Rakutsükkel Mõned rakud meie kehas ei ole jagunemisvõimelised nagu näiteks mõned närvirakud ja punased vererakud. Enamus rakkudest aga kasva...
Hilissuvi on suve osaastaaeg, mis on pärissuve osa ja algab pärast südasuve lõppu.
Südasuvi on suve keskele jääv osaaastaaeg, mida võib eristada klimaatiliste või fenoloogiliste tunnuste järgi.
Pärissuvi ehk lihtsalt suvi on vaheaastaaeg, mida võib eristada klimaatiliste või fenoloogiliste tunnuste järgi.
Suvi on kõige soojem aastaaeg, mis tuleb pärast kevadet ning enne sügist ning mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Suvele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid ja see, et sajab vihma.
Meteoroloogiline suvi on põhjapoolkeral juuni, juuli ja august; lõunapoolkeral on need detsember, jaanuar ja veebruar. Suve algus on vastavalt 1. juuni või 1. detsember.
Astronoomiline suvi algab suvisel pööripäeval põhjapoolkeral ja talvisel pööripäeval lõunapoolkeral ning kestab põhjapoolkeral sügisese pööripäevani ja lõunapoolkeral kevadise pööripäevani.
Klimaatiline suvi ehk pärissuvi algab Eestis keskmise päeva õhutemperatuuri üleminekul üle +13 °C. Eristatakse veel mõnd tinglikku osaaastaaega:
Fenoloogiline suvi algab õunapuude õitsemahakkamise, rukki loomise ja piiritaja saabumisega. Ka fenoloogilise suve puhul saab eristada eelsuve, pärissuve, südasuve ja hilissuve.
Eelsuvi on tinglik osaaastaaeg, mis ei ole ametlikult kasutuses, kuid mis on Eesti kliimas teatud tunnuste põhjal eristatav.
Vastavalt määramise liigile võib eristada järgmisi eelsuvesid:
Kevad on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Kevadele on iseloomulikud õhutemperatuuri kasv, maapinnal sulab lund ja veekogudel sulab jää.
Kevade algust arvestatakse kas maa liikumise järgi (astronoomiline), ilma soojenemise (klimaatiline) või muutuste järgi looduses (fenoloogiline). Kaks viimast on omavahel lähedalt seotud ja mõnikord raskesti eristatavad.[1] On ka olemas meteoroloogiline kevad, mis on kokkuleppeline ajavahemik kokkuvõtete tegemiseks. Klimaatiliselt eristatakse talve ja kevade vahel kaht üleminekuaastaaega, kevadtalve ja varakevadet.
Astronoomiline kevad algab kevadisel pööripäeval põhjapoolkeral ja sügisesel pööripäeval lõunapoolkeral. Kevade kui soojema aastaaja saabumist mõjutab see kaudselt päikese käigu järgi, mis ei pruugi tähendada klimaatilise või fenoloogilise kevade saabumist sel ajal, sest sooja saabumine sõltub väga palju ka õhumasside liikumisest.
Klimaatiline kevad algab vegetatsiooniperioodi algusega, kui ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb üle 5 °C, ja kestab kuni suve alguseni, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb üle 13 °C. Sellega käib koos kaks üleminekuaastaaega:
Fenoloogilist kevadet määratakse muutuste järgi taime- ja loomariigis, mis on lähedalt seotud klimaatilise kevade tunnustega (ilma soojenemise ja jahenemisega). On mõned märgilised sündmused, mis tähistavad kevade tulekut.
Fenoloogiline päriskevad algab vahtra õitsemahakkamisega. Sel ajal õitseb enamik taimeliike ja puid, saabuvad rändlinnud ja poegivad loomad. Esineb öökülmi. Lõpeb õunapuude õitsemise lõppemisega, rukkipea loomise ja piiritaja saabumisega.
Meteoroloogiline kevad on kokkuleppeline ajavahemik 1. märtsist 31. maini, mida kasutatakse teatud erialade raamatupidamises kokkuvõtete tegemiseks.
Varakevad on üks kahest üleminekuaastaajast talve ja kevade vahel, järgnedes kevadtalvele. Seda defineeritakse klimaatiliste ja fenoloogiliste nähtuste järgi.
Kevadtalv ehk eelkevad on üks kahest üleminekuaastaajast talve ja kevade vahel, mida defineeritakse temperatuuri ja loodusnähtuste muutumise järgi.
Meteoroloogilised ehk kalendaarsed/kalendrilised aastaajad on kokkuleppeline aastaaegade jaotus täiskuude kaupa, mida kasutatakse raamatupidamisvõttena aastaaegadest kokkuvõtete tegemiseks, näiteks keskmise temperatuuri arvutamiseks. Inglise keeles kasutatakse väljendit klimaatiliste aastaaegade kohta, mistõttu võidakse vahel tõlkeartiklites kasutada seda terminit valesti.
Põhjapoolkeral arvestatakse meteoroloogilisi aastaaegu järgmiselt:
Fenoloogilised aastaajad on aastaaegade jaotamise viis elus- ja eluta looduses esinevate sesoonsete muutuste ehk fenofaaside järgi. Fenofaaside alguskuupäevade järgi saab moodustada fenoloogilise kalendri, mis on lähedalt seotud ilmastiku muutustega, kuid siiski ei ole fenoloogilised aastaajad päris samad mis klimaatilised aastaajad. Inglise keeles nimetatakse neid ökoloogilisteks aastaaegadeks.
Kui seada kindlate fenofaaside kuupäevad kaardile, ilmnevad teatud seaduspärad looduse arengutes. Üldiselt liiguvad fenofaasid 3-6 päeva 100 km kohta, sõltudes muidugi ka keskmisest õhutemperatuurist. Faasid levivad lõunast põhja, kaldudes Läänemere temperatuuri või Pandivere kõrgustiku mõjul kirde või loode suunas. Kõrgustikel pidurdub fenoloogiline areng 1-3 päeva 100 meetri kohta, mida on eriti näha lume sulamise ajal. Fenoloogilise arengu kiiruse järgi eristub piirkonniti neli piirkonda: 1) Lõuna-Eesti, 2) Läänemere mõju all Lääne- ja Kesk-Eesti, 3) Lääne-Eesti saared, 4) Kirde-Eesti.
Lisaks piirkondlikele erinevustele uuritakse fenoloogiliste sündmuste muutust aastate lõikes. Nii on selgunud, et looduse kevadine ja suvine areng on viimase poolsajandi jooksul 2-5 päeva varasemaks nihkunud, kiirenedes eriti viimastel aastatel.
