Säästva arengu strateegia rakendamine

Sissejuhatus

Seoses rahvastiku plahvatusliku kasvuga Maal kerkis planeedi elanike ette rida probleeme. Tööstuse ja tehnika areng, mis esialgu viis hüvede ja tarbimisvõimaluste kasvule eelkõige nn arenenud riikides, tõi peagi endaga kaasa hulganisti keskkonnaprobleeme. Need aga jaotuvad nii rikastele kui vaestele riikidele ühtviisi. Sellised üleilmsed ehk globaalprobleemid on kliimaprobleemid, jäätmete kuhjumine, veekriis ja veekogude reostumine, õhu saastumine, hapestumine, liikide vähenemine, osoonikihi hõrenemine jms. Globaalprobleemid on ka näiteks vaesus, narkomaania, HIV levik jpm, kuid käesolevas peatükis keskendume eelkõige keskkonnateemale.
Globaalprobleemide lahendamine nõuab riikidevahelist koostööd, ühtse strateegia välja töötamist ja rahvusvahelisi kokkuleppeid. Nii jõuti säästva arengu ideeni ning töötati välja strateegia selle saavutamiseks.

Õpieesmärgid

Selle peatüki lõpuks:
teate,

• kuidas teevad riigid koostööd Maa oluliste keskkonnaprobleemide lahendamisel;
• millised on looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikused seosed;
• milline on Eesti eripära riigi jätkusuutliku arengu edendamisel;
• milliste dokumentide alusel edendatakse jätkusuutlikku arengut;
• mis on Eesti Keskkonnastrateegia aluseks;
• kuidas rakenduvad säästva arengu strateegiad erinevatel tasanditel;
• oma võimalusi säästvale arengule kaasa aitamiseks nii isiklikult kui koos kohaliku kogukonnaga.

oskate

• kasutada Statistikaameti andmebaasi ja leida sealt andmeid;
• leida ainest isikliku igapäevase tegevuse analüüsiks seoses vastutustundliku ja säästva eluviisiga.
   

Riikide koostöö globaalprobleemide lahendamisel

Globaalprobleemide lahendamisel asusid riigid koostööle. Üheks oluliseks säästva arengu edendamise sündmuseks oli 1992. aastal toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverents Rio de Janeiros, millest võtsid osa 178 riigi tippjuhid. Osavõtjate seas oli ka taasiseseisvunud Eesti delegatsioon.
Konverentsil sõlmiti mitmeid olulisi kokkuleppeid nagu:

• Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon;
• Kliimamuutuste konventsioon;
• Agenda 21.

Rio konverentsil vastu võetud kokkuleppeid

BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON
Riikidevaheline kokkulepe taime- ja loomaliikide mitmekesisuse kaitseks ning nende elupaikade säilitamiseks.

Mis on Agenda 21?

Rio konverentsil võeti vastu säästva arengu tegevusprogramm Agenda 21. See on laiaulatuslik programm, mille eesmärgiks on saavutada senisest keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng.
Säästvat arengut hinnates vaadeldakse järgnevat kolme mõõdet:
- majandus,
- sotsiaalsfäär
- ja looduskeskkond,
mis säästva arengu tingimustes peavad olema tasakaalus. Mitte ükski neist ei tohiks kaotada teise elemendi arengu huvides. Nii näiteks ei tohiks loodus kanda liigseid kaotusi majandusarengu huvides, looduskeskkonna areng ei peaks pidurdama sotsiaalsfääri jne. Sageli võrreldakse säästvat arengut kolme jalaga taburetiga, mille jalad - majandus, sotsiaalsfäär ja loodus - peavad olema ühepikkused ehk arenema võrdselt. See ei ole kerge ülesanne.
Dokumendi eesmärgid seati 2030. aastaks. Programmis peetakse silmas tulevaste põlvkondade õigust elamiskõlbulikule keskkonnale - tänane areng ei tohi ohtu seada järeltulijate võimalusi. Seepärast nimetatakse säästvat arengut ka jätkusuutlikuks arenguks.
Rio konverentsil seati kõikidele riikidele ülesandeks alustada rahvuslike säästva arengu tegevuskavade koostamist. Nii jõudis Eesti oma jätkusuutliku arengu strateegia „Säästev Eesti 21” koostamiseni. Eestile on iseloomulik, et oma riigi jätkusuutliku arengu planeerimisel tähtsustab Eesti majanduse, sotsiaalsfääri ja looduskeskkonna kõrval ka kultuuri elujõulisuse säilitamist.

Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected

Slaid 1

"Säästev Eesti 21" strateegia 

Strateegia eesmärgid on:

• Eesti kultuuriruumi elujõulisus;
• inimeste heaolu kasv;
• sotsiaalselt sidus ühiskond;
• ökoloogiline tasakaal.

"Säästev Eesti 21" strateegia 

Strateegia eesmärgid on:

• Eesti kultuuriruumi elujõulisus;
• inimeste heaolu kasv;
• sotsiaalselt sidus ühiskond;
• ökoloogiline tasakaal.

ÜLESANNE: Minge Statistikaameti kodulehele aadressil www.stat.ee/ee ja uurige järele, kui palju inimesi elab Eestis täna.

Joonis 4.3.6.1. Viljandi folk on populaarne pidu

Eesti kultuuriruumi elujõulisus

Väikesearvulise rahvana peab Eesti hoolitsema enda püsimajäämise eest muutuvas ja globaliseeruvas maailmas (joonis 4.3.6.1.). Dokumendi „Säästev Eesti 21” kohaselt soovitakse luua elujõuline kultuuriruum, kus on kasutusel arenev eesti keel ja au sees rahvuslikud väärtused.



 

Strateegia kirjeldab iga eesmärgi kohta soovitavat seisundit, mis tuleb saavutada 2030. aastaks ja seab numbrilised eesmärgid, et tulevikus strateegia elluviimise edukust hinnata. Eesti kultuuriruumi elujõulisuse üheks indikaatoriks on Eesti rahvastiku olukorra stabiliseerumine aastaks 2030. Strateegia seab eesmärgiks, et Eestis elab siis 1-1,5 miljonit püsielanikku.

Inimeste heaolu kasv

Strateegiadokumendis kirjeldatakse heaolu kui inimeste vajaduste rahuldatust, millega kaasnevad võimalused end teostada. Seega ei mõelda heaolu all üksnes head palka, vaid võimalust olla lihtsalt õnnelik: tunda end turvaliselt, võimalust õppida, töötada, puhata, reisida jms ning omada selleks piisavalt vahendeid. Sealjuures viitavad keskkonnakaitsjad oskusele mõistlikult tarbida.
Strateegia edukal elluviimisel on 2030. aastal eestimaalaste majanduslik jõukus ja elatustase vähemalt 80% Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisest. Riigil jätkub võimekust edasiseks arenguks ning Euroopa Liidu keskmisest ette jõudmiseks.

ÜLESANNE: Minge Statistikaameti kodulehele ja uurige järele, kui suur on Eesti elanike keskmine brutokuupalk.

Joonis 4.3.6.2. Autoga tööle ja kooli

Üks säästva arengu juhtmõtteid on, et säästev areng ja majanduskasv ei välista teineteist, vaid saavad koos väga edukalt toimida. Arutlege, kuidas siduda majanduskasvu looduskeskkonna säilitamisega (joonis 4.3.6.2.).

Sotsiaalselt sidus ühiskond

Kultuuriruumi püsimine ja heaolu kasv on võimalikud vaid siis, kui riigis loodud hüvedest saab osa enamik elanikkonnast. Sotsiaalse sidususe saavutamine tähendab seda, et ületatakse ülemäära suured Eesti-sisesed erinevused ja kõik ühiskonnaliikmed sõltumata rahvusest, tervislikust seisundist, elukohast (maal, linnas vm) osalevad jõukohasel viisil hüvede loomisel ja saavad loodust/toodetust ka õiglasel moel osa (joonis 4.3.6.3.). Sidusus ei tähenda ühetaolisust, vaid sisaldab piisavalt loomingulisust ja uuenduslikkust, mis loob noortele võimalusi endale just Eestis koht leida.
Mõned näitajad: ühiskonna kihistumine on vähenenud, tööpuuduse tase üheski regioonis ei ületa 8%, väheneb vahe Tallinna ja muude regioonide vahel.

Ökoloogiline tasakaal

Siin ei pea Eesti järgima üksnes arenenud riikide eeskuju ja parimaid praktikaid, vaid lähtuma kohalikust traditsioonist ja eripärast. Eestile omane maastik ja puhas elukeskkond võiksid osaliselt korvata heaoluriikide kõrgemat elatustaset ja selle kaudu vähendada ajude väljavoolu.

Ökoloogilise tasakaalu säilitamine Eesti looduses on riigi jätkusuutlikkuse keskne tingimus.

Keskkonnakaitse peamiseks ülesandeks on loodusvarade ja looduskeskkonna tasakaalustatud haldamine Eesti ühiskonna ja kohalike kogukondade huvides. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus inimene ei käsitle keskkonda kui kaitset vajavate objektide kogumit, vaid kui tervikut, mille osaks ta ise on.

Eesti Keskkonnastrateegia 2030

Üks strateegia eesmärke on ökoloogiline tasakaal.

Selle eesmärgi saavutamiseks koostati Eesti Keskkonnastrateegia 2030, milles on kirja pandud Eesti riigi keskkonnapoliitika eesmärgid aastaks 2030. 

Keskkonnastrateegia valdkonnad on:

• maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine;
• kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet;
• keskkond, tervis ja elu kvaliteet.

Seatud eesmärgid ei ole muutumatud. Pärast Riot on toimunud mitu olulist konverentsi, kus varem seatud eesmärgid on üle vaadatud ja vajadusel ajakohastatud. Eesmärgid on omavahel seotud ja need tasakaalustavad säästva arengu kolme mõõdet: majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet.

Säästva arengu strateegiate rakendamine erinevatel tasanditel

Säästva arengu strateegiaid saab rakendada mitmel tasandil – rahvusvahelisel, riiklikul, kohalikul ja isiklikul. Ehk teisisõnu – säästvat arengut saab toetada mitut moodi nii riikide poolt kui ka iga inimene omaette. Iga tegu loeb!
Riigid teevad koostööd rahvusvahelisel tasandil: sõlmivad rahvusvahelisi kokkuleppeid, arendavad keskkonnasõbralike toodete ja teenuste süsteeme ning kutsuvad inimesi neid ökomärkide abil kasutama jms.
Riigid kehtestavad keskkonnamakse, mille eesmärgiks on piirata keskkonna saastamist, loodusressursside kasutamist, toetavad mahemajanduse arengut jm. Väikesearvulise riigina tähtsustab Eesti rahvusliku kultuuriruumi säilitamist.
Kohalikud omavalitsused korraldavad jäätmekäitlust, arendavad ühistransporti ja kergliiklust, teavitavad elanikkonda keskkonnateemadest jm.
Igaüks meist saab sortida prügi, säästa vett, kasutada keskkonnasäästlikke transpordivahendeid, tarbida mõistlikult jpm.

Kokkuvõte

Globaalprobleemidega tegelemine nõuab riikidelt koostööd, ühtse strateegia välja töötamist ja rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimist. Nii töötati välja säästva arengu tegevusprogramm Agenda 21. 1992. aastal toimus Rio de Janeiros ÜRO Keskkonna- ja arengukonverents, kus peale Agenda võeti vastu olulisi dokumente nagu Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ja Kliimamuutuste konventsioon.
Konverentsil seati riikidele ülesandeks alustada rahvuslike säästva arengu strateegiate koostamisega. Tulemusena valmis Eesti oma jätkusuutliku arengu strateegia „Säästev Eesti 21”. Eestile on iseloomulik, et oma riigi jätkusuutliku arengu planeerimisel tähtsustatakse majanduse, sotsiaalsfääri ja looduskeskkonna kõrval ka kultuuri elujõulisuse säilitamist. Seega on strateegial „Säästev Eesti 21” 4 eesmärki: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimeste heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond, ökoloogiline tasakaal. Eesmärgi - ökoloogiline tasakaal – alusel koostati Eesti Keskkonnastrateegia, mis määrab ära riigi keskkonnapoliitika eesmärgid 2030. aastaks.

Mõisted

Agenda 21
Eesti Keskkonnastrateegia
globaalprobleemid
jätkusuutlik areng
säästev areng
Säästev Eesti 21