Varakristlik kunst

Varakristlik kunst (1.-4.saj)

ÜLDINE:

• Ristiusk tekkis Rooma riigi äärealadel, tekkeaeg 1 saj, levis esialgu orjade seas. Jaotatakse kaheks perioodiks:
• 1.-3. saj. – Kristlus oli põlu all, kristlasi hävitati ja kiusati, seetõttu ei saanud teha ka suuri ehitisi. Kohtumispaikadena kasutati katakombe – vanu linnade all asuvaid matusepaiku. Et kohtumispaik oleks äratuntav, maaliti seinadele märke ning kasutati sümboleid, millest ainult kristlased aru said. Skulptuurid olid lähedased antiikskulptuurile. Hiljem, kui kristlus hakkas levima ka ülikute hulgas, hakati kogunema ka nende aatrium-tüüpi majades. Maalikunstis levis miniatuurmaal ehk raamatumaal (pärgamendile). Raamatutele valmistati puidust või elevandiluust nikerdatud kaaned. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
• 4-6 saj. – Aastal 313 kuulutati kristlus ametlikuks, kuid inimese ja jumala vahele tekkis vaheaste (preestrite jne. näol). Inimene pidi nüüd alluma lisaks jumalale ka vahekihtidele, võimu teostamiseks kasutati religiooni. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
• Sai alguse kirikuarhitektuur ehk sakraalarhitektuur. Esimesed kirikud: Püha Peetri kirik (seal asub ka esimese paavsti haud), Santa Maria Maggiore (Roomas) – üks paremini säilinuid. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
• Basiilika domineerivaks detailiks olid sambad, iseloomulik akenderida kesklöövil. Sisekujunduses seinamaalid ja mosaiigid. Kasutati palju sümboolikat. Mosaiikides hakati kasutama klaasi, eelistati kollast, helesinist ja rohelist. Figuurid olid lihtsustatud ja kindlasti riietega. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)

SKULPTUUR:

• Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)

Sarkofaag

ARHITEKTUUR:

• Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Antiiktempli kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika.(http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
• Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks. Kirik oli alati lääne-ida suunaline. Uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. Transeptist tahapoole asetses poolringikujuline võlvitud ruum e apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised. Kesklöövi seinas oli kaarestik e arkaad, kust langes valgus kirikusse. Seda nimetatakse valgmikuks. Valgmikud ongi basiilika põhiline tunnus. Aknad olid külglöövide välisseintes. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
• Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn e kampaniil. Tihti võib näha ka kirikute ees sammastega piiratud siseõue, mida kutsutakse aatriumiks. Suuremates kirikutes võib kolme löövi asemel olla ka viis löövi.(http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
• Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika. Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist. Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
• Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub hulgaliselt igas basiilikas. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti ka lilla ja ooker. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)

Saint`Apollinaire kirik Ravennas, 6.saj.

Santa Vitale kirik Ravennas, 6.saj

Santa Maria Maggiore Roomas, 5. saj.

Santa Sabina kirik Roomas, 5.saj.algus

Kõige tähtsamaks varakristliku kunsti saavutuseks tulebki pidada basiilika kasutuselevõttu, sest seda hoonetüüpi on täiendustega kasutatud juba ligi 2000 aastat. (http://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsantsi-kunst.html)

MAALIKUNST:

• Varakristliku kiriku lihtne sisemus oli kaunistatud seinamaalide ja mosaiikidega, mis kujutasid piiblisündmusi. Inimesi on kujutatud väga tõsistena oma pikkades kogu keha varjavates riietes. Nende figuurid ja näod on edasi antud üldistatult. Stiliseerimise põhjus ja ka skulptuuri mittekasutamine tuli püüdest pildi- või kujukummardamist vältida. Pilt pidi olema vahend jumala austamiseks. (http://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsantsi-kunst.html)
• Käsitööline teostas maalid kiriku tellimusel ja kindlatele reeglitele toetudes, mis nägid ette, kuidas Vana ja Uue testamendi tegelasi pidi kujutama. Kasutati tähendusperspektiivi, mis seisneb selles, et tähtsamad tegelased kujutati suurelt ja vähemtähtsaid väiksemalt. (Millises varasema aja kultuuris kasutati samuti tähendusperspektiivi ?) Taust tegelaskujude ümber maaliti kuldseks. Pühakute pea ümber maaliti ümmargune nimbus ehk aupaiste.
• 2000 aasta jooksul on ristiusk levinud üle kogu maailma ja avaldanud suurt mõju kunstile.(http://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsantsi-kunst.html)
• Santa Sabina kiriku põrandamosaiik ja seinamaal
  

• Varakristliku kiriku mosaiigid Santa Maria Maggiore kirikus
  
• Varakristlik aeg oli üldiselt kultuurivaene ajastu. Antiikaja kunsti ei osatud hinnata ja sellest hävis suur osa. Kui Frangi riigi etteotsa sai kuningas Karl Suur (768-814), hakati kultuurile ja kunstile rohkem tähelepanu pöörama.
• Arenes raamatumaal e. miniatuur. Miniatuurid olid munkade poolt käsitsi usuraamatutesse maalitud pildid. Eriliselt kaunistati ka suuri algustähti e. initsiaale. (http://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsantsi-kunst.html)

Parempoolne pilt on detail Itaalia kõrgrenessasi kunstniku Raffaeli 1518 a. maalitud Paavst Leo X portreest, kus on näha tolleaegne raamat käsitsimaalitud piltidega.
Marmottani galerii, Pariis 

Uffizzi galerii, Firenze
(http://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsant

Vana-Rooma Kunst

Vana-Rooma kunst (1.saj eKr-5.saj pKr)

• Rooma impeerium- 753–509 eKr
• Vabariik - 500-27 eKr
• Keisriaeg- 27- 476

ÜLDINE:

• Umbes I aastatuhandel eKr ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks. Tasapisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus sellele hiigelriigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt. Palju omandati praeguse Itaalia aladel elanud etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist, millega tehti tutvust juba varakult Lõuna-Itaalias asunud Kreeka asundustes. Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus.
• Ajapikku Rooma riigi võim nõrgenes rõhutud rahvaste ja orjade ülestõusude tagajärjel. 476. a. kukutasid germaanlased viimase Lääne-Rooma keisri. Ida-Rooma riik jäi püsima veel ligi tuhandeks aastaks. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

ARHITEKTUUR:

• Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti.
• Põhiliselt laoti müürid tellistest, tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele.
• Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume ja katta needsilindervõlviga. 
• Kõige silmapaistvamad ehitised pärinevad meie ajaarvamise esimestest sajanditest.
• Siis valitsesid Roomat keisrid, kes armastasid lasta ehitada uhkeid väljakuid ja avalikke hooneid, mis oli üheks võimu väljendamise vahendiks. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

Trajanuse sammas

Ristvõlv
Võimaldas ehitada nelja suunda avanevat ilma seinteta ruumi,
sest võlvi raskus toetus nurga postidele. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)






Silindervõlv
Villa di Giulia, Rooma

Sellise ümmarguse ruumi katmiseks ehitati kuppel.
Igas Rooma riigi linnas pidi olema foorum - kohtu- ja koosolekuväljak, mille ääres asus tavaliselt kohtuhoone-basiilika, mille eeskujul hakati hiljem kirikuid ehitama. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)













Rooma Panteon (ehitatud u 118-125 a.)

Rooma Pantheon (kõigi jumalate tempel) on antiikaja suurim kuppelehitis. Tegemist on ringikujulise hoonega, mida katab poolkera kujuline kuppel. Kupli läbimõõt on 43,3 m, mis on võrdne ruumi kõrgusega. Kupli sisse on peidetud keeruline kaarte ja võlvide süsteem, mis aitab seda üleval hoida ning mida katab seestpoolt puust kassettlagi. Üleval keset kuplit on avaus, kust valgus sisse pääseb. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)
















Roomlased võtsid kreeklastelt üle sambad.

Nad eelistasid korintose sambaid kui kõige uhkemaid. Neil ei olnud aga muud ülesannet kui ruumi kaunistamine, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal.

Palju kasutati ka poolsambaid. See on justkui pikuti pooleks lõigatud sammas, mis seisab sileda poolega vastu ehitise seina. 

Kui selline poolitatud sammas on nelinurkse läbilõikega, siis nim. seda pilastriks. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)



Poolsambad                           Pilaster                                       Korintose sambad








Igas linnas asus selle tarbeks ehitatud areen ehk amfiteater, kus pingiread astmetena ülespoole tõusid. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)





1.saj. ehitati Roomas suurim amfiteater - Colosseum, mis pidi mahutama üle 50 000 pealtvaataja. See ehitati tasasele pinnale, mitte mäenõlvale nagu Kreeka teatrid. See oli võimalik tänu kaarte ja võlvide ladumise oskusele. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)





Väljast on näha kolm korrust kaari, mis toetavad seespool asuvaid pingiridasid.

Igat korrust kaunistavad kreeka arhitektuurist tuletatud dooria, joonia ja korintose poolsambad. Neljandat, ilma avadeta seina, katavad pilastrid. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)






Colosseum
Amfiteater Roomas











Populaarsed meeste kokkusaamise kohad olid termid ehk avalikud saunad, mis ei olnud ainult pesemise, vaid ka mõnusad ajaveetmise kohad. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)






Caracalla termid paiknesid 

216 112- ruutmeetrisel alal , ainuüksi suplussaal 

mahutas 1500 inimest.

Peale saunamõnude nautimise võis veel lilleaias 

või raamatukogus aega veeta ja koosolekuid pidada.

Caracalla termid olid ühed luksuslikumaid sellel ajal.

Termi saale katsid võlvid ja kuplid, seinad olid kaetud marmoriga. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)











Roomast sai alguse ka triumfikaarte püstitamine. Võidukaared püstitati kuulsate väejuhtide auks ja kaunistati lahinguteemaliste reljeefidega. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)



Sõjavägede ülemjuhataja Tituse 

triumfikaar Roomas,  a. 81.











Akveduktid

Rooma oli juba antiikajal miljonilinn ja seetõttu oli nii sõjaliselt kui ka majanduslikult oluline ehitada korralikud teed ja sillad. Selline hiigellinn vajas ka puhast vett , mis transporditi kohale mööda kivikaartele toetuvaid veejuhtmeid - akvedukte. Vesi voolas akveduktide kaartele veekindla mördiga isoleeritud kanalit mööda. Endistel rooma aladel võib praegugi näha hulgaliselt akveduktide jäänuseid, mis näitavad roomlaste kõrgeltarenenud tehnilisi teadmisi. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)





Veejuhe Pont du Gard (1.saj.lõpp eKr) Lõuna-Prantsusmaal on üks vähestest, mis on peaaegu täielikult säilinud. Selle kõrgus Gard`i jõe kohal ulatub 50 meetrini. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)


















Vanemal ajal elasid roomlased ühepereelamutes, hiljem asusid sellised hooned vaid äärelinnades. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes üürimajades. 




Aastal 79 jäid Vesuuvi tuha alla mitu linna, Pompeji, Herculaneum ja Stabiae, kust väljakaevamiste tulemusel on näha palju vabariigiaegseid ühepereelamuid. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)








MAALIKUNST:
(VIDEO: https://www.youtube.com/watch?v=q1i1zkwF9Qg)





Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal, mida eriti rohkearvuliselt on leitud Pompejist. Valitses täiesti looduslähedane laad. Suurepäraselt osati edasi anda keerulisi liigutusi ja inimkeha proportsioone. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

Kehasid modelleeriti tugevalt valguse ja varju abil.

Kompositsioon on vaba ja loomulik. Suurt tähelepanu pöörati ruumilise illusiooni loomisele. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

Maalide motiivid on võetud mütoloogiast või ajaloost. Eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuuride maaliti seinale ka arhitektuurielemente ja ornamente. Sageli maaliti seinale uks ja sellest avanev vaade aeda või teise ruumi. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

Portreede puhul lähtuti samuti inimese iseloomu ja isikupära väljatoomisest. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

Fresko


Müsteeriumide villa, Pompeji



-II-



Kolm graatsiat

Fresko, Pompeji

Praegu Napoli Rahvuslikus Arheoloogia Muuseumis






Herakles ja Telephos

Fresko, Herculaneum

Praegu Napoli Rahvuslikus Arheoloogia Muuseumis (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)








NATÜÜRMORT



(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)








MOSAIIK
Pompejis ja enamikes rikaste elumajades olid põrandad kaetud mosaiigiga -s.o. värvilistest kivikestest ja klaasikildudest pilt.

Mosaiik Pompejist

Mosaiik, Neptun ja Apfrodite,

Herculaneum










Mosaiigis Rooma impeeriumi erinevaist paigust

Briti Muuseum, London
(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)







SKULPTUUR:





Pärast Kreeka vallutamist 1.saj. algas Roomas tõeline kreeka eluviisi jäljendamise buum.

Kunstiga tegelemine jäeti siiski kreeklastele endile. Laevade kaupa toodi Kreekast skulptuure ja kui need otsa lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Tänu sellele tunneme paljusid kreeka hävinud töid. 

Siiski arenesid kõrgetasemeliseks rooma portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid.

Portreed pidid olema väga loomutruud ja täpsed, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid.

Reljeefidel kujutati tõesti asetleidnud sündmusi ja võidetud lahinguid.(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)





Figuuride ja reljeefide puhul matkiti otseselt kreeklasi, portreekunstis aga saavutati suurem iseseisvus. Rooma portreed jälgisid rohkem inimese iseloomu ja sisemaailma. Ei kardetud näidata inimest sellisena nagu ta oli ja välja tuua tema füüsilist ebatäislikkust. Kombeks oli säilitada ka inimeste surimaske. Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte, mistõttu aitasid mälestust neist jäädvustada portreebüstid. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)

Portreeskulptuur



Tiberius (42 e.Kr.-37)



Traianus (53-117)



Marcus Aurelius (121-180)
(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)





Keiser Trajanuse sammas



Roomas, 2.saj. algus



Trajanuse samba reljeefid
(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)








Uuenduseks oli ka ratsamonumentide püstitamine.

Kõige paremini on säilinud Marcus Aureliuse ratsamonument.



Kapitooliumi väljak, Rooma, 2. saj., koopia

Keisrit on kujutatud väljasirutatud käega kui ta parasjagu vangidele armu annab.


Rahu altar

Monumendi reljeefidel on kujutatud legendi Rooma asutamisest ja keiser Augustust oma perekonnaga rongkäigus.


Rahu altari reljeefid

(https://loomeilu.blogspot.com/p/vana-rooma-kunst.html)

Gnostitsism

Gnostitsism on moodne metatermin nagu kõik "ismid". Antiik- ja keskajal märgiti kõike gnostitsistlikku selle keskse mõistega gnoosis ('teadmine' kr. k). Selle all mõisteti väljavalitutele ilmutatud teadmisi jumalikest saladustest ja eelkõige inimese jumalikust päritolust. Mõistete "gnoosis" ja "gnostitsism" tänapäevane sisu ja seos lepiti kokku Messina kollokviumil 1966. aastal. Selle kohaselt nimetatakse gnostitsismiks gnostilise sõnumi ja põhistruktuuriga süsteeme ja hilisantiigi religioossete suundumuste gnostilist iseloomu. Gnoosiseks nimetatakse elitaarset ilmutatud teadmist jumalikest saladustest. Sõna "gnostiline" märgib adjektiivina mõlemat.
Gnostiklus pärineb ilmselt iraani hellenistlikust juutlusest.

Liigitus

Eristatakse iraani ja süüria-egiptuse gnostitsismi.

• Iraani gnostitsism usub, et headus ja kurjus on kogu aeg eksisteerinud, alguses teineteise teadmata, hiljem lakkamatus võitluses. Seda voolu esindab manilus – tänapäevani säilinud gnostitsistlik sünkretistlik õpetus.
• Süüria-egiptuse gnostitsismis on kurjus tekkinud koos mateeriaga jumaliku olendi langusest, millega Lähis-Idas paralleelid puuduvad. Teatud kujul esineb see müüt vaid 1.−2. sajandist pärinevas Etioopia Eenoki raamatus. Süüria-egiptuse tüüpi on kõik kristliku gnostika vormid.

Koolkonnad

Suuremad koolkonnad: setiaanid ja valentiinid; manilus, mandad;
Väiksemad koolkonnad: simonlased, basilideslased, barbelognoosis

Gnostitsismi sisu

Gnostitsismile on omane radikaalne dualism, millel on nii platonistliku kui zoroastristliku dualismi tunnuseid. Gnostitsistlik dualism erineb siiski mõlemast, pidades kogu nähtavat maailma kurjaks, vaimset aga jumalikuks ja heaks. Kuigi hilisantiikses filosoofias esineb samuti negatiivset hinnangut mateeriale, ei küüni see kunagi gnostilise radikaalsuseni.
Oluline on ka Jumala täielik transtsendentsus. Gnostiline Jumal ei ole mateeria looja. Ta on "tundmatu", "tunnetamatu", "öeldamatu", "kujutu", "piirideta". Seetõttu saab Temast rääkida vaid eituste kaudu (apofaatiliselt).
Materiaalset maailma peetakse ebanormaalseks olukorraks. Iraani gnostitsism usub, et maailm on loodud lahinguväljaks hea ja kurja vahel. Süüria-egiptuse gnostitsismis on maailma loojaks pahatahtlik demiurg, kes on tavaliselt langenud jumalik olend.
Inimhinge mõistetakse kui mateeriasse vangistatud jumalikku substantsi - "valgussädet", mis võimaldab inimesel gnoosist vastu võtta ja pürgida lunastuse poole, milleks on mateeriast vabanemine. Jumalik alge sattus materiaalsesse kehasse eksituse tõttu või rööviti deemonite poolt ja vangistati sinna. Mõnes gnostilises süsteemis (nt Johannese apokrüüf) on loojateks 7 planetaarvaimu, kes valitsevad inimeste ja kogu maailma saatust. Tulemuseks on olukord, kus inimene ei mäleta oma tõelist olemust ja päritolu, mistõttu võrreldakse tema seisundit une või joobumusega. Kristlikku õpetust ülestõusmisest mõistetaksegi sellest unest ärkamisena, mis toimub juba maapealses elus gnoosise vastuvõtmisega.
Kuigi tegemist on lunastusreligiooniga, pole lunastajal nii keskset rolli kui kristluses. Lunastaja on see, kes toimetab gnoosise inimeseni ja lunastus algab gnoosise vastuvõtmisega. Ofiitide müüt jutustab kuidas Valguse Jumala poeg maskeeris ennast maoks ja soovitas inimesel süüa hea ja kurja tundmise puu vilja, milles peitus gnoosis. Sealt on pärit mao kultused, mis tänapäeva satanismile ainest pakuvad. Demiurg maksis kätte ja istutas inimesse "võltsi" või "vastaka" vaimu, et takistada inimese püüdlusi lunastuse poole ja varjata temas valgusesädet. Et vältida sädeme tuhmumist, vajab inimene gnoosise ilmutatud rituaale. Kuna ainus hea on vaimses teispoolsuses, esineb hulgaliselt üksikasjalisi kirjeldusi hinge teekonnast Valguse Riiki ja taasühinemisest jumaliku substantsiga.

Uurimine

Gnostitsismi päritolu ja vanuse osas pole kokkuleppele jõutud. Kirikuisad pidasid selle rajajaks Uues Testamendis, Ap 8: 9-11 mainitud Siimon (Nõid) Magust. Enne Nag-Hammadi gnostilise raamatukogu avastamist 1945−1946, oli olemasolev materjal valdavalt antihereetiline. Ka pole leitud 1. sajandist varasemaid gnostilisi tekste. Neil põhjusil peeti gnostitsismi kristlikuks väärõpetuseks. Kindlasti kujundas seda arvamust ka asjaolu, et gnostikud ise määratlesid end kristlastena ja levitasid oma õpetust kristlikes kogudustes.
Hüpoteesi gnostitsismi eelkristlikust päritolust püstitas C. W. F. Walch juba 18. sajandil, võttes aluseks gnostilise terminoloogia vanuse . Laiemale ringile muutis selle tõsiseltvõetavaks just Nag-Hammadi leid, mis sisaldas tekste, milles kristlikud mõjud puudusid või olid hilisema kihina lisatud. Seesugune tekstide kristianiseerimine võis toimuda gnostitsismi varjamiseks leviva kristliku misjoni eest. Teisalt võib see viidata gnostitsismi tekkele ühe või mitme muistse usundi kristianiseerumisest.
Uurijad on ühel meelel, et gnostitsism sisaldab elemente zoroastrismist, kreeka ja egiptuse mütoloogiast, pütaagorlusest, keskmisest platonismist, Aristotelese filosoofiast, Vana Testamendi apokrüüfsetest teostest ja idamaistest ning hellenistlikest müsteeriumiusunditest.
Gnostikute õpetuste sisu oli pikka aega saladuseks, kuid tänu 1945. aastal al-Qasiris Egiptuses põllutööliste leitud savipotile ja selles peitunud papüüruslehtedele, sai üks osa selle maailmavaate materjalidest tuntuks Nag Hammadi kirjadena.