Otsing sellest blogist

UUS!!!

Raku jagunemine: Mitoos

Rakutsükkel Mõned rakud meie kehas ei ole jagunemisvõimelised nagu näiteks mõned närvirakud ja punased vererakud. Enamus rakkudest aga kasva...

kolmapäev, 10. jaanuar 2024

Taiga ehk okasmetsavöönd

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Okasmetsavöönd

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Okasmetsavöönd

Okasmetsavöönd ehk taiga on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeralPõhja-Ameerikas ja Euraasias parasvöötme põhjaosas. Okasmetsavöönd on kõige laiemalt levinud loodusvöönd, millega on kaetud suurem osa Kanadast ja Venemaast. Lõunapoolkeral on okasmetsi väga vähe.

Taiga

 

Taigavööndi asendiskeem  

 

Okasmetsad levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia jaOkasmetsad sügisel Põhja-Ameerika. Laialt on levinud okasmetsade teinegi nimetus taiga, mis on tulnud vene keelest, sest Siberis laiuvad suured okasmetsad. Kliima on seal juba mõnusam ja mahedam. Talved on sisemaal siiski veel kärekülmad, aga suved see-eest juba üpris palavad. Taigast põhjapoole jääb metsatundra ja tundra, lõunapoole segametsad ja sealt edasi laialehised metsad.

Okasmetsad piirnevad põhjapool metsapiiriga, mis enam-vähem ühtib põhjapolaarjoonega. Sellest piirist kaugemal põhjas ei saa enam metsad kasvada, on vaid üksikud puudetukad paremate kasvutingimustega kohtades.

Iseloomustavaid suurusi:

v     kõige suurem loodusvöönd;

v     enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal;

v     6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 oC;

v     suved on soojad vihmased ja niisked;

v     taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras.

KASMETS e. TAIGA

Okasmetsad on levinud ainult põhja-poolkeral (lõuna-poolkeral väga vähe), Lõuna-Ameerikas ja Euraasias. Okasmets e. taiga on kõige laiemini levinud loodusvöönd. Enamus Kanadat ja Venemaad on kaetud taigaga. Ka Eestis on okasmets väga levinud. Peamiselt on taigat parasvöötme põhjaosas.

Okasmetsa kliima on tundra omast mahedam, kuid lehtmetsast karmim. Taigavööndi keskmine temperatuur on +10° kuni +20° (juuli), talvel aga -10° kuni -30° (veebruar). Suur temperatuuri kõikumine mõjutab pinnamoodi (kivimite murenemine). Aastane sademete hulk on suhteliselt suur, 400 kuni 1000 mm. Sademete rohkuse tõttu on nendel aladel välja kujunenud tihe vetevõrk. Suur sademete hulk põhjustab muldade leetumise – toitained uhutakse sügavamale, see seletab ka põõsarinde praktilist puudumist.

Taiga tähtsaimad puuliigid on kuusk, mänd, nulg, lehis, tsuuga ebatsuuga ja seedermänd. Kõrvuti okaspuudega kasvab ka kohati lehtpuid: kask ja haab. Eesti okasmetsades on valdavad kuusk ja mänd. Mänd on ka Eesti levinuim puu. Põõsa- ja rohttaimerinne on vaene. Rohkem on levinud mitmesugused samblad ja samblikud. Okaspuud taluvad hästi karmi kliimat. Kuigi lehis on okaspuu, ei ole ta igihaljas. Talvel langetab ta okkad.

Vastavalt parasvöötmele on okasmetsavööndis neli aastaaega (talv, kevad, suvi ja sügis). Aastaaegade pikkused on erinevatel laiustel erinevad.

Eristatakse kahte okasmetsa liiki – hele- ja tumetaiga. Tumetaiga on levinud mandrite äärealadel, sealseks valdavaks puuliigiks on kuusk, mis armastab rohkem niiskust võrreldes männiga. Vähem niiskust armastav mänd kasvab mandrite siseosas ja moodustab heletaiga. Heletaiga nimetus tuleb sellest, et mänd on läbipaistvam ja heledam kui kuusk, tumetaiga nimetus tuleb ka valdavast puuliigist (kuusk on tihedam ja tumedam). Euroopa okasmetsas kasvavad kuusk ja mänd, Põhja-Ameerikas tsuuga, ebatsuuga ja nulg ning Siberis lehis ja seedermänd. Loomastik on suhteliselt liigirikas. Taigas elutsevad hunt, karu, jänes, rebane, ilves, põder, nugis ja orav (põhja pool leidub ka kaljukass ahmi). Lindudest on: tihased, vindid, laanepüü ja käbilind. Jõgedeäärne elustik on kohati väga erinev tavalisest okasmetsast. Seal on ondatraid, kopraid ja saarmaid. Põhja-Ameerikas elab ka suuri karusid –– grislisid.

Okasmetsad on üldiselt hõredalt asustatud. Karmi kliima tõttu on taigas vähe inimesi. Inimeste peamised tegevusalad taigas on jahindus, kalandus ja puidutööstus. Kohati, kus leidub maavarasid on taimestik hävinud. 

 
Geograafiline asend
Suurima levikuga loodusvöönd
 
Reljeef
Enamasti tasased alad
Palju soid
Suuremad pinnavormid:Euroopa lauskmaaLääne - Siberi lauskmaaKesk Siberi kiltmaaKaljumäestikSkandinaavia mäestikUural
 
Kliima
Talvel sajab vähe, suvel rohkem
Igikelts ehk kirsmaa
Mandriline kliima, suur õhutemperatuuri amplituud
Sademeid esineb 400
 –
1000 mm/a.
 
Palju suuri jõgesid ja järvi
Veestik
Suuremad jõed:
Jenissei
Leena
Ob
St. Lawrence
Nelson
 
Taimestik
Enamasti kasvavad okaspuud
Tume taiga
 –
kuusk, nulg
Hele taiga
 –
mänd, lehis
 
Inimtegevus
Inimeste põhitegevuseks on:
metsa- ja puidutööstus
küttimine
kalapüük
maavarade kaevandamineInimesi elab okasmetsades vähe. Asulad on tavaliseltkoondunud jõgede äärde või rannikule.

 
Probleemid
HappevihmadHappevihmade suhtes on eriti tundlikud okaspuud,sest nemad ei langeta igal aastal okkaid ja mürgisedained saavad koguneda okastesse.

Kommentaare ei ole: