Popmuusika stiilid ja populaarsus

Nagu teada on nüüdismuusikas palju erinevaid stiile ehk žanre. Osad neist on sõnadega ja teised on sõnadeta.

Selles postituses nagu juba pealkirjast on aru saada vaatame me popmuusika stiile ja nende populaarsust. Selles postituses võtame me läbi ainult need popmuusika stiilid, mis on mingi aja jooksul olnud populaarsed, kuid kindlasti on popmuusika stiile rohkem (läbi võtmata jäävad näiteks sümfoonia, Vietnami-pop, ja veel mõned stiilid).

Ennem kui ma populaarsusedetabelini jõuan ütlen ma veel ära, et tegelikult eksisteeris samal ajal veel mitu nüüdismuusika stiili. Kuid edetabelis olevad on/olid omas ajas kõige tähtsamad. Ja aja jooksul on stiile aina juurde tulnud. Kuid nüüd siis, Jah.

Populaarsusedetabel:

Boogie-woogie 19. sajandi lõpp
(BLUES) Bluus 1903-1920
(JAZZ)Džäss 1920-1925
Swing 1930-1940
KANTRI 1925-1940
R&B 1940-1950
Rock'n Roll 1940-1950
Soul 1950-1960 algus
Bossa Nova 1950-ndate lõpp-1960-ndad
Samba 1950-ndate lõpp
Biitmuusika 1960-ndate algus
Funk 1960-ndate keskpaik
Metal 1960-ndate lõpp
Schlager 1960-ndad (ainult Saksamaal ja Austrias)
Reggae 1960-ndate lõpp-1970-ndate algus
Diskomuusika 1970-ndad (Eestis 1990-ndad aastad)
Punk-Rokk 1970-ndate lõpp-1980-ndate algus
Electro 1980-ndate algus
Hip-Hop 1970-ndate keskpaik-1980-ndad (Eestis 2000-ndad aastad)
ELEKTROONILINE TANTSUMUUSIKA (EDM) 1990-ndad (Eestis 2010-ndate algus)
RÄPP 2000-ndad (Eestis 2010-ndate lõpp-...)
Pop 2010-ndate algus
K-Pop ehk Korea pop 2010-ndate lõpp-... (Eestis hakkab ka vaikselt populaarseks saama)

muusikastiilid

• Muusikastiilid

Järgmised 13 alamkategooriat on selles kategoorias (kokku 13).
Sulgudes on kategooriate (K), lehekülgede (L) ja piltide (P) arv.

 

• ► Ansamblid stiiliti‎ (25 K)
• ► Muusikud stiiliti‎ (5 K)

B

• ► Bluus‎ (1 K, 4 L)

D

• ► Drum and bass‎ (11 L)
• ► Džäss‎ (2 K, 22 L)

F

• ► Futurism‎ (14 L)

H

• ► Hiphop‎ (2 K, 4 L)
• ► House‎ (1 K, 2 L)

K

• ► Kantri‎ (3 L)

M

• ► Metal‎ (1 K, 21 L)

P

• ► Pop‎ (1 K, 2 L)
• ► Post hardcore‎ (1 K, 1 L)

R

• ► Rock‎ (5 K, 26 L)

Leheküljed kategoorias "Muusikastiilid"

Järgmised 95 lehekülge on selles kategoorias (kokku 95).

 

• Muusikastiil
• Muusikastiilide loend

0–9

• 4-beat

A

• A cappella
• Acid jazz
• Alternatiivne RnB
• Alternative metal
• Ambient
• Ars nova

B

• Bachata
• Bandari
• Bebop
• Biidermeier (muusika)
• Bossanoova

C

• Cumbia

D

• Death metal
• Diskomuusika
• Džäss
• Dubstep

E

• Easy listening
• Ekspressionism (muusika)
• Elektrooniline tantsumuusika
• Emo
• Emoräpp
• Entechno

F

• Fado
• Folkrokk
• Funk

G

• Garage punk
• Glam metal
• Gothic metal
• Gothic rock
• Grime
• Grunge

H

• Hard rock
• Hardcore punk
• Hardstyle
• Hatecore
• Historitsism (muusika)

I

• IDM
• Ilmalik muusika
• Impressionism (muusika)
• Indie rock

J

• J-pop
• Jazz fusion
• Jumpstyle
• Jungle

K

• K-pop
• Kantrimuusika
• Klassikaline metal
• Kristlik kantrimuusika
• Kristlik metal
• Küberpunk

L

• Laïka

M

• Merengue
• Metalcore
• Minimalism
• Modaalne džäss
• Morna (muusika)

N

• Natsionaalsotsialistlik black metal
• Néo kýma

O

• Oi!

P

• Plena
• Popmuusika
• Power metal
• Progressiivne rokk
• Psychedelic trance

R

• Ragtime
• Rahvusromantism (muusika)
• Raï
• Reggae
• Reggaeton
• Rembetiko
• Rock Against Communism
• Rockabilly
• Rokkmuusika
• Rütm ja bluus

S

• Samba
• Screamo
• Ska
• Ska-punk
• Soft rock
• Speedcore
• Sving
• Sümbolism
• Sümfooniline metal

T

• Teismeliste popp
• Tekno
• Thrash metal
• Trance

U

• Uusklassitsism (muusika)
• Uuskomplekssus
• Uusromantism
• Uusromantism (levimuusika)

V

• Visual kei

• 
  

Räägin ausalt sellest, miks ma seda Blogi pean.

Nagu pealkiri juba ütles, siis selles blogipostituses räägin ma sellest, miks ma seda blogi pean. Kuigi lugejaid eriti palju ei ole, siis pean ma seda blogi edasi. Paljud küsivad selle peale, et miks ma ikka veel seda blogi pean, kuid mul on selle pidamiseks mitmeid põhjuseid (põhjused ei ole tähtsuse järjekorras):

1. Teraapia iseendale

Blogi aitab mul ennast välja elada. Blogisse kirjutades saan ma oma mõtted siia kirja panna ja hiljem nad ei sega enam mind. Niimoodi saan ma lahti oma kinnisideedest.

2. Oma teadmiste jagamine

Ma jagan siin blogis seda, mida ma olen erinevates koolides õppinud ja, mis võiks teistele vajalik olla. Ma teen seda, sest ma leian, et see, mida teab üks inimene, seda võiksid teada kõik inimesed. Ja kuna ma pole eriti suhtleja tüüp, siis on blogi teadmiste jagamiseks ideaalne koht.

3. Kirjutamisoskuse arendamine

Blogi pidamine arendab muidugi ka kirjutamisoskust, kuid see pole eriti oluline põhjus blogi pidamiseks. See pole see põhjus, miks ma blogi alustasin.

4. Iseenda mõtete jagamine

Nagu ma juba esimese põhjuse all ütlesin aitab blogimine mul oma mõtted kirja panna ja korralikult ära sõnastada. Niimoodi saan ma lahti oma kinnisideedest. 

5. Enda elu dokumenteerimine

Ma kirjutan kohati siia blogisse ka oma elu detaile. See on selleks, et ma tulevikus ka mäletaksin oma elu olulisi osi. See on selleks, et kui ma kunagi peaksin elulooraamatu kirjutama või kui kunagi mult küsitakse mu elu kohta, siis ma saan (vähemalt osaliselt) blogisse viidata.

6. Iseenda ja teiste motiveerimine

Ma kirjutan seda blogi ka selleks, et motiveerida iseennast ja teisi tegutsema ja otsustama. Või no ma ei ole seda veel teinud, aga ma hakkan seda tegema.

7. Teiste teadmiste jagamine

Ma tahan, et teadmised jõuaksid kõikideni ja, et teadmatusest ei tehtaks valesid otsuseid. Ma tahan, et valede ja pooltõdede asemel valitseksid maailmas tõed. Ma tahan, et maailm põhineks teaduslikel faktidel, mitte kellegi uskumustel ja pooltõdedel. 

8. Teiste õpetamine

Ma tahan, et inimesed teaksid asjadest rohkem. Ma tahan, et inimesed teaksid fakte ja otsustaksid nende põhjal. Ma tahan, et maailm põhineks teaduslikel faktidel, mitte kellegi uskumustel ja pooltõdedel. See teeb inimesi paremaks. Selle pärast ma annangi teistele teadmisi.

9. Inimeste vaheline mõistmine 

Ma tahan, et inimesed mõistaksid üksteist ja ei lahterdaks neid gruppidesse lihtsalt selle põhjal, mida nad näevad või usuvad. Ma tahan, et teatud inimesegruppide põhjendamatu vihkamine lõppeks. 

10. Unistamine ja fantaseerimine

Blogi on minu raamat. Siia ma kirjutan oma fantaasiad ja unistused, eriti tuleviku teemal. Ma kirjutan siia oma nägemuse tulevikust. Samuti võivad siia tulla jutud, millest hiljem võib raamatu teha.

Popmuusika

Popmuusika on üks nüüdismuusika ehk uue muusika osa. Popmuusika on olemas alates 20. sajandi algusest.

20. sajandi heliloojad on tegelnud näiteks elektrooniliste tämbrite, müra, muusika seriaalse organiseerimise, muusikaliste parameetrite või minevikumuusika dekonstrueerimisega.

Popmuusika (tuletis väljendist populaarne muusika) on peamiselt ärilisel eesmärgil esitatav ja salvestatud muusika. Tavaliselt loetakse popmuusikaks suhteliselt lühikesi (nn. kolmeminutilisi) ja lihtsaid laule või instrumentaalmuusikat, milles on kasutatud tehnilisi ja kõlalisi uuendusi. Sageli kasutatakse neid selleks, et luua uusi variatsioone varasematel teemadel. Popmuusika on võtnud vastu mõjutusi enamikult levimuusika stiilidelt, kuid stiilina seostatakse seda tavaliselt rock'n'roll'i ja sellele järgnenud rokistiilidega.
Termin pärineb 1950. aastate keskpaiga Suurbritanniast, kus sellega kirjeldati rock'n'roll'i ja sellest mõjutatud uusi noortemuusikastiile. Sõna pop tähendab inglise keeles aga ka ootamatut esilekargamist, uudse esitaja või esituse stiili väljailmumist (tvist jt 1960. aastate alguse tantsustiilid).

Ajaloost

Popmuusika algusajaks võib lugeda teise maailmasõja järgset perioodi, kui orkestrite laulusolistid hakkasid iseseisvamalt tegutsema. Muutusi kerges muusikas oli märgata ka varem. Näideteks võiksid olla Bing Crosby ja Frank Sinatra.
1950. aastatel said olulisteks popmuusika alal laulusolistid Dean Martin, Doris Day, Nat King Cole. Tekkisid popmuusika mitmed alamliigid, mida esindasid näiteks Les Paul ja Mary Ford, Perez Prado, Harry Belafonte, Martin Denny, B.B. King, Bob Marley, Bert Kaempfert jt.
Rhytm and blues, bluus ja rock'n'roll said oma teatavate osadega samuti popmuusika osaks (Doowop, teenaged pop). Veelgi ulatuslikum oli see osa biitmuusika puhul, mis kasutas ära ka folkmuusika stiili ja viis folkroki tekkimiseni.
Umbkaudu 1967. aastast hakati popmuusikat siiski rokkmuusikale vastandama, pidades seda roki "pehmemaks" alternatiiviks, kuigi just biitmuusika raames olid just tekkinud progressiivne rokk (baroc pop, art rock, symphonic rock) ja hard-rock.
Popmuusikasse tulid 1960ndatel ska ja reggae.
Järgnes Philadelphia Soul ehk Philadelphia Sound, millest lähtus disco-pop.
Süntesaatorite laialdase kasutuselevõtu tulemusena tekkis elektrooniline popp.
Popmuusika ei jäänud puutumata ka punk-rock'ist.
Popmuusikasse jõudsid ka tekno, trance ja räpp.
Tänapäeval süüdistatakse popmuusikat tihti kommertsialiseerituses. Selle oluliseks tunnuseks peetakse professionaalset produtseeringut ja pakendit.

Iseloomustus

Tüüpiline popmuusikateos on laul, mille pikkus jääb kahe ja poole ning kolme ja poole minuti vahele. Seda iseloomustab püsiv ja märgatav rütmiline element, peavoolustiil ja lihtne traditsiooniline struktuur. Levinud on salmide ja refrääni vaheldumine ja kolmekümne kahe taktiline vorm, mille keskmes on meloodia, meeldejäävad muusikalised fraasid ning refrään, mis on tihti salmiosaga meloodilises, rütmilises ja harmoonilises kontrastis. Rütm ja meloodiad kalduvad lihtsusele ja on piiratud harmoonilise saatega.
Tänapäevaste poplaulude sõnad käsitlevad tavaliselt armastust ja romantilisi suhteid, kuid teevad seda lihtsustatult, ehkki on ka silmatorkavaid erandeid.
Musikoloogid peavad popmuusikale oluliseks järgmisi tunnuseid:

• püüd laia publiku, mitte konkreetse subkultuuri või ideoloogia poole;
• rõhk pigem "käsitöisel" oskuslikkusel, mitte esituse kunstilisel kvaliteedil;
• rõhk pigem salvestamisel, produtseerimisel ja tehnoloogial, mitte elaval esitusel;
• kalduvus peegeldada muusikas olemasolevaid trende, mitte uudset arengut;
• tantsuks sobiv rütm.

Popmuusika harmooniat on iseloomustatud kui klassikalist euroopalikku tonaalsust, ainult tavapärasest lihtsameelsemat.
Instrumentidest domineerivad popmuusikas (elektri)kitarr, basskitarr, löökpillid ja (elektroonilised) klahvpillid. Kuid kasutatakse ka puhkpille (flööt jt) ning peale kitarri ka teisi keelpille, tihti küll süntesaatori abil esitatult.

Alamstiilid

Popmuusika alamstiilide hulka kuuluvad näiteks rock'n'roll, instrumentaalne rokk (surf rock), teenaged pop, Rhythm and Blues (k.a. doo wop), exotica ja bossanoova, beat-pop (Merseybeat jt), psühhedeelne pop, bluus, northern soul, go-go (shake dance ja funk), country-rock, folkrock, poprokk, ska, bluebeat ja reggae, fruit-gum-pop, glamrock, elektropopp, sündipopp, diskomuusika, indie-pop, etnopopp, religioosne popp, J-pop jt.
Osa alamstiilidest saavutasid laia leviku (näiteks rock'n'roll 1950ndatel, biitmuusika 1960ndate alguses, reggae 1960ndate lõpul, disko 1970ndatel), teiste levik jäi piiratumaks kas ajaliselt või ruumiliselt või mõlemas.

Regionaalsed stiilid

Popmuusika kui algselt Inglismaal ja Põhja-Ameerikas tekkinud muusikastiil levis alguses peamiselt ingliskeelses maailmas, kuid 1950ndate lõpul ka germaanikeelsetes ja prantsuskeelsetes maades ning ka teistes romaanikeelsetes maades, sh Lõuna-Ameerikas.
Bossanoova on 1950ndate lõpus Brasiilia popmuusikast alguse saanud ja seejärel kogu maailmas laialt levinud stiilidest.
Reggae ja ska said alguse Jamaicalt, kuid levis popmuusikas väga laialdaselt 1960. aastatel, peamiselt Inglismaale, kuid 1970ndatel ja hiljem jõudsid ka Eesti muusikasse.
Enamik regionaalseid populaarmuusika stiile pole kas etnilise, keelelise või muu spetsiifika tõttu nii ulatuslikku levikut leidnud (näiteks country, salsa, cumbia, Prantsuse chanson, Hispaania flamenko, Kreeka laïka). Kokku on regionaalseid stiile nende alamstiile arvestades sadu. Osa neist on piiratud levikuga ka selle tõttu, et on piiratud subkultuuri või väikese vanusegrupi muusika (räpp, techno). Sellistes stiilides muusika jõudmine edetabelitesse on seletatav nende suhtes väga kindla pooldajaskonna olemasoluga, mis ei pruugi olla kuigi suur.

Tuntumad esindajad

Tuntumate popmuusikaansamblite seas on The Beatles, The Searchers, The Rolling Stones, The Beach Boys, The Platters, The Shirelles, Diana Ross and the Supremes, The Righteous Brothers, The Temptations, The Four Tops, The Hollies, The Moody Blues, The Doors, The Fleetwood Mac, The Carpenters, The Jackson Five, The Queen, The Eagles, ABBA, The Coldplay jt.
Tuntumate üksikesinejate seas on Frank Sinatra, Dean Martin, Caterina Valente, Elvis Presley, Pat Boone, Ricky Nelson, Ray Charles, Domenico Modugno, Paul Anka, Cliff Richard, Nana Mouskouri, Petula Clark, Dalida, Cilla Black, Françoise Hardy, Simon and Garfunkel, Sonny and Cher, Tom Jones, Engelbert Humperdinck, Tony Christie, Tina Turner, Stevie Wonder, Linda Ronstadt, Julio Iglesias, Elton John, David Bowie, Sting, Michael Jackson, Madonna, Umberto Tozzi, Bryan Adams, Ed Sheeran jt.

Iseloomulikumad muusikanäited

Mitmetes hääletustes on kõigi aegade parimaks poplauluks hääletatud John Lennoni ja Paul McCartney 1965. aastal kirjutatud "Yesterday", mida esitas ansambel The Beatles, mille liikmed laulu autorid olid.
Kõige enam USA raadiojaamades esitatud lugu on Nick Logani and Bob Woffindeni soul-ballaad "You've Lost That Lovin' Feeling", mida esitas 1965. aastal The Righteous Brothers.

Popmuusika Eestis

Eesti popmuusika on valdavalt põhinenud teiste maade poplugude tõlgetel. Kaverite osatähtsus Eesti popmuusikas on isegi Eesti Rahvusringhäälingu põhiprogrammi Vikerraadio eesti muusika valikus 90% lähedal.
Laulusõnade tõlkijatena on suurim panus olnud Heldur Karmol, kes on teinud eestikeelsed sõnad mitmele tuhandele poplaulule ja sajakonnale originaalsele eesti muusika laulule. Väga suure arvu laulude sõnade eestindajateks on olnud Velly Joonas ja Reet Linna.
Originaalne eesti popmuusika tekkis 1950. aastate lõpus ja sai laiema leviku 1960. aastate alguses paljuski seoses siis toimunud lauluvõistlustega, mitte seoses muusika edetabelitega, nagu enamikus läänepoolsetes riikides, kuna neid Eestis ei koostatud. Oluline osa oli juba varem peamiselt estraadimuusika alal silma paistnud heliloojatel (Edgar Arro, Hans Hindpere, Viktor Ignatjev, Boris Kõrver, Vello Lipand, Raimond Lätte, Uno Naissoo, Arne Oit, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Ülo Raudmäe, Gennadi Taniel, Evald Vain, Raimond Valgre, Lembit Veevo, Ülo Vinter jt) ning lauljatel ja pillimeestel (Georg Ots, Artur Rinne, Heli Lääts. Eesti Raadio Meeskvartett, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Tiiu Varik, EREO, Emil Laansoo ansambel, jt).
Kümnendi keskel tekkinud biitmuusikat viljelenud ansamblid esitasid vähesel määral ka omaloomingulist originaalset muusikat. 1960. aastate teisel poolel omaloomingulise popmuusika osa kasvas. Tekkis folkmuusika ja progressiivse popi ja roki laine, milles märkimisväärsemad tegijatest olid biitansamblid Mikronid, Optimistid, Peoleo, Toomapojad, Virmalised jt.
Väga oluline osa Eesti popmuusikas oli filmimuusikal (Uno Naissoo laulud ülipopulaarsele filmile "Viimne reliikvia", hiljem peamiselt elektronmuusika alal silma paistnud Sven Grünbergi muusika filmile "Hukkunud alpnisti hotell" jpm).
1970ndatel andsid olulise panuse peamiselt progressiivset rokki või folk-rock'i viljelenud ansamblid (Väntorel (algselt Keldriline Heli), Fix, Ruja jt). Heliloojatest paistsid silma Sven Grünberg, Rein Rannap, Andres Valkonen, Igor Garšnek jt,
See oli olulisel määral seotud muutustega Eesti Raadio ja ETV kavapoliitikas (paralleelkanali Vikerraadio loomine, Eesti Televisiooni muusikasaated), mida tehti peamiselt Soome Yleisradio eeskujul. See võimaldas paljudel noortel lauljatel saavutada rahva hulgas märkimisväärse tuntuse (Ivo Linna, Tõnis Mägi, Gunnar Graps, Marju Kuut jpt).
Laulutegijatest olid sel ajal edukad Kustas Kikerpuu, Olav Ehala, Rein Rannap, Andres Valkonen, Henn Rebane jt.
Eesti popmuusikud saavutasid märkimisväärse koha NSV Liidu popmuusikas (Jaak Joala, Anne Veski, Marju Länik), kuid seal esitatud peamiselt vene autorite muusika ei saavutanud erilist kohta Eesti muusikas (v.a üksikud erandid nagu "Eilne päev" / "Pozadi krutoi povorot").
Kogu maailmas levinud disko- ja tantsumuusika ja reggae olid 1970ndatest alates Eesti popmuusikas olulisel kohal (Ele ja Kaja Kõlar, ansambel MERL, ansambel Apelsin).
Popmuusikal oli rahva jaoks oluline osa ka Eesti taasiseseisvumise juures (näiteks, Alo Mattiiseni "Viis isamaalist laulu" jt).
Eesti sai osaleda Eurovisiooni lauluvõistlustel alates 1993. aastast ning vaatamata algusaastatel tekkinud raskustele on teinud seda küllaltki edukalt. Eesti popp-rokklaul võitis Eurovisiooni lauluvõistluse 2001. aastal (Ivar Must, sõnad Maian-Anna Kärmas: "Everybody", esit. Tanel Padar ja Dave Benton).
Eesti popmuusikas on olemas märgatav suundumus etnopopi ja maailmamuusika poole (ansamblid Kukerpillid, Justament, Ummamuudu, Curly Strings jt) ja alternatiivse muusika suundades (Mr. Lawrence, ans. Smilers, Ewert and the Two Dragons, Erki Pärnoja jt).
Kui eesti muusika osakaal Rahvusringhäälingu kuulatavaima programmi Vikerraadio muusikavalikus on ettekirjutuste järgi hoitud umbes 50% peal, siis originaalse eesti popmuusika osakaal sellest on umbes 10% (kogu muusikavalikust 5% ) või veelgi väiksem. Tõlkelood ehk kaverid on seega suures ülekaalus.
Olulise panuse algupärasesse Eesti popmuusikasse on andnud lauluvõistlused, viimastel aastatel lauluvõistlus "Eesti laul" (varem "Eesti Eurolaul"), mille võitja esindab Eestit Eurovisiooni lauluvõistlustel.

Süvamuusika

Süvamuusika, ka tõsine muusika, ka kunstmuusika (inglise keeles Art music, saksa keeles Kunstmusik) on muusikas üldnimetus muusikastiilidele ja muusikažanritele,

• mis on seotud euroopa kõrgkultuuriga
• mis viitavad heliteose kunstilisele kvaliteedile ja iseseisvusele
• millesse kuuluvad heliteosed on noodistatud

Süvamuusika mõistet kasutatakse, et teha vahet rahvamuusika ja levimuusikaga.
Eestikeelne termin 'süvamuusika' võeti tarvitusele 1970. aastatel paralleelselt terminiga 'levimuusika'.
Kõik kuni 20. sajandi alguseni tehtud muusika on süvamuusika.

Mõiste

Tihti mõistetakse süvamuusika all klassikalist muusikat selle sõna laiemas tähenduses, seega mitte ainult klassitsismi, vaid ka keskaja, renessansi, baroki ja romantismi muusikat, paljusid modernistlikke ja postmodernistlikke suundi.

Levimuusika

Levimuusika (inglise keeles popular music) on üldnimetus muusikastiilidele ja -suundadele, mis on tekkinud ja kujunenud 20. sajandi teisel poolel ning mida iseloomustab jäädvustamine helisalvestustehnika abil ning levitamine massiteabevahendite abil.

Mõisteid

Eestikeelsed mõisted "levimuusika" ja "süvamuusika" võeti kasutusele 1970. aastatel. Varem oli kasutatud mõistet "kerge muusika", mis tähistas peamiselt estraadimuusikat ega sobinud sisuliselt enam paljude levimuusika suundade olemusega.
Levimuusika hõlmab sellises tähenduses popmuusikat, rokkmuusikat, džässmuusikat ning paljusid muid suundi ja stiile.

Edu, Edu Akadeemia ja Edukus

Edu on seotud õnnega ehk õnnelikkus on seotud edukusega.

Edu Akadeemia juht Roland Tokko ütleb oma raamatus

(Raamat: „12 ASJA, 

MIDA KOOLIS 

EI ÕPETATUD,

 aga mida kõik 

peaksid teadma“), et(Järgnevad lõigud on tsitaadid raamatust):

1. Sissejuhatus

Kindlasti oled küsinud mõne noore inimese käest, mida ta elus 

teha soovib, ja saanud vastuseks: „Ma ei tea.” Kahjuks käib see 

liigagi paljude koolilõpetajate kohta. Nad ei tea, millega nad tege-

leda tahavad ja milles nad head on. Miks see nii on?

Enamasti käime koolis kaksteist aastat. Selle eesmärk peaks 

olema meid reaalseks eluks ette valmistada, tegelikkuses saame 

koolist aga suure hulga teoreetilisi teadmisi, millega päris elus 

pole suurt midagi peale hakata. Noorel inimesel on oma esi-

mesele töökohale keeruline kandideerida, sest tal ei ole ühtegi 

praktilist kogemust ette näidata. 

Nii teoreetilised kui praktilised teadmised peaksid tulema 

koolist, kuid täna see nii ei ole. Kui lubad, siis võrdlen kooli-

süsteemi loomaaiaga, kust sealsed elanikud loodusesse lastakse. 

Neil lihtsalt puuduvad oskused, et igapäevaeluga hakkama saa-

da. Inimestena elame õnneks tsiviliseeritud keskkonnas, nii et 

keegi meid päriselt murdma ei hakka. Ent sellegipoolest tuleb 

pärast kooli kiirkorras selgeks õppida täiskasvanueluga kaasas 

käivad igapäevaoskused, mida kaheteistkümne või enama aasta 

jooksul sisuliselt ei õpetatud. 

Tean, millest räägin, sest täpselt nii juhtus ka minuga. Lõpe-

tasin gümnaasiumi, teadmata, mida elult tahan; mis on minu tu-

gevad küljed ja tegelik potentsiaal. Mul puudus enesekindlus ja 

julgus rohkem kui kolme inimese ees oma arvamust avaldada.

Läksin ülikooli õppima midagi, mis mulle tegelikult huvi ei pak-

kunud ja millega ma pole ka hilisemas elus tegelenud. 

Tänu sellele, et olen üle kümne aasta enesearenguga tegele-

nud ja enda arendamisse umbes 100 000 eurot investeerinud, 

tean nüüd, mida ma elult soovin ja kuidas oma tugevaid külgi 

kasutada saan, nii et võimalikult paljud inimesed sellest kasu 

saaksid. Minu jaoks ei ole enam probleem astuda lavale kasvõi 

10 000 inimese ette. Tean, et minu tugevuseks on inimestega 

kontakti loomine ja koostöö tegemine – asjad, mida koolis 

tõlgendati kui teiste segamist ja nende pealt maha kirjutamist. 

Kirjutasin selle raamatu selleks, et sina valesid otsuseid te-

gema ei peaks. Selle raamatu eesmärk on rääkida sinu teekon-

nast: kuidas jõuda praegusest seisust sinna, kus sa tahad olla, 

ükskõik mis eluvaldkonnas. Käsitlen kahtteist teemat, mida 

koolis ei õpetata, kuid milleta reaalses elus hakkama ei saa.

Toon sinuni maailmakuulsate koolitajate ja inimeste koge-

mused, kes on oma alal suurt edu saavutanud. Need tead-

mised on miljonite inimeste elu üle kogu maailma paremaks 

muutnud, sealhulgas ka minu oma. Paljud nõuanded, mida 

raamatupoodides leida võib, on Ameerika või mõne muu maa 

kesksed. Selles raamatus siin olen aga välja toonud selle, kui-

das neid teadmisi Eestis ellu rakendada. Räägin asjadest nii, 

kuidas need reaalses elus on. Nii headest kui ka halbadest.

Kui arendad neid valdkondi, millest siin raamatus juttu tu-

leb, ja mõistad, kuidas maailm tegelikult toimib, on sul või-

malik saavutada enneolematu vabadus ja sõltumatus; saad te-

geleda südamelähedaste asjadega ja nautida elu; olla õnnelik 

hoolimata sellest, mis väljakutseid elu sulle pakub. 

Sa võid täita oma unistusi: minna näiteks ümbermaail-

mareisile, panustada aega ja raha heategevusse, veeta palju 

aega pere ja sõpradega, selle asemel et sõltuda kellestki, kes 

ütleb sulle, millal ja mida sa tegema pead, kui palju sa väärt oledSISSEJUHATUS 9

oled ja millal sa võid puhkusele minna. Need teadmised aita-

vad parandada nii sinu suhteid, tervist, finantsseisu kui kõiki 

muid eluvaldkondi.

Millest selles raamatus juttu tuleb

Korraldasime 2014. aastal Edu Akadeemias küsitluse, kus 

tahtsime teada, mis on vastanute arvates kõige olulisemad 

teemad, mida koolis ei õpetata, aga ilma milleta elus hakkama 

ei saa. 

Mõned näited vastustest:

• Palju raisatud ja valesti kulutatud/elatud aega.

• Kool annab palgatöötaja mõttemaailma. Raske sellest välja tulla 

ja riskida.

• Tahaks osata rohkem teisiti mõelda.

• Palju pusimist, valusaid lööke, ise avastamist, kahetsemist – su-

hete purunemist, meeleheidet, depressiooni, kaotamist, kurbust ... 

Päris elus pidi kõike hakkama otsast peale õppima, kuna kooli 

lõpetamise järel ei olnud päris elust tegelikult aimugi. 

• Kinnistunud arvamus, et pean ise kõigega hakkama saama ja 

abi küsimine on nõrkuse tunnus.

• Kõige suurem probleem meie koolides on fakt, et õpetajatena töö-

tavad inimesed, kes usuvad siiralt, et ainuke võimalus elus läbi 

löömiseks on hariduse omandamine ja kindel töökoht.

• Ei oska võimalusi ära tunda

• Ilmselt on jäänud eksimise või läbikukkumise hirmus nii mõnigi 

asi lihtsalt tegemata või algatamata. 

Millest küsitlusele vastanud unistasid ja mida soovisid?

• Soovin oma püstitatud eesmärke saavutada, kuid samas osata ka 

ootamatusi avasüli vastu võtta.

Olla oma aja peremees. Leida/ehitada üles korralik passiivne sisse-

tulek. Leida sisemine tasakaal (positiivsus ja rahulolu) ning nautida 

kõike seda, mida elu pakub.

• Et Eesti Vabariik saaks oluliselt paremaks kohaks, kuhu kõik 

sooviksid tulla ja jääda.

• Muuta maailma paremaks.

• Elada nii et jääks midagi head minust alles peale minu surma.

• Et inimesed ärkaksid üles ja saaks aru, et me oleme siin palju roh-

kemaks kui 8st – 5ni süsteemi orjadeks. Et toimuks tõeline muu-

tus ühiskonna toimemehhanismides, et me saaks elada vabadena.

• Olla muutja selle osas, kuidas uue põlvkonna inimesi/lapsi kasva-

tatakse täisväärtuslikeks, loovateks, õnnelikeks ja kirega elavateks 

inimesteks.

Ma küll ei tea, milline on sinu lugu ja millised takistused sinu 

elus praegu on, kuid kindlasti suudad sa nii mõnegi vastajaga 

samastuda. 

2018. aasta alguses viisime läbi veel teisegi samasisulise küsit-

luse, millele vastas 1500 inimest. Vastuste läbitöötamisel kogesin 

väga palju erinevaid emotsioone, sh kurbust ja pisaraid. Küsit-

lus andis arusaama, kui suurel määral tegelikult nende teemade 

koolis õpetamata jätmine inimesi hiljem mõjutab. Kui palju on 

tehtud kulukaid vigu, mida oleks saanud lihtsasti ära hoida. 

Kurb on lugeda sadade inimeste vastustest, et nad on raisa-

nud aastakümneid, enne kui on aru saanud, mis neid elus tõe-

liselt köidab. Väga tihti vastasid inimesed, et nad soovivad, et 

oleksid varem õigete raamatuteni jõudnud või oleks keegi neist 

teemadest varem rääkinud.

Teema Vastanute arv Osakaal

Oma kire / tõeliste annete 

leidmine

1069 71.2%

Raha ja finantsid 975 64.9%

Eesmärkide seadmine 

ja nende saavutamine

934 62.2%

Motivatsioon 800 53.3%

Ettevõtlus 749 49.9%

Suhted 745 49.6%

Energia (toitumine ja tervis) 718 47.8%

Eneseväljendus 

ja avalik esinemine

637 42.4%

Spirituaalsus 625 41.6%

Leadership/juhtimine 613 40.8%

Mõju (müük, turundus) 582 38.8%

Produktiivsus 530 35.3%

Küsitluse vastuseid analüüsides oli ka hetki, mis tõid naeratuse 

näole, näiteks lugedes seda: „Pole siin päikese all ju midagi liht-

samat kui teada neid asju ning elu maapeal on puhas nauding.“

Mis on suurimad takistused ja väljakutsed, miks inimesed 

nendes valdkondades edu ei saavuta?

Küsitluses osalenud tõid välja:

1. Olen omandanud teadmised katse-eksituse meetodil omal käel 

suurema raha, aja ja energiakuluga ning teinud vigu, mida oleks 

saanud ära hoida.

2. Ebakindlus, enesekindluse, -usu ja julguse puudumine, madal 

enesehinnang.

Suurimat puudust tuntakse selliste valdkondade teadmistest:

Teema Vastanute arv Osakaal

Oma kire / tõeliste annete 

leidmine

1069 71.2%

Raha ja finantsid 975 64.9%

Eesmärkide seadmine 

ja nende saavutamine

934 62.2%

Motivatsioon 800 53.3%

Ettevõtlus 749 49.9%

Suhted 745 49.6%

Energia (toitumine ja tervis) 718 47.8%

Eneseväljendus 

ja avalik esinemine

637 42.4%

Spirituaalsus 625 41.6%

Leadership/juhtimine 613 40.8%

Mõju (müük, turundus) 582 38.8%

Produktiivsus 530 35.3%

Küsitluse vastuseid analüüsides oli ka hetki, mis tõid naeratuse 

näole, näiteks lugedes seda: „Pole siin päikese all ju midagi liht-

samat kui teada neid asju ning elu maapeal on puhas nauding.“

Mis on suurimad takistused ja väljakutsed, miks inimesed 

nendes valdkondades edu ei saavuta?

Küsitluses osalenud tõid välja:

1. Olen omandanud teadmised katse-eksituse meetodil omal käel 

suurema raha, aja ja energiakuluga ning teinud vigu, mida oleks 

saanud ära hoida.

2. Ebakindlus, enesekindluse, -usu ja julguse puudumine,  madal enesehinnang

12 SISSEJUHATUS

3. Avaliku esinemise, enda väljendamise hirm, suhtlemisjulguse puudus

4. Vale(d) elukutse, eriala ülikoolis, valikud elus, suund, otsused

5. Probleemid suhetes - südamevalu, valedel põhjustel suhetesse astumine 

ning suhete purunemine

6. Oravarattas olemine, finantsidega mittetoimetulek, teadmatus juhtida 

oma finantse, probleemid rahaasjade korraldamisega

7. Motiveerituse puudus, mugavustsoonis olemine, laiskus, madal ener-

giatase

8. Ebatervislik, vale toitumine, probleemid tervisega, energiapuudus, 

väsimus

9. Võimalustest ilma jäämine, oleks saavutanud rohkem

10. Stress, rahulolematus, depressioon, liigne muretsemine, emotsioonidega 

toimetulek, läbipõlemine, ärevusprobleemid

Täismahus küsitluse kokkuvõtte leiad lehelt

www.eduakadeemia.ee/12asjakysitlus

Selle raamatu kokkupanemisel arvestasin nende küsitluste tulemusi, 

omaenda kogemusi ja paljude nii Eesti kui ka välismaiste edukate 

inimeste intervjueerimisel saadud teadmisi. Need on valdkonnad, 

mille tundmine on vajalik õnneliku elu elamiseks. Järgnevatel lehe-

külgedel võtan põhjalikumalt ette järgmised teemad… 

1. Oma kutsumuse ja kire leidmine 

Igal inimesel on mingi eriline anne, milles ta on 

maailma parim – usun seda siiralt. Annan sulle nõu, 

milliste protsesside ja tegevuste abil sina saad oma 

ande üles leida. Minul võttis oma kutsumuse leidmi-

ne 6–7 aastat, konkreetsete harjutuste abil on seda, aga võimalik kiiremini teha.

2. Ettevõtlus 

Igaühest võib saada edukas ettevõtja, kui ta teab, 

millele edu saavutamiseks keskenduda tuleb. Täht-

saim on väärtuse loomine võimalikult paljudele ini-

mestele. Toon sinuni tänases majanduses kõige pa-

remini toimivad praktilised teadmised, mis aitavad 

sul oma ettevõtte luua ja seda kasvatada.

3. Eesmärkide seadmine ja nende saavutamine

Näitan, kuidas jõuda oma suurte ja väikeste eesmär-

kide saavutamiseni protsessi nautides, ilma et peak-

sid vere ninast välja punnitama. Väga oluline on luua 

suhteid õigete inimestega, kes aitavad sul soovitud 

eesmärgid lihtsamini ja kiiremini saavutada. 

4. Suhted

See on teema, mille olulisust tihti alahinnatakse. Kui sa 

pole näinud ega kogenud suurepäraseid suhteid – ja pal-

jud meist ei ole – siis on äärmiselt keeruline olla oma su-

hetes edukas. Kui aga tead, kui erinevad tegelikult mees 

ja naine oma arusaamadelt ja käitumismustritelt on, võib 

see sinu eraellu märkimisväärseid muutusi tuua. Toon si-

nuni teadmised, mis aitavad sul oma suhte hoopis uuele 

tasemele viia.

5. Produktiivsus

Kuidas jõuda vähema ajaga rohkem ning samal ajal 

vabastada enda jaoks aega, mida täiel rinnal nautida. Kõige enam tasub oma otsustes usaldada sisetunnet. 

Paljudel inimestel on raske öelda ei. Mõtle aga sellest 

nii, et sa ei ütle mitte kellelegi teisele ei, vaid ütled jah 

millelegi, mis on sinu jaoks olulisem. 

6. Energia (toitumine ja tervis)

Sinu füüsiline keha on kõige alus selleks, et sa saaksid 

siin maailmas üldse midagi teha. Jagan selles peatü-

kis nõuandeid, mis on aidanud mul juba viimased viis 

aastat terve püsida ilma pisemagi külmetuseta, rääki-

mata hullematest haigustest.

Aitan sind, et sul oleks märkimisväärselt rohkem 

energiat, sa püsiksid terve ilma rohtude ja arstideta 

ning saavutaksid oma ideaalse kehakaalu. Kui muu-

dad kasvõi seda, et hakkad sööma rohkem veerikkaid 

toitaineid, vähendad märgatavalt haigestumise tõe-

näosust. 

7. Mõju (müük, turundus)

Räägin, kuidas mõjutada positiivselt nii iseennast kui 

ka kõiki teisi, kellega kokku puutud (lapsed, vanemad, 

sõbrad, töökaaslased, äripartnerid, kliendid jne). Kui-

das teha nii, et teistel on soov kaasa tulla sinu ideede 

ja mõtetega, ning kuidas müüa ja turundada iseennast.

Samuti tuleb juttu sellest, kuidas suurendada oma 

olemasoleva või alles loodava ettevõtte sissetulekuid 

märkimisväärselt. Kõige olulisem on mõista ja aru 

saada, mis teisele poolele korda läheb. Enne kui sa 

seda ei tea, ära isegi püüa kellelegi midagi müüma hakata. (TEGELIKULT PROOVI IKKA)

8. Eneseväljendus ja avalik esinemine

Räägin selles peatükis sellest, mis on aidanud mul 

üle saada suurest lavahirmust ja kartusest oma suud 

lahti teha rohkem kui kolme inimese ees. Jagan ko-

gemusi, kuidas astuda enesekindlalt ükskõik kui 

suure publiku ette ja anda edasi oma olulist sõnumit 

ennast selgelt väljendades ja seda tegevust nautides. 

9. Juhtimine

Mida tähendab olla tõeline liider, ilma et peaksid 

selleks olema juhiametis? Tõeline liider ei tee kuna-

gi asju selleks, et näida teistest parem, vaid selleks, 

et päriselt midagi olulist korda saata. Ta tunnustab 

oma võitude puhul inimesi, kes on aidanud tal nen-

deni jõuda.

10. Spirituaalsus

Kuidas saavutada sisemine rahulolu, ükskõik kui ras-

kes seisus sa oled või missugusesse olukorda satud? 

Selle valdkonna arendamine jõudis minuni ühena 

viimaste seas, aga on toonud suuremaid muutusi kii-

remini kui ühegi teise valdkonna arendamine. Kõik 

algab meie enda seest ja kui mõni inimene või tema 

tegu sind ärritab, siis ei ole asi temas, vaid selles, et 

ta toob sinus esile mõne lahendamata olukorra või 

halva kogemuse, mis vajab lahendust hoopis sinus endas.

11. Raha ja finantsid

See valdkond on oluline, et saaksid olla iseenda pere-

mees ja tegeleda just nende asjadega, mis sulle kõige 

rohkem korda lähevad, ja lubada endale sellist elustiili, 

nagu sina soovid. Kõik algab su enda finantside kont-

rolli alla saamisest ja nende teadlikust juhtimisest.

Juttu tuleb ka investeerimisest ehk kuhu ja kuidas 

paigutada oma raha, nii et saavutaksid finantsvabadu-

se just sulle sobival viisil.

Kui sinu tegevuste valik ei sõltu enam sellest, kas 

ja kui palju sa tasustatud saad, vaid sellest, mis loob 

ühiskonna jaoks kõige rohkem väärtust ning teeb sa-

mal ajal sind õnnelikuks, siis muutub sinu jaoks kõik. 

12. Motivatsioon

See on valdkond, millega on tõenäoliselt iga inimene 

mõnes oma eluetapis maadelnud. Jagan seda, kuidas 

hoolimata välistest teguritest ennast seesmiselt käigus 

hoida. 

Muide – motivatsiooni on sul eelkõige vaja siis, kui 

teed midagi sellist, mis sulle ei meeldi. Küll aga on mõ-

ningaid hetki ja perioode, mil on vaja ennast käima tõm-

mata ka tegevuste puhul, mis sulle meelt mööda on. 

•

Kui sa nüüd neile teemadele peale vaatad, siis kas ei tundu usku-

matu, et neid koolis ei õpetatud? Tegelikult on veelgi hullem see, et keegi üldse ei rääkinud, et need on eluks vajalikud. Elame nagu 

paralleelmaailmades, kus koolis antakse edasi teadmisi, aga hoitak-

se saladuskatte all seda, mis elus tegelikult toimub.

Ja mis veel kõige hullem: lisaks sellele, et tänane koolisüsteem 

ei õpeta paljusid eluks vajalikke asju, võtab see enamikult inimes-

telt soovi ka ise midagi juurde õppida. Me kõik tahame õppida ja 

areneda, nagu taimed kasvada, kuid mitte sellisel viisil. Iga halb 

kogemus on õppetund ja suunanäitaja, ent kuna koolis pidi lä-

bikukkumist häbenema, siis arvab suur hulk inimesi, et nad ongi 

tegelikult läbi kukkunud. 

Selle raamatu abil näitan sulle, et see nii ei ole. Kui sul on taht-

mist ennast arendada, siis annan sulle selleks vajalikud tööriistad.

Paljude inimeste elu ei ole selline, nagu nad sooviksid, ja tava-

liselt on selleks neli suuremat põhjust. Samas on kõigile neile hea 

lahendus olemas. 

1. Psühholoogia

See, kas me midagi saavutame või mitte, on enamasti meie enda 

peas kinni. Nagu on öelnud Henry Ford: „Kas sa usud, et suudad 

või mitte, sul on mõlemal juhul õigus.” Õpetan sind selles raama-

tus asjadest mõtlema nii, et sa hakkad uskuma, et oled võimeline 

saavutama just sellise elu, nagu sa soovid, või veelgi parema.

2. Puudub toetaja

Enamikul inimestel ei ole coach’i või mentorit, kelle toel tulemuste-

ni jõuda. Siit raamatust leiad konkreetsed nõuanded, kuidas enda-

le sobivaid toetajaid leida.

3. Puudub sisemine motivatsioon

Mõnel inimesel ei ole piisavalt suurt põhjust, miks oma elu muu-

ta. Põhjused määravad 80% sellest, kas sa saavutad midagi või 

mitte, sest ainult 20% ulatuses on tähtsust sellel, kuidas neid saavutada. 

Saad siit raamatust teada, kuidas panna paika nii tugev 

miks, et sul ei ole vaja välist motivatsiooni oma eesmärkide poo-

le liikumisel. 

4. Inimesed ei võta selleks aega

Paljudel ei ole aega – või õigemini nad ei võta seda –, et oma 

elujärje parandamisega tegeleda. Ka selle kohta leiad mitmeid 

häid nõuandeid, kuidas aega tekitada ja sammhaaval oma ellu 

soovitud muutusi tuua. 

Kinnita turvavöö ja pane ennast valmis elumuutvaks sõiduks 

läbi järgmiste peatükkide ja õppetundide. Soovitan sul märkmeid 

teha ja olulised punktid raamatus alla joonida. Võta kõrvale ka 

märkmepaber või märkmik, kus harjutused läbi teha. Soovitan 

väga just füüsilist märkmikku, mitte arvutit või muud nutiseadet, 

ja reaalselt kirjutada. Sel juhul on sul esiteks vähem segajaid ja 

teiseks, kui sa kirjutad läbi kõik need olulised teemad, siis jõua-

vad need sulle tugevamalt alateadvusesse – juba see võib muuta 

sind teadlikumaks, et saaksid paremaid valikuid teha.

Lisaks jagan sulle ka lisamaterjale, mida saab nendelt linkidelt 

tasuta alla laadida. Kindlasti võta aega need läbi töötada, eriti kui 

tegemist on eluvaldkonnaga, mida sul on praegu vaja arendada.

Hakkame siis pihta!

Kuidas saada õnnelikuks

Mingi spetsialist ütles, et:
1. Tunne ennast

Pole olemas ühte, univeraalset lahendust, mis aitaks kõigil inimestel olla õnnelik ja terve ning elada tegusalt. Kõige olulisem on tunda iseennast: oma temperamenti, huvisid ja väärtusi. Mida paremini inimene ennast tunneb, seda lihtsam on tal luua elu, mis muudaks ta õnnelikuks.

2. Ära lase perfektsuse püüdlustel varjutada head tulemust

Kuigi ideaalses maailmas oleks vahel tore elada, ei esine sellist olukorda just sageli. Mõistlikum on endale meelde tuletada, et 20-minutiline jalutuskäik on parem kui kümnekilomeetrine jooks, mis jääb vaid unistuseks. Sõpradega kaasaostetud toitu süüa on parem lahendus kui üksinda kodus istuda, kuna suurejoonelise peo jaoks napib raha. 

3. Anna endale lubadusi

Need ei pea olema väga spetsiifilised lubadused, nagu korista tuba ära, vaid pigem üldisemad printsiibid, millest oma elus juhinduda. See on hea harjutus oma väärtuste ja unistuste läbimõtlemiseks ning aeg-ajalt on hea need jälle üle vaadata ja korrektuure teha.

Sellised lubadused võivad olla näiteks:

• ära hoia halbadest kogemustest kinni;
• käitu nii, nagu tahaksid, et sinuga käitutakse;
• tee plaan kohe teoks;
• ole sõbralik, aga samas õiglane;
• naudi protsessi;
• analüüsi probleemi;
• tee seda, mida pead tegema.

4. Tee selgeks, mis sind häirib

See tundub küll ilmselge, aga siiski tasub järele mõelda, mis täpsemalt häirib ja miks. Kus peitub probleem? Näiteks kui inimesele ei meeldi tema töö, võib probleem olla näiteks hoopis töökeskkonnas, tööletuleku tees või rutiinis. 

5. Hooli oma kehast: tee regulaarset trenni ja maga piisavalt 

Rubin on teinud inimestega õnnelikkuse teemal sadu intervjuusid. Peaaegu kõigis neis mainiti regulaarse füüsilise aktiivsuse olulisust. Lisaks toodi välja, et trennirutiin oleks võinud tekkida varem. Undki mainiti intervjuudes üsna sageli, kuna väsinuna on keeruline olla rõõmus ja tegus. Seega trenni ja magama! 

6. Pühenda aega ja energiat suhetele

Nii filosoofid kui ka teadlased on jõudnud järeldusele, et üks olulisemaid õnnelikkuse komponente on head suhted lähedastega. Inimesed vajavad tavaliselt isiklikke sidemeid, ühtekuuluvuse tunnet ja usaldust.

7. Küsi endalt, keda sa kadestad

Kuigi kadedust peetakse tihti negatiivseks, aitab see tegelikult jõuda õnnelikuma eluni, kuna nii on näha, mis osad elust vajavad muutust. Näiteks kui inimene kadestab kellegi teise tööd või suhteid sõprade-lähedastega, võib ta hakata seetõttu ka ise uuele töökohale mõtlema või oma lähedastega rohkem suhtlema. 

8. Pea meeles, kõik teevad vigu

Vead on loomulik osa elust ja kui sa neid üldse ei tee, siis elad ilmselt mugavustsoonis ega arenda ennast piisavalt.
(https://tervis.postimees.ee/4499169/spetsialisti-8-soovitust-kuidas-saada-onnelikuks)
Edu Akadeemia postitustest saab järeldada, et edukus sõltub õnnelikkusest. Selle järgi saad sa ainult siis päriselt edukas olla kui sa oled päriselt õnnelik.
Õnnelikkus on Isiksuse mõju individuaalne tagajärg. See kuulub isiksusepsühholoogiasse.
(vt. LEONHARDI BLOGI: Õnnelikkus, õnne valem)

Reduktsionism

Reduktsionismiks nimetatakse teadusfilosoofias vaadet, mille kohaselt ühe teadusharu mõisted, meetodid, seletused vms on tuletatavad teise teadusharu omadest.
Reduktsionism (inglise reductionism) on metodoloogiline lähenemine, mis tegeleb ainult ühe probleemi tahuga mitmest võimalikust dimensioonist.
Reduktsionism vastandub süsteemikäsitlusele (holismile), mis peab keskseks komplekssust.

Reduktsionism (keskkonna)majanduses

Näiteks rahaline reduktsionism väljendab keskkonnaprobleemi vaid rahalise mõõtmena, eirates huvirühmade vaatenurki ja käsitlusi.

Holism

Holism on õpetus, mis rõhutab terviku esmasust selle osade ees. Holism on arusaam, mille kohaselt keerukate süsteemide käitumine ei ole determineeritud ega seletuv üksnes süsteemi algosakeste käitumise kaudu.
Holism on vastandvaade reduktsionismile (reduktsionismi kohaselt on iga süsteemi käitumine taanduv selle osakeste käitumisele). Teisalt on holism ja reduktsionism komplementaarsed kirjeldusviisid, mille koosrakendamine võimaldab keerukate süsteemide käitumist teaduslikult selgitada.
Holismi mõiste tuli kasutusele Jan C. Smutsi teose "Holism ja evolutsioon" (1926) kaudu.

Kirjandus

• Elsasser, Walter M. 1998. Reflections on a Theory of Organisms: Holism in Biology. Baltimore: The Johns Hopkins University Press.
• Smuts, Jan C. 1926. Holism and Evolution. MacMillan.