Otsing sellest blogist

UUS!!!

Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Ordoviitsiumi lõpu ...

neljapäev, 30. mai 2024

Esmaabi

 
 
ESMAABI ANDRUS LEHTMETS 
Iga inimese kohus on õnnetuse või äkkhaigestumise korral esmaabi anda. Meie elus võib tulla ette 
olukordi, kui keegi meie lähedastest vajab elu päästmiseks esmaabi, aga kiirabi saabumiseni võib 
kuluda kuni 30 minutit ja isegi rohkem. 
Elupäästev esmaabi on kiireloomuline abi, et taastada ja/või säilitada kannatanu elutähtsad 
funktsioonid kuni professionaalse abi saabumiseni. Elupäästvat esmaabi saab anda inimene, kes on 
läbinud sellealase koolituse. 
Õigesti antud elupäästva esmaabiga õnnetuskohal võib päästa kannatanu elu 
ja vältida lisakahjustuste tekkimist! 
TEGUTSEMINE ÕNNETUSE KORRAL 
Õnnetuse korral on abiandja tegevuse aluseks päästeahela lülid, millest igaüks sisaldab omakorda 
kindlaid tegutsemisjuhiseid. 
Päästeahelat võib kirjeldada ka kui tegutsemise järjekorda õnnetuse korral. 
Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: 
1. ohu hindamine ja ohutuse tagamine sündmuskohal 
2. päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine 
3. kannatanu seisundi hindamine 
4. elupäästev esmaabi 
5. 112 – abikutse 
6. jätkuv esmaabi 
7. kiirabi 
8. haigla 
Päästeahela kahel viimasel lülil ei ole tähtsust esmaabi andja seisukohalt, küll aga on need olulised 
kannatanutele. Abikutse kiirest ja korrektsest edastamisest ning esmaabi andmise kvaliteedist 
sõltub tihti kannatanute elu ja edasine tervenemine. 
1. Ohu hindamine ja ohutuse tagamine 
Alati tuleb enne appi tõttamist hinnata olukorra ohtlikkust nii abiandja kui ka kannatanu 
lähtekohast. 
Ohuolukordade puhul ära torma teist inimest päästma nii, 
et sead ohtu enda elu! 
Võimalikud ohud iseenda ja kannatanu elule ja tervisele (ohtlikud situatsioonid): 
• autoavarii; 
• põleng;
• ohtlike ainete leke (näit keemilised ained);
• kannatanust tulenev oht – enesevigastamise oht (näit. enesetapukalduvus), vägivaldne
käitumine, nakkusohtlikkus;
• varisemisoht;
• muud välistegurid.
2. Päästmine otsesest ohust, sündmuskoha tähistamine
Päästmise eesmärgiks on kannatanu eemaldamine otsesest ohust, olgu selleks siis uppumine või
autoavarii.
Päästmine otsesest ohust:
o Liiguta kannatanut ainult siis, kui ta elu on ohus (näiteks auto süttimise oht,
varinguoht) või kui talle tuleb anda elupäästvat esmaabi!
Kui ohtu pole, siis üldjuhul kehtib reegel „Ära liiguta kannatanut!“
o Enne uppujale appi tõttamist hinda enda oskusi ning võimekust.
o Avariilise auto süttimise vältimiseks keera välja süüde, võimalusel ühenda lahti aku
juhe.
o Vajadusel tõsta kannatanu autost välja ja vii ohutusse kohta.
o Kõndivate kannatanute puhul toeta kannatanut eemaldumisel õnnetuskohast, sest
võimaliku kukkumise või teadvusekao korral tekib lisavigastuste oht.
Sündmuskoha tähistamise eesmärgiks on lisaõnnetuste vältimine.
Tähista sündmuskoht:
o Liiklusõnnetuse korral tähista sündmuskoht võimaliku otsasõidu ärahoidmiseks
vähemalt 50-100 meetrit enne ja pärast avariikohta (ohukolmnurgad, stopptuled).
o Ole nähtav ja kuuldav teistele liiklejatele.
3. Kannatanu seisundi hindamine
Oluline on kiiresti välja selgitada eluohtlikud seisundid ja vigastused, mis nõuavad kohest
reageerimist ehk elupäästva esmaabi andmist. Nendeks on: südameseiskus, hingamisseiskus,
teadvusetus, suur väline verejooks, šokk.
Sellele järgnevad ülejäänud päästeahela lülid (abikutse, jätkuv esmaabi).
Kannatanu seisundi hindamine algab juba kannatanule lähenedes:
Kas kannatanu liigutab?
Kas ta on ebaloomulikus asendis?
Millisele võimalikule õnnetusele viitab kannatanu ümbrus ehk sündmuskoht?
Milline on kannatanu näovärv?
Näide 1: näed kaugelt, et kannatanu liigutab ning kuuled teda ka nutmas. Järeldus: kannatanu on
elus ja teadvusel.
Näide 2: kannatanu istub ettepoole kummardudes, näovärv ebaloomulikult valge (veretu) või
sinakas. Järeldus: tõenäoliselt on kannatanu hingamine raskendatud.
Kannatanuni jõudes võib eristada 2 erinevat lähenemist kannatanu seisundi hindamiseks:
1. juhul kui kannatanu on teadvuseta
2. juhul kui kannatanu on teadvusel ja räägib
Esimesel juhul, kui kannatanu ei liiguta ja on välisel vaatlusel teadvuseta, siis on kõige kiiremini 
vaja välja selgitada elustamisvajadus ehk tuvastada kas kannatanu on tõesti teadvuseta ja kas ta 
hingab normaalselt või mitte. 
Teadvuse uurimine 
Eesmärk on tuvastada, kas inimest on võimalik nö üles äratada või mitte. 
Teadvusel loeme kannatanut olevat siis, kui ta suudab hoida silmi avatuna ning vastata kõnega. 
Kõik muu, näiteks tahtmatud liigutused ärrituse (tavaliselt valu) peale, ebamäärased häälitsused 
või vaid korraks silmade avamine, vihjab teadvusehäirele ning päris teadvusel olevaks me 
kannatanut lugeda ei saa! 
Teadvust uuri järgnevalt: 
- Esmalt kõneta kannatanut valju häälega. Kui ta vastab küsimustele ja avab silmad, siis on 
ta teadvusel. 
- Kui kannatanu kõnetamisele ei reageeri, siis raputa teda õlgadest. 
- Kui ta ei reageeri raputamisele, siis kontrolli kannatanu valureaktsiooni ehk tekita talle valu 
näpistamisega või valupunktide stimuleerimisega. Valureaktsiooni kontrolli kindlasti alles 
peale kõnetamist ja raputamist, et tagada enda turvalisus! 
Hingamise uurimine 
Hingamise kohta saad infot juba kannatanule lähenedes ja teadvust kontrollides: 
- Vaata, kas kannatanu rindkere liigub. Juhul kui riided takistavad rindkere jälgimist (näiteks 
talvejope), siis pärast teadvusetuse tuvastamist, võid proovida ka käega katsuda, asetades 
käe kasvõi riiete alla rinnakorvi alla ülakõhule või rinnakorvi peale. 
- Vaata kannatanu näovärvi – ebaloomulikult valge või sinakas/lillakas toon vihjab 
õhupuudusele. 
- Kuula, kas ta hingab. 
- Kui rindkere liikumist ei näe ja hingamist ei kuule, katsu käega kas suust-ninast tuleb 
hingeõhku. 
- Kui rindkere liikumist ei näe või ei tunne, hingamist ei kuule ja hingeõhu liikumist ei 
tunne, siis kannatanu ei hinga normaalselt. 
Arvesta, et täiskasvanu hingab rahulikus olekus umbes ca 12-16 korda minutis, ent ära hinda 
hingamise olemasolu rohkem kui 10 sekundi jooksul, et vältida liigset hilinemist elustamisvõtete 
alustamisel. 
NB! Esimestel südameseiskuse järgsetel minutitel võib abistataval esineda agonaalne hingamine – 
üksikud, korisevad, ebaefektiivsed ja nõrgad hingetõmbed. Seda ei loeta normaalseks hingamiseks, 
mistõttu tuleb ikkagi alustada elustamisega. 
Seega: hinda hingamise olemasolu mitte rohkem kui 10 sekundi jooksul ning kui kahtled 
normaalse hingamise olemasolus, tegutse edasi nii nagu hingamise puudumisel. 
Vereringe uurimine 
Vastavalt rahvusvahelistele elustamisjuhenditele tuleb elustama hakata juhul, kui kannatanul 
puudub normaalne hingamine. 
Hingamisseisuse korral lakkab südametegevus üsna kiiresti ning isegi juhul kui esineb 
mingisugune südametöö, siis käega katsudes pole võimalik üldjuhul pulssi tunda.
Sellest tulenevalt ei ole tavaabistajal vajadust kannatanu pulssi hinnata, ent juhul kui abistaja 
tegutseb kiiresti või on mitu abiandjat või on mingi muu põhjus pulsi hindamiseks, siis: 
- Katsu pulssi unearterilt (kaela pealt kõrisõlme kõrguselt kaks sentimeetrit kõrisõlmest 
paremale või vasakule), katsu ainult ühelt poolt korraga (nimetissõrme ja sellest järgmise 
sõrmega, mitte pöidlaga, kuna pöidlas võid tunda enda pulssi). 
Randmelt pulsi katsumine on juhul kui inimene on teadvusetu üldjuhul tulemusteta, kuna vererõhu 
langedes pulss randmelt kaob. 
Arvesta, et täiskasvanud inimese pulsi kiirus on 60-100 lööki minutis. 
Teadvusel kannatanu puhul kõneta kannatanut rahulikult ja viisakalt, näit tutvustades ennast ja 
küsides, kas ta vajab abi või juhul kui abivajadus on ilmne, siis püüa kohe kannatanut rahulikult 
aidata, selgitades oma tegevust. 
Jäta kannatanu samasse asendisse (juhul kui on tagatud ohutus ja tema seisund ei nõua liigutamist 
ehk elupäästva esmaabi andmise vajadus puudub), seejärel hinda tema seisundit, kutsu abi, anna 
jätkuvat esmaabi ja jälgi seisundit (vt päästeahela lülid). 
4. Elupäästev esmaabi 
Elupäästva esmaabivõtted: 
1. Elustamine 
2. Hingamisteede avamine/avatuna hoidmine, sh stabiilne küliliasend 
3. Šokiasend 
4. Suure välise verejooksu sulgemine (rõhksidemega) 
5. 112 – abikutse 
Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist helista numbril 112, kust 
vajadusel saad kiirabi saabumiseni ka näpunäiteid kannatanu abistamiseks. 
Kui õnnetuse piirkonnas mobiiltelefoni levi puudub, siis võta mobiiltelefonist kaart välja, 
vali ilma kaardita mobiiltelefonil number 112 ja saad ühenduse häirekeskusega. 
Abikutse peab toimuma võimalikult kiiresti, eriti juhul kui esineb oht lisavigastuste tekkeks või 
pole võimalik abi anda. Seega alati kui on rohkem kui üks abiandja, siis tasub hädaabikutse teha 
kohe kui on olukord ja kannatanu seisund hinnatud ning vajadusel hiljem uuesti helistada ja 
täiendavat infot anda. 
Helistades telefonil 112 teata järgmist: 
• Mis juhtus? 
- Missuguse õnnetusega on tegemist? 
- Kas inimelud on ohus? 
Kus juhtus? 
- Täpne aadress: linn, küla, talu, tänav, maja number, korteri number. 
- Võimalikult täpne asupaik, mis objektid on läheduses? 
- Kuidas pääseda kannatanu juurde? 
• Kellega juhtus? 
- Kas kannatanuid on üks või mitu? 
- Kas kannatanu on täiskasvanu või laps?
Mis seisundis on kannatanu? 
- Kas ta on teadvusel? Kas hingab? Kas pulssi on tunda? 
- Millised on nähtavad vigastused? 
• Kes helistab? 
- Ütle oma nimi. 
Püüa jääda rahulikuks ning vastata häirekeskuse päästekorraldaja küsimustele. Ära ise 
kõnet katkesta, enne, kui oled selleks päästekorraldajalt loa saanud! 
6. Jätkuv esmaabi 
Jätkuva esmaabi peamine eesmärk on kannatanu jälgimine ja vajaliku esmaabi osutamine kuni 
kiirabi saabumiseni. 
Peamised ülesanded 
• Raskelt kannatanu eluliste funktsioonide jälgimine ja alalhoidmine. 
o Hingamise jälgimine: 
 Kas hingab? 
 Kuidas hingab? 
 Mis värvi on nahk? 
o Vereringe jälgimine: 
 Kas pulss on tuntav? 
 Kas pulss on väga kiire või aeglane? 
 Mis värvi on nahk – normaalne, väga kahvatu, sinakas, 
punetav? 
o Teadvuse taseme muutused: näiteks kaotab teadvuse; enne reageeris raputamisele, 
enam mitte. 
o Teadvuseta kannatanu puhul:
 Stabiilse küliliasendi säilitamine. 
 Oksendamise korral jälgida, et oksemassid ei valguks 
hingamisteedesse. 
 Krampide korral lisatraumade tekke võimalus. 
 Hingamise seiskumise oht. 
• Kõiki kannatanuid tuleb kaitsta mahajahtumise eest ehk neid tuleb soojustada kas teki, 
termolina või käepäraste vahenditega (jope, mantel jne). Hüpotermia on üks olulisi raske 
vigastuse või haiguseisundiga kannatanu elulemust vähendavaid tegureid. 
Erand: soojustada ei tohi ülekuumenenud kannatanut (näit kuumarabandus). 
• Kannatanutele ei tohi üldjuhul juua ega süüa anda! 
• Kannatanu rahustamine. 
 Kannatanuga tuleb vestelda, et ta püsiks rahulikuna. 
 Lähedasi inimesi ei tohi lahutada; kui see ei ole võimalik, siis anda 
informatsiooni teise kohta. 
 Kannatanut ei tohi üksi jätta, kui vähegi võimalik!
Kiirabi saabumisel püsi rahulikuna ja anna kiirabi personalile ülevaade toimunust konkreetselt ja 
lühidalt: 
• Mis juhtus? 
• Mida sa leidsid, nägid? 
• Mida sa tegid?
ELUPÄÄSTEV ESMAABI 
1. Elustamise ABC 
A (airway) – hingamisteede avamine, 
B (breathing) – kunstlik hingamine, 
C (circulation) – kaudne südamemassaaž. 
1. Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis kõigepealt ava hingamisteed ning hinda 
uuesti kannatanu hingamist, hoides samaaegselt hingamisteid avatuna! 
 Kutsu abi. 
2. Kui kannatanu ei hinga ka pärast hingamisteede avamist, alusta koheselt kaudse 
südamemassaažiga (30 rindkerekompressiooni). 
Helista esimesel võimalusel 112! 
3. Jätka elustamisega tehes kunstlikku hingamist ja südamemassaaži vaheldumisi: 2 
kunstlikku hingamist : 30 rindkerekompressiooni. 
A. Hingamisteede avamine 
- Pööra kannatanu selili;
- Eemalda suust võõrkehad (nt hambaproteesid, okse, toit jne). Toidumasside, okse 
eemaldamiseks keera kannatanu korraks külili ja pärast uuesti selili, et massid valguksid 
välja, aidates sõrmedega kaasa;
- Painuta kannatanu pea kuklasse: aseta oma käsi kannatanu otsmikule ja teise käega tõsta 
kannatanu alalõuga ette ja üles. 
Kui pärast hingamisteede avamist ei ole võimalik tuvastada normaalset hingamist, siis alusta 
kohe südamemassaažiga ja kui võimalik, siis ka kunstliku hingamisega. 
NB! Kui abistajaid on vähemalt 2, siis kindlasti hoida hingamisteid avatuna ehk kannatanu 
pead kuklas terve elustamise, sh masseerimise vältel. See tagab teatud koguse õhu pääsemise 
kannatanu hingamisteedesse. 
Näiteks kui 1 abistaja teeb suust-suhu hingamist, siis ajal mil 2 abistaja masseerib, hoiab 1 abistaja
kannatanu pead kuklas masseerimise vältel. 
Juhul kui kunstlikku hingamist ei tehta, siis 1 abistaja hoiab kogu aeg pead kuklas samaaegselt kui 2
katkestamata masseerib. 
B. Kunstlik hingamine 
Juhul kui kahtled oma ohutuses piisknakkusega levivate haiguste ees, siis ei pea kunstlikku 
hingamist tegema ning tee ainult südamemassaaži. 
Kindla kaitse tagab vaid spetsiaalne filtritega kaitsemask; kannatanu suule pandud taskurätt või riie 
vähendab lihtsalt ebamugavust, aga ei kaitse võimalike haigustekitajate ülekande eest. 
Suust suhu hingamine 
- Pigista sõrmedega kannatanu nina kinni 
- Hinga sügavalt sisse, pane oma suu tihedalt kannatanu suule, jälgides et huuled kataks 
kannatanu suunurgad ja puhu õhk 1-2 sekundi jooksul kannatanu kopsudesse. 
- Tee 2 puhumist järjest.
Väldi 
- Liiga järsku ja kiiresti puhumist; 
Kui puhud väga kiiresti ja palju, siis õhk läheb küll sisse, aga rindkere ei liigu puhumise ajal üles (seega 
enamus õhku läheb hoopis söögitorru ja makku) 
- Ära lase sissepuhumise ajal kannatanu ninasõõrmeid lahti; 
C. Südamemassaaž 
- Kannatanu peab lamama kõval liikumatul alusel. 
- Lasku põlvili kannatanu kõrvale ja paljasta ta rindkere riietest. 
- Aseta oma käed kannatanu rinnaku keskele, pannes ühe käe teise käe selja peale. Vajutus 
toimub labakäe päkaga. 
- Hoia käevarred küünarliigestest sirged ja kasutades oma keha raskust suru rinnakule nii, et 
vajutusjõud oleks kannatanu rinnaku suhtes vertikaalne (ehk ole oma õlgadega kannatanu 
kohal) 
- Vajuta sirgete kätega nii, et rindkere vajuks vähemalt 5 cm (aga mitte üle 6 cm) 
- Vajuta 30 korda järjest surumissagedusega 100-120 korda minutis. 
- Kompressiooni järgselt lase rindkerel vabalt ja täielikult sirustuda 
- Kompressiooni ja dekompressiooni ajad peavad olema võrdsed. 
Väldi 
- Käte valesti asetamist rinnakule (roietele või rinnaku tipule) 
- Küünarnuki lõtvumist, kuna sel juhul tuleb kasutada rohkem oma käte jõudu ning abistaja 
väsib kiiremini 
- Läbi riiete elustamist, kuna sel juhul väheneb vajutuse sügavus ning käed võivad koos 
riietega märkamatult nihkuda. 
- Kompressioonide katkestamist niipalju kui vähegi võimalik. 
Juhul, kui abiandjaid on mitu, tuleks väsimuse vältimiseks südamemassaaži tegijat vahetada iga 2 
minuti järel. Abistajate vahetamine peab toimuma nii kiiresti kui võimalik, et paus südame-
massaažis oleks minimaalne. 
Elustamisel tehakse vaheldumisi: 2 suust suhu hingamist, 30 südamemassaaži
NB! Jätka elustamist hingamise taastumiseni või kiirabi saabumiseni. 
Elustamisvõtete efektiivsuse hindamine: 
elustamise käigus kontrolli, kas: 
- rindkere tõuseb õhu sissepuhumisel; 
- nahk ja limaskestad muutuvad roosamaks; 
- südamemassaaži pulss on tuntav unearteril. 
2. Hingamisteede avamine ja avatuna hoidmine 
Hingamisteede avamine ja avatuna hoidmine pole oluline vaid elustamise juures. 
Üks sagedasemaid hingamistakistuse /-seiskuse põhjuseks on hoopiski teadvusetus, kuna teadvuse 
kadudes kaob kannatanul lihastoonus ja keel vajub neelu peale, sulgedes sellega hingamisteed. 
1. Kui kannatanu ei ole teadvusel ja ei hinga, siis ava tema hingamisteed elustamise all 
kirjeldatud viisil (pea kuklasse) ja seejärel alusta elustamisega.
2. Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, siis aseta kannatanu lamama stabiilsesse 
küliliasendisse.
Stabiilse küliliasendi puhul on oluline jälgida, et: 
- küliliasend oleks fikseeritud; kannatanu ei vaju kõhuli ega selili; 
- pea oleks ka külili olekus kuklas, sest see tagab vabad hingamisteed 
Eraldi käsitlemist vajab hingamisteede avamise juures võõrkeha sattumine hingamisteedesse. 
Võõrkeha hingamisteedes
Põhjused 
- toit (nätske liha, kompvek jne); 
- laste puhul kõikvõimalikud väikesed esemed (nööbid, nupud, korgid jne). 
Võõrkeha võib põhjustada osalist või täielikku hingamisteede sulgust. 
Tunnused 
Osalise hingamisteede sulguse korral: 
- järsult algav läkastushoog, 
- kannatanul tekib lämbumistunne, surmahirm, 
- sundasend: istuv, võimalikult püstine, 
- on suuteline veel rääkima, ent raskustega 
- hingamine häälekas, vilisev, 
- hingeldus, hingamispausid, 
- nägu punetab pingutusest (köhast), huuled sinakad 
Täieliku hingamisteede sulguse puhul: 
- kannatanu ei suuda hingata, 
- kannatanu ei köhi ega ei suuda rääkida, haarab kätega kõrist
- teadvus häguneb kiiresti, 
- nägu muutub kiiresti sinakaks 
Tegevus 
Algoritm on kasutatav ka lastel alates ühest eluaastast. 
Osalise sulguse puhul: 
- sunni teda tugevalt köhima, 
- vajadusel painuta kannatanu rindkere ette-alla, pea vöökohast madalamale, toetades ühe 
käega eestpoolt 
Üldjuhul õnnestub kannatanul võõrkeha köhaga väljutada ja ära muid võtteid rakenda! 
Juhul kui aga köhimine ei aita ja kannatanu seisund halveneb, siis edasi käitu nii nagu täieliku 
sulguse korral. 
Täieliku hingamisteede sulguse korral, juhul kui kannatanu on veel teadvusel: 
- toetades ühe käega eestpoolt, kalluta kannatanu rindkere ette ja alla (kummargile ette),
tee 5 järjestikust järsku lööki kannatanu seljale abaluude vahele, 
- kui löögid abaluude vahele ei aidanud, kasuta Heimlich’i võtet: 
o lähene kannatanule selja tagant ja aseta oma käed ümber tema kõhu; 
o aseta rusikas käsi kannatanu roidekaarte vahelisse kolmnurka ning haara teise käega 
rusikast; 
o tõmba oma kätega jõuliselt , järsu liigutusega sisse-üles 5 korda järjest; 
- kui hingamine ikka ei leevendu, korda lööke abaluude vahele ja Heimlich’i võtet 
Väldi 
- oma sõrmedega võõrkeha lükkamist kannatanule sügavamale kurku. 
3. Šokk 
Šokk on eluohtlik vereringehäire, mis avaldub kiires vererõhu languses. 
Põhjused 
- välimine verejooks; 
- sisemine verejooks; 
- põletus; 
- südameinfarkt; 
- insult, 
- allergia. 
Tunnused 
- kahvatu (lubivalge) nahk, 
- külma higiga kaetud nahk; 
- huuled muutuvad sinakamaks, 
- pulss võib olla kiire ja nõrk või vastupidi aeglustunud, 
- kiire hingamine, 
- kannatanu on rahutu, 
- võivad tekkida teadvusehäired.
Tegutsemisjuhised 
- Aseta kannatanu sokiasendisse: 
• pane kannatanu lamama,
• tõsta kannatanu jalad ja võimaluse korral ka käed kehast kõrgemale.
- Kata kindlasti kannatanu soojalt, kuna ta võib maha jahtuda. 
- Rahusta kannatanut. 
NB! Juhul kui šokitunnustega kannatanul on hingamisraskused, siis ära suru teda selili 
asendisse, vaid anna talle sobiv asend – tavaliselt on selleks ettepoole kummarduv istuv 
asend. 
Väldi 
- Ära anna kannatanule juua (oksendamise vältimiseks). 
- Ära lase kannatanul püsti tõusta.
10 
4. Suure välise verejooksu peatamine 
NB! Hinda olukorda, kas saad kannatanut aidata nii, et see on ohutu sinule? 
Verega levivate nakkushaiguste (HIV, B- või C-hepatiit) ohu tõttu pead ennast võimalusel 
kindlasti kaitsma – kaitsta tuleb eelkõige silmi ja limaskesti (suu, nina), samuti ka käsi, juhul kui 
Sinu kätel on nahka läbistavaid vigastusi. Juhul kui on, siis kasuta alati kaitsevahendina 
kummikindaid või kilekotte. 
Suure välise verejooksu põhjused 
- sügavad või ulatuslikud vigastused teravate või nüride esemetega, 
- luumurrud, 
- muljumine, 
- jäseme osaline või täielik amputatsioon, 
Eluohtliku verejooksu tunnused: 
- tugev ja kiire verejooks haavast (võib olla pulseeriv), 
- kiiresti avalduvad šoki tunnused (vt punkt 3. Šokk)
Tegutsemisjuhised 
- Suru koheselt tugevalt veritsev haav (kaitstud) käega kinni kasutades võimalusel mingit 
riidetükki, 
• või veelgi parem - lase võimaluse korral seda teha kannatanul, 
- Pane kannatanu lamama, 
- Kui verejooks on jäsemest, tõsta jäse üles, välja arvatud luumurru korral (siis tuleb 
võimalikult vähe jäset liigutada),
- Eemalda vajadusel haavalt verejooksu peatamist takistavad riided. 
- Tee haavale esimesel võimalusel rõhkside käepärastest vahenditest: 
o voldi või rulli riidetükk kokku ja aseta surve tekitamiseks haavale (või kasuta 
mitte-teravate äärtega eset) haavale; 
o võta pikem riidetükk või riideese ja seo haav sellega kõvasti kinni. 
- Kui on kiiresti võimalik kasutada 2 suuremat sidemerulli, siis kasuta neid: 
o tee sidemelukk, 
o aseta 1 sidemerull otse haavale, 
o seo teise sidemerulliga haav tugevalt kinni 
- Aseta kannatanu šokiasendisse, kui tema vigastus seda võimaldab. 
NB! Rõhkside on alati esimene valik eluohtliku välise verejooksu sulgemiseks, ent väga 
äärmuslikel juhtudel kui korrektselt tehtud rõhkside või lihtsalt kinnisurumine ei aita, tuleb 
kasutada ikkagi käepärastest vahenditest tehtud žgutti. 
Lisaks tuleb kasutada žgutti, siis kui tegemist on eluohtliku verejooksuga: 
- amputatsiooni korral (rõhkside kasutamine on keeruline) 
- lahtise luumurru korral (luumurru kohale ei tohi survet avaldada) 
- võõrkehaga haavast (põhimõte sama, mis luumurru puhul)
- väga suure pinnaga haavast, nii et rõhksidemega ei saa haava siduda 
 
Käepärastest vahenditest žguti tegemine: 
- kasuta kindlasti laiemat riidetükki või -eset, et vältida soonimist sidumisel, seo riideriba ümber viga saanud jäseme ja tee 2 sõlme üksteise kohale, 
- aseta sõlmede vahele ese, millest saad näppudega kinni haarata (puupulk, pastakas jne) 
- keera ettevaatlikult kuni verejooksu lakkamiseni (väldi liigset survet) 
Kui tegemist on suure trauma tagajärjel kliinilises surmas kannatanuga, siis võivad lahtised 
haavad elustamise ajal verd jooksma hakata. Sulge kindlasti verejooks ja jätka elustamist. 
Väldi:
- Ilma põhjuseta žguti kasutamist (rõhkside on esmavalik, v.a erijuhud) 
- Ajakadu sellega, et otsid puhast sidemerulli! Kui tegemist on eluohtliku verejooksuga, 
siis on primaarne verejooksu kohene sulgemine, mitte haavanakkuse vältimine, 
- Ära eemalda haavas olevaid esemeid (nuga, puupilbas jne), vajadusel tuleb võõrkeha 
hoopiski fikseerida (näiteks toetades väga ettevaatlikult võõrkeha 2 sidemerulli või 
rullitud riidetükiga).
ESMAABI VIGASTUSTE JA HAIGESTUMISTE KORRAL 
Ajukolju trauma 
Peapiirkonna traumaga võib sageli kaasneda ka ajukolju trauma. Ajukolju traumad on koljusisene 
verevalum, koljuluu murd, ajupõrutus ja ajuvapustus. Koljusisese verejooksu puhul koguneb veri 
mingisse aju piirkonda ja pressib ajukoele, mis kahjustab aju ja võib lõppeda surmaga. Ajukolju 
trauma korral võib kaasneda ka selgroo kaelaosa vigastus. 
Põhjused 
- Löök pähe, 
- Kukkumine, 
- Vette hüppamine, 
- Liiklusõnnetus.
- Füüsiline vägivald jne. 
Tunnused 
- Iiveldus, oksendamine, Peavalu, pearinglus, Nägemise- ja tasakaaluhäired, Krambid,
- Käitumishäired, agressiivsus. 
- Teadvusehäired: 
• lühiajaline teadvusekaotus, inimene ei mäleta juhtunut, 
• hilisem järsku tekkiv teadvusekadu, 
• süvenev teadvusehäire kuni teadvuse kaotuseni, 
- Verevalumid silmade ümber (prillverevalum), 
- Ühe kehapoole nõrkus, halvatus, 
- Eri suurusega pupillid (pupillidiferents), 
- Suust, ninast või kõrvast jookseb verd, veresegust või läbipaistvat vedelikku (liikvor) 
- Kliiniline surm. 
Tegutsemisjuhised 
- Võimalusel tõsta kannatanu pea koos ülakehaga veidi kõrgemale, et väheneks verevool 
pähe võrreldes lamava asendiga, 
- Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, keera ta stabiilsesse küliliasendisse. 
- Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis aseta kannatanu selili ja alusta elustamist, 
- Peaverejooksu puhul: 
o peata verejooks ettevaatlikult (jälgi, et poleks koljuluude murdu – siis peab surve 
haavale olema eriti ettevaatlik) 
Väldi 
- Ära suru peaverejooksu peatamiseks haavale juhul kui on nähtav koljuluude murd. 
- Ära tõsta peavigastusega kannatanu jalgu üles (ajuturse oht). 
- Ära anna kannatanule juua.
Rindkere ja kõhuõõne organite vigastused 
Rindkere ja kõhuõõne organite vigastuste üks oht on suure sisemise verejooksu tekkimine. 
Põhjused 
- Noa ja tulirelva vigastus.
- Löök rindkere piirkonda või kõhtu (maksa, põrna rebend, soolte vigastus). 
- Kukkumine kõrguselt.
- Liiklusõnnetus jne. 
Rindkere organite vigastuste tunnused 
- Hingamisraskused, hingeldus, abilihaste kasutamine (kaelal nähtav), 
- Nägu muutub sinakaks, eriti huuled, kõrvanibud ja küünealused (näitab rasket 
hapnikupuudust).
- Õhupuudusest tingitud sundasend: istuv, võimalikult püstine 
- Šoki tunnused. 
- Rahutus. 
- Valu rindkere piirkonnas. 
- Kliiniline surm. 
 
Kõhuõõne organite vigastuste tunnused 
- Kõhuvalu. 
- Sundasend: kannatanu hoiab ennast kägaras. 
- Kõhu katsumisel valulikkus. 
- Iiveldus, oksendamine 
- Kõhulihased on väga pinges. 
- Šoki tunnused. 
- Rahutus. 
- Kliiniline surm.
Tegutsemisjuhised 
• Kui kannatanu on teadvusel, siis kindlusta kannatanule võimalikult mugav asend (üldjuhul 
valib selle kannatanu ise):
 Rindkerevigastuse korral: istuv, ülakeha võimalikult püstine või ettepoole 
kummardunud 
 Kõhuõõne organite vigastuse korral: jalad kõverdunud, nö kägaras 
• Kui kannatanul tekivad šoki tunnused, siis tuleb võidelda šokiga. 
• Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse. 
• Kui kannatanu on teadvuseta, ei hinga, siis aseta kannatanu selili maha ja alusta elustamist. 
Väldi
- Ära anna kannatanule juua! 
- Ära suru kannatanut talle mitte-mugavasse asendisse.
Lülisambavigastused
Lülisamba trauma korral võib tekkida seljaaju vigastus. Mida kõrgemal on seljaaju vigastus, seda 
suuremat osa kehast võib haarata halvatus. Lülisamba kaelaosa murru puhul peab esmaabi andja 
olema eriti ettevaatlik ja oskuslik, et ei põhjustaks esmaabi andmisega kannatanule lisakahjustusi.
Põhjused
- Vette hüppamine.
- Liiklusõnnetus. 
- Kukkumine kõrgustelt.
- Löök pea-, kaelapiirkonda jne. 
Tunnused 
Olenevalt seljaaju vigastuse ulatusest ja kõrgusest võivad esineda järgmised nähud: 
- mõne kehaosa tundlikkuse nõrgenemine või tundetus (nt jalgadel, käsivartel, õlgadel) 
- surin, torked, põletustunne jäsemetes. 
- jäsemete nõrkus või täielik halvatus. 
- valu selgroo piirkonnas. 
- hingamishäired. 
- kliiniline surm. 
Tegutsemisjuhised
- Taga kannatanu liikumatus ehk jäta ta samasse asendisse. Liigutada võid ainult otsesest 
ohust päästmiseks või elupäästva esmaabi andmiseks!
- Juhul kui kannatanul tekib hingamisraskus, siis on hingamisteede vabastamine primaarne! 
- Juhul kui kannatanu on teadvuseta, hingab ja jääb järelevalveta (näiteks pead lahkuma abi 
kutsuma), siis keera ta stabiilsesse küliliasendisse:
Stabiilsesse küliliasendisse keeramisel kasuta nö 1-tüki meetodit - pea, õlad ja vaagen liiguvad 
kannatanu pööramisel ühes tasapinnas. Juba külili keeratuna, ära painuta kannatanu pead 
kuklasse, vaid jäta otseks! Vajadusel pane peale ja kaelale toeks kokkurullitud riided, seejuures 
kannatanu pead ja kaela mitte liigutades! 
- Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis aseta kannatanu selili maha ja alusta
elustamist. 
Väldi
- Ära liiguta kannatanut, tee seda ainult elupäästmise eesmärgil!
- Ära anna kannatanule juua.
Luumurrud 
Luumurrud jagunevad lahtisteks ja kinnisteks luumurdudeks. Suurte luude murdude korral võivad 
vigastada saada suured veresooned, mis asuvad luude kõrval, ning võivad tekkida eluohtlikud 
verejooksud. Lahtise luumurru korral on verejooks nähtav, kuid kinnise luumurru korral mitte. 
Eluohtlikuks võivad kujuneda eelkõige vaagna- ja reieluumurrud. 
Põhjused 
- Kukkumine. 
- Liiklustrauma.
- Tugev löök jne. 
Tunnused 
- Valu 
- Turse vigastatud piirkonnas, 
- Jäseme liikumisvõime langus. 
- Jäseme väärasend.
Šoki tunnused. 
- Lahtise luumurru puhul verejooks. 
Tegutsemisjuhised 
- Ära liiguta kannatanut ilma põhjuseta ning vajadusel anna asend, kus valu on kõige 
väiksem (enamus juhtudest ta valib sellise asendi ise). 
- Kui luumurruga kaasneb suur väline verejooks, siis peata see koheselt! 
- Juhul kui luumurd on mujal, siis tõsta kannatanu jalad (või terve jalg) kehast kõrgemale. 
 Vaagna-, reie- või sääreluumurru korral ära tõsta vigastatud jäset üles. 
- Kata kannatanu soojalt. 
- Rahusta kannatanut. 
- Kui tekivad šoki tunnused, siis tuleb võidelda šokiga,
- Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse. 
Luumurdude lahastamine on väga valulik protseduur ja sellega kaasneb ka hulk ohtusid, 
mistõttu: 
• ära lahasta, kui kiirabi on saabumas. 
• heaks lahaseks on sile maapind ja kannatanu oma keha, seega ei ole lahastamiseks põhjust. 
Väldi:
- Ära liiguta kannatanut, tee seda ainult äärmisel vajadusel. 
- Ära transpordi ise vaagna-, reie- või jalaluumurruga kannatanut. 
- Ära anna kannatanule juua.
Liittraumad
Liittraumaga kannatanu on saanud õnnetuse tagajärjel kahe või enama erineva piirkonna vigastusi. 
Rasketest vigastustest võivad koos esineda näiteks pea-, rindkere-, selgroo- ja kõhuvigastus või 
jäsemete luumurrud. 
Põhjused 
- Liiklusõnnetused.
- Kõrgelt kukkumine.
- Füüsiline vägivald.
- Plahvatused jne. 
Tunnused 
Võivad esineda kõikide traumade tunnused kombineeritult: 
- Luumurrud, 
- Lülisamba vigastus, 
- Verejooks, 
- Šoki tunnused, 
- Teadvuse häired, 
- Hingamishäired,
- Kliiniline surm
Tegutsemisjuhised 
Liittraumaga kannatanu abistamisel selgitatakse välja elupäästvate võtete kasutamise vajaduse 
järjekord ning seejärel antakse elupäästvat esmaabi. 
- Peata koheselt suur väline verejooks. 
- Kui tekivad šoki tunnused, siis tuleb võidelda šokiga.
- Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse. 
- Kui kannatanu on teadvuseta, ei hinga, pulssi ei ole tunda, siis aseta kannatanu selili maha ja 
alusta elustamist
Kui kannatanu kohe elupäästvat esmaabi ei vaja, tuleb selleks siiski pidevalt valmis olla. 
Väldi 
- Väldi igasugust kannatanu liigset liigutamist, tee seda ainult kannatanut otsesest ohust 
päästes või talle elupäästvat esmaabi andes. 
- Ära anna kannatanule juua. 
Põletused
Põletused moodustavad 50% laste ja 5% täiskasvanute traumadest. Ohtlikuks muudab põletuse 
suur vedelikukadu põletuspinnalt (nt villid). 
Põhjused 
- Kõrge temperatuur. 
- Kuumad vedelikud. 
- Lahtine tuli.
- Kemikaalid. 
- Elekter. 
- Päike jne. 
Tunnused 
- Kerge ehk I astme põletus: punetav, kuiv nahk, tugev valu põletatud piirkonnas 
- Keskmine ehk II astme põletus: suured vedelikuga täidetud villid, mis on tihti lõhkenud ja 
valulikud. 
-
- Raske ehk III astme põletus: valget või musta värvi kärbunud kude (valutundlikkus 
puudub). 
- Raske ja suuremaid kehapindu katvate põletuste korral šokitunnused
Tegutsemisjuhised 
- Jahuta põletushaava jaheda voolava kraaniveega. Jahutamise kestvus on 15-20 minutit. 
- Pärast jahutamist kata haav puhta sidemega. 
- Kui spetsiaalset sidet käepärast ei ole, sobib ka pesupuhas lina või käterätik. 
- Pärast haavade jahutamist ja sidumist kata kannatanu soojalt, vältimaks mahajahtumist.
Kui puhast vett ei ole käepärast ning kasutad jahutamiseks jääd, pead jää enne mässima 
puhta riide sisse. 
- Kui tekivad šoki tunnused, siis tuleb võidelda šokiga. 
 Kudede kiire jahutamine peatab kuumuse toime ja väldib haava süvenemist. Jahutamine 
vähendab turse teket ja leevendab valu. 
- VäldiÄra aseta suurte põletustega haiget pikaks ajaks külma vanni või veekogusse, see võib 
põhjustada organismi mahajahtumise. 
- NB! Ära eemalda naha küljes kinni olevaid riideid!
- Ära kasuta paljast jääd ja jääkülma vett haava jahutamiseks, sest see võib kahjustust veelgi 
süvendada. 
- Ära aseta lahtisele põletushaavale mitte mingeid rahvameditsiinis tuntud vahendeid (või, 
õli, hapukoor, mesi, vaseliin jne). Kasuta ainult spetsiaalseid põletuse raviks ettenähtud 
vahendeid 
- Kunagi ei tohi happest põhjustatud söövitust leelisega neutraliseerida ja vastupidi.
Kuumarabandus
Kuumarabandus tekib kõrge välistemperatuuri toimel, kui higistamine on häiritud või takistatud. 
Kuumarabanduse algus on järsk, kannatanud kaotavad kiiresti teadvuse, enne seda võib esineda 
lühike segaduse periood. Ülekuumenemine võib põhjustada raske, surmaga lõppeva seisundi.
Põhjused 
- Raske füüsiline töö kinnises soojas ja niiskes ruumis. Inimene higistab, kuid tänu välisele 
niiskusele ei saa higi organismist erituda. 
- Väikese lapse jätmine suletud autosse päikese kätte.
- Kõrge kehatemperatuur väikesel lapsel paksu teki all.
- Saunas leiliga liialdamine. 
- Kauaaegne viibimine kõrge temperatuuriga ruumis, ka õues. 
Tunnused 
- Eelnähud: 
o peavalu 
o peapööritus 
o väsimus. 
- Punetav, kuum ja kuiv nahk. 
- Oksendamine, 
- Kiire pulss (160-180 lööki minutis). 
- Sage hingamine. 
- Teadvusehäired või teadvusekaotus. 
- Krambid. 
- Kliiniline surm. 
Tegutsemisjuhised 
- Vii kannatanu jahedasse ja võta ära pealisriided. 
- Pane otsmikule külma veega niisutatud rätik. 
- Jahuta ja niisuta nahka märja rätikuga. 
- Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse.
Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis aseta kannatanu selili maha ja alusta 
elustamist. 
Väldi: 
- Ära tõsta kuumarabandusega kannatanu jalgu üles (ajuturse oht).
- Ära jahuta kannatanut liiga kiiresti või palju – ära aseta kannatanut liiga kauaks külma 
veega täidetud vanni. 
Kuumakurnatus
Kuumakurnatuse põhjuseks on rohkest higistamisest põhjustatud vedelikukadu. Koos vedelikuga 
kaotab kannatanu organismile vajalikke soolasid, eriti naatriumsoolasid. 
Põhjused
- Füüsiline töö kuumas kõrge temperatuuriga keskkonnas, millega kaasneb rohke 
higistamine (kokad, tuletõrjujad, harrastussportlased). 
Tunnused
- Eelnähud: süvenev väsimus ja nõrkus. 
- Šoki tunnused. 
Tegutsemisjuhised
- Vii kannatanu jahedamasse keskkonda, aseta lamavasse asendisse.
- Teadvusel kannatanule anna lonkshaaval juua kergelt soolast vett. 
- Vajadusel kata soojalt. 
- Kui tekivad šoki tunnused, siis tuleb võidelda šokiga.
- Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse. 
Väldi:
- Ära lase kannatanul korraga palju juua! 
- Ära anna juua teadvusehäirega kannatanule. 
Päikesepiste 
Päikesepiste tekib pikaaegsel katmata peaga päikese käes viibimisel. Päikese toimel veresooned 
laienevad, tekib ajuverevarustuse langus, inimene kaotab teadvuse. 
Põhjused 
- Pikaaegne päikese käes viibimine. 
Tunnused 
- Teadvuse kaotus.
- Punane ja kuumav pea.
- Normaalne kehatemperatuur.
- Peavalu. 
- Iiveldus, oksendamine.
- Tasakaaluhäired.
Tegutsemisjuhised
- Aseta kannatanu varjulisse kohta lamavasse asendisse, võimalusel ülakeha pisut kõrgemale. 
- Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse. 
- Jahuta kannatanu pead niisutatud rätikuga. 
Hüpotermia (mahajahtumine)
Üldine mahajahtumine on kogu organismi temperatuuri langemine allapoole normaalset 
kehatemperatuuri. Normaalne temperatuur on kehapinnal 36,0-37,5 kraadi C, hüpotermiaks 
loetakse kehatüve e keha sisese temperatuuri langust alla 35 kraadi C. 
Kui kehatemperatuur langeb 30°C-ni, kaotab inimene teadvuse. 
Põhjused 
- Külma ilmaga väljas istuma või lamama jäämine, näiteks haigushoo, joobe või trauma
tagajärjel. 
- Metsa eksimine.
- Külma vette kukkumine. 
 Mahajahtumise riskirühma kuuluvad väikesed lapsed, vanurid, nälginud või joobes inimesed. 
Tunnused 
- Kahvatu, külm nahk. 
- Lihasvärinad. 
- Jäsemete jäikus. 
- Segasus, hallutsinatsioonid. 
- Unisus, uimasus. 
- Teadvusetus. 
- Vaevalt tajutavad pulss ja hingamine. 
- Elu tundemärgid puuduvad. 
Tegutsemisjuhised 
- Teadvusel kannatanule anna sooja, magusat jooki. 
- Teadvuseta kannatanut ei tohi liigutada! 
- Kata kindlasti kannatanu soojalt, võimalusel käed kehatüvest eraldi. Kata ka pea! 
- Võimalusel eemalda väga ettevaatlikult märjad, külmad riided. 
- Elu tundemärkide puudumisel ära elusta, vaid helista 112. 
Väldi 
- Ära liiguta teadvushäirega kannatanut! 
- Ära anna stabiilset küliliasendit, vaid hingamisrakuste ilmnemisel painuta pea ettevaatlikult 
kuklasse tagamaks vabasid hingamisteid.
- Elu tundemärkide puudumisel ära elusta, vaid helista 112. 
Lokaalne külmakahjustus (külmumine)
Kui allajahtumine võib tekkida ka plusskraadide juures, siis külmumine saab toimuda ainult 
miinuskraadide juures. Tavaliselt toimub see väljaulatuvates kehaosades (nina, kõrvad, põsesarnad, 
labakäed, labajalad).
Tunnused 
- punetav, kuiv nahk, tugev valu antud piirkonnas 
- villid 
- valge või musta värvi kärbunud nahk, valutundlikkuse kadu 
Tegutsemisjuhised 
- külmunud piirkonda soojenda passiivselt oma keha soojusega (äärmisel juhul leige veega) 
- konsulteeri kindlasti arstiga. 
Väldi 
- ära hõõru külmunud kohta, 
- ära aseta külmunud jäset sooja, kuuma vette 
Elektriõnnetused 
Elektrivool kahjustab otseselt kudesid, tekitab nahapõletust ning võib põhjustada südame 
rütmihäireid või koguni südameseiskumise. 
Põhjused
- Katkised elektrilised majapidamismasinad, kontaktid, voolu all olevad juhtmed, 
- kõrgepingeliinid, alajaamad. 
Tunnused 
- Põletuskahjustuse tunnused (villid, valge või musta värvi kärbunud kude). 
- Lihaste kramplik kokkutõmme. 
- Ebaregulaarne pulss. 
- Teadvusekadu. 
- Hingamishäired. 
- Šoki tunnused. 
- Kliiniline surm. 
Tegutsemisjuhised
- Lülita vool välja kas lüliti või kaitsekorgi abil. 
- Isoleeri ennast elektrit juhtivast aluspinnast (kummtallaga jalanõud, kuiv laud, raamatud 
jms). 
- Vabasta kannatanu vooluringist puust esemega (kepp, oks, teivas). 
- Kui tekivad šoki tunnused, siis tuleb võidelda šokiga.
- Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse. 
- Kui kannatanu on teadvuseta, ei hinga, pulssi ei ole tunda, siis aseta kannatanu selili maha 
ja alusta elustamist. 
NB! Kõik elektrikahjustusega kannatanud vajavad arsti konsultatsiooni, kuna kahjustused 
võivad olla esialgu varjatud. 
Väldi
- Kui elektrit ei õnnestu välja lülitada, siis ära püüa kannatanut elektrijuhtmetest lahti rebida, 
vaid oota abi saabumist.
Uppumine 
Uppuja päästmine algab uppuja väljatoomisega veekogust, ainult väga hea ujuja tuleb sellega 
toime ning temagi peab mõtlema oma ohutusele. 
Põhjused 
- Puudulikud ujumisoskused.
- Enda võimete ülehindamine.
- Paadiõnnetused, päästevestide puudumine.
- Alkoholijoobes ujumine 
- Liiga külm vesi, mis põhjustab alajahtumise, äkkhaigestumise. 
- Läbi jää vajumine.
- Pea ees vette hüppamine. 
Tunnused 
- vette hüpanud kannatanul kahtlusta alati ka selgroovigastust. 
- kliiniline surm
Tegutsemisjuhised
- Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, siis keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse. 
- Kui kannatanu on teadvuseta, ei hinga, pulssi ei ole tunda, siis aseta kannatanu selili maha 
ja alusta elustamist. 
- Kata kannatanu soojalt. 
- Lülisambavigastuse kahtluse korral (vette hüpanud kannatanu korral) ole kannatanu 
liigutamisega eriti ettevaatlik ja ilma vajaduseta ära painuta pead kuklasse, vaid jäta pea 
otseks (ka küliliasendis). Juhul kui kannatanul tekib hingamisraskus, siis on hingamsiteede 
vabastamine primaarne! 
Väldi
- Ära mine uppunut päästma, kui pole inimese veest väljatoomise ja ujumise oskusi, kuna 
sellisel juhul võid sattuda ise ohvriks.
Mürgistused 
Mürgistuse esile kutsunud aine jääb sageli esmaabi andjale teadmata. Kõige lihtsam on ära tunda 
alkoholimürgistust, sest alkoholi joonu levitab alkoholilõhna. 
Mürgistuse põhjuse võime siiski mõnikord leida kannatanu lähedalt, eriti laste puhul, nagu näiteks 
tabletikarbi, alkoholi- või olmekeemia pudeli. 
Põhjused:
- Ravimid.
- Alkohol. 
- Narkootikumid. 
- Vingugaas. 
- Mürgised taimed ja seened.
- Olmekeemia: 
• söövitavad ained (happed ja leelised)
• orgaanilised lahustid (bensiin, tärpentin, petrooleum)
- Muud mürgised ained: elavhõbe, arseen, fosfor jne.
Tunnused 
Mürgistuse nähud sõltuvad konkreetsest ainest ja selle hulgast. Alljärgnevalt on loetletud 
mitmesugused tunnused, mis viitavad mürgistusele: 
- Teadvusetus. 
- Unisus, uimasus. 
- Agressiivsus. 
- Segasus. 
- Tasakaaluhäired. 
- Iiveldus, oksendamine 
- Kõhuvalu, -krambid. 
- Hingamishäired, 
- Nahavärvi muutus, 
- Jäsemete tundetus, halvatus jne. 
Tegutsemisjuhised 
- Püüa alati tuvastada mürgistuse allikas (näit ravimi originaalpakend; taim, mida kannatanu 
sõi; kemikaal jne) ning teavita sellest ka meedikuid. 
- Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse. 
- Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis aseta kannatanu selili maha ja alusta 
elustamist. 
Väldi 
- Ära anna kannatanule juua. 
- Ära kutsu esile oksendamist. 
Maohammustus 
Kuna maomürk on valgulise koostisega, siis võib võõrvalgu sattumine organismi tekitada 
allergilisi reaktsioone kuni anafülaktilise šokini välja. Võõrvalgul on ka vere vormelemente ning 
organismi kudesid kahjustav toime. 
Põhjused 
- rästikuhammustus (Eestis ainuke mürkmadu). 
Tunnused
Maomürgi mürgistust klassifitseeritakse kolme raskusastme järgi: 
• Kerge – puuduvad üldised sümptomid, näha ühe või mitme hamba jälg, turse ja valulikkus 
hammustuse kohal. 
• Keskmine - näha ühe või mitme hamba jälg, turse ja valulikkus levinud hammustuskohast 
kaugemale, üldised nähud: 
o nõrkus, 
o higistamine, 
o iiveldus ja oksendamine, 
o kõhulahtisus. 
• Raske – näha ühe või mitme hamba jälg, massiivne turse, nahaalused verevalumid, raske 
mürgistuse nähud, šokk.
Tegutsemisjuhised 
- Vabasta jäse riietest, kettidest, kellast jne, mis võivad turse tekke korral põhjustada survet 
kudedele ja sellega kudede kahjustust. 
- Pane hammustuskohale puhas side. 
- Anna hammustuskohaga jäsemele võimalikult stabiilne asend, soovitatav on jäse lahastada. 
- Hoia jäset allpool südame kõrgust. 
- Hoia kannatanut võimalikult rahulikuna. 
- Šoki vältimine 
- Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse. 
- Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis alusta elustamisega.
Väldi
- Ei tohi asetada žgutti! 
- Ära püüa mürki välja imeda. 
- Ära tee lõiget hammustuskohale. 
- Ära tee rõhksidet. 
- Ära aseta hammustuskohale jääkotti, sest see võib süvendada edasist kudede kahjustust. 
Putuka pisted 
Putukate aktiivne tegutsemisaeg on suvel. Herilased muutuvad aktiivseks suve teisel poolel. 
Putukahammustustega kannatanutel esineb järjest sagedamini raskeid allergilisi seisundeid. 
Põhjused 
Putukate pisted (mesilane, herilane) juhuslikule kehaosale, sealhulgas ka suuõõnes, kuhu
näiteks mesilane ja herilane võib sattuda magusa söömisel või joomisel õues. 
 Suvel magusa söömise puhul äkki nutma hakanud väikelapsel kahtlusta mesilase või herilase 
nõelamist suuõõnde. 
Tunnused
- Kergematel juhtudel pistete piirkonnas lokaalne turse, punetus, sügelus 
- Kiiresti kujunev hingamisteede turse kuni hingamisteede sulguseni 
- Kiiresti kujunevad šokitunnused. 
NB! Mida kiiremini kujunevad allergianähud ja šoki tunnused, seda eluohtlikum on seisund. 
Tegutsemisjuhised 
- Hingamisteede turse korral tee külm kompress ümber kaela. 
- Kui tekib turse kaela- või näopiirkonnas, siis anna võimaluse korral lonkshaaval külma vett juua 
või lase midagi külma suus hoida (jääkuubikud, jäätis). 
- Šoki vältimine 
- Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse. 
Krambihoog 
Ajutine muutus käitumises, mis on tingitud massiivsest elektrilise impulsi üleandmise häirest 
peaajus, mille tulemusena tekivad kontrollimatud lihaskontraktsioonid ja millega kaasneb 
teadvusetus.
Põhjused 
- Mürgitused 
- Ainevahetushäired 
- Peaaju vereringehäired 
- Ajuhaigused või kasvajad 
- Peaajutraumad. 
- Kesknärvisüsteemi infektsioonid. 
- Harva madal või kõrge veresuhkur. 
Tunnused 
- Krambihoole võib eelneda: 
o jäsemete või näo tõmblus, 
o tundehäired, 
o nägemishäired, 
o lõhna- ja maitse elamus 
- Järsk teadvusekadu. 
- Lihaste toonus e krambid. 
- Hingamine võib olla korrapäratu. 
- Võimalik iseeneslik põie ja pärasoole tühjenemine. 
- Järgnev sügav lühiajaline uni. 
Tegutsemisjuhised 
- Jälgi, et kannatanu ennast ära ei lööks, 
- Pea alla võid panna midagi pehmet või hoida ettevaatlikult käte vahel (ilma vastujõudu 
rakendamata) 
- Vabasta kitsast kaelusest 
- Pärast krambihoo lõppu taga vabad hingamisteed, stabiilne küliliasend 
- Soojusta ja rahusta kannatanut 
Väldi 
- Ära hoia kannatanut kinni, kuna see võib tekitada lihasvigastusi, 
- Ära püüa suruda kannatanule hammaste kaitseks midagi suhu, 
- Ära jäta kannatanut järelvalveta 
Insult 
Insult ehk ajurabandus on äkki tekkiv aju veresoonte ummistus või lõhkemine, mille tõttu on 
häiritud aju verevarustus ning aju ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid. 
Põhjused 
- Veresoonte lupjumine e. ateroskleroos, mille tekkimist soodustavad:
o suitsetamine, 
o suhkrutõbi, 
o kõrge vererõhk, 
o kõrge kolesterooli sisaldus veres
- Aneurüsm
Tunnused 
- Nähud võivad alata väga järsku 
- Ühe kehapoole halvatus koos samapoolsete näolihaste halvatusega - kõige selgemini on näha 
suunurga allavajumist, 
- Kõnehäire e. afaasia (inimesel on raske rääkida või teiste kõnest aru saada), 
- Neelamis- ja nägemishäire (topeltnägemine, vaatevälja väljalangemine, pimedus ühes või 
mõlemas silmas). 
- Teadvusehäired (uimasusest koomani) 
- Tugev peavalu (ei pruugi esineda) 
- Lisanähuna võivad tekkida: 
o põie- ja seedetegevuse häired, 
o mäluhäired, 
o tasakaaluhäired, pearinglus, 
o rahutus, 
o depressioon, psüühikahäired 
o iiveldus, oksendamine 
o krambid 
Tegutsemisjuhised: 
- anna kannatanule sobiv asend (soovitavalt tõsta pea koos ülakehaga ülespoole), 
- kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, keera stabiilsesse küliliasendisse, 
- Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis alusta elustamisega. 
Südamelihase infarkt 
Verevarustuse katkemine mingis südame piirkonnas, mille tagajärjel tekib südamelihasesse suurem 
või väiksem kahjustusala 
Põhjused: 
Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust: 
- südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid
- embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed 
südame veresooned; 
veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine, sagedamini narkootikumide üledoosist;
Tunnused: 
- Umbes 2/3-l inimestest tekivad nn. infarktieelseid sümptomid päevi või isegi nädalaid 
enne infarkti. Nendeks sümptomiteks on tavaliselt 
o valud südame piirkonnas, 
o hingeldus 
o väsimus. 
- Ägedas faasis : 
o Pigistav ja rusuv valutunne rinnaku taga (kuni 10% infarktidest kulgevad ilma valuta) 
o valu võib kiirguda vasakusse õlga või kätte, kõhtu, abaluude vahele; 
o valu ei ole seotud hingamisega (ehk valu ei suurene sissehingamisel) 
o surmahirm 
o hingamishäired (hingeldus) 
o iiveldus, oksendamine
o šokitunnused 
o teadvusehäired, - kadu
o kliiniline surm
Tegutsemisjuhised 
- Anna kannatanule sobiv asend (rindkere tõstetud) 
- Kata soojalt, rahusta 
- Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, keera stabiilsesse küliliasendisse. 
- Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis alusta elustamisega.
Diabeet e suhkruhaigus 
Diabeet on haiguste grupp, mida iseloomustab kõrgenenud veresuhkur, mis on tingitud häiretest 
insuliini erituses ja toimes. 
Diabeedi sümptomid: suurenenud janu ja suu kuivamine, väsimus, naha sügelus, kõhnumine, 
veresuhkru tõus. 
Hüpoglükeemia 
Tegemist on järsku tekkiva veresuhkru langusega diabeetikul. 
Põhjused 
- Söögikorra vahele jätmine või liiga väike kogus. 
- Füüsiline koormuse tõus. 
- Liiga suur insuliini kogus süstimisel. 
- Alkoholi tarvitamine. 
Tunnused
- Areng kiiresti, minutite jooksul 
- Nahk niiske, kahvatu 
- Näljatunne. 
- Janu puudub 
- Lihased pinges, värin, krambid 
- Hingamine normaalne 
- Teadvusetus 
Tegutsemisjuhised 
- Kui kannatanu on teadvusel, siis anda talle kiiresti imenduvaid süsivesikuid: 3-4 tl suhkrut 
või mett või 2-3 kommi või klaas mahla. 
- Kui kannatanu teadvus on häiritud või ta on teadvuseta, siis määrida mett põse limaskestale. 
- Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, keera stabiilsesse küliliasendisse. 
Väldi 
- Ära suru teadvushäirega kannatanule komme või vedelikke (mahla) suhu!
Hüperglükeemia 
Veresuhkru tõus diabeeetikul. 
Põhjused 
- Tavapärasest vähem liikumist. 
- Liiga vähe insuliini. 
- Põletik organismis, mis suurendab insuliinivajadust. 
- Stress. 
- Hüpoglüleemia järel liiga suur kogus süsivesikuid. 
Tunnused 
- Areng aeglaselt 
- Nahk kuiv, nägu punetav 
- Näljatunne puudub, 
- Janu! 
- Lihased lõdvad 
- Atsetoonilõhn suust. 
- Sügav hingamine 
- Teadvusetus 
Tegutsemisjuhised 
- Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, keera stabiilsesse küliliasendisse.

kolmapäev, 29. mai 2024

Tulevased teemad

Nüüdseks on lisaks varasematele teemadele läbi ka fotograafia ja aastaaegade teemad.
Üldiselt blogi algab päevablogiga (2019 jaanuaris), siis tulevad järjest psühholoogia, geograafia, pagari eriala, poliitiline ideoloogia, usuline ideoloogia, paranormaalsus, muusikateooria, muusika ajalugu, kunstiajalugu, loovus, perekonnaõpetuse teemad, majandus, loovus, Eesti ajalugu, maailma ajalugu, ühiskonnaõpetuse teemad, paranormaalsus, lennundus, ajalugu inimeste kaupa, ökoloogia, geneetika, pangandus, valitsemisvormid, kliimavöötmed, loodusvööndid, aastaajad, fotograafia. Ühtlasi ka põhikooli geograafia ja bioloogia. Aga see pole iga kord nii: mõnikord tulevad erineva teema postitused segamini. Nende vahel on ka minu isiklikke arvamusi või/ja mõtteid. Ning vahele võib tulla ka täiesti suvalisi teemasid.
Selleks, et tehtud teemadel oleks lihtsam järge pidada, teen ma (põhiliselt enda jaoks) siia veel kolm loendit: tehtud teemad, poolikud teemad ja igavesed teemad.
Tehtud teemad:
1.Päevablogi
2. Psühholoogia
3. Geograafia
4. Pagari eriala
5. Poliitiline ideoloogia
6. Usuline ideoloogia
7. Paranormaalsus
8. Muusika teooria
9. Muusika ajalugu
10. Kunstiajalugu
11. Loovus
12. Perekonnaõpetuse ja teemad
13. Majandus
14. Eesti ajalugu
15. Maailma (Põhiliselt Euroopa kultuuriruumi) ajalugu
16.Ühiskonnaõpetuse teemad
17. Lennundus
18. Ökoloogia
19. Geneetika
20. Pangandus
21. Valitsemisvormid
22. Kliimavöötmed
23. Loodusvööndid
24. Aastaajad
25. Fotograafia
Poolikud teemad:
Kõik igavesed teemad ja
1. Bioloogia
Tulevased teemad:
1. Päevablogi
2. Minu arvamused/mõtted
3. Metsandus
4. Kalandus
5. Riietumisnormide ajalugu
6. Ajalugu inimeste kaupa
7. Muu maailma ajalugu
8. Spordialad ja nende ajalugu
9. Meditsiin
10. Loodus (Eluta loodus ja Elusloodus: Loomad, taimed, seened, bakterid, viirused, protistid)
11. Jahindus
12. Arvutid ja programmeerimine
13. Muud teemad
Igavesed teemad:
1. Päevablogi
2. Minu arvamused/mõtted
3. Ajalugu inimeste kaupa

teisipäev, 28. mai 2024

RAW piltide töötlemine DPP programmis

RAW piltide töötlemine programmis Digital Photo Professional (DPP)

Üleminek otse kaamerast kasutatavate JPEG-piltide jäädvustamiselt RAW formaadis pildistamisele võib tunduda suure sammuna, aga see on vältimatu osa iga fotograafi teekonnast. Fotode töötlemine ei pea olema piinarikas protsess - vaid paari kohendusega on võimalik keskpärasest fotost kunstiteos teha. Ja mis on kõige parem uudis? See on lihtsam kui te arvate.

Kui häälestate oma kaamera RAW formaadis pildistama, salvestab see kõik sensorile jäänud pildiandmed ilma igasuguse kaamerasisese töötluseta - seepärast ongi RAW failid märksa suuremad kui JPEG-id. See annab teile võimaluse pilte järeltöötluse käigus oluliselt muuta ja neist maksimaalse kvaliteedi välja pigistada. Digital Photo Professional (DPP) on Canoni tarkvara EOS kaameratest ja kõrgema taseme, RAW formaadis pildistamist võimaldavatest PowerShoti mudelitest pärit RAW piltide töötluseks. Siin näitame teile mõningaid DPP peamisi töötlusriistasid, millega saate oma RAW fotosid muuta ja täiustada.

DPP uueneb pidevalt ja uusimal versioonil võib olla veelgi lisafunktsioone, seega kontrollige uuenduste saadavust ja veenduge enne alustamist, et teil on alla laaditud uusim versioon.

DPP käivitamisel näete peaakent, milles on teie fotode eelvaated. Valige vähemalt üks foto ja klõpsake pildi töötlemise (Edit Image) nuppu üleval vasakul, või minge menüüsse vaade (View) ja valige aken Edit Image. (DPP-s on palju klaviatuuri otseteesid töö kiirendamiseks - need leiate juhendist.)

The main screen of Digital Photo Professional, with previews of 15 nature images.
DPP peaaknas näete oma piltide eelvaateid ja saate neid ühe- või mitmekaupa töötlemiseks valida.

Pildi valgustugevuse reguleerimine

An eagle pictured in flight, with shadow and highlight clipping displayed in DPP.
Reguleerige kogu pildi eredust või kohandage valikuliselt varju- või helealasid.

Lumel või rannas tehtud pildid on vahel liiga pimedad, sest kaamera püüdis neis tingimustes esinevat äärmiselt eredat valgust kompenseerida. Kui mõni teie foto on liiga ere või liiga pime, saate selle valgustugevust DPP-s reguleerida. Tööriistapaneelil asuv Valgustugevuse liugur muudab üldist valgustugevust.

Kui soovite tuvastada, millised foto osad on liiga tumedad või liiga heledad, klõpsake akna allosas olevat varju/heleduse hoiatuse (Shadow/Highlight warnings) nuppu. Vaikimisi kuvatakse üleni mustas varjus olevatele aladele sinine ja täiesti valgetele eredatele aladele punane kattekiht, aga te saate ka ise määrata, millise taseme juures kattekihid kuvatakse.

Kerige tööriistapaneelil allapoole ja leidke Edasijõudnute (Advanced) jaotises varju (Shadow) ja heleduse (Highlight) reguleerimise juhtnupud. Nende abiga saate varjusid heledamaks ja heledaid alasid tumedamaks muuta, foto muid toone mõjutamata.

An eagle pictured in flight, in a brighter, edited image using DPP.
Pärast varju ja heleduse juhtnuppude häälestamist on see foto paremini tasakaalustatud.

Valge tasakaalu reguleerimine

A close-up photo of a pink rose, with the white balance tab open in DPP.
Kui soovite pildi värve soojemaks või jahedamaks muuta, rakendage teistsugust valge tasakaalu seadistust.

Värvid muutuvad koos valguse muutumisega, näiteks näeb neutraalne valge paberileht varahommikuses valguses välja sinisem (jahedam) ja päikeseloojangu ajal oranžim (soojem). Teie kaamera valge tasakaalu seadistus oskab seda kohandada, et tagada tõetruude värvide jäädvustamine või lisada loomingulise efekti saavutamiseks uusi värve. Näiteks võib teil olla soov hallil päeva tehtud pilte soojemaks ja meeldivamaks muuta. RAW formaadis pildistamise eeliseks on, et valge tasakaalu saab muuta ka pärast foto jäädvustamist.

Kui avate DPP-s RAW foto, näitab tarkvara vaikimisi foto jäädvustamisel kasutatud valge tasakaalu seadistust, aga ripploendist valides saate selle asemel kasutada ükskõik millist muud valge tasakaalu eelseadistust. Kui valite Klõpsa valge tasakaalu (Click White Balance), saate klõpsata mõnel pildi neutraalse tooniga alal ja kogu foto valge tasakaal kohendatakse selle punktiga vastavaks. Katsetage erinevaid valge tasakaalu võimalusi, et leida iga foto puhul parim lõpptulemus.

A close-up image of a pink rose with colours enhanced by white balance.
Sellel "enne ja pärast" pildil on näha erinevus sooja ja jaheda foto vahel. Pange tähele, kuidas roos paistab vasakpoolsel pildi oranžim ja parempoolsel sinisem.

Muutke pildistiilide abiga oma fotode välimust

A picture of a black eagle stood on grass open in DPP with the Picture Styles tab open.
Pildistiilide abiga saate rakendada korraga terve rea muudatussätteid.

Pildistiilid (Picture Styles) määravad teie fotode üldise välimuse, rakendades neile eelseadistatud kohandusi. Mõned siluvad ja ühtlustavad meeldivamate portreede saamiseks nahatoone, teised muudavad foto kontrastsemaks ja teravamaks, et saavutada HDR-fotograafia efekt, ja nii edasi. Kui avate DPP-s RAW foto, rakendatakse sellele foto tegemisel kasutatud pildistiil, aga te saate pildistiili ja sellega koos ka foto välimust muuta. Näiteks muudab Monokroomne pildistiil foto mustvalgeks.

Meelepäraseima leidmiseks katsetage erinevaid pildistiile. Pildistiili redaktori abiga saate luua enda isiklikke ja unikaalseid pildistiile ning neid oma fotodele rakendada.

A black-and-white picture of an eagle open in DPP.
Monokroomne pildistiil on seda fotot oluliselt muutnud.

Parandage kompositsiooni ja kadreeringut

A macro photo of an insect on a flower being cropped and levelled in DPP.
Kärpimise ja pööramise abiga saate pildi kadreeringut muuta ja selle kompositsiooni parandada.

Vahel ei õnnestu pildi kadreerimine või kompositsioon päris täiuslikult, siis tuleb appi DPP kärpimistööriist, mille abiga saate pildi fookuse suunata kõige tähtsamale. Klõpsake kärpimistööriista ja paneelil saate valida kas fikseeritud kuvasuhte või vaba kärpimise võimaluse. Klõpsake fotol ja valige lohistades foto ala, mida soovite kasutada. Valitud ala ümberpaigutamiseks klõpsake selle sees ja lohitage seda. Kui soovite näiteks silmapiiri sirgeks seadmiseks või dünaamilisuse lisamiseks pildi ala pöörata, liigutage kursor valitud alast väljapoole.

A macro shot of an insect on a daisy.
Kärpimise ja pööramise abiga keskendub pilt selgemini pildistatavale.

Pildi müra vähendamine

A photo taken on a river at dusk, with image noise being corrected in DPP.
Vabanege väheses valguses või suurte ISO väärtuste juures tehtud fotode mürast.

Pildi müra tekib siis kui pildistatakse väga halbades valgustingimustes ja/või suurte ISO väärtustega. See näeb välja nagu kirju, pisikeste punktide mosaiik foto tumedatel aladel (heledusmüra) või teatud värvikanalitel (värvimüra). DPP loeb RAW failis salvestatud ISO- ja säriteavet ja optimeerib automaatselt müravähenduse sätted selliseks, et oleks tagatud tasakaal pildi ühtluse ja selguse ning detailitäpsuse vahel. Te saate sätteid pildi teravuse reguleerimise (Adjust Image Detail) vahekaardil seadistada ja nii paika panna oma foto lõpliku välimuse - kui müra vähendamisega liiale minna, muutub pilt uduseks. Müra ja müravähenduse tulemuste paremaks nägemiseks on alati hea mõte sisse suumida.

A photo of a river taken at dusk with image noise reduced in DPP.
Pildi müra vähendamine DPP-s võib teie foto teravamaks muuta.

Teravamad pildid

A close-up photo of a colourful butterfly on a leaf as shot in DPP.
Teravustamine tuleb kasuks kõigile digitaalsetele fotodele, aga ärge sellega üle pingutage!

Kõigile digitaalsetele fotodele tuleb teravustamine kasuks, sest see suurendab kontrastsust detailide äärte ümber ja muudab pildi elavamaks, aga kui pilt on fookusest väljas siis teravustamisega seda korda teha ei saa.

DPP-s on olemas kaks teravustamistööriista. Kiire teravustamise jaoks kasutage lihtsat teravuse (Sharpness) tööriista, aga kui soovite täpsemat kontrolli, proovige teravustamismaski (Unsharp Mask), millega saate eraldi reguleerida tugevust, täpsust ja läve. Kolme parameetri abiga saate paika panna teravustamise määra ja näidata, millistele pildi osadele seda tuleb rakendada. Need ei pea omavahel kokku sobima - katsetage ja vaadake, milliseid tulemusi iga parameetriga mängimine annab. Ületeravustamisega kaasneb haloefekt kontrastsete äärte ümber - jällegi tasub efektide kontrollimiseks sisse suumida. Kui soovite pilte ekraanil vaadata, vajavad need vähem teravustamist, selgete ja detailirohkete trükipiltide saamiseks läheb seda rohkem vaja.

A sharp close-up photo of a colourful butterfly on a leaf as shot.
Selle pildi puhul on teravustamine muutnud pildi järsemaks, nii et see tõuseb taustast selgemini esile.

Retseptide abiga kiirendate töötlusprotsessi

The options in DPP for saving image adjustments as a recipe.
Salvestage terve häälestuste komplekt ühe retseptina ja rakendage neid komplektina ka teistele fotodele.

Ühe RAW pildi töötlemisel kasutatud sätted saab kopeerida ja siis kleepida teistele fotodele. Nii kiirendate tööd mitme sarnase fotoga. Minge Edit > Select and copy recipe settings, valige sätted, mida soovite sellelt fotolt kopeerida, ja klõpsake OK. Seejärel võite pildibrauseri aknast valida teise foto või ka mitu fotot, ja kleepida neile retsepti kasutades käsku Edit > Paste recipe.

Samuti saab retsepte tuleviku tarbeks säilitada failina teie arvutis – selleks tuleb minna Edit > Save recipe in file ja seejärel, kui soovite salvestatud retsepti mõne foto puhul rakendada, minge Edit > Read and paste recipe from file.

Muudatused, mida te oma RAW failides teete, salvestatakse automaatselt, kui te DPP sulgete. Seega saate foto hiljem avada ja soovi korral selle retsepti kopeerida. See ei muutu ka siis kui RAW failid teise kohta liigutatakse - retsept liigub RAW failiga kaasa.

Töödeldud, jagamiseks valmis piltide loomine

The options in DPP for batch processing images.
Salvestage oma töödeldud RAW failid jagamiseks või printimiseks JPEG või TIFF formaadis piltidena.

Kui olete RAW faili töötlemise lõpetanud, tuleb teil lõplik, töödeldud pilt salvestada. Selleks saate valida kahe failiformaadi vahel: JPEG ja TIFF. JPEG failid on väiksemad, nende jagamine on lihtsam ja neid avab iga tarkvara. TIFF tagab maksimaalse kvaliteedi ja sobib ideaalselt suurte trükipiltide tegemiseks. Üksiku pildi puhul minge File > Convert and save, mitme pildi puhul valige soovitud pildid ja minge File > Batch process. Valige failitüüp JPEG või TIFF ning asukoht, kuhu pildid salvestada soovite. Pakktöötlemisel saate ka fotode mõõtmeid muuta ja pilte ümber nimetada. Sel ajal kui DPP taustal pakktöötlusega tegeleb, saate programmi edasi kasutada.

Organiseerige oma fotod tärnireitingute abiga

Kui teil on sadu või tuhandeid fotosid, vajate nendes orienteerumiseks mingit organiseerimissüsteemi. DPP-s saate selleks, et parimaid pilte hiljem kiiresti leida, kasutada linnukesi, tärnireitinguid või neid mõlemaid koos. Nende kiiresti lisamiseks valige Quick Check tööriist, klõpsake pildi märkimiseks selle pisipilti ja seejärel lihtsalt sisestage oma klaviatuuril number vahemikus 1–5, et lisada pildile vastav arv tärne või linnukesi. Kui tärnireitingud lisati kaameras, näeb neid ka DPP-s, ent neid saab muuta. Linnukesed on nähtavad ainult DPP-s. Pilte saab neile antud reitingute alusel sorteerida, valida ja filtreerida. Kasuks tuleb see, kui olete oma parimatele fotodele reitingute andmisel järjepidev, sest nii on ka hiljem parimate fotode leidmine lihtne.

Canoni tasuta pilveteenus image.canon on ideaalne koht, kuhu salvestada oma fotod otse kaamerast, et need siis hiljem muudesse veebiteenustesse või oma seadmetesse üle kanda - uusimad, Wi-Fi võimekusega Canoni kaamerad suudavad pilte isegi automaatselt üles laadida.* Ühilduvatest kaameratest* image.canon teenusesse üles laetud RAW pildid saab automaatselt teie arvutisse DPP-ga töötlemiseks alla laadida.

The main screen of DPP, with previews of 15 nature images including star ratings and check marks.
Oma piltide organiseerimiseks, sorteerimiseks ja leidmiseks kasutage linnukesi, tärnireitinguid või neid mõlemaid koos.

Harjutamine teeb meistriks, nagu iga uue oskuse puhul. Eksperimenteerige siin artiklis nimetatud tööriistadega ja proovige ka äärmuslikke sätteid, et paremini aru saada, milleks iga tööriist võimeline on. Mida rohkem pilte töötlete, seda paremini saab teile selgeks, kuidas oma fotosid täiustada. Samuti võib fotode ebatäiuslikkustega tegelemine teile õpetada seda, kuidas saada paremaks fotograafiks.

esmaspäev, 27. mai 2024

HDR fotograafia

HDR (High Dynamic Range) tähistab laia dünaamilist ulatust ja fotograafias kirjeldab see foto kõige heledamate ja tumedamate elementide detailide jäädvustamise viisi. Põhiolemuselt tähendab see samast stseenist rohkem kui ühe pildi tegemist ja kombineerimist, et saada igaühest parimad elemendid.

Paljudes stseenides on dünaamiline ulatus liiga lai, et kaamera saaks kõik detailid ühe kaadriga salvestada. Näiteks jäädvustades päikselisel päeval maastikku, pildistades aknast eredat päevavalgust või jäädvustades varjus olevat ehitist ereda sinise taeva taustal.

A brighter version of the main windmill picture on the left, a darker version on the right.

Selles stseenis on ühes võttes kadunud pilve detailid, järgmises on tuuleveski vundament. Viimane HDR-pilt on tehtud kaamerasiseselt. Nüüd näete detaile nii pildi tumedatel kui ka heledatel aladel ning kaamera on tasakaalustanud säritamise, et luua pilt, mis on palju sarnasem inimsilmale nähtavaga.

Mitmetes kompaktkaamerates ja nutitelefonides on HDR-funktsioon sisse ehitatud. Tavaliselt ei saa tulemust palju mõjutada. Lihtsalt valige funktsioon ja pildistage. Tihti kuvatakse kaameras teadet, et kaamerat tuleb hoida stabiilsena, kuna see teeb erinevate säritustega piltide seeria ja kombineerib need lõpliku HDR-pildi loomiseks automaatselt.

HDR-funktsiooniga digipeegelkaamera võib pakkuda suuremat paindlikkust. Teil võib olla võimalik valida, kui palju pilte kaamera teeb ja kui suure vahega säritamised seadistatakse. See võimaldab teil saavutada just sellised tulemused nagu soovite.

Kasutage statiivi. Üks oluline asi, mida silmas pidada, on see, et kui kaamera säritab tumedaid alasid, siis säriaeg väheneb. Tegelikult aitab alati fikseeritud pildistamisasend, kuna kaamera jaoks on palju lihtsam säritamisi seadistada, kui need on kompositsioonilt väga sarnased.

Saate luua enda HDR-pildi. Selleks on teil vaja vaid pisut teadmisi säri juhtimise kohta.

1. Valige pildistamisrežiimiks ava prioriteediga režiim ning seadistage ISO ja ava väärtused.

2. Valige säri mõõtmisrežiimiks kas tavaline või hindav. Nende seadetega valib teie kaamera keskmise säri, arvestades kõiki stseeni toone.

3. Kasutage särikompensatsiooni ketast, et stseeni ala- ja ülesäritada. Nii palju oleneb stseeni heledusest ja tumedusest.

4. Alustage üheastmeliste variatsioonidega. Seega pildistage nii, et särikompensatsiooni ketas on asendis -1, seejärel keerake see asendisse -2 ja siis asendisse -3. Korrake toimingut, aga seekord ülesäritades: asendites +1, +2, ja +3. Te ei pruugi kõiki neid pilte lõplikus HDR-pildis kasutada, kuid on hea, kui need on teil igaks juhuks olemas.

5. Alternatiivselt võite kasutada automaatsäri rühmitamist (Autoexposure bracketing, AEB), mis laseb teil otsustada, kui palju ala- või ülesäritada soovite, ning seejärel teeb korraga fotode seeria.

"Alati on abiks fikseeritud pildistamisasend, kuna kaamera jaoks on palju lihtsam säritamisi seadistada, kui need on kompositsioonilt väga sarnased."

Kasutage oma arvutitarkvara, et pildid üheks pildiks kombineerida. Paljude Canoni kaameratega on kaasas tarkvara Digital Photo Professional (DPP), millel on spetsiaalne HDR-tööriist.

Püüdke luua pilt, mis on sarnane sellega, mida nägite – meie silmadel on palju laiem dünaamiline ulatus kui kaameratel, seega saab seda tehnikat kasutada, et taasluua stseen nii, nagu seda mäletate.

Otsige võimalusi selle tehnika kasutamiseks. HDRi kasutamise üle otsustamine nõuab sama suuri oskusi kui heade HDR-piltide loomine. Minge kindla peale välja ning katsetage maastike ja taevalaotusega, kuid pidage meeles, et HDR on kasulik tehnika ka detailide ja makrofotode jäädvustamisel, kus saate peened detailid nähtavale tuua ja teha väga põnevaid pilte.

Inside a windmill, looking up at the mechanisms.

Tihti saab paljude detailidega piltidest luua huvitavaid HDR-pilte. HDRi kasutamine sellel pildil pakub suuremat sügavust, kuna nüüd näete täpselt tuuleveski mehhanisme. Tulemus on palju sarnasem sellega, mida fotograaf oma silmaga nägi.

reede, 24. mai 2024

Nõuanded tegevusvõtete panoraamimise kohta

Näpunäited tegevusvõtete panoraamimise kohta

Mõnikord võib tegevusfotode subjekt paista tardununa ning puudu jääb dramaatilisusest ja kiirusest, mis pildi tegemise hetkel olemas olid. Üks lihtne tehnika põnevuse tagasi toomiseks on panoraamimine. Ja hea uudis on, et panoraamimine võib parandada mis tahes kaameraga tehtud pilte.

Vaadake, kuidas Adam Pretty jäädvustab tegevust suusanõlvadel:

Panoraamimisel kasutatakse aeglasemat säriaega ja kaamerat liigutatakse laiaulatuslikult sama kiiresti, kui liigub subjekt. Edukalt panoraamitud võte tagab, et subjekti kuvatakse teravalt ja tagataust jääb häguseks.

1. Seadistage oma kaamera režiimiketas säriaja prioriteedi režiimi (Tv). See laseb teil säriaega juhtida

2. Valige aeglane säriaeg – alustage väärtusega 1/60 s. Seejärel katsetage – proovige 1/30 s või väiksemat kiirust suurema hägu jaoks, 1/125 s väiksema hägu jaoks. See oleneb ka teie subjektist – ralliauto jaoks on tõenäoliselt vaja kiiremat säriaega kui jalgratta jaoks

3. Määrake pildistamisrežiimiks sarivõtterežiim. Lisaks heale võimalusele tabada oluline hetk minimeerite ka kaamera värisemist katikunupu vajutamisel.

4. Jälgige oma subjekti – aga ärge tehke seda siis, kui te reaalselt jäädvustate. Jälgige neid enne pildistamist, pildistamise ajal ja pärast seda sujuvate liigutustega

5. Hoidke ennast ja oma kaamerat võimalikult stabiilselt – minimeerides vertikaalsed ja kallutavad liigutused. See võib olla lihtsam, kui kasutate pildiotsijat (kui see teie kaameral on), mitte vedelkristallekraani

6. Mõelge kompositsiooni peale, ärge jätke subjekti täpselt kaadri keskele. Kui oma subjekti jälgite, hoidke seda pildistamise ajal oma pildiotsijas/ekraanil samas kohas

7. Tagataust peaks olema hägune, et selle eri osad ei omaks teie fotol liiga suurt tähtsust. Kuid üleüldised värvid moodustavad teie fotost olulise osa, kuna need raamivad teie subjekti

8. Aeglustage säriaega veelgi, kui jäädvustate öösel – seeläbi võib hägune valgus tagataustal teie piltidele dramaatilisust lisada. Vaadake, kuidas Adam Pretty kasutab aeglasemat säriaega, et lisada tagatausta hägu:

9. Panoraamimine vajab harjutamist, seega ärge muretsege, kui teie esimesed pildid ei ole väga head. Õppige, tehes palju pilte ja tehke kindlaks, miks mõned tulevad paremini välja kui teised. Näiteks kas asi on vales säriajas või on subjekt vertikaalselt hägustatud. Seejärel rakendage õpitut oma järgmiste fotode tegemisel

neljapäev, 23. mai 2024

Portreefotograafia 10 käsku

Fotoõpik

Portreefotograafia 10 käsku

1. Tunne oma objekti. -ka kõige väiksem fakt võib osutuda pildistades parimaks jääsulatajaks ja mõni valesti öeldud sõna võib panna modelli endasse tõmbuma nõnda, et sessioon on juba ette ebaõnnestunud. Kasuta võimalusi pildistatava kohta info hankimiseks - milline ta võiks välja näha, mis võiks olla tema stiil ja maitse. Nii saad edasi minna punktiga kaks.

\"\"

2. Valmistu... -kuna enamasti on pildistamiseks mingi vajadus (jätame kõrvale kaminasimsile tehtavad pere- ja lastepildid) siis oleks väga hea eelnevalt teada, mis on eesmärk kuhu püüelda. Näiteks ajalehed ei armasta mustvalgeid pilte, plakatile ei sobi väga detailsed pildid, kuna trükiresolutsioon läheb kaduma. Korporatiivkasutuseks ei taheta loomingulisi pilte vaid pigem pisut tagasihoidlikumaid ja konservatiivsemaid. Seega nüüd tee plaan, milline su pildi visuaalne keel välja hakkaks nägema. Mõtle taustale, valgusele, võttepaigale. Vajadusel-võimalusel külasta eelnevalt võttepaika.

3. Suhtlus I -räägi oma modellile, mis sul on mõttes, kuidas sa kujutad ette, et ta pildile jääks, las ta harjub selle mõttega, arutage seda teemat, sest iga koos veedetud ja vesteldud minut vabastab inimest pingest ja lähendab teid. Ära unusta, et enamus inimesi ei poseeri iga päev ja eelnev ootusärevus on nende jaoks kõige ebamugavam moment. Ära suru oma mõtet peale kui see tundub vastumeelne. Anna modellile teada, millega sa tegeled, kuna reeglina alguses tuleb valguse proove teha.

4. Valgus
 - fotograafia on valdkond, kus ei saa lahutada ära kunstilisi aspekte tehnilistest ja just sellel piiril paikneb valgus (valgustus). Objekti õigesti valgustamine on tehniline oskus, kuid ilma selle oskuseta ei ole võimalik kunstiliselt soovitud tulemusi saavutada. Pea meeles, et mitte kunagi ei ole olukorda, kus valgus lihtsal on. Valgusel on alati suund, värvus, teravus, iseloom ja neid pead sa pildistamisel alati arvestama. Valgustamise all pean silmas ka näiteks modelli õiget suunda või paigutamist kasvõi akna suhtes, mitte ainult kunstvalguse kaasamist.

5. Objektiiv ja võttenurk -objektiivi valikut tuleks käsitleda koos võttenurgaga, ehk kus paikned sina objekti suhtes ja kas tegu on lähivõttes portreega või hoopis täispikkuses pildiga. Objektiivi valikust sõltub ka see, mis on motiivis taustal näha ja milliseks kujuneb pildi perspektiiv. Võttenurk mõjutab väga oluliselt objekti proportsioone ja hoiakuid. Objektiivi valikust võib tuleneda omakorda ka ava- ehk teravussügavuse valik.

6. Suhtlus II 
- 10 sekundit vaikust pildistamise sessiooni ajal tundub modellile terve igavik. Seega ära lase vaikushetki liiga pikaks, modell ei tea, kas ta teeb kõike õigesti ja muutub ebakindlaks (siinkohal tuleb mainida, et kindlasti on erandiks professionaalsed modellid, kes ei vaja erilist juhendamist ja teevad alati oma “programmi”) Pildistamise ajal pead sa märkama absoluutselt kõike ja sealjuures veel ka suhtlema ja aitama modellil ennast hästi tunda.

7. Hoia juhtimine enda käes ja lase modellil puhata - ole 101% kontsentreeritud ja märka igat muutust oma modelli juures, jälgi kuidas ta hingab, kas ta on kuskilt krampis või ei julge liigutada. Hoia juhendamine ja otsustamine kindlalt enda käes, ära ole ebalev. Pildista väikeste sessioonidena ja anna modellile puhkushetki, kuna inimene ei suuda pikka aega olla kontsentreeritud. Mina isiklikult tunnen, et ka minu kontsentratsioon on piiratud ja suudan vaid väga piiratud pikkusega sessioone teha. Seetõttu võtan endale nende vahel minuti või paar mõtte- ja puhkepausi, enne kui järgmise ringiga alustan. Kui tunned, et pilt on valmis, anna sellest ka modellile teada ja täna teda, ära ole ka lõpuks ebalev.

8. Arvutis - vali hoolikalt ja kaalu kõiki variante - kui on vähegi võimalik, soovitan pildistamise ja piltide valimise vahele jätta vähemalt mõned päevad, see jätab mõtetele settimiseks aega ja saad piltide juurde tagasi pöörduda värske pilguga. Algsed ideed transformeeruvad tihti millekski uueks ja tihti juhtub, et mõni asi, mida proovisid ei sobinud lihtsalt modellile. Ole avatud ka teisi pilte valima, mis olid algsest ideest erinevad.

9. Mõtle, mida ja kuidas sa modellile ja avalikkusele näitad - hoia meeles kahte asja a) modellid on alati mõjutatavad ja suunatavad ka piltide valikul ja seda tasub ka praktiseerida, kuna b) kui modell on ise otsustaja, millist pilti ta kasutab, siis ta ei suuda ennast vaadates hoomata pildi tervikut, vaid suudab seal näha ainult oma nägu. Kui seal näos peaks olema mõni tema jaoks probleemne koht, siis ta vaatab ainult seda ja unustab kõik muu. Oluline fakt on ka see kui palju pilte sa inimesele valikuks annad ja kas valija on modell ise või kliendiks on kolmas pool. Samuti on väga oluline, kuidas sa oma pilte presenteerid, ära unusta et arvutid ja monitorid on erinevad ja tihti näivad pildid erinevates kohtades vägagi erinevad.

10. Ole valmis alati jooksvalt kõiki oma plaane muutma
 - see on kõige tähtsam punkt! Fotograaf on kameelion, kes on vastavalt olukorrale alati valmis muutuma ja olema fleksibiilne, vajadusel kõik oma plaanid unustama ja kiirelt pakkuma uusi lahendusi. Proovi hoida tasakaalu muutes ümbritesvat, muutudes ise ja jäädes selle kõige juures iseendaks!

kolmapäev, 22. mai 2024

Fotode kompositsiooni täiustamine

1. Enne päästikunupule vajutamist tehke väike paus

Inimesed tahavad jäädvustada oma puhkuse- või nädalalõpureisi ning näidata külastatud kohti parimal võimalikul viisil. Meie soovitus on, et teeksite enne päästikunupule vajutamist väikese pausi ja mõtleksite sellele, mis teie pildiotsijast või LCD-ekraanilt paistab.

Lühike mõttepaus ja kaadri hindamine aitab teil näha neid kohti pildil, mis tegelikult sinna jääma ei peaks. Tihtipeale piisab väikesest kaameraliigutusest või suumi muutmisest, et eemaldada kaadrist ebavajalikud objektid ja tagada mõjuvam tulemus.

2. Kasutage kompositsioonis aknaid

Järgmisel linnapuhkusel hoidke silmad lahti teie ümber olevate hoonete ja akende osas. Aknad on heaks abivahendiks huvitava kompositsiooni loomisel ja ainulaadse pildi jäädvustamisel. Väljakutse seisneb selles, et te peate leidma koha, kust aknast paistev peegeldus ja kompositsioonielemendid kõige paremini koos töötaksid.

3. Looge huvitavaid kihte

Kasutage stseeni kompositsiooni loomisel kolme olulist subjekti: üks esiplaanil, üks keskel ja üks tagaplaanil. Need kolm objekti aitavad luua pildi visuaalse loo.

Maastike ja linnaruumide pildistamisel proovige leida tugevaid jooni, mis juhivad vaataja pilgu esiplaanilt tagaplaanile. Selleks saab kasutada näiteks teeradasid, jõgesid, rongiteid või teemärgistusi. Joonte tabamiseks tuleb leida õige kaameranurk, mis võib tähendada nii kõrgema punkti valimist või maadligi ronimist.

A close-up of a butterfly on a yellow flower, with the background blurred.

4. Paigutage subjekte kaadris erinevatesse kohtadesse

Tavaliselt on kaameratel märgis või automaatteravustamise raam, mis aitab leida pildi keskpunkti, kuid subjektide keskele paigutamine on efektiivne vaid osade piltide puhul.

Näiteks sobib see hästi tumeroheliste lehtede vahel oleva erksavärvilise lille jäädvustamiseks. Foto keskne osa peab olema piisavalt mõjuv, et köita vaataja tähelepanu. Seega töötab portree puhul ka see, kui ainult nägu on valgustatud ja taust on jäetud tumedaks.

5. Tekitage pildile loomulik raam

Proovige luua oma pildile loomulik raam. Pildi jäädvustamisel mõelge sellele, kuidas pildi äärealad teie subjekti raamida saaksid. Ukse või akna kasutamine on alati heaks mõtteks, kuna tumedamad ääred aitavad suunata tähelepanu kaadris olevatele heledamatele elementidele. Näiteks võite linnavaate jäädvustamisel kasutada enda korteri või hotelli ukseava. Klaasipeegelduste vältimiseks on parem aken või uks lahti teha.

6. Proovige teistsugust vaatenurka

Üldjuhul tehakse pilte ikka inimese silmade kõrguselt. Kaamera üles- või allapoole liigutamisel saavutate aga palju loomingulisemaid vaatenurki.

Kui pilte teeb laps, on tulemused hoopis teistsugused. Nii hooned, puud, taimed kui ka täiskasvanud paistavad alt vaadates palju suuremad. Kui teie kaameral on muudetava nurgaga LCD-ekraan või kui te saate ühendada oma nutitelefoni Wi-Fi-ga, saate asetada kaamera ka põrandale.

Kõrghoonete puhul soovitame kasutada lainurkobjektiivi või standardset objektiivi ja pilgu taeva poole keerata. Kasutage ava prioriteediga režiimi (Av) ja valige avaks kas f/8 või f/11. Seejärel suunake kaamera taevasse ja tekitage hoonetest stseenile raam. Kuna sellistel piltidel on palju valgus- ja varjulaike, võib olla vajalik foto heleduse reguleerimine läbi säri kompenseerimise. Lisaks võib abiks olla ka HDR-funktsioon.

Sarnaselt töötab ka hoone katuselt või enda pea kohale asetatud kaameraga pildistamine.

7. Kolmandike reegel

Visuaalselt silmapaistvatel piltidel on tihtipeale selge kompositsioon, kus põhisubjekti ümber on jäetud piisavalt vaba ruumi. Enamike piltide puhul töötab see, kui asetate põhisubjekti pildi keskosast pisut eemale.

Selle tegemiseks kujutage ette, et teie pildiotsija või LCD-ekraan on jaotatud 3 × 3 ruudustikuks. Asetage oma subjekt kas vasak- või parempoolsesse kolmandikku. See aitab eristuda teistest keskele asetatud objektidega piltidest ning muudab tulemuse huvitavamaks ja ainulaadsemaks.

A coastal village in South Africa viewed from a high vantage point, with hills in the distance and the sea stretching to the horizon.

8. Rakendage ruudustiku eeliseid

Kui olete kolmandike reegli selgeks saanud, kasutage ruudustikku ka teiste kompositsioonielementide parendamiseks. Paljud EOS-kaamerad võimaldavad kas pildiotsijal või tagumisel LCD-ekraanil ruudujooni ka päriselt kuvada. Ruudustiku sisselülitamine aitab teil pildi kompositsioonile paremini keskenduda. Horisondi jäädvustamisel ajage see kohakuti kas alumise või ülemise ruudujoonega. See on hea vaheldus tavapärastele keskse horisondiga piltidele.

9. Kasutage ruudustikku videote jäädvustamiseks

Ruudustiku sisselülitamine tuleb abiks ka õues filmimisel, kui soovite kaadri joondust paika saada.

Väga raske on jälgida videoid, mille horisont on viltu. Tekib tunne, justkui kukuks pilt kohe ümber või vajuks külili. Kui soovite proovida huvitavamaid kompositsioone, võite liigutada kaamera järsema nurga alla. Sellist tahtlikku kallet nimetatakse tihtipeale ka Hollandi või Saksa nurgaks ja seda kasutatakse filmides pinge loomiseks – seega olge selle rakendamisel perevideote juures pigem tagasihoidlikud. Kui kallutasite ühe kaadri vasakule, proovige jäädvustada järgmine kaader parempoolse kaldega.

Seda võtet saab kasutada näiteks pinge edastamiseks või uue põneva linna jäädvustamiseks. Kuid ärge minge liiale – põhirõhk peaks jääma siiski tavapärasele videopildile.

10. Kasutage spiraale

Teine kompositsioonitehnika on kuldlõige (tuntud ka kui Fibonacci jada), mille puhul on tegemist looduses esineva reeglipärasusega. Selle tehnika järgimisel on võimalik luua tõeliselt mõjuvaid fotosid. Esimene inimene, kes seda umbes 1200. aastal märkas, oli Itaalia matemaatik Fibonacci, kes leidis, et looduslik arvude suhe mõjub inimsilmale väga meeldivalt. Kuigi seda saab lihtsustatult ka kolmandike reeglina käsitleda, on tegelik suhe siiski 1 : 0,618 : 1.

Idee seisneb selles, et kompositsiooni saab muuta mõjuvamaks, kui loome kaadrisse „joone“, mis juhib vaataja pilku mööda spiraali põhisubjektini. Teooriat saab rakendada nii maastike, portreede kui ka paljude muude piltide juures.

11. Kasutage kolmnurki

Paremate piltide saavutamiseks võib kompositsiooni lisada ka kolmnurki. Näiteks võite proovida jäädvustada kaugusesse kaduvaid tänavaid, jälgides, et neist tekiks kaadrisse kolmnurkne sektsioon.

Seda saab kasutada ka portreepildi tegemisel: paluge laua taga istuval subjektil oma käed asetada nii, et nendest tekiks kolmnurk (küünarnukid rohkem laiali ja lõug kätele toetatud). Selline kompositsioon on esteetiliselt meeldivam.

12. Parema efekti saavutamiseks kärpige pilte

Kui prindite oma pilte PIXMA printeriga, saate valida, kas soovite oma pilte Canoni My Image Garden tarkvara abil kärpida ja seeläbi nende kompositsiooni parendada. Võtke aega, et katsetada erinevate kärpimislahendusi. Maastikupiltide puhul kasutage panoraamkärpimist, et luua laiemat vaadet. Ka mitme pildi järjestikku printimine aitab panoraamefekti saavutada.