Kliimasoojenemine

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Sissejuhatus

Maa kliima soojeneb. Kuigi maa ajaloos on olnud veel soojemaid perioode kui praegu, siis praegune kliimasoojenemine on otseselt seotud sellega, et inimesed põletab taastumatuid loodusvarasid. 

Paar kraadi soojem ilm ja mõni päev rohkem vihma ei pruugi esmapilgult kuigi suure kahjuna näida, kuid tegelikult põhjustavad need üsna ulatuslikke probleeme. Õhutemperatuuri tõusu tõttu väheneb lumikate ning merejää paksus ja kestvus. Kui meri ei ole külmunud, lõhuvad talvised tormid randu ja ohustavad sealseid ökosüsteeme. Seevastu soojad suved panevad vohama mürgised vetikad. Kliimamuutuste tõttu on lõunapoolsematelt aladelt Eestisse levinud mitmeid uusi liike, peamiselt küll taimede ja kõigusoojaste hulgast, sest imetajate seas toimuvad need muutused reeglina aeglasemalt. 

Pilt1 (globaalne temperatuuri tõus maailmas)

Kliimasoojenemine

Kliimasoojenemist arvestatakse alates tööstusrevolutsioonist (18. sajandi lõpukümnendid).  Kliimasoojenemisel võib olla erinevaid põhjuseid. Kliimat soojendavad kasvuhoonegaasid (põhiliselt süsihappegaas, aga ka vingugaas, metaan, jne...), mis väikesel määral on kasulikud. Kasvuhoonegaasid ja süsinikuringe hoiavad maa kliima ühtlasena. Kuid inimesed on hakanud kaevandama ja põletama taastumatuid loodusvarasid. See on suurendanud kasvuhoonegaaside hulka atmosfääris, mis omakorda soojendab kliimat. Üle 100 aasta teatakse kasvuhoonegaaside soojendavast mõjust. 1950. aastate keskel suudeti tõestada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni suurenemine atmosfääris. 1970. aastatel võeti kasutusele satelliidid, millega sai piisavalt täpselt mõõta muudatusi/kõikumisi päikese aktiivsuses, seega polnud kuni 1980. aastateni võimalik ilma kahtlusteta väita, et globaalse temperatuuri tõusu põhjuseks on kasvuhoonegaaside suurenenud kontsentratsioon. Kuni 1980. aastateni kirjeldati klimatoloogiaõpikutes seega inimesest tingitud globaalset soojenemist kui hüpoteesi. 

Alates 1970. aastatest on kindlaks tehtud süvenev ja katkematu kliima soojenemine. Sellest ajast saati on mõõteinstrumendid järjest täpsemaks muutunud ning ollakse kindlad, et peamiseks soojenemise põhjuseks ei saa olla päike või muud looduslikud põhjused, kuna nendega toimunud muutused on minimaalsed. Kui kolmandas IPCC aruandes peeti "tõenäoliseks", et täheldatud soojenemine on inimeste põhjustatud, siis neljandas aruandes aastast 2007 on sõna "tõenäoline" parandatud "väga tõenäoliseks". IPCC hindab teaduslikku arusaama astet kasvuhoonegaaside mõjust "kõrgeks"

Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise.

Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on +15°C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid -18°C.

Lühiajaline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb.

Kliima soojenemise toimemehhanismid

Kliima soojenemine toimib nii: 

Fossiilkütuste põletamine on kõige suurem CO2 heite tekitaja ning seega olulisim kliimamuutuse põhjustaja. Fossiilkütused on taastumatud maavarad, nagu näiteks nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas.  Energia saamiseks fossiilkütuseid põletatakse, mistõttu eraldub atmosfääri miljoneid aastaid ringlusest väljas olnud süsinikku. Süsinik seob ennast hapnikuga ning saadav ühend (CO või CO2) ei lase soojusel nii kiiresti atmosfäärist lahkuda. Kliimat soojendab ka kasvuhooneefekt, mida inimesed on suurendanud.

Kasvuhooneefekt

Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks –18 kraadi Celsiuse järgi praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu.

Suurem osa lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, osa sellest neeldub, ülejäänu peegeldub tagasi. Neeldumise tagajärjel maapind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba pikalainelise soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid suur osa maapinnalt kiirguvast pikalainelisest soojuskiirgusest neeldub nn kasvuhoonegaasides. Need soojuskiirgust neelavad gaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus – lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi. Umbes pool Maalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse kasvuhooneefekti tõttu tagasi maapinnale.

Looduslik kasvuhooneefekt on Maa kui elukeskkonna jaoks ülioluline. Probleem tekib siis, kui inimtegevuse mõjul suureneb kasvuhoonegaaside hulk oluliselt ja väga kiiresti. Maa keskmine temperatuur tõuseb ning kaasnevad kliimamuutused toimuvad kiiremini ja ulatuslikumalt, kui inimkond ja kõik ülejäänud elusorganismid sellega kohaneda suudavad.

 Kliima soojenemise tagajärjed

Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed:

Mõju põllumajandusele:

põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja-Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI. sajandil veelgi suuremaks probleemiks.

Mõju inimeste tervisele:

Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis omakorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste krooniliste haiguste sagenemist.

Liustike sulamine:

Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi).

Rannikualade üleujutused:

Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm. Arvatakse, et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad.

Looduse mitmekesisuse vähenemine:

Järsk kliima muutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov- metsad, korallriffid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid.

Muutused loodusvööndite piirides:

Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi.

Happesademete tekkepõhjused:

Inimtegevus:

- fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx (peamine happevihmade põhjustaja),

- metallisulatamine;

- metsatulekahjud CO

Looduslikud protsessid:

- vulkaaniline tegevus SO2, äike.

Happesademete tagajärjed:

Kahjustuvad eelkõige okaspuud (metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puudel kasvavad samblikuliigid.

"Must Kolmnurk" Tšehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal. SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste.

Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, Kanada, USA).

Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis).

Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk).

Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast.

Sudu tekib kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad  uduga (õhuniiskusega).

Osoonikihi hõrenemine - osoon tekib atmosfääri ülemistes kihtides kaheaatomilisest hapnikust ultraviolettkiirguse toimel. Inimtegevus viib osoonikihi osalisele lagunemisele, tekivad nii-nimetatud osooniaugud. Peamised osoonikihti lõhkuvad ained on freoonid ja lämmastikoksiidid. Lämmastikoksiidide peamiseks tehislikuks allikaks on põlemine küttekolletes ja sisepõlemismootorites. Freoone toodetakse külmutusseadmetes kasutamiseks.

Kriitika ja skeptisism

Mõned inimesed arvavad, et kliimamuutused ei ole inimtekkelised. Osaliselt on see ka tõsi.

 Kliimat kujundavateks teguriteks on:

- Geograafiline laius. [mida lähemal ekvaatorile, seda soojem on kliima]

- Kaugus ookeanidest ja meredest. [Mere ääres on talvel soojem ja suvel külmem kui keset maad, sest maapind soojeneb aeglasemalt kui vesi]

- Soojade, külmade hoovuste mõju. 

- Pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestiku, tasandike suhtes).

- Valitsevad õhumassid, tuuled.

- Inimese tegevus.

(Päikese aktiivsus võrreldes Õhutemperatuuriga)

Tagajärjed:

Tagajärjeks oleks maa eluslooduse vaesumine, hullemal juhul inimkonna või kogu elu maalt kadumine.

Kliima soojenemise ohud (katastroofitsenaarium):

Mis juhtub Maal, kui keskmine temperatuur tõuseb 2–5 kraadi

1 kraad – korallrihvid võivad kaduda

• Ameerika keskläänes esineb rohkem liivatorme.
• Aafrika kõrgeimalt mäelt kaovad pooled liustikud – vee juurdevoolu vähenemisel saavad kannatada mäe jalamil elav loomastik ning samuti piirkonna põllumajandus.
• Arktika kliima jõuab punkti, kust endist olukorda ei ole enam võimalik taastada.
• Igijää sulamise tõttu hakkavad Alpides mägedest kaljurahnud eralduma, mis tekitab suuri raskusi seal elavatele inimestele.
• Korallrihvid satuvad ohtu – juba praegu on 70% kõigist korallrihvidest surnud või suremas.
• Soe meri põhjustab enam orkaane:
  • – esimene, 2004. a lõunapoolkeral Brasiilias aset leidnud orkaan on märk sellest, et kliima on juba muutunud;
  • – esimene troopiline tsüklon tabas Euroopat 2005. a, kui orkaan Vince tabas Hispaanias paiknevat Huelvat.
• Pool miljonit inimest peab elupaika muutma, kui Tuvalu, Kiribati, Marshalli-saared, Tokelau ja Maldiivid ning teiste piirkondade rannikualad vajuvad vee alla.

2 kraadi – jääkarud surevad tõenäoliselt välja

• Kasvuhoonegaaside heide muudab maailmamere elutingimusi. Mere teatud osad muutuvad nii happeliseks, et elu nurgakivi – plankton – satub ohtu.
• Rohkem kuumaperioode Euroopas. 2003. a suvel suri kuuma tõttu 35 000 inimest, kui Euroopa suurlinnades oli üle 40 kraadi sooja. Kui keskmine temperatuur tõuseb üle kahe kraadi, on Euroopas sellised suved üle aasta.
• Liustike sulamiskiirus kasvab. Jääkarud surevad sobivate elamistingimuste kadumise tõttu arvatavasti välja.
• Vahemere ääres paiknevad riigid muutuvad soojemaks ja kuivemaks ning neid piirkondi tabab veepuudus.
• Merevee kõrgem tase mõjutab enamikku madalal asuvaid rannikulinnu.
• Rohkem mussooni Indias ja Bangladeshis, mis toob kaasa inimeste massilise väljarände/põgenemise.
• Põhjapoolkeral kasvavad paljud taimed paremini ja saak muutub suuremakas, samal ajal kui Aafrika ja Austraalia saagid muutuvad viletsamaks.
• Rohkem kui 1/3 loomaliikidest satub väljasuremisohtu.

3 kraadi – tulekahjude suits varjutab Päikest

• El Niño – nähtus, mis lööb segamini Vaikse ookeani tavapärase ilmamustri ning tekitab doominoefekti tervel planeedil – muutub tavalisemaks.
• Põhja-Aafrikas sajab rohkem vihma, samal ajal kui Lõuna-Aafrika muutub kuivemaks – suur osa mandrist muutub elamiskõlbmatuks.
• Suurbritannias muutuvad talved kuivemaks.
• India mussoon – nähtus, mis on selle piirkonna põllumajanduse jaoks äärmiselt vajalik – muutub etteaimamatuks: jääb kas üldse ära või toob kaasa suuri kahjusid tekitavaid üleujutusi.
• Himaalaja liustikud hakkavad kiiremini sulama, mis hiljem küll väheneb. Kuna liustikest saavad vee Induse, Gangese, Mekongi ja Yangtze jõed, väheneb jõgede veetase, mis omakorda mõjutab oluliselt Pakistani, kuid samuti Hiina hüdroelektrijaamu.
• Amazonase vihmamets kuivab, tuues kaasa katastroofilise olukorra sealsele taimestikule ja loomastikule.
• Brasiilias, Venezuelas, Kolumbias, Peruus ja Boliivias muutuvad õhusaastet ning kuumust tekitavad metsatulekahjud aina tihedamaks, tulekahjude suits varjutab Päikest.
• Pidev põud Kesk Ameerikas.
• Austraalia muutub maailma kõige kuivemaks paigaks – aastane üle 40-kraadise temperatuuriga päevade arv kuuekordistub ning sademete kogus väheneb 25%.
• USA lääneosa tabavad järjest tihedamini põud ja metsapõlengud.

3 kraadi – tekib nõiaring

• Ekstreemsed tsüklonid tabavad Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Saksamaad. Holland on tormide poolt eriti haavatav.
• Põhja-Euroopas suureneb sademete hulk 20%, samas kui Lõuna-Euroopa muutub kõrbeks.
• Ida-Aafrika muutub niiskemaks, mis toob kaasa haiguste nagu malaaria ja dengue-palaviku leviku.
• Arktikas sulab 80% merejääst.
• Mõnedes piirkondades – k.a Rootsis, Norras, Soomes ja Eestis muutub põllumajanduslik kasvuperiood pikemaks, kuid sellest ei piisa teistes piirkondades tekkinud toodangu languse korvamiseks.
• Mitmed taimeliigid surevad välja. Enamik Euroopa taimeliike kantakse “punasesse nimekirja”.
• Migratsioon kasvab rohkem kui kunagi varem inimkonna ajaloos, mis toob paratamatult kaasa konflikte ja sõdu.
• Tekib nõiaring: Amazonase vihmametsad surevad välja – metsatulekahjud lõõmavad – tulekahjude käigus eraldub tohutu kogus CO2 – mis viib omakorda veel suurema globaalse soojenemiseni – taimestik ja pinnas hakkavad samuti süsinikdioksiidi eraldama, selle asemel et seda absorbeerida – kõige halvemal juhul võib seetõttu 3-kraadiline temperatuuri tõus asenduda kiiresti 4- või isegi 5,5-kraadise temperatuuri tõusuga.

4 kraadi – Suurbritannias 45-kraadised suved

• Merevee tase tõuseb, nii et ainuüksi Egiptuses jääb koduta 1,5 miljonit inimest.
• Bangladeshi maismaa pindala väheneb 30% võrra – kümned miljonid inimesed peavad otsima endale uut kodu.
• Antarktika jää sulab ruttu, mille tulemusena tõuseb merevee keskmine tase 5 meetri võrra.
• Vähenevate sademete ning kõrbete pealetungi tõttu väheneb põllumajanduslik tootmine kogu maailmas.
• Põllumajandus Austraalias peaaegu lõpeb.
• Suurem osa Indiast kuivab.
• Põud tabab eriti valusalt Põhja-Ameerika edelaosa, Kesk-Ameerikat, Vahemeremaid ja Lõuna-Aafrikat.
• Lõuna-Euroopa jääb ilma 70% suvel sadavast vihmast. Kuumaperioodid kestavad keskmiselt 65 päeva kauem kui praegu, metsatulekahjud jõuavad Alpideni.
• Euroopas väheneb alla sadav lumekogus 80% võrra, mis tekitab veepuuduse.
• Suurbritannias võivad suvised temperatuurid tõusta 45 kraadini.
• Kaspia mere veetase langeb 10 meetrit.
• Veidi paremad saagid Kanadas ja Venemaal.
• Inimtsivilisatsioon hakkab kokku varisema – tervel maakeral puhkevad konfliktid ja sõjad.
• Gröönimaa ja Antarktika jää sulab ruttu. See võib tekitada „Atlandi tsirkulatsiooni“, mis ajutiselt jahutab Lääne-Euroopat ning tekitab tugevaid torme.

4 kraadi – kogu jää ja vihmametsad kaovad

• Inimtsivilisatsiooni täielik kollaps, mis nõuab uusi juhtimisviise, arvatavasti ebademokraatlikke.
• Ilmselt surevad miljardid inimesed, kuna planeet ei suuda enam neid toita.
• Maal on kogu jääkate kadunud.
• Vihmametsad on kadunud.
• Meri on üle ujutanud suured osad maismaast ning muutnud Maa geograafiat.
• Inimesed liiguvad kokku kuivavatele elamiskõlblikele aladele kuni lõuna- ja põhjapooluseni välja.
• Sahara, Lääne-Saheli, Etioopia, Kalahari, Patagoonia, Austraalia ja Gobi kõrb laienevad.
• Pakistanis, Kagu-Aasias, Korea poolsaarel, Jaapanis, Vaikse ookeani saartel, Lõuna-Euroopas, Ida-Aafrikas, Madagaskaril ja Tšiilis tekivad uued kõrbed.
• Venemaal ja Kanadas muutub kasvuperiood pikemaks, kuid nendest piirkondadest saadav saak ei kompenseeri muu maailma vähenenud saake.
• Tekib risk, et merepõhjast vabaneb metaanhüdraat, tuues kaasa veealuseid maalihkeid, mis põhjustavad tervel planeedil tsunamisid.

5 kraadi – kogu elu ähvardab väljasuremine

• Sisemaa temperatuur on 10 kraadi kõrgem kui praegu.
• Inimrass võib 6-kraadise temperatuuritõusu üle elada, kuid see ei ole päris kindel.

Kuidas kliima soojenemist ära hoida?

Selleks tuleb teha palju asju. Põhimõtteliselt tuleks teha roherevolutsioon. Inimesed peavad üle minema taastuvatele energiaallikatele (tuuleenergia, veeenergia, geotermaal- ehk maa siseenergia,  biomassi energia, elektrienergia, tulevikus ka keemiliste sidemete lõhkumise energia), majandussüsteemi muutus (lõputu majanduskasv pole piiratud tingimustes ja/või piiratud vahenditega võimalik), väetamise lõpetamine või vähemalt vähendamine (liiga suur väetamine vähendab mulla viljakust), biotehnoloogia arendamine (ideaalis tugevad, kuid looduses kergesti lagunevad asjad), loodus igale poole (ka linnadesse; Rohelised linnad).

Võimalikuks lahendiks oleks ka osooni (O³ tegemine hapnikust ja , siis selle õhku laskmine, kuid mina peaks seda siiski viimaseks hädavaruvariandiks.

Kokkuvõte:

Kuna maailma kliima soojeneb, siis tuleb sellega midagi ette võtta. Kindel on see, et see soojeneb enamjaolt inimtegevuse tõttu. Selleks, et kliimat ja tegelikult kogu inimkonda eelmainitud katastroofidest päästa tuleb tegutseda kohe. Praeguseks on juba näha, et üleilmsed kliimaprotestid on poliitikuid mõjutanud, kliima on muutunud neile oluliseks. Kes rohkem infot tahab, see otsigu üles ülemaailmne kaubamärk Fridays For Future ning Eestis toimuva ja eestikeelse info jaoks Fridays For Future Eesti.
Aitäh lugemast ning järgmise korrani.

Nõuanded erinevate tunnete tundmise puhul

Need on Higher Perspective nõuanded, mitte minu omad. Paikapidavust ei oska öelda, sest ma pole ise neid nõuandeid (veel) kasutanud.

ÜRO Inimõiguste deklaratsioon

Säästva arengu strateegia rakendamine

Sissejuhatus

Seoses rahvastiku plahvatusliku kasvuga Maal kerkis planeedi elanike ette rida probleeme. Tööstuse ja tehnika areng, mis esialgu viis hüvede ja tarbimisvõimaluste kasvule eelkõige nn arenenud riikides, tõi peagi endaga kaasa hulganisti keskkonnaprobleeme. Need aga jaotuvad nii rikastele kui vaestele riikidele ühtviisi. Sellised üleilmsed ehk globaalprobleemid on kliimaprobleemid, jäätmete kuhjumine, veekriis ja veekogude reostumine, õhu saastumine, hapestumine, liikide vähenemine, osoonikihi hõrenemine jms. Globaalprobleemid on ka näiteks vaesus, narkomaania, HIV levik jpm, kuid käesolevas peatükis keskendume eelkõige keskkonnateemale.
Globaalprobleemide lahendamine nõuab riikidevahelist koostööd, ühtse strateegia välja töötamist ja rahvusvahelisi kokkuleppeid. Nii jõuti säästva arengu ideeni ning töötati välja strateegia selle saavutamiseks.

Õpieesmärgid

Selle peatüki lõpuks:
teate,

• kuidas teevad riigid koostööd Maa oluliste keskkonnaprobleemide lahendamisel;
• millised on looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikused seosed;
• milline on Eesti eripära riigi jätkusuutliku arengu edendamisel;
• milliste dokumentide alusel edendatakse jätkusuutlikku arengut;
• mis on Eesti Keskkonnastrateegia aluseks;
• kuidas rakenduvad säästva arengu strateegiad erinevatel tasanditel;
• oma võimalusi säästvale arengule kaasa aitamiseks nii isiklikult kui koos kohaliku kogukonnaga.

oskate

• kasutada Statistikaameti andmebaasi ja leida sealt andmeid;
• leida ainest isikliku igapäevase tegevuse analüüsiks seoses vastutustundliku ja säästva eluviisiga.
   

Riikide koostöö globaalprobleemide lahendamisel

Globaalprobleemide lahendamisel asusid riigid koostööle. Üheks oluliseks säästva arengu edendamise sündmuseks oli 1992. aastal toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverents Rio de Janeiros, millest võtsid osa 178 riigi tippjuhid. Osavõtjate seas oli ka taasiseseisvunud Eesti delegatsioon.
Konverentsil sõlmiti mitmeid olulisi kokkuleppeid nagu:

• Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon;
• Kliimamuutuste konventsioon;
• Agenda 21.

Rio konverentsil vastu võetud kokkuleppeid

BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON
Riikidevaheline kokkulepe taime- ja loomaliikide mitmekesisuse kaitseks ning nende elupaikade säilitamiseks.

Mis on Agenda 21?

Rio konverentsil võeti vastu säästva arengu tegevusprogramm Agenda 21. See on laiaulatuslik programm, mille eesmärgiks on saavutada senisest keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng.
Säästvat arengut hinnates vaadeldakse järgnevat kolme mõõdet:
- majandus,
- sotsiaalsfäär
- ja looduskeskkond,
mis säästva arengu tingimustes peavad olema tasakaalus. Mitte ükski neist ei tohiks kaotada teise elemendi arengu huvides. Nii näiteks ei tohiks loodus kanda liigseid kaotusi majandusarengu huvides, looduskeskkonna areng ei peaks pidurdama sotsiaalsfääri jne. Sageli võrreldakse säästvat arengut kolme jalaga taburetiga, mille jalad - majandus, sotsiaalsfäär ja loodus - peavad olema ühepikkused ehk arenema võrdselt. See ei ole kerge ülesanne.
Dokumendi eesmärgid seati 2030. aastaks. Programmis peetakse silmas tulevaste põlvkondade õigust elamiskõlbulikule keskkonnale - tänane areng ei tohi ohtu seada järeltulijate võimalusi. Seepärast nimetatakse säästvat arengut ka jätkusuutlikuks arenguks.
Rio konverentsil seati kõikidele riikidele ülesandeks alustada rahvuslike säästva arengu tegevuskavade koostamist. Nii jõudis Eesti oma jätkusuutliku arengu strateegia „Säästev Eesti 21” koostamiseni. Eestile on iseloomulik, et oma riigi jätkusuutliku arengu planeerimisel tähtsustab Eesti majanduse, sotsiaalsfääri ja looduskeskkonna kõrval ka kultuuri elujõulisuse säilitamist.

Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected

Slaid 1

"Säästev Eesti 21" strateegia 

Strateegia eesmärgid on:

• Eesti kultuuriruumi elujõulisus;
• inimeste heaolu kasv;
• sotsiaalselt sidus ühiskond;
• ökoloogiline tasakaal.

"Säästev Eesti 21" strateegia 

Strateegia eesmärgid on:

• Eesti kultuuriruumi elujõulisus;
• inimeste heaolu kasv;
• sotsiaalselt sidus ühiskond;
• ökoloogiline tasakaal.

ÜLESANNE: Minge Statistikaameti kodulehele aadressil www.stat.ee/ee ja uurige järele, kui palju inimesi elab Eestis täna.

Joonis 4.3.6.1. Viljandi folk on populaarne pidu

Eesti kultuuriruumi elujõulisus

Väikesearvulise rahvana peab Eesti hoolitsema enda püsimajäämise eest muutuvas ja globaliseeruvas maailmas (joonis 4.3.6.1.). Dokumendi „Säästev Eesti 21” kohaselt soovitakse luua elujõuline kultuuriruum, kus on kasutusel arenev eesti keel ja au sees rahvuslikud väärtused.



 

Strateegia kirjeldab iga eesmärgi kohta soovitavat seisundit, mis tuleb saavutada 2030. aastaks ja seab numbrilised eesmärgid, et tulevikus strateegia elluviimise edukust hinnata. Eesti kultuuriruumi elujõulisuse üheks indikaatoriks on Eesti rahvastiku olukorra stabiliseerumine aastaks 2030. Strateegia seab eesmärgiks, et Eestis elab siis 1-1,5 miljonit püsielanikku.

Inimeste heaolu kasv

Strateegiadokumendis kirjeldatakse heaolu kui inimeste vajaduste rahuldatust, millega kaasnevad võimalused end teostada. Seega ei mõelda heaolu all üksnes head palka, vaid võimalust olla lihtsalt õnnelik: tunda end turvaliselt, võimalust õppida, töötada, puhata, reisida jms ning omada selleks piisavalt vahendeid. Sealjuures viitavad keskkonnakaitsjad oskusele mõistlikult tarbida.
Strateegia edukal elluviimisel on 2030. aastal eestimaalaste majanduslik jõukus ja elatustase vähemalt 80% Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisest. Riigil jätkub võimekust edasiseks arenguks ning Euroopa Liidu keskmisest ette jõudmiseks.

ÜLESANNE: Minge Statistikaameti kodulehele ja uurige järele, kui suur on Eesti elanike keskmine brutokuupalk.

Joonis 4.3.6.2. Autoga tööle ja kooli

Üks säästva arengu juhtmõtteid on, et säästev areng ja majanduskasv ei välista teineteist, vaid saavad koos väga edukalt toimida. Arutlege, kuidas siduda majanduskasvu looduskeskkonna säilitamisega (joonis 4.3.6.2.).

Sotsiaalselt sidus ühiskond

Kultuuriruumi püsimine ja heaolu kasv on võimalikud vaid siis, kui riigis loodud hüvedest saab osa enamik elanikkonnast. Sotsiaalse sidususe saavutamine tähendab seda, et ületatakse ülemäära suured Eesti-sisesed erinevused ja kõik ühiskonnaliikmed sõltumata rahvusest, tervislikust seisundist, elukohast (maal, linnas vm) osalevad jõukohasel viisil hüvede loomisel ja saavad loodust/toodetust ka õiglasel moel osa (joonis 4.3.6.3.). Sidusus ei tähenda ühetaolisust, vaid sisaldab piisavalt loomingulisust ja uuenduslikkust, mis loob noortele võimalusi endale just Eestis koht leida.
Mõned näitajad: ühiskonna kihistumine on vähenenud, tööpuuduse tase üheski regioonis ei ületa 8%, väheneb vahe Tallinna ja muude regioonide vahel.

Ökoloogiline tasakaal

Siin ei pea Eesti järgima üksnes arenenud riikide eeskuju ja parimaid praktikaid, vaid lähtuma kohalikust traditsioonist ja eripärast. Eestile omane maastik ja puhas elukeskkond võiksid osaliselt korvata heaoluriikide kõrgemat elatustaset ja selle kaudu vähendada ajude väljavoolu.

Ökoloogilise tasakaalu säilitamine Eesti looduses on riigi jätkusuutlikkuse keskne tingimus.

Keskkonnakaitse peamiseks ülesandeks on loodusvarade ja looduskeskkonna tasakaalustatud haldamine Eesti ühiskonna ja kohalike kogukondade huvides. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus inimene ei käsitle keskkonda kui kaitset vajavate objektide kogumit, vaid kui tervikut, mille osaks ta ise on.

Eesti Keskkonnastrateegia 2030

Üks strateegia eesmärke on ökoloogiline tasakaal.

Selle eesmärgi saavutamiseks koostati Eesti Keskkonnastrateegia 2030, milles on kirja pandud Eesti riigi keskkonnapoliitika eesmärgid aastaks 2030. 

Keskkonnastrateegia valdkonnad on:

• maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine;
• kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet;
• keskkond, tervis ja elu kvaliteet.

Seatud eesmärgid ei ole muutumatud. Pärast Riot on toimunud mitu olulist konverentsi, kus varem seatud eesmärgid on üle vaadatud ja vajadusel ajakohastatud. Eesmärgid on omavahel seotud ja need tasakaalustavad säästva arengu kolme mõõdet: majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet.

Säästva arengu strateegiate rakendamine erinevatel tasanditel

Säästva arengu strateegiaid saab rakendada mitmel tasandil – rahvusvahelisel, riiklikul, kohalikul ja isiklikul. Ehk teisisõnu – säästvat arengut saab toetada mitut moodi nii riikide poolt kui ka iga inimene omaette. Iga tegu loeb!
Riigid teevad koostööd rahvusvahelisel tasandil: sõlmivad rahvusvahelisi kokkuleppeid, arendavad keskkonnasõbralike toodete ja teenuste süsteeme ning kutsuvad inimesi neid ökomärkide abil kasutama jms.
Riigid kehtestavad keskkonnamakse, mille eesmärgiks on piirata keskkonna saastamist, loodusressursside kasutamist, toetavad mahemajanduse arengut jm. Väikesearvulise riigina tähtsustab Eesti rahvusliku kultuuriruumi säilitamist.
Kohalikud omavalitsused korraldavad jäätmekäitlust, arendavad ühistransporti ja kergliiklust, teavitavad elanikkonda keskkonnateemadest jm.
Igaüks meist saab sortida prügi, säästa vett, kasutada keskkonnasäästlikke transpordivahendeid, tarbida mõistlikult jpm.

Kokkuvõte

Globaalprobleemidega tegelemine nõuab riikidelt koostööd, ühtse strateegia välja töötamist ja rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimist. Nii töötati välja säästva arengu tegevusprogramm Agenda 21. 1992. aastal toimus Rio de Janeiros ÜRO Keskkonna- ja arengukonverents, kus peale Agenda võeti vastu olulisi dokumente nagu Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ja Kliimamuutuste konventsioon.
Konverentsil seati riikidele ülesandeks alustada rahvuslike säästva arengu strateegiate koostamisega. Tulemusena valmis Eesti oma jätkusuutliku arengu strateegia „Säästev Eesti 21”. Eestile on iseloomulik, et oma riigi jätkusuutliku arengu planeerimisel tähtsustatakse majanduse, sotsiaalsfääri ja looduskeskkonna kõrval ka kultuuri elujõulisuse säilitamist. Seega on strateegial „Säästev Eesti 21” 4 eesmärki: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimeste heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond, ökoloogiline tasakaal. Eesmärgi - ökoloogiline tasakaal – alusel koostati Eesti Keskkonnastrateegia, mis määrab ära riigi keskkonnapoliitika eesmärgid 2030. aastaks.

Mõisted

Agenda 21
Eesti Keskkonnastrateegia
globaalprobleemid
jätkusuutlik areng
säästev areng
Säästev Eesti 21

Looduskaitseseadus ja looduskaitse korraldus Eestis

Sissejuhatus

Eelnevalt õppisime, et looduskaitse kaitseb loodust inimtegevuse mõju eest. On ilmne, et loodus ise saab ilma inimeseta suurepäraselt hakkama, kuid inimene vajab loodust. Selles peatükis käsitleme seda, kuidas on looduskaitse Eestis reguleeritud ja kuidas looduskaitset praktiliselt korraldatakse.

Õpieesmärgid

Selle peatüki lõpuks:
teate,

• millised on Eesti inimeste õigused ja kohustused seoses looduskeskkonnaga;
• milliseid loodusobjekte kaitstakse Eestis;
• milline on kaitstavate loodusobjektide jaotus;

oskate

• internetist üles leida looduskaitseseaduse ja otsida sealt teavet;
• tuua näiteid Eestis kaitstavatest looduskaitseobjektidest vastavalt nende jaotusele.

Eesti inimeste kõige üldisemad õigused ja kohustused seoses looduskeskkonnaga kehtestab Eesti Vabariigi Põhiseadus (1992).

Põhiseaduses on muu hulgas kirjas, et

• Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult;
• Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda võib teatud juhtudel piirata, sh looduskeskkonna kaitse eesmärgil;
• Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus.

Looduskaitse põhimõtted ja korralduse määrab ära Eesti Looduskaitseseadus (2004).

Looduskaitse eesmärgid Eestis on:

• elurikkuse säilitamine;
• kultuurilooliselt väärtusliku või ilusa looduskeskkonna säilitamine;
• loodusvarade säästlik kasutamine.

Eesti kaitstavad loodusobjektid on:

• kaitsealad;
• hoiualad;
• kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid;
• püsielupaigad;
• kaitstavad looduse üksikobjektid;
• kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Eestis on kolme liiki kaitsealasid:

• rahvuspargid;
• looduskaitsealad;
• maastikukaitsealad ehk looduspargid;

millele lisanduvad seoses Euroopa Liidu keskkonnapoliitika alusel loodud

• hoiualad.

Kaitsealadel on erineva rangusega kaitsevööndid

Loodusreservaadis valitseb kõige rangem kaitserežiim

Loodusreservaat on otsesest inimtegevusest puutumata loodusega ala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena. Reservaati tohib minna vaid eriloal teadustöö tegemiseks, järelevalve- või päästetöödeks. Niisuguste alade üks teaduslikke eesmärke on uurida, kuidas loodus omasoodu areneb.

Sihtkaitsevöönd on loodud looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks

Sihtkaitsevööndis on Inimtegevus üldjuhul piiratud. Siin on lubatud sellised tegevused, mis aitavad säilitada kaitstavaid liike ja kooslusi. Nii näiteks on lubatud kaitsealuse puisniidu niitmine, et vältida selle koosluse võsastumist ning võimalikku liikide vaheldumist. Sihtkaitsevööndis asuvate loodusvarade (nt mets, turvas) kasutamine ei ole lubatud.

Piiranguvööndis on kõige leebem režiim

Rahvuspargis ja looduskaitsealal esinevad kõik kolm vööndit, maastikukaitsealal loodusreservaate ei ole, on vaid piiranguvöönd ja võib olla ka sihtkaitsevöönd. Kaitse täpseks korraldamiseks koostatakse igal kaitse alla võetud territooriumil kaitsekorralduskava.
Hoiualad on Natura 2000 võrgustiku osad. Siin kehtib võrdlemisi leebe kaitserežiim, kus on lubatud inimese majandustegevus. Kõik need tegevused, mis kahjustavad ala soodsat seisundit, on keelatud.

Rahvuspargid

Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala, mis on loodud looduse, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
Eestis on 6 rahvusparki (vt joonis 4.3.7.1.).

Lahemaa rahvuspark

Lahemaa on esimene ja vanim rahvuspark nii Eestis kui ka kunagises Nõukogude Liidus. Siin on kaitse all erinevad ökosüsteemid – metsad, sood, meri ning kohalik kultuuripärand. Lahemaa sai nime sellest, et territoorium paikneb nelja lahe kaldal.

Vilsandi rahvuspark

Vilsandi on Eesti looduskaitse häll, siinsel territooriumil asutati 1910. aastal linnukaitseala, esimene taoline kogu Baltikumis. Rahvuspargile on iseloomulik mereline kliima, rikkalik merelinnustik ja suurimad hallhüljeste lesilad Eestis.

Matsalu rahvuspark

Matsalu rahvuspark on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsuse ja rände alasid. Siin on kaitse all Lääne-Eestile iseloomulikud ranna-, puis- ja luhaniidud ning loopealsed.

Soomaa rahvuspark

Soomaa rahvuspark on moodustatud siinsete suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Seda rahvusparki tuntakse üleujutuste järgi. Üleujutused mõjutavad kogu kohalikku elu, mistõttu tuntakse seda perioodi ka viienda aastaajana.

Karula rahvuspark

Karula on Eesti kõige väiksem rahvuspark. Rahvuslik pärand on oskuslikult põimitud tänapäevaga, olles loomulik osa igapäevasest toimetamisest. Rahvuspargile on iseloomulikud kuppelmaastikud koos nõgudes asuvate järvesilmade ja nende vahel looklevate teedega.

Alutaguse rahvuspark

Alutaguse on Eesti uusim rahvuspark, mis loodi 2018. aastal.

See piirkond on ajalooliselt Eesti suurim okasmetsade ja soode ala, kuhu jäävad Eesti pikim liivarand ja unikaalne Smolnitsa luitestik Peipsi põhjarannikul, Eesti suurima vooluhulgaga Narva jõgi koos vanajõgede ning luhtadega Struugal, Eesti suurima järvede tihedusega Kurtna järvistu,  Eesti ainsad mandriluited Agusalus, Põhja-Euroopa üks suurimaid soostikke Puhatu ning laialehine loodusmets Porunis.  Alutaguse rahvuspark moodustati juba olemasolevate loodus- ja maastikukaitsealade ning Narva jõe ülemjooksu hoiuala baasil. Sel viisil tekkis rahvuspargi loomisega  terviklik ja süsteemne loodus- ning pärandkultuuri kompleks.

Joonis 4.3.7.1. Kaart: Eesti rahvuspargid

Looduskaitsealad

Viidumäe (joonis 4.3.7.2.) on haruldaste taimede kodu. See kaitseala on loodud paljude haruldaste liikide, koosluste ja elupaikade kaitseks. Viidumäe nn kõrgemate taimede koguarv ulatub umbes 700-ni, millest 58 liiki on Eestis kaitse all. Nende seas on ka üksnes Saaremaal kasvav saaremaa robirohi. Niitudel ja lehtmetsades elab Eesti suurim maismaatigu - viinamäetigu.

Joonis 4.3.7.2. Viidumäe looduskaitseala

Näide: Viidumäe looduskaitseala

Looduskaitsealal tegeldakse looduslike protsesside, haruldaste või ohustatud liikide ning nende elupaikade ning koosluste uurimise, kaitse ja tutvustamisega. Looduskaitsealadel on oluline koht teaduslikul tööl.
2016. aasta lõpus oli Eestis 159 looduskaitseala.

Maastikukaitsealad

Joonis 4.3.7.3. Otepää looduspark

Näide: Otepää looduspark

Otepää maalilisi maastikke ilmestavad liigirikkad kooslused ja mitmed eriilmelised paigad metsatuka, järvesopi, põllulapi või taluhoonetega (joonis 4.3.7.3.). Vaheldusrikkad maastikud tingivad taime- ja loomaliikide mitmekesisuse. Siin võib kohata konnakotkast, sookurgi, rukkirääku, karu, ilvest ja paljusid käpalisi. Otepää kõrgustik on veelahkmeala - siit lähtuvad jõed suubuvad Võrtsjärves, Peipsi järves ja Emajões. Looduspargi alalt ning lähistelt saavad alguse näiteks Väike Emajõgi ja Elva jõgi.

Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Sageli on need looduskaunid alad, mis on puhkajate ning turistide meelispaigaks.
2016. aasta lõpus oli Eestis 152 maastikukaitseala.

Liikide kaitse

Ohustatud ja haruldased liigid võetakse kaitse alla. Ümber nende liikide, mis ei asu kaitsealal, kehtestatakse 50 meetri raadiuses piiranguvöönd, kus asub kaitsealuse liigi püsielupaik. Püsielupaik on kaitsealuse looma sigimisala või koondumispaik (nt kudemise ajal); seene või taime looduslik kasvukoht; lõhe või jõesilmu kudemispaik; pruunkaru talvitumispaik; jõevähi loodusliku elupaik; mägra rohkem kui 10 suudmega urulinnak. Liikide kaitseks koostatakse tegevuskava.
Kaitsealuseid liike ei tohi

• püüda, korjata ega muul moel kahjustada;
• tahtlikult surmata ega häirida;
• osta ega müüa.

Eestis on üle 1200 kaitsealuse üksikobjekti – taime, looma, kivistise jm.
Looduskaitseseadus kehtestab liikide 3 kaitsekategooriat.

I kaitsekategooria liigid

Siia kuuluvad vähenenud arvukusega, kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, mis Eesti looduses surevad välja, kui neid ähvardavaid ohte ei kõrvaldata. I kaitsekategooria loomaliikide häälte salvestamiseks, sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks tuleb hankida luba. Liigi täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.
Näited I kaitsekategooria liikidest (joonis 4.3.7.4.):

• limatünnik
• ebapärlikarp
• must-toonekurg
• lendorav

Joonis 4.7.3.4. l kategooria liigid (loetledes vasakult):
(üleval) limatünnik ja ebapärlikarp; (all) must-toonekurg ja lendorav

Nimetage veel vähemalt kolm I kategooria kaitsealust liiki.

II kaitsekategooria liigid

II kaitsekategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, mille arvukus langeb ja levila aheneb. Niisugused liigid võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.
Näited II kaitsekategooria liikidest (joonis 4.3.7.5.):

• Saaremaa robirohi
• kaunis kuldking
• säga
• viigerhüljes

Joonis 4.3.7.5. ll kategooria liigid (loetledes vasakult):
(üleval) Saaremaa robirohi ja kaunis kuldking; (all) säga ja viigerhüljes

Nimetage veel vähemalt kolm II kategooria kaitsealust liiki.

III kaitsekategooria liigid

III kategooria kaitse alla kuuluvad liigid, mis on Eesti looduses suhteliselt tavalised, kuid mille elupaigad on hävimisohus ning arvukus võib kriitiliselt langeda, kui ohutegureid ei kõrvaldata. Siia kategooriasse kuuluvad ka need, kes varem kuulusid I või II kategooriasse, kuid on nüüd vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu.
Näited III kategooria liikidest (joonis 4.3.7.6.):

• kärnkonn
• vaskuss
• karulauk
• valge vesiroos

Joonis 4.3.7.6. lll kategooria liigid (loetledes vasakult):
(üleval) kärnkonn ja vaskuss; (all) karulauk ja valge vesiroos

Kokkuvõte

Eesti Looduskaitseseadus (2004) määrab ära looduskaitse põhimõtted ja korralduse. EV Keskkonnaministeerium töötab välja seaduslikke akte, Keskkonnaamet korraldab praktiliselt nende elluviimist.
Eesti kaitstavad loodusobjektid on kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
Eestis on kolme liiki kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad ehk looduspargid, millele lisanduvad seoses Euroopa Liidu keskkonnapoliitikaga loodud hoiualad.
Kaitsealadel on erineva rangusega kaitsevööndid, kaitse korraldamiseks nendel aladel koostatakse kaitsekorralduskava.
Kaitsevööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd.
Liikide kaitseks on kehtestatud 3 erineva rangusastmega kaitsekategooriat. Liikide kaitseks koostatakse tegevuskavad.

Mõisted

hoiuala
kaitsekategooria
kaitsekorralduskava
looduskaitseala
maastikukaitseala
piiranguvöönd
püsielupaik
rahvuspark
sihtkaitsevöönd

Loodus- ja keskkonnakaitse nüüdisaegsed suunad

Sissejuhatus

Aukartus Elu ees
Üks vana film vahendas mõtet: „Kui tulekahjus tuleks valida kas Picasso maali või kassi vahel, päästaksin kassi. Aukartusest Elu ees”.
Põhimõtte aukartusest elu ees sõnastas tuntud saksa teadlane Albert Schweitzer (1875 – 1965), kes esitas filosoofilise põhjenduse eetilisest suhtumisest kõigesse elavasse. Meil on hea näide omast käest võtta:

 

Orissaare tamme lugu

2016. aastal anti ühele Saaremaal Orissaare linnas kasvavale tammele Euroopa puu tiitel. Puu sattus rahvusvahelise tähelepanu alla näitena linnaelanike suhtumisest elusloodusesse. Nimelt kasvab puu keset tegutsevat jalgpallistaadioni. Algselt asus tamm väikese spordiplatsi kõrval, kuid kui 1951. aastal laiendati plats suuremaks staadioniks, siis sattus puu rajatise piiridesse (joonis 4.3.4.1.).
Legend räägib, et ehituse käigus üritati puud traktoriga välja sikutada, kuid trossid katkesid ikka ja jälle. Seega jäi tamm kasvama ja praegu seisab võimas puu keset staadioni. Pallurid arvestavad mängu käigus puuga ja õiged meistrid kasutavat söötude andmisel koguni puu tüve. 

Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected

Slaid 1

Joonis 4.3.4.1. Orissaare tamm  

1. Slide 1 of 1: Slaid 1. Praegune slaid

1

/

1

Slide 1 of 1

Mõte aukartusest elu ees on arenenud tänapäevaste põhimõteteni loodus- ja keskkonnakaitses. Järgnevalt käsitleme üldiselt keskkonnakaitse nüüdisaegseid suundi, kuna looduskaitse põhimõtteid ja korraldust Eestis vaadeldakse lähemalt ka järgmistes peatükkides.

Õpieesmärgid

Selle peatüki lõpuks teate,

• millised on loodus- ja keskkonnakaitse kaasaegsed suunad;
• millised on looduskeskkonna, ühiskonna ja tehnoloogia vastastikused seosed ja milline on nende osapoolte roll kvaliteetse elukeskkonna saavutamisel ning säilitamisel;
• millised on mõned head näited keskkonnahoiust.

Kaasaegse keskkonnakaitse printsiibid

Tänapäeval arendavad mõtet aukartusest elu ees kaasaegse keskkonnakaitse printsiibid. Üks olulisemaid neist on ettevaatusprintsiip. Mõistega tutvumiseks klikkige allpool sõnal "ettevaatusprintsiip".

Ettevaatusprintsiip

Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected

Slaid 1

Keskkonnakaitse nüüdisaegsed suunad

Tänapäevast keskkonnakaitset iseloomustavad sellised jooned nagu:

• ringmajandus;
• ökodisain;
• ökoinnovatsioon;
• jm

Riigi ülesanne on tagada tingimused, et keskkonnakaitse ja riigi sotsiaalmajandusliku arengu vahel tekiks tasakaal. Appi tuleb tänapäevane tehnoloogia.

Olelusring

Igal tootel või teenusel on oma keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamisel vaadeldakse toote või teenuse olelusringi ehk nn "elukäiku" tooraine hankimisest kuni lõpuks tekkinud jäätmete käitlemiseni (joonis 4.3.4.2.). Ringi moodustavad tootesüsteemi järjestikused ja omavahel seotud etapid. Kaasaegse keskkonnahoiu põhimõtete kohaselt tuleb võimalusel ka tekkinud jäätmed uue toote valmistamisel kasutusele võtta.

Joonis 4.3.4.3. Ringmajandus

Ringmajandus

Ringmajanduses on rõhk ressursside ning materjalide taaskasutusel ning korduskasutusel. Materjalid võetakse uuesti kasutusele uute toodete valmistamiseks (joonis 4.3.4.3.). See vähendab vajadust uute materjalide ja energiakasutuse järele ning vähendab ühtlasi süsinikdioksiidi heitkoguseid. Tooted arendatakse selliseks, et neid saaks korduvalt ja pikalt kasutada ning lihtsasti parandada.

Keskkonnahoidlik tootearendus ehk ökodisain

Keskkonnahoidliku tootearenduse ehk ökodisaini eesmärgiks on luua toode, mis oma olelusringi jooksul mõjutab keskkonda võimalikult vähe. Et olelusringi etappide vahel toimub liikumine transpordi abil, siis on mõistetav, miks kohalikust toorainest valmistatud toote keskkonnamõju on väiksem importkauba omast. See on üks põhjustest, miks tuleks eelistada kohalikke tooteid.

Moekunstnik Reet Aus loob moekaid rõivaid tekstiilitööstuse jääkidest

Joonis 4.3.4.4. Vanast uus: tekstiilijääkidest kleit

Tekstiilitööstusel on tohutu keskkonnamõju. Nii näiteks kulub ühe hariliku masstoodetud T-särgi jaoks keskmiselt sama palju vett, kui 60 korda duši all käies. Suur on ka energiakulu. Kui kasutame näiteks Kagu-Aasias toodetud kaupa, siis lisandub veel transpordist tulenev keskkonnamõju. Seega toodavad tuhanded vabrikud nn kolmandas maailmas mitte ainult rõivaid erinevatele suurfirmadele, vaid ka tonnide viisi jäätmeid.

Hea näide:

Moekunstnik Reet Aus´i teema on tekstiilijääkide kasutamine moekate rõivaste valmistamiseks (joonis 4.3.4.4.). Nii näiteks valmistati 2014. aasta laulupeo reklaamsärgid mitte uuest puuvillast, vaid just riidejääkidest. 

Ökoinnovatsioon

Ökoinnovatsioon pakub toodete ja teenuste keskkonnamõju vähendamiseks nutikaid lahendusi, kasutades selleks enamasti kaasaegset tehnoloogiat. Tulemuseks on uuenduslikud tooted, tootmisprotsessid ja teenused, mille tootmisel ja tarbimisel on võimalikult väike keskkonnamõju.

 idee:

Joonis 4.3.4.5. Prügistumine on ka Läänemere probleem
Plastik on ressurss, mitte mereprügi

Merede prügistumine ja plastikureostus on tõsine probleem kogu maailmas (joonis 4.3.4.5.). Igal aastal jõuab ookeanidesse hinnanguliselt 5-12 miljonit tonni plastikjäätmeid. Selleks, et merede keskkonnaseisund oleks senisest parem, on vaja üle vaadata inimeste käitumine maismaal.
Mandril tuleks elu korraldada selliselt, et sealse tarbimise tagajärjed ei jõuaks veekogudesse. Lahendus ei ole mereprügi kokku korjamine merel, vaid inimeste käitumise muutmine mandril. Üks võimalus on kasutada plasti kui ressurssi, see targalt kokku koguda ning uuesti kasutusele võtta. See, kuidas seda teha ia milliseid tehnoloogiaid seejuures kasutada, on ökoinnovaatorite teema.

Hea näide

Joonis 4.3.4.6. Biometaani saab kasutada nii mootorikütusena kui energia tootmiseks. Tanklate rajamisega üle Eesti suureneb selle gaasi kui transpordikütuse kasutus.

Biometaani tanklate võrgustik laieneb

Biometaan on biogaasist toodetud gaasiline kütus, mis sisaldab 95–98% metaani (CH₄). Kuna biometaani toodetakse orgaanilisest toormaterjalist (silo, läga, sõnnik, biojäätmed, reoveesetted jm), siis kuulub see taastuvkütuste hulka. See on kõige puhtam taastuv looduslik kütus, mis on reaalne alternatiiv nafta baasil toodetud fossiilkütustele. Biometaani kasutamine fossiilkütuste asemel vähendab oluliselt keskkonna saastamist (joonis 4.3.4.6.).

tudengite konkursilt Negavatt

Negavatt on Eesti üliõpilaste energia- ja ressursisäästukonkurss. Tudengid esitavad konkursile nutikaid projektiideid, mis aitavad ülikoolis vähendada ressursi- ja energiakulu. Rohkem teavet konkursist näeb aadressil https://www.negavatt.ee/

Topsing

Tallinna Ülikooli üliõpilased soovitavad ülikooli populaarsemaid kohvikuid varustada nn antitopsingu jaamadega, mis võimaldavad kohvikus hoiustada isiklikke kohvianumaid ja neid sealsamas pärast kasutamist loputada. Sellisel moel vähendatakse jäätmeteket ning pakutakse kasutajatele soodsamat kohvihinda.

Miinus 1°

Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengite idee seisneb kooli igapäevaste soojuskulude langetamises ning seeläbi energia säästmises. Projekt koosneb kolmest etapist:
1) soojusenergia kasutamise optimeerimine koos üldise ruumitemperatuuri langetamisega ühe kraadi võrra,
2) elektroonikaseadmetele öörahu seadistamine,
3) teavituskampaania "Kargem on kergem" korraldamine.

Ideid tudengite konkursilt:

Põhu Nõu

Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilased pakkusid välja ühise idee: kasutada 100% biolagunevaid tooraineid selleks, et valmistada bioinnovatiivseid ühekordseid nõusid. Peamise toorainena kasutatakse eesti põhku, millega luuakse põhule kui põllumajanduslikule jääkproduktile veel üks kasutusvõimalus. Esmaseks eesmärgiks on välja vahetada ühekordsed toidunõud Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Tudengid kavatsevad välja töötada vajaliku tehnoloogia, disaini ning tootmisprotsessid uuenduslike põhunõude tootmiseks.

Paberivaba lõputöö

Tallinna Ülikooli üliõpilastel on kavas luua veebileht lõputööde koondamiseks. Projekti eesmärgiks on saavutada olukord, kus tudengid ei pea lõputöid välja printima ja köitma. Sellega muutub kergemaks ka retsensendi elu - uudne veebileht aitab kokku hoida aega ja vaeva, mis kulub paberkandjal töö läbi töötamiseks. Samal ajal soovivad noored luua süstematiseeritud arhiivi, kust tudengid saavad kerge vaevaga varem tehtud töid leida ja lugeda. Sealt on võimalus töid kiirelt alla laadida ja vajadusel kolmanda osapoolega jagada.

Rahvusvaheline koostöö

Kaasaegset loodus- ja keskkonnakaitset iseloomustab rahvusvaheline koostöö. Suurte, nn piiriüleste probleemide lahendamiseks tuleb riikidel asuda koostööle ning sõlmida rahvusvahelisi kokkuleppeid. Rahvusvaheliste suhete korraldamiseks välja töötatud kokkuleppeid nimetatakse konventsioonideks.
Mõned näited:

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon

Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärk on elurikkuse kaitse, säästev kasutamine ja saadava tulu õiglane jaotamine riikide kui osapoolte vahel.

Helsingi konventsioon

Helsingi konventsiooni eesmärk on merekeskkonna kaitse Läänemere piirkonnas. Konventsioon näeb ette elurikkuse kaitset nii merel kui ka valgalal.

Ramsari konventsioon

Ramsari konventsiooni eesmärk on märgalade säilitamine, kaitse ja säästlik kasutamine.

Washingtoni konventsioon ehk CITES

Pariisi kliimakokkulepped
Kliimamuutustega seonduvad probleemid on üks kaasaja olulisemaid teemasid. Riikidel tuleb siin teha koostööd ja ühistes eesmärkides kokku leppida.
2015. aastal sõlmiti Pariisis kliimakokkulepped,  mille eesmärk on pidurdada kliima soojenemist nii, et üleilmne soojenemine ei ületaks 2 kraadi võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja kiiret üleminekut vähese süsinikuheitega majandusele.
Leppele kirjutasid alla ligi 200 riiki. Pariisi kokkuleppe eesmärgi saavutamisele on suunatud ka Eesti keskkonnakaitsealased tegevused ja nende edasine suunamine.
Tähtis on ka olemasolevate kliimamuutustega kohanemine, mis oli üheks konverentsi teemaks.

Avalikkuse teavitamine

Inimestel on õigus olla informeeritud oma elukeskkonna seisundist ning vajadusel kaasa rääkida. Iga olulise keskkonnamõjuga tegevuse kavandamisel (ehitus, kaevandamine jms.) tuleb üldsust sellest võimalikult varakult teavitada. Suhtlemine avalikkusega on ühiskonnaelus võtnud aina olulisema rolli, sest sageli on just suhtlemisvead keskkonna-alaste konfliktide põhjuseks.

Kokkuvõte

Kaasaegses loodus- ja keskkonnakaitses on olulised ringmajandus, ökodisain ja ökoinnovatsioon, rahvusvaheline koostöö, avalikkuse teavitamine ja kaasamine. Peamiseks eesmärgiks on toodete ja teenuste keskkonnamõju vähendamine. Seda eesmärki aitab ellu viia kaasaegne tehnoloogia.
Majandustegevuse üha tugevneva survega elukeskkonnale suureneb ka avalikkuse roll keskkonna-alaste otsuste vastu võtmisel. Inimestel on õigus olla informeeritud oma elukeskkonna seisundist ja hankida selle kohta informatsiooni.

Mõisted

konventsioon
olelusring
ringmajandus
ökodisain
ökoinnovatsioon