Sugu

Sugu võib olla:
Bioloogiline (ingl: sex): Meessugu ja naissugu ning nende erinevad kombinatsioonid. Loomariigis ka kolmas sugu.
Sotsiaalne sugu (ingl: gender):

Bioloogiline sugu (ingl. k. sex) määratletakse lähtuvalt

anatoomiast (rinnad, tupp; peenis, munandid jne.), 

füsioloogiast (hormonaalsüsteemi funktsioneerimine, menstruaaltsükkel, sperma tootmine jne.)

geneetikast (XX-naine ja XY-mees kromosoomitüübid, võimalikud ka X0, XXY, XYY jm).

Sotsiaalne sugu (ingl. k. gender) toimib kui isikusisene (intrapersonaalne) ja isikutevaheline (interpersonaalne) arusaam sellest, mida peetakse ühiskonnas naiselikuks või mehelikuks.

Sooroll kirjeldab sotsiaalselt või kultuuriliselt määratletud hoiakuid, käitumisi, ootusi ja vastutust, mida peetakse naiselikuks ja mehelikuks. Soorollid võivad erineda kultuuriliselt, rahvuslikult ja isegi erisugustes sotsiaalsetes klassides võivad olla erinevad ootused mehelikkusele ja naiselikkusele. Näiteks mõnedes kultuurides eeldab mehelikkus füüsilist jõudu, domineerivust ja emotsioonide mitte näitamist. Samas kui naiselikuks peetakse tundlikkust, hoolitsevust ja passiivsust.

Sooline identiteet sisaldab isiku veendumust ja arusaama, mida tähendab "mehelikkus" ja "naiselikkus" just tema jaoks ning milline mees või naine ta soovib olla. Identiteet tähendab enese olemuse ja järjepidevuse mõistmist.

Soorolli õppimine ja omandamine on oluline identiteedi kujunemisel lapse- ja noorukieas. Soorolli klammerdumine täiskasvanueas võib piirata inimese võimet eneseteostuseks ja pärssida identiteedi kujundamist. Soorollid ei ole püsivad. Need muutuvad ajast aega seoses ühiskonna muutumisega ja seoses sellega, kuidas inimesed hülgavad "traditsionaalseid" rolle ka teistes valdkondades. Selle tulemusena on paljudes ühiskondades võimalik:

naistel omandada haridust ja osaleda järjest enam majandus-poliitilises tegevuses

meestel aktiivsemalt toimida lapsevanemana ja kodutöödes

meestel väljendada mitmesuguseid tundeid (ärritus, kurbus, hirm)

naistel toimida peresuhetes võrdväärse partnerina jne.

Pühendumus

Tuleb pühenduda täielikult ühele asjale, 100%. Ideaalis tuleks kasutada kõiki oma aju poolt antud võimalusi, Kõiki Johari akna alasid (rohkem selle kohta, Leonhardi Blogi: Isiksusepsühholoogia.
Hiljem, kui seda ühte asja pidevalt teha, siis muutub see harjumuseks ja siis sa teed seda iseenesest.

Stress

Stress on organismi pinge seisund kaitsereaktsioonina negatiivsete mõjurite vastu.
Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaalning vallanduvad stressihormoonid (näiteks kortisool), mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-veresoonkonnale. Stressihormoonid põhjustavad lihasepinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu.

Teatud tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismile hävitavalt.
Stressi teke:

Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võivad olla nii pingeline elukeskkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne.

Stressisignaalideks on:

Pidev muretsemine, 

Enda süüdistamine selle eest, et sa ei tee mitte midagi,

Tujust ära olemine, närvis või vihane olemine,

Ennast füüsiliselt halvasti tundmine (südamepekslemine, süda paha, peavalu vms)

Küünte närimine,

Teiste inimeste peale ärritumine,

Kiirustades söömine,

Liiga palju või liiga vähe söömine,

Asjade käest maha pillamine,

Enda liigse ärrituvuse, nutususe või tujukuse mitte märkamine.

Mis sind ärritab?

Kas sind ärritab...

... kui asjad ei laabu nii, nagu sa tahad?

... kui asjad kasvavad üle pea?

... kui jätad oma vajadused tagaplaanile ja arvestad vaid teiste inimeste soovidega?

... kui teised inimesed on sinust paremad või edukamad?

... kui teised inimesed on sinust halvemad või luuserid?

... kui õpetajad/tööandja(d) nõuavad asju, millega sa hakkama ei saa?

... kui bussid ei liigu graafiku järgi?

Mis sind veel ärritab?

Kirjuta see ülesse ja proovi see ära lahendada.

Kui ise ei suuda või ei oska, siis küsi abi proffessionsalidelt (psühholoogid).

Stressiga toimetuleku soovitused:

1. Maga piisavalt (8 tundi ööpäevas on parim, rohkem või vähem magamine võib väsimust ja stressi süvendada).

2. Ütle „Stopp“. Võra aeg maha, hinga 3 korda sügavalt sisse ja välja või loe 10-ni/100-ni/rahunemiseni, naerata, siruta käsi ja lõdvesta sõrmi, lõdvesta keha, käed ja jalad.

3. Jälgi oma mõtlemist ja suhtumist (ütle „ma ei suuda“ asemel „ma suudan“, „ma pean“ asemel „ma tahan, sest ma olen nii valinud“).

4. Küsi eneselt:

a) kas ma esitan endale liiga kõrgeid nõudmisi?

b) kas ma reageerin teatud olukordades üle?

c) kas ma alahindab või ülehindan ennast?

d) kas ma süüdistab end asjades, mille üle mul kontroll puudub?

e) kas ja kuidas mu hoiak mulle pingeid põhjustab?

5. Planeeri oma aega

a) Tee plaane ja pea neist kinni

b) järjesta asjad ja tegevused tähtsuse järgi

6. Hoolitse oma füüsilise vormi eest

a) Tee trenni, sõida rattaga või rulluiskudega või käi jala.

b) söö/toitu tervislikult

c) ole värskes õhus, Anna ajule hapnikku.

7. Puhka

a) võta aega üksinda olemiseks

b) tunnusta ja premeeri ennast meeldivate hetkedega (looduses, kontserdil, muusikat kuulates...)

c) lõdvestu, hinga rahulikult.

d) kui oskad - mediteeri! (Kui ei oska, siis vaata: LEONHARDI BLOGI: Budism ja Helid, meditatsioon, renessansi inimene)

Oluline:

Pea meeles: 10% sõltub sellest, mis minuga juhtub, ja 90% sellest, kuidas ma sellele reageerin.

Ära vihasta, imesta!

Meie tulemuslikkus sõltub otseselt sellest kui hästi me suudame keskenduda olulistele asjadele (mõtetele või tegevustele). Mida parem on inimese keskendumisvõime, seda suurem on efektiivsus ja parem tulemuslikkus. Samas on just meie keskendumisvõime see, mida on väga kerge häirida, segada ja rikkuda.

Enese ettevalmistamine õppimiseks

Kuidas ennast õppimiseks ette valmistada: (ajurünnak):
Enda õppimiseks ettevalmistamine ajurünnaku tegemise kaudu. See koosneb kolmest osast:
1. osa:
Erilised hetked koolis ehk toome head tunded õppimisse:
1. Üks minu elu erilistest hetkedest oli siis, kui...
2. See tekitas minus tunde, et...
3. Teine minu elu erilistest hetkedest oli siis, kui...
4. See tekitas minus tunde, et...
5. Üks eriline hetk, mis meenub koolist, oli see, kui...
6. See tekitas minus tunde, et...
2. osa:
Tulevikku vaatamine:
1. Mida ma ootan oma elult?
Eelduseks on, et...
2. Mida ma ootan oma perelt?
Eelduseks on, et...
3. Mida ma ootan/ootasin oma koolilt?
Eelduseks on, et...
4. Mida ma ootan/ootasin oma (tulevaselt) töölt?
Eelduseks on/oli, et...
3. osa:
Varjatud potentsiaal:
Igaühel on sees varjatud potentsiaal. Mitte keegi ei kasuta oma ajumahtu 100%, täielikult ära. Vastupidi inimesed kasutavad tavaliselt oma ajumahust umbes 5-10%
Lisaks on teada, et enamus inimesi kasutab üksnes murdosa oma aju kognitiivsest potentsiaalist (sõltumata aktiivsete neuronite hulgast).
ORIENTEERITUS EDULE, POSITIIVSED ENESESISENDUSED JA EDULAUSED:
1. Kes ei tee midagi, ei tee ka vigu
2. Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest
3. Igaüks on oma õnne sepp
4. Pole vahet, kas suudate või mitte, tõenäoliselt on teil mõlemal juhul õigus.
5. Geenius on see, kes teeb alati oma mõtted teoks.
6. Meie homne on meie enda teha.
7. Nii nagu sõbrad, nii ka sina.
8. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.
9. Rikas on see inimene, kes on palju õppinud.
10. Laisa tööpäev on rikka homne.

Grupitöö

Mõistlik suhtumine grupitöösse:
- Rühm toetab ning loob mõttekaasluse.
- Avatud ühiskond algab avatud inimesest ja avatud mõtteviisist.
- Inimest õpib tundma vaid siis kui ta on avatud.
- Endassesulgunud inimene on nagu umbekasvanud tiik, mille vesi tikub roiskuma.
- Endaga töötav inimene elab välja oma tunded, painavad minevikupildid ja hirmud.
- Rühmaliikmed sõlmivad justkui lepingu — normaalne on see, kui räägitu jääb nende vahele.
- Rühmatöö aitab tihtipeale näiteks võtta vastu otsuse, mida inimene seni pole söendanud teha. Oma nõrkade ja tugevate külgede tajumine aitab luua tervemaid suhteid.
- Teistest lugupidamine saab alguse eneseväärikustundest.
- Seni tegeleb endaga rohkem naissoo esindajad. Mehed lahendavad oma probleeme destruktiivselt - Ikka põgenedes probleemide eest - joob ennast täis (kui on vähe raha), sõidab kanaari saartele (kui on palju raha) jne...
Kõik saab alguse tööst iseendaga, näiteks oma ajakasutuse analüüsist.
Millele kulub mu aeg? Mis on mulle tähtis?
Oskus kasutada oma aega ja võimeid on eeldus uue stsenaariumi kirjutamiseks ning oma eesmärkide suunas liikumiseks. Kuid tempo ja sammu pikkus jääb igaühe enda teha.
Toimetuleku, käitumise määravad eluhoiakud.
Eesmärk on ju kujundada oma elu oma tahtmist mööda ja kuna otsustus kujuneb läbi vastutuse, siis järelikult tuleb ka vastutada oma elukäigu eest.
Igaüks omandab elus teatud rollid.
Oluline on teada, milline neist inimeses domineerib.
„Ohver“ - Midagi ei sõltu minust. Kõik teised (sõbrad, abikaasa, valitsus jne...) on pahad ja peavad muutuma. „Mina ei suuda midagi“ (Oh ma vaeseke!) - On sellise inimese eluhoiak.
„Päästja” - On alati kena ja abivalmis, teisi toetav. „Mulle lihtsalt meeldib teiste eest hoolitsemine. Ainult nii tunnen end tõeliselt hästi“, kinnitab niisuguse eluhoiakuga inimene enesele.
„Tagakiusaja“ - Süüdistab kaaslast, kes tema arvates käitub, tunneb ja mõtleb valesti. „Mina tean, kuidas on õige“, arvab ta.
Sageli koonduvad need hoiakud püsivaks rolliks, sest inimene otsib turvalisust ja kardab muutusi.

Tarkuseterad

Tarkuseterad filmi „Rahumeelne sõdalane“ („Peaceful Warrior“) teemal. Need ei pruugi tõele vastata.
5-1:
5. Sõdalane ei loobu sellest, mida ta armastab. Ta leiab armastust selles, mida ta teeb.
4. Alati toimub midagi me ümber. Mõtted sinu peas hoiavad sind eemale sellest ainukesest olulisest asjast — sellestsamast hetkest siin. Siin ja praegu. Ja kui sa oled tõesti just siin, praeguses hetkes, hakkad ise ka imestama, mida kõike sa teha suudad ja kui hästi sa seda teed.
3. Inimesed, keda on kõige raskem armastada, on need, kes seda ilmselt kõige rohkem vajavad.
2. Ei ole olemas alustamist ega lõpetamist, on ainult tegutsemine.
1. Alati toimub midagi. Ei ole olemas tavalisi hetki.
Teised:
- Teadmine ei ole sama, mis tarkus. Tarkus tuleb läbi tegemise.
- Sa võid ära elada kogu elu ilma, et kunagi ärkvel oleksid.
- Inimesed kardavad seda, mis nende sees on, kuid see on ainus koht, kust nad saavad leida seda, mida nad vajavad.
- Sa ei ole see, mida sa mõtled. Aju on vaid reflektoorne organ. Ta reageerib kõigele. Täidab su pea miljoni suvalise mõttega päevas. Need üksikud mõtted peegeldavad sinu olemust sama palju kui tedretähn sinu ninal.
- Vahel on tarvis aru kaotada selleks, et mõistusele tulla.
- Sõdalase esimene äratundmine - mitte teadmine.
- Mida teha siis, kui sa ei saa teha seda, mille jaoks sa sündinud oled? Vastused leiad enda sisemusest.
- Pahameel, viha, vägivald - see kõik on ainult hirm.
- Kaoseteooria peab paika, ainult et kaos ei ole üldse kaootiline

Inimese värv

Tähelepanu tegemist pole teaduslikult kinnitatud faktiga. See on astroloogia.
Nii nagu muusikal on värv, nii on idamaade filosoofia põhjal ka inimestel värv. See, mis värv sul on pannakse paika sünnikuu põhjal. (Neid värve võib olla rohkem kui 12) Minu värv on sinine.
Värv on füüsikalised mõttes laine (teatav lainepikkus ja ka heli) vastava lainepikkuse ja vibratsiooniga.
Sellesama vibratsiooniga mõjutab värv inimese või muu looma rakutegevust.
Erinevate planeetide kombinatsioonide ajal sündinud inimesi mõjutavad värvide vibratsioonid erinevalt.
Seega on leitud, et on võimalik sünnidaatumi abil välja arvestada inimest kõige enam toetav/aitav värv.
Sellega võib arvestada näiteks siis, kui on tarvis teha midagi olulist - esineda, kokkuleppeid sõlmida, interjööri planeerida või valida, tervislikku seisundit parandada ja muud.
Minu värv:
Minu värv on sinine.
Sinine - „Vete sügavus" (ka taevas). Esmane värv, esmane vibratsioon (nõrgeim), mis tekkis planeedile Maa - ookeani. Noot „Do (C)“. Sinisena mõjub nii õhk, vesi, taevas.
Need inimesed on tavaliselt introverdid, elavad sissepoole. Nii ka mina.
Sinine värv on rahustav, alandab vererõhku, isegi palavikku (haiglates on pesu enamasti sinist värvi).
Soodustab und. Kaitseb südant. Mõjutab kurku ja näo alaosa. Edendab kasvu. Võib häirida vereringet.
Sinine on jahe, rahulik, uinutav, inspireeriv (kirjandite kirjutamise aegu on hea, kui keegi kannab ruumis sinist).
Sinise heledad toonid on värskendavad, vaimsust väljatoovad.
Tumesinine mõjutab niinimetatud kolmandat silma, võimaldab märgata ja tunnetada tabamatut. Suurendab empaatiavõimet, hingelisust. Teravdab intuitsiooni. Võib tekitada ka nukrust, endasse süüvimist.
On meelerahu ja truuduse värv.
Tumesinise tasakaalustamiseks võiks kasutada kollast, et ei oleks igavust, kitsarinnalisust.

Eelistatud õpistiilid

Tegutseja (mina):
Tegutsejad sukelduvad ennastunustavalt uutesse kogemustesse. Nad on avatud mõtlemisega, ei ole skeptilised ja see teeb nad entusiastlikuks kõige uue suhtes. Nende päevad on täis tegutsemist. Nad lahendavad probleeme ajurünnaku abil. Kui üks tegevus neid enam ei köida, otsivad nad juba järgmist. Nende tegevus edeneb uute kogemuste ja väljakutsete toel kuid neid tüütab rakendamine ja pikaajaline täiendamine. Nad on seltskondlikud inimesed, kes kaasavad ka teisi, kuid püüavad pidevalt olla tegevuse keskpunktis.
Pragmaatik (mina):
Pragmaatikud on valmis proovima ideesid, teooriaid ja tehnikaid, et näha, kas  need töötavad praktikas. Nad otsivad positiivselt uusi ideesid ja eksperimenteerivad esimesel võimalusel nende rakendamisega. Neile meeldib kiirelt asja kallale asuda ja tegutseda kiiresti ja kindlalt neid huvitavate ideedega. Nad kalduvad olema olema kannatamatud targutamise ja tulemusteta diskussiooni puhul. Nad suhtuvad probleemidesse ja võimalustesse kui väljakutsetesse. Nende filosoofia on „Alati on parem viis" ja „Kui see töötab, siis on see hea“.
Peegeldaja:
Peegeldajatele meeldib astuda sammuke tagasi ja mõtiskleda kogemuste üle ning vaadelda neid mitmest erinevast kandist. Nad koguvad andmeid ja eelistavad enne otsustamist põhjalikult järele mõelda. Nende filosoofia on ettevaatlik. Nad on mõtlikud inimesed, kes võtavad arvesse kõik vaatenurgad ja tagajärjed. Nad eelistavad koosolekutel võtta tagumised istekohad. Nad kalduvad hoidma madalat profiili. Kui nad tegutsevad, siis võtavad nad arvesse nii mineviku, kui oleviku ja nii enda kui teiste tähelepanekud.
Teoreetik:
Teoreetikud kohandavad ja integreerivad tähelepanekud keerukateks kuid loogilisteks veenvateks teooriateks. Nad mõtlevad probleemid läbi vertikaalsel, samm-sammulisel loogilisel viisil. Nad kalduvad olema perfektsionismid, kes ei puhka rahulikult enne, kui asjad on korras ja sobivad mõistuspärasesse skeemi. Neile meeldib analüüsida ja sünteesida. Nende filosoofia hindab ratsionaalsust ja loogikat. „Kui see on loogiline, siis on see hea“. Nad kalduvad olema kõrvaltvaatajad, analüütilised ja pühendunud ratsionaalsele objektiivsusele, mitte subjektiivsusele või mitmetähenduslikule.

Multiintelligentsused abiks õppimisel

Lingvistiline intelligentsus:
Võime või eeldus, elukutse:
Sõnadega seotud tegevused, näiteks kirjutamine, lugemine
elukutse, amet: kirjanik, luuletaja
Õppimisvõtted:
Tee informatsioonist oma sõnadega kokkuvõte. Tee loetelu võtmesõnadest. Koosta enese testimiseks küsimused, millele saab vastata jah/ei
Loogilis-matemaatiline intelligentsus:
Võime või eeldus, elukutse:
Loogilist mõtlemist nõudvate probleemide lahendamine, arvud
elukutse, amet: teadlane
Õppimisvõtted:
Kasuta kategooriatesse liigitamist ja loetelude koostamist. Otsi mudeleid, jadasid, järjekordi. Koosta skeeme ja/või mõttekaarte.
Visuaal-ruumiline intelligentsus:
Võime või eeldus, elukutse:
Visuaalne informatsioon, pildid, kujundid
elukutse, amet: arhidekt, kunstnik
Õppimisvõtted:
Tee mõttekaart. Joonista info põhjal poster. Vaata antud teemal videot.
Muusikalis-rütmiline intelligentsus:
Võime või eeldus, elukutse:
Helide ja rütmiga seotud tegevused: helilooja
Õppimisvõtted:
Vali õppimiseks sobiv taustamuusika. Püüa õpitavat materjali valjusti lugeda, läbi laulda või panna luulevormi.
Kehalis-kineetiline intelligentsus:
Võime või eeldus, elukutse:
Liikumise või millegi füüsilise tegelemisega seotud tegevused: sportlane (jalgpallur, jooksja jne...)
Õppimisvõtted:
Kasuta märkmepabereid vajaliku info üleskirjutamiseks (paiguta pabereid ümber, sega, võta üks sedel ära ja püüa arvata, milline info on puudu)
Interpersonaalne Intelligentsus:
Võime või eeldus, elukutse:
Hea suhtlemis- ja juhtimisoskus, empaatia:
õpetaja
Õppimisvõtted:
Jaga kellegagi oma ideid, leia õpingukaaslane või loo õpirühm.
Õpeta materjali kellelegi teisele.
Esita õpingukaaslastega vastakuti üksteisele küsimusi, aruta, vaidle.
Intrapersonaalne intelligentsus:
Võime või eeldus, elukutse:
Sõltumatus, eneseteadvus. Võime mõista ennast ja oma mõtteid. Teadlane.
Õppimisvõtted:
Seosta uut infot oma isikliku või perekondliku kogemusega. Kirjuta üles teemaga seonduvad olulised küsimused.

Kehalis-kineetilise Intelligentsuse kasutamine ja arendamine

Kuna minul oli eelistatud intelligentsustüüpe kaks (2) ja teiseks oli Kehalis-kineetiline intelligentsus, siis sain ma ka selle Intelligentsustüübi arendamise kohta materjali.
Kehalis-kineetilise Intelligentsuse kasutamine ja arendamine (Burnett 2002, 134):
1. Kirjutage ja kandke ette sketše või improvisatsioonilisi lugusid, mis illustreerivad mõnd momenti teie õpingutes.
2. Lugege jooga tai chi ja teiste lõdvestamis- ja mediteerimistehnikate kohta.
3. Õppige žongleerimist (suurepärane harjutus ajule).
4. Mõelge välja niinimetatud soojendusharjutused õppimise alustamiseks.
5. Muutke informatsioon füüsiliseks liikumiseks, nii nagu lastelauludega kaasnevad vastavad liigutused.
6. Püüdke käsi kasutamata kellelegi teed juhatada.
7. Õppige erinevaid tantsustiile ja nendega seonduvaid tavasid.
8. Tegelege mõne spordialaga, mis nõuab osavust või graatsilisi ja kontrollitud liigutusi.
9. Mängige kiiret reaktsiooni nõudvaid arvutimänge.
10. Tegelege käsitöö, keraamika, aianduse, õmblemise või mõne muu tegevusega, kus te midagi oma kätega valmistate.
Õppimisel kehalis-kineetilise intelligentsuse puhul (Burnett, Jarvis 2004, 75):
- Külastage õpitava teemaga seotud muuseume ja paiku
- Kasutage märkmepabereid vajaliku info üleskirjutamiseks (neid pabereid omavahel ümber paigutades ja segades võtke pimesi üks sedel ja seejärel püüdke arvata, milline info on puudu).
- Mõelge välja liikumisega seotud mänge, sõnamänge jms.