Taiga ehk okasmetsavöönd

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Okasmetsavöönd

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Okasmetsavöönd

Okasmetsavöönd ehk taiga on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeral, Põhja-Ameerikas ja Euraasias parasvöötme põhjaosas. Okasmetsavöönd on kõige laiemalt levinud loodusvöönd, millega on kaetud suurem osa Kanadast ja Venemaast. Lõunapoolkeral on okasmetsi väga vähe.

 

  

 

Okasmetsad levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. Laialt on levinud okasmetsade teinegi nimetus taiga, mis on tulnud vene keelest, sest Siberis laiuvad suured okasmetsad. Kliima on seal juba mõnusam ja mahedam. Talved on sisemaal siiski veel kärekülmad, aga suved see-eest juba üpris palavad. Taigast põhjapoole jääb metsatundra ja tundra, lõunapoole segametsad ja sealt edasi laialehised metsad. Okasmetsad piirnevad põhjapool metsapiiriga, mis enam-vähem ühtib põhjapolaarjoonega. Sellest piirist kaugemal põhjas ei saa enam metsad kasvada, on vaid üksikud puudetukad paremate kasvutingimustega kohtades.

Iseloomustavaid suurusi:

v     kõige suurem loodusvöönd; v     enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; v     6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 oC; v     suved on soojad vihmased ja niisked; v     taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras. KASMETS e. TAIGA Okasmetsad on levinud ainult põhja-poolkeral (lõuna-poolkeral väga vähe), Lõuna-Ameerikas ja Euraasias. Okasmets e. taiga on kõige laiemini levinud loodusvöönd. Enamus Kanadat ja Venemaad on kaetud taigaga. Ka Eestis on okasmets väga levinud. Peamiselt on taigat parasvöötme põhjaosas. Okasmetsa kliima on tundra omast mahedam, kuid lehtmetsast karmim. Taigavööndi keskmine temperatuur on +10° kuni +20° (juuli), talvel aga -10° kuni -30° (veebruar). Suur temperatuuri kõikumine mõjutab pinnamoodi (kivimite murenemine). Aastane sademete hulk on suhteliselt suur, 400 kuni 1000 mm. Sademete rohkuse tõttu on nendel aladel välja kujunenud tihe vetevõrk. Suur sademete hulk põhjustab muldade leetumise – toitained uhutakse sügavamale, see seletab ka põõsarinde praktilist puudumist. Taiga tähtsaimad puuliigid on kuusk, mänd, nulg, lehis, tsuuga ebatsuuga ja seedermänd. Kõrvuti okaspuudega kasvab ka kohati lehtpuid: kask ja haab. Eesti okasmetsades on valdavad kuusk ja mänd. Mänd on ka Eesti levinuim puu. Põõsa- ja rohttaimerinne on vaene. Rohkem on levinud mitmesugused samblad ja samblikud. Okaspuud taluvad hästi karmi kliimat. Kuigi lehis on okaspuu, ei ole ta igihaljas. Talvel langetab ta okkad. Vastavalt parasvöötmele on okasmetsavööndis neli aastaaega (talv, kevad, suvi ja sügis). Aastaaegade pikkused on erinevatel laiustel erinevad. Eristatakse kahte okasmetsa liiki – hele- ja tumetaiga. Tumetaiga on levinud mandrite äärealadel, sealseks valdavaks puuliigiks on kuusk, mis armastab rohkem niiskust võrreldes männiga. Vähem niiskust armastav mänd kasvab mandrite siseosas ja moodustab heletaiga. Heletaiga nimetus tuleb sellest, et mänd on läbipaistvam ja heledam kui kuusk, tumetaiga nimetus tuleb ka valdavast puuliigist (kuusk on tihedam ja tumedam). Euroopa okasmetsas kasvavad kuusk ja mänd, Põhja-Ameerikas tsuuga, ebatsuuga ja nulg ning Siberis lehis ja seedermänd. Loomastik on suhteliselt liigirikas. Taigas elutsevad hunt, karu, jänes, rebane, ilves, põder, nugis ja orav (põhja pool leidub ka kaljukass ahmi). Lindudest on: tihased, vindid, laanepüü ja käbilind. Jõgedeäärne elustik on kohati väga erinev tavalisest okasmetsast. Seal on ondatraid, kopraid ja saarmaid. Põhja-Ameerikas elab ka suuri karusid –– grislisid. Okasmetsad on üldiselt hõredalt asustatud. Karmi kliima tõttu on taigas vähe inimesi. Inimeste peamised tegevusalad taigas on jahindus, kalandus ja puidutööstus. Kohati, kus leidub maavarasid on taimestik hävinud.  Loodusvööndite levik http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/index.htm    Geograafiline asend Suurima levikuga loodusvöönd http://en.wikipedia.ee  /     Reljeef • Enamasti tasased alad • Palju soid • Suuremad pinnavormid:Euroopa lauskmaaLääne - Siberi lauskmaaKesk - Siberi kiltmaaKaljumäestikSkandinaavia mäestikUural http://www.ec-pergaud-montesson.ac-versailles.fr/foretaiga10cm2b.htm    Kliima • Talvel sajab vähe, suvel rohkem • Igikelts ehk kirsmaa • Mandriline kliima, suur õhutemperatuuri amplituud • Sademeid esineb 400  – 1000 mm/a.   Palju suuri jõgesid ja järvi Veestik Suuremad jõed: • Jenissei • Leena • Ob • St. Lawrence • Nelson   Taimestik • Enamasti kasvavad okaspuud • Tume taiga  – kuusk, nulg • Hele taiga  – mänd, lehis http://www.ec-pergaud-montesson.ac-versailles.fr/foretaiga10cm2b.htm    Loomastik • Liigirikas loomastik • Palju karusloomi http://liftingshadows.files.wordpress.com/2007/04/urs.jpg http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/VULVUL2.htm    Inimtegevus Inimeste põhitegevuseks on: • metsa- ja puidutööstus • küttimine • kalapüük • maavarade kaevandamineInimesi elab okasmetsades vähe. Asulad on tavaliseltkoondunud jõgede äärde või rannikule.   Probleemid • HappevihmadHappevihmade suhtes on eriti tundlikud okaspuud,sest nemad ei langeta igal aastal okkaid ja mürgisedained saavad koguneda okastesse. http://en.wikipedia.ee/

Metsatundra

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Metsatundravöönd

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Moodustab riba laiusega 30 kuni 30 km kogu Põhja-Ameerika üle ja Koola poolsaarest Indigirka jõgikonnani ning kohati ka ida pool.Metsatundravöönd on ülemineku loodusvöönd, mis paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas tundra- ja okasmetsavöötme vahel.

Metsatundravöötmele on iseloomulik metsatundra bioom.

Metsatundra

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Metsatundra
Metsatundra Norilski piirkonnas
Pindala	umbes 3% maapinnast
Ökoloogiline seisund	~ 55 % kõnnumaa < 25 % enamasti looduslähedane > 20 % inimtekkeline
Maakasutus	paikne karjakasvatus, metsandus
Bioloogiline mitmekesisus	madal (1300−1700 liiki ha kohta)
Biomass	madal (70–90 t / ha kuivainet)
Loodus- ja maastikukaitsealad (ainult IUCN, RP, UNM ja PP)	Andreafsky (CAN) 5261 km² Sand Lakes (CAN) 8310 km² Vindelfjällen (SWE) 5600 km² Momskiy (RUS) 21 756 km² Kronotski (RUS) 11 421 km²
Metsatundra: kliimadiagrammid
Päikesekiirgus	< 800–1100 kWh/m²/a (tsooni peale)[1]
Temperatuur	Külmem kuu: −10 kuni alla −30 °C Aastane keskmine: −10 kuni 5 °C Soojem kuu: üle 0 kuni üle 15°C
Aastane sademete hulk	200−800 mm (6−8 kuud lund)
Vegetatsiooniperiood	90−150 päeva

Geobotaanika seisukohast on metsatundra looduslik taimestik, mis tekib peamiselt tundra kliimast lumemetsade kliimasse üleminekul.Metsatundra on termin, mis pärineb geograafiast ja tähistab üldiselt teatud tüüpi maastikku globaalses mastaabis.

Ökoloogilisest vaatepunktist on metsatundra üks suurimaid võimalikke ökosüsteeme, mis koos teistega moodustab biosfääri.

Metsatundra on üleminekuala (ökotoon) suletud boreaalsest okasmetsast (taiga) puudeta tundrale. Metsatundra lõunaosas on ülekaalus metsad, kus ilmnevad lagedad künkad ja nõlvad, eriti kõrgemates kohtades. Põhja poole liikudes suureneb avatud alade osakaal ning sellepärast metsade pindala ja tihedus väheneb. Metsa põhjaosas kasvavad puud hõredamini, kas üksi või väikestes gruppides. Selle riba suur ulatus, muutuv topograafia, kliima, pinna ja hüdroloogilised tingimused põhjustavad taimestikus erinevusi. Riba pikkus on varieeruv ja ulatub 20-200 km.

Geograafiline ulatus

Metsatundra asukoht

██ Metsatundra, kus domineerivad okaspuud

██ Metsatundra, kus domineerivad lehtpuud

Metsatundra ulatub põhjapoolkera polaarpiirkonnast kuni põhjas puudeta tundra ja lõunas asuva tiheda taiga metsani. Kihi piir on väga hägune ja varieeruv. Euraasia lääneosas toimub metsatundra moodustumine Põhja-Soomes ja jätkub idas Aasia otsteni. Põhja-Ameerika mandril esineb metsatundra Alaska ja Kanada põhjaosas.^[2]

Lõunapoolkeral, kuna boreaalseid okaspuumetsi ei moodustu, ei saa eristata metsatundrat, sest subantarktilise tundra ja selle kontaktvööndis esinevate lehtmetsade vahel on üleminekutsoonis sarnasusi.

Geograafilised ja klimaatilised tingimused

Euroopa ja Põhja-Ameerika metsatundrat mõjutab tugevam merekliima (kõrgem õhuniiskus), mis õigustab suurt hulka lehtpuuliike. Mida kaugemale Aasia idaosast, seda enam mõjutab metsatundra piirkonda mandrikliima (madalam õhuniiskus, suurem erinevus suve ja talve keskmiste temperatuuride vahel) ning puude hulgas domineerivad kuusk ja lehis. Juulis registreeritakse õhutemperatuuri tõus metsatundras +14°C-ni. Talvel kõiguvad metsatundras näitajad vahemikus -10 kuni -38°С. Metsatundras püsib temperatuur üle 0°C 5-6 kuud aastas. Igikelts esineb terves piirkonnas. Lisaks leidub seal gleihorisonti ja turbamuldi.

Metsatundra loomastik ja taimestik

Metsatundra sood on rikka turbaga, täis ravimtaimi ning loomaliikide koosseis on üsna mitmekesine. Paljud pesitsuslinnud ja jahiloomad moodustavad rikkaliku jahimaa. Faunat esindavad: pruunkaru, ahm, nirk, põhjapõdrad, polaarrebased, raba- ja polaarpüüd, lumekakud ja erinevad veerändlinnud. Jääkarude ja veelindude arv muutub väiksemaks. Loomamaailma tavaliste esindajate hulgas esineb kärp, valgejänes, rebane, lemming, jääkaru, saarmas, lõunapoolsetes piirkondades esineb ka orav. Siin jääb talvituma kakskümmend linnuliiki.

Metsatundra vähekallutatud tasandikku iseloomustab tundra ja metsa taimestik: ilmudes üksikute kõverate ja kännupuudena, lõuna pool sulandub see kogukondadeks.

Metsatundra mitmetasandiline taimestik ühendab puid ja põõsaid. Põhja-Ameerika idaosas kasvavad vaevakased ja polaarpaju peale ka must ja kanada kuusk, aga lääneosas palsaminulg; Koola poolsaarel arukask; ida pool Uurali mäestikuni kuusk; Lääne-Siberis kuusk ja siberi lehis; Putorana platoost ida pool dauuria lehis ja betula exilis; Leena jõest Cajanderi lehis, betula exilis ja põõsaslepp ning Kolõma jõest ida pool kasvab nendega koos kääbus-seedermänd.

Põlisrahvas

Põlisrahvad elavad endiselt looduse läheduses, peaaegu inimtühjas metsatundras, mille elu on alati kujundanud nende riigi eripära ja mis sõltuvad endiselt oma esivanemate kodumaa suurest puutumatusest ökoloogilistest tingimustest. See ei tohiks aga varjata tõsiasja, et seal elavate inimeste algupärane looduslähedane eluviis on aja jooksul muutunud. Traditsioonide säilitamiseks või taaselustamiseks on palju lootusrikkaid lähenemisviise. Enamasti viitab see keelele, materiaalsele kultuurile, kommetele või religioonile. Ainult üksikjuhtudel on neil jõupingutustel kultuurilis-ökoloogiline taust, et edendada metsatundras traditsiooniliste majanduslike meetodite säilimist.

Euraasia metsatundra (läänest itta) olulisemad etnilised rühmad on Fennoskandia langenud aladele saamid, neenetsid, dolgaanid, evengid, eveenid, korjakid ja itelmeenid. Etnilistest gruppidest mainitud on dolgaanid ainsad, kes enamasti metsatundras elavad. Kõik grupid olid enamasti põhjapõdra-nomaadid. Isegi tänapäeval mängib enamikus nimetatud gruppides põhjapõdrakasvatus enam-vähem olulist rolli.

Tundra

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Tundravöönd

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Arktiline tundra

Tundravöönd on loodusvöönd, mis paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning Gröönimaa lõunarannikul.

Kliima

Tundravöö suurim osa paikneb lähisarktilises kliimavöötmes, ülejäänud osa paikneb arktilises kliimavöötmes. Aladel polaarjoonest põhja pool esineb polaaröö ja -päev. Talv on tundravöötmes pikk, külm ja vähe sademeid. Lumikate on õhuke ja sellepärast külmub maapind sügavalt (esineb igikelts). Suvi on lühike, jahe ja niiske. Kuigi sademete hulk on väike, aurumine on veel väiksem ja selletõttu on tundrad liigniisked ja seal on palju soid.

Mullastik

Vööndile on omased teiste seas soostunud ja keltsmullad.

Taimestik

Taimestik ei ole väga liigirikas, taimed õitsevad kiiresti ning enamik taimi paljuneb vegetatiivselt. Kasvavad paljud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.

Loomastik

Paljudel loomadel on tihe karvkate või sulestik ning paks nahaalune rasvkude. Suvel pesitsevad tundras paljud linnud (haned, pardid, luiged jt). Loomadest elavad näiteks põhjapõder, muskusveis, lumekakk, lemming.

Inimtegevus

Inimesed tegelevad põhiliselt põhjapõdra kasvatamisega, kalandusega ja jahindusega. Karmide kliimatingimuste tõttu on asustustihedus hõre. Tundras on palju kaevandusi. Põlisrahvad: saamid e laplased, neenetsid, tšuktšid, islandlased.

tundra

tundra, polaaralade, eriti lähisarktikavöötme maastikutüüp. Madal õhutemperatuur, suur õhuniiskus, lühike jahe suvi, pikk karm talv; igikelts. Mosaiikne puudeta taimkate; taimestiku alusel eristatakse peamiselt sambla-sambliku-, rohu-, puhma- ja põõsatundrat. Mäestikes mägitundra (fjeld, tundur).

Tundra nimetus tuleb soomekeelsest sõnast tunturi, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb kõikjal Põhja-Jäämere rannikul.  Tundrat võib jagada kaheks: 1.       arktiline – põhjapooluse lähedal 2.       mägitundra e. alpiinne – kõrgel mägedes (sõltub laiuskraadist, vt. täpsemalt kõrgusvööndilisuse alt) Aasia ja Põhja-Ameerika tundrad on väga sarnased. Neist erineb Euroopa tundra, mis jääb Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse  mõjupiirkonda. Kliima on seal merelisem, talv märksa pehmem ja lumerohkem. Sellepärast esineb Euroopa tundras igikeltsa vaid laiguti ning taimestik on rikkalikum. Lõunas läheb tundra pikkamisi üle metsatundraks. See on kitsas üleminekuala tundra ja okasmetsa vööndi vahel, mida iseloomustavad siin-seal tukkadena kasvavad kuuse-, kase- või lehisehõrendikud. Metsatukkade vahel levib ikka seesama tundra, kuigi taimestik on siin veidi lopsakam. Metsatundra põhjapiiril on puud madalad, sageli poolkuivanud ja kõverad ning kasvavad üksikult. Mida lõuna poole, seda tihedamaks muutuvad metsatukad kuni lähevad sujuvalt üle metsavööndiks.

Iseloomustavaid suurusi:

v     äärmiselt külm kliima; v     sademeid vähe: tavaliselt alla 250 mm/a; v     lühike taimekasvuperiood; v     vähe erinevaid taime- ja loomaliike; v     suur loomade ja lindude arvu kõikumine suurte rännete tõttu.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Jäävöönd

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Jäävööde on värvitud helesinise ja valge värvusega

Jäävöönd ehk jää- ja külmakõrbed on loodusvöönd, arktilise ja antarktilise geograafilise vöötme osa.

See on Maa poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga.

Jäävöötme koosseisu kuuluvad arktiline kõrb ja antarktiline kõrb.

Jäävöönd

Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Lühikesel suvel levivad lumest vabanenud aladel külmakõrbed. Harilikult tuletab sõna "kõrb" meelde suurt, kuuma, liivaluidetega kaetud maaala. Kuumas kliimas on tõesti kuumakõrbed, kuid nendeni jõuame hiljem. Mis neil siis ühist on? Mõlemas langeb sademeid väga vähe ning taimkate on hõre või puudub hoopis. Kus aga taimi vähe, seal on ka loomariik vaene. Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus - polaaröö. Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad omapärased valgusnähtused - virmalised. Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond. Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. Sademeid on vähe ja need langevad alati lumena. Et sula esineb harva, siis lumekiht üha pakseneb. Suure surve all tihenevad alumised lumekihid järjest kõvemaks, muutudes lõpuks paksuks väheliikuvaks jääkatteks - mandrijääks. Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib see kallakut mööda libisema hakata, moodustades mandriliustiku. Mere rannikul murdub see pankadena vette. Nii tekivad jäämäed, mis triivivad hoovustega soojematele aladele ning on suureks ohuks laevaliiklusele. Kuigi jäämägi võib juba kaugelt näha olla, on raske tema suurust määrata, sest vaid umbes kümnendik sellest on vee peal. Vee all võib jäämägi ulatuda veepealsest osast sadu meetreid kaugemale. Sellega kokku põrgates võib laev puruneda. Pealegi valitsevad jäämägede esinemisaladel tihti udud, mida põhjustab külma jää ja soojema vee kokkupuutumine, ning ohtu ei pruugi lähedaltki märgata. Õnneks on moodsatel laevadel seadmed - radarid, mis ka udus jäämägede eest hoiatavad. Lisaks mandrijääle purustab kivimeid murenemine. Temperatuuri muutudes tekivad kivimitesse paisumise ja kokku tõmbumise tõttu praod. Viimaseid omakorda laiendab pragudesse tunginud ja seal jääks külmunud vesi, sest jää ruumala on vee omast suurem. Kuigi kivimid murenevad polaaraladel kiiresti, on mulla teke väga aeglane. Huumus tekib ju taimejäänustest. Mulda esineb laiguti ja väga õhukese kihina ning taimede kasvutingimused on seal rasked. Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik). Rannikul leidub samblikke. Polaarpiirkondades esineb elu peamiselt vees. Kuigi meri on käetud paksu jääkihiga, on jää all veetemperatuur siiski üle nulli. Kõiki polaaralade karmi kliimaga kohastunud mereloomi kaitseb külma vastu paks rasvakiht, mis takistab kehasoojuse kadu. Energiat, mis aitab külmale vastu seista, tuleb aga koguda toiduga.

Mereloomade toitumise aluseks on plankton - vees hõljuvad pisikesed elusorganismid: bakterid, vetikad ja mitmesugused selgrootud. Planktonist saavad söönuks nii kalad kui ka Maa suurimad imetajad - vaalad. Kaladest toituvad omakorda veelinnud, hülged ja morsad. Suvel koguneb polaaralade rannikukaljudele pesitsema tohutul hulgal linde, kes end seal väga kärarikkalt üleval peavad. Seetõttu kutsutakse selliseid pesitsuskolooniaid linnulaatadeks. Lühikese suve jooksul jõuavad linnud oma pojad üles kasvatada ning talveks lennatakse ära soojematele aladele - lõunasse (lõunapolaarpiirkonnast muidugi vastupidi - põhja).

Maismaaloomadest on kõige karmima kliimaga kohastunud jääkaru, kelle keha katab tihe valge karvkate. See aitab kehasoojust hoida ja saakloomadele lume taustal märkamatuks jääda. Väiksemaist kiskjaist esineb veidi soojemates piirkondades polaarrebane, kes toitub väikestest närilistest, peamiselt lemmingutest. Viimased vajavad omakorda toiduks taimi, mida kasvab vaid jäävööndi äärealadel külmakõrbetes.

 

Kokkuvõte

 Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest suvel langevad päikesekiired väga väikese nurga all, talvel valitseb ligi pool aastat polaaröö. Külmakõrbes valitseb kõrgrõhkkond, tuuled puhuvad pooluste suunast, sademeid on vähe. Maismaa-aladele koguneb paks mandrijää kiht, mis rannikult merre libisedes murdub jäämägedeks. Polaaraladel kulutab kivimeid tugev murenemine ja mandrijää liikumine. Elu esineb peamiselt meredes, loomade toitumise aluseks on seal plankton. Suvel pesitseb rannakaljudel palju veelinde, kujunevad linnulaadad.