HDR (High Dynamic Range) tähistab laia dünaamilist ulatust ja fotograafias kirjeldab see foto kõige heledamate ja tumedamate elementide detailide jäädvustamise viisi. Põhiolemuselt tähendab see samast stseenist rohkem kui ühe pildi tegemist ja kombineerimist, et saada igaühest parimad elemendid.
Paljudes stseenides on dünaamiline ulatus liiga lai, et kaamera saaks kõik detailid ühe kaadriga salvestada. Näiteks jäädvustades päikselisel päeval maastikku, pildistades aknast eredat päevavalgust või jäädvustades varjus olevat ehitist ereda sinise taeva taustal.
Selles stseenis on ühes võttes kadunud pilve detailid, järgmises on tuuleveski vundament. Viimane HDR-pilt on tehtud kaamerasiseselt. Nüüd näete detaile nii pildi tumedatel kui ka heledatel aladel ning kaamera on tasakaalustanud säritamise, et luua pilt, mis on palju sarnasem inimsilmale nähtavaga.
Mitmetes kompaktkaamerates ja nutitelefonides on HDR-funktsioon sisse ehitatud. Tavaliselt ei saa tulemust palju mõjutada. Lihtsalt valige funktsioon ja pildistage. Tihti kuvatakse kaameras teadet, et kaamerat tuleb hoida stabiilsena, kuna see teeb erinevate säritustega piltide seeria ja kombineerib need lõpliku HDR-pildi loomiseks automaatselt.
HDR-funktsiooniga digipeegelkaamera võib pakkuda suuremat paindlikkust. Teil võib olla võimalik valida, kui palju pilte kaamera teeb ja kui suure vahega säritamised seadistatakse. See võimaldab teil saavutada just sellised tulemused nagu soovite.
Kasutage statiivi. Üks oluline asi, mida silmas pidada, on see, et kui kaamera säritab tumedaid alasid, siis säriaeg väheneb. Tegelikult aitab alati fikseeritud pildistamisasend, kuna kaamera jaoks on palju lihtsam säritamisi seadistada, kui need on kompositsioonilt väga sarnased.
Saate luua enda HDR-pildi. Selleks on teil vaja vaid pisut teadmisi säri juhtimise kohta.
1. Valige pildistamisrežiimiks ava prioriteediga režiim ning seadistage ISO ja ava väärtused.
2. Valige säri mõõtmisrežiimiks kas tavaline või hindav. Nende seadetega valib teie kaamera keskmise säri, arvestades kõiki stseeni toone.
3. Kasutage särikompensatsiooni ketast, et stseeni ala- ja ülesäritada. Nii palju oleneb stseeni heledusest ja tumedusest.
4. Alustage üheastmeliste variatsioonidega. Seega pildistage nii, et särikompensatsiooni ketas on asendis -1, seejärel keerake see asendisse -2 ja siis asendisse -3. Korrake toimingut, aga seekord ülesäritades: asendites +1, +2, ja +3. Te ei pruugi kõiki neid pilte lõplikus HDR-pildis kasutada, kuid on hea, kui need on teil igaks juhuks olemas.
5. Alternatiivselt võite kasutada automaatsäri rühmitamist (Autoexposure bracketing, AEB), mis laseb teil otsustada, kui palju ala- või ülesäritada soovite, ning seejärel teeb korraga fotode seeria.
"Alati on abiks fikseeritud pildistamisasend, kuna kaamera jaoks on palju lihtsam säritamisi seadistada, kui need on kompositsioonilt väga sarnased."
Kasutage oma arvutitarkvara, et pildid üheks pildiks kombineerida. Paljude Canoni kaameratega on kaasas tarkvara Digital Photo Professional (DPP), millel on spetsiaalne HDR-tööriist.
Püüdke luua pilt, mis on sarnane sellega, mida nägite – meie silmadel on palju laiem dünaamiline ulatus kui kaameratel, seega saab seda tehnikat kasutada, et taasluua stseen nii, nagu seda mäletate.
Otsige võimalusi selle tehnika kasutamiseks. HDRi kasutamise üle otsustamine nõuab sama suuri oskusi kui heade HDR-piltide loomine. Minge kindla peale välja ning katsetage maastike ja taevalaotusega, kuid pidage meeles, et HDR on kasulik tehnika ka detailide ja makrofotode jäädvustamisel, kus saate peened detailid nähtavale tuua ja teha väga põnevaid pilte.
Tihti saab paljude detailidega piltidest luua huvitavaid HDR-pilte. HDRi kasutamine sellel pildil pakub suuremat sügavust, kuna nüüd näete täpselt tuuleveski mehhanisme. Tulemus on palju sarnasem sellega, mida fotograaf oma silmaga nägi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar