALLELA (1865-1931)

EESTI:
*  Rahvusliku kunsti rajajaid:
JOHANN KÖLERi (1826-1899)
KARL BRÜLLOVi (1799-1852)
AUGUST WEIZENBERGi (1837-1921)
AMANDUS ADAMSONi (1855-1929)



SKULPTUUR

• Skulptuuris oli järjekindlat realismi hoopis vähem kui maalikunstis või graafikas. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
• Kalli kunstiliigina sõltus see enamasti konservatiivse publiku maitsest. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
• Realism tähendas idealiseerimise vähenemist ja kohati lausa kopeerivat loodusvormide jälgimist. Eriti monumendikunstis, kus tihti lisandusid veel figuuride liialdatult dünaamilised poosid, tähendas realism allakäiku. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)

CONSTANTIN MEUNIER (1831-1905)
* Parim realistlik skulptor oli belglane. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
* Kujutas suurejoonelise lihtsuse ja monumentaalse pidulikkusega kaevureid ja põllutöölisi. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)

"Laevalastija"

Realism on 19 sajandi teisel kolmandikul G. Courbet' rajatud maalistiil^[1].
Realism kui kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Realismi viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni.
Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realism oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid need olevat põlastusväärsed ning üritasid kujutada ümbritsevat tõetruult ja ilustamata. Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates oli realistide temaatika (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseenid) kunsti jaoks alaväärtuslik ning labane.

Honoré Daumier "Kolmanda klassi vagun" (1862)

Kaasaegsete olmestseenide kujutamisel võeti kasutusele seni ainult ajaloomaalile omane suur formaat. Populaarsed olid jutustava süžeega ühiskonnakriitilised maalid.
Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone, neid ei asendatud erksamate ega harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid.

Rosa Bonheur "Veised" (1879)

Prantsuse realism

Camille Corot "Kaljud"

• Gustave Courbet
• Jean-François Millet
• Honoré Daumier
• Camille Corot
• Henri Fantin-Latour
• Rosa Bonheur

Hollandi realism

Jozef Israëls "Juudi pulm" (1903)

Jätkuks barbizoonlastele tegutses aastatel 1870–1890 Madalmaades Haagi koolkond, mille põhieesmärk oli edasi anda tõelist atmosfääri. Nende maalitud maastikud olid äärmiselt plastilised, tubased stseenid olid tulvil siirast poeesiast.

Esindajad

• Jozef Israëls (1824–1911)
• Jacob Maris (1837–1899)

Hispaania realism

Hispaanias Sevillas arenes aastatel 1830–1900 välja costumbrismo — rahva kombeid käsitlev maalikunst ja kirjandus. See oli romantismi ja realismi vaheline stiil. Seda viljelenud kunstnikud: José Domínguez Bécquer (1810–1841) ja tema poeg Valeriano Domínguez Bécquer (1834–1870).

Venemaa realism

Ilja Repini "Burlakid Volgal"

Venemaal tegutses Rändnäituste Ühing. Selle liikmed ehk peredvižnikud korraldasid alates 1871. aasta kevadest mitmel pool Venemaal näitusi. Viimane 48 näitusest toimus aastal 1923. Nende eesmärk oli tutvustada ja propageerida Venemaal vene realistlikku kunsti. Kunstnikud kujutasid stseene rahva elust ja Venemaa ajaloost, esitasid progressiivsete kultuuritegelaste portreid, näitasid kodumaa looduse ilu. Sageli olid teosed teravalt kriitilised ja tsarismi väärnähtuste vastased. Materiaalset abi saadi P. Tretjakovilt. Peredvižnikute juht oli Ivan Kramskoi. Nende hulka kuulusid veel Makovski, Maksimov, Ðiðkin, Vassili Perov,Vassili Surikov ja Ilja Repin.

Esindajad

Vlaho Bukovac "Aleksandr I portree"

• Ilja Repin. Burlakid Volgal. 1872
• Ivan Kramskoi. Lev Tolstoi portree. 1834
• Vassili Surikov. Bojaarinna Morozova. 1881–1887
• Vassili Perov. Matus. 1865
• Nikolai Ge

Poola realism

Esindajad

• Józef Chełmoński
• Aleksander Gierymski

Horvaadi realism

• Vlaho Bukovac

Saksa realism

Wilhelm Liebl "Ebavõrdne paar" (1876–1877)

• Rudolf Epp
• Wilhelm Leibl
• Adolph Menzel