Maailmamajandus, rahvastik, asustus

MAAILMAMAJANDUS- Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seistes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid).
GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS- riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused.
Eeldused selleks lõi:
1. Veonduse areng
2. Maavarade ebaühtlane jaotus
MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA -
uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis.
TOOTMISVIIS - ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted).
Infoühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi:
1. Põllumajandusajastu ehk agraarajastu - agaarne tootmisviis
2. Tööstusajastu ehk industriaalajastu - industriaalne (tööstuslik) tootmisviis
3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis
PÕLLUMAJANDUS- ehk AGRAARÜHISKOND
Vanaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 miljonit inimest.
Hilisagraarne tootmisviis - taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises.
- Väikesed suhtelised isoleeritud kogukonnad
- Seisuslik ühiskond
- Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa.
- Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus.
- Elatus- ehk naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga.
- Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu - kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge.
- Linnu vähe ja need on väikesed.
- Riigikassa vähene - ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks.
- Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja-Aafrika vähem.
TÖÖSTUS- ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj.
I - Tehnoloogilised uuendused niinimetatud tehnoloogilised murrangud.
1-15. sajandil mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid,  metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad,
II - 18.-19. sajandil aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine - vabrikutööstus.
III - 19. sajandi lõpus terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutuselevõtt.
IV - 1960.a tuuma- ja kosmosetehnoloogia, arvutid.
- Klassiühiskond
- Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad
- Haridussüsteemi teke
- Pankade, rahanduse teke
- Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus
- Käsitsitöö asendus masinatööga
- Maavarade kasutuselevõtt
- Turumajanduse ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
- Geograafilise tööjaotuse teke tänu veonduse arengule, mis siiski veel kallis.
- Arenes välja Itaalias, Inglismaal, Madalmaades, Prantsusmaal. Hiljem mujale Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse.
INDUSTRIALISEERUMINE- majanduse, riigi tööstuslikuks muutumine (tööstuse rajamine ja arendamine, muutuvad ühiskondlikud suhted). Sai alguse 18. sajandi lõpul Madalmaades, Inglismaal.
a) iseseisev industrialiseerumine - üleminek uuele tootmissüsteemile toimub loomuliku arengu käigus, riik on sellest huvitatud.
b) sõltuv industrialiseerumine - üleminek uuele tootmissüsteemile surutakse peale teise riigi poolt, arendades endale kasulikke majandusharusid. Riigi kui terviku areng on ebaühtlane. See on KOLONISEERIMINE.
INFOÜHISKOND (postindustriaalne)
Moodsaim tootmisviis, mille tunnuseks on vaimse töö ja teenuste pakkumise ja info muutumine kogu majandustegevuse aluseks. Alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb.
Eeldused infoühiskonna kiireks arenemiseks:
- Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus.
- Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid
- Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng
- Uued sidevahendid: internet, mobiilid
- info kättesaadavus ja kiire levik
Infoühiskonda iseloomustab:
- Üleminek infoühiskonda algas 20. sajandi keskpaigas.
- Teenindussektori oluline kasv: info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport
- Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse
- Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid)
- E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Elektroonilised teenused ja tooted.
- Kosmose-, tuumatehnoloogia kiire areng
- Vaimne töö (teadusmahukas tootmine)
- Ühtne maailmamajandus
- Üha kasvav elutempo
Kokkuvõtteks:
Agraarühiskonna peamiseks majandusharuks oli põllumajandus (metsandus, kalandus, jahindus). Industriaalühiskonna peamiseks majandusharuks oli töötlev tööstus (tekstiilitööstus, masinatööstus, metallurgia jms.).
Infoühiskonna peamiseks majandusharuks on teenindus (äriteenused: info töötlemine, edastamine, turu-uuringud jne; biotehnoloogia)
Peamine tootmisüksus:
Agraarühiskond: Mõis, talu
Industriaalühiskond: Ettevõte, tehas
Infoühiskond: Uurimis- või teenindusüksus
Töö iseloom:
Agraarühiskond: käsitsitöö
Industriaalühiskond: masinatöö
Infoühiskond: Vaimne töö
Peamised kasutatavad ressursid: Agraarühiskond: Maa, mets, vesi
Industriaalühiskond: maavarad
Infoühiskond: informatsioon
Hõive:
Agraarühiskond: Valdav osa töötajaist põllumajanduses
Industriaalühiskond: Valdav osa töötajaist tööstuses
Infoühiskond: Valdav osa töötajaist teeninduses
Peamine tegevuspiirkond:
Agraarühiskond: Maakond, provints
Industriaalühiskond: Riik (kolooniad)
Infoühiskond: Kogu maailm
Osalemine maailmamajanduses:
Agraarühiskond: Üksikud kaubad
Industriaalühiskond: Paljud kaubad
Infoühiskond: Globaalne maailmamajandus
Riigid:
Maailmas on kokku ligi 200 riiki, neist 192 kuuluvad ÜRO ehk Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni. Riik on kindla territooriumi, püsirahvastiku ja juhtimisega geograafiliselt määratud ala. Riike kujutatakse maailma poliitilisel kaardil nimetuste, pealinnade ja riigipiiride abil. Riikide vahel on sõlmitud kokkulepped, kuidas kasutada õhuruumi ja merealasid, mis kellelegi ei kuulu.
Suurima rahvaarvuga riik on Hiina, siis India ja kolmas USA. Suurima pindalaga riik on Venemaa, siis Kanada ja kolmas USA. Riigi geograafiline asend maailmakaardil jaotub kolme ossa: majandusgeograafiline asend, loodusgeograafiline ja poliitgeograafiline.
Majandusgeograafiline asend iseloomustab riigi paiknemist majanduskeskuste, ühendusteede, loodusvarade ja turgude suhtes maailmas. Loodusgeograafiline asend on: paiknemine ekvaatori, null-meridiaani, veekogude, pinnamoe suhtes. Määravateks teguriteks on kliima, taimestik, loodusvarad. Poliitgeograafiline asend: paiknemine teiste riikide, riikide ühenduste suhtes, osavõtt rahvusvaheliste organisatsioonide tegevusest.
PÕHJAKS nimetatakse arenenud riike
LÕUNAKS arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata).
Lõuna riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane.
Maailmamajanduse organisatsioonid:
Euroopa Liit (edaspidi EL), praegu, 2019. aastal on selles 28 riiki, aga üks riik, Ühendkuningriik (ametlik nimi: Suurbritannia Ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik) lahkub varsti sellest ühendusest.
Suur Seitsmik ehk G7, 1975. aastal loodud suurriikide ühendus. Sinna kuuluvad Itaalia, Jaapan, Ühendkuningriik (edaspidi UK), Prantsusmaa, Saksamaa, Kanada ja USA.
G20 moodustati 1999. aastal, selles ühenduses on kiire arenguga 19 arenguriiki+EL tervikuna.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni - OECD eesmärgiks on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kogu maailma.
1989. aastal loodi Austraalia algatusel Aasia ja Vaikse ookeani Majanduskoostöö Organisatsioon - APEC, milles on 21 liiget. Eesmärgiks on regiooni koostöö ja ühiskondade tugevdamine, mida segavad riikidevahelised vastuolud.
WTO - Maailma Kaubandusorganisatsioon, mille ülesandeks on koordineerida rahvusvahelist kaubandust, et luua ettevõtetele soodsamaid kauplemistingimusi. Peetakse mitmepoolseid kaubandusläbirääkimisi riikide vahel kaubavahetuse reguleerimiseks.
Maailmapank - peamiseks ülesandeks on arengumaade majanduse edendamine.
Selleks annab Maailmapank arengumaadele pikaajalist laenu ning aitab välja töötada majanduse arendamise programme ja konkreetseid projekte.
Euroopa Liit - Euroopa riikide majandusliit,     eesmärgiks arendada ja reguleerida riikidevahelist koostööd paljudes valdkondades.
NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon Kanada, Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko vahel, olles üks maailma suurimaid kaubandusühendusi.
ASEAN - Kagu-Aasia maade assotsiatsioon, mille eesmärgiks on liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine.
OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon, kelle eesmärgiks on kaitsta liikmesmaade huve rahvusvahelistel nafta turgudel. Põhitegevus on reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrates kindlaks liikmete naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote.
GLOBALISEERUMINE
Globaliseerumine ehk üleilmastumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu side- ja transpordivahendite arengule.
Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas:
Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne).
Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes,
Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne.
Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides.
POSITIIVSED KÜLJED:
- Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turuletulekut
- Tehnoloogia kiire areng- rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel
- Investeerida võimalik ükskõik millisesse maailma nurka
- Rikkad muutuvad veelgi rikkamaks (20% Maa elanikest)
- Riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui tööjõud.
- Transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma "väiksemaks".
NEGATIIVSED KÜLJED
- Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda.
- Uusim tehnoloogia väga kallis- vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia
- Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse - nende mahajäämus suureneb veelgi.
- Vaesemad jäävad veelgi vaesemaks (80% elanikest)
- Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel.
Arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine.
RAHVASTIK JA ASUSTUS:
Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII (18.) sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele vähenes suremus ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal.
Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne.
Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur).
Loomulik iive (‰)= (sündimus - suremus)/rahvaarv × 1000
Sündimus:
Naiste seisund ühiskonnas.
Traditsioonid ühiskonnas.
Viljakas eas naiste arv.
Laste sünnitamise vanus.
Religioon (mõjutab tavasid, suhtumist pereellu)
Pereplaneerimine
Majanduslikud võimalused
Arenenud Riigid: Sündimus väike:
Suurem osa naisi töötab või õpib, pere luuakse hilisemas eas.
Eelistatakse vähelapselist peret.
Lapsed sünnitatakse mitte väga noorelt.
Usklike osatähtsus väiksem, vähem lapsi.
Arengumaad: Sündimus suur:
Suurem osa naisi kodused, nende rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist. Peetakse normaalseks, et peres on palju lapsi.
Noor rahvastik, sünnituseas naisi palju.
Sünnitama hakatakse küllaltki noorelt.
Usklike osatähtsus suurem, rohkem lapsi.
Suremus:
peamised surma põhjused. Rahvastiku vanuseline koosseis.
Arenenud riigid:
Südame-veresoonkonna haigused, vähk. Õnnetused (liiklus, olme, tööstus). Kuriteod (vägivald, terroriaktid). Vanurite osatähtsus rahvastikus suur, seega ka suremus selle arvelt suurem.
Arengumaad:
Toidu- ja veepuudus. Sanitaarhügieen, arstiabi puudulikkus, AIDS.
Sõjad, ka loodusõnnetused.
Noorte osatähtsus suur, seetõttu suremus madalam, kuid laste suremus on kõrge.
DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK:
Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile.
Traditsiooniline rahvastiku tüüp: suremus  väga kõrge(~30-40‰) ja sündimus väga kõrge (~30-40‰), iive nullilähedane. Rahvastikus palju lapsi ja vähe vanureid. Keskmine eluiga vaid 40-45 aastat.
Demograafiline üleminek:
Esimene etapp: sündimus endiselt väga kõrge (~30-40‰), aga suremus hakkab järk-järgult langema, jõudes 15‰. Iive on suur, toimub kiire rahvaarvu kasv. Rahvastikus palju lapsi, aga vanurite arv suureneb ja keskmine eluiga kasvab.
Teine etapp: suremus madal, langeb vähe, jõudes 10‰. Sündimus hakkab järk-järgult langema jõudes 10‰. Iive hakkab järk-järgult langema. Rahvastikus väheneb laste osatähtsus alla 25%, vanurite osakaal kuni 25%, eluiga kasvab.
Kaasaegne rahvastiku tüüp: sündimus madal, isegi ~10‰. Suremus madal, isegi ~10‰. Iive nullilähedane, mõnikord negatiivne. Laste ja vanurite osatähtsus alla 20%, veidi üle poole tööealised.
Rahvastikupüramiid võimaldab iseloomustada meeste ja naiste osakaalu eri vanuserühmades, rahvastikus toimunud muutusi ja prognoosida tulevikus toimuvaid muutusi.
Rahvastikupoliitika olemus ja vajalikkus:
Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Alati mõjutab rahvastikku kaudselt ka riigi kõigi teiste valdkondade areng: majanduse arengutase, tööhõive, töötingimused. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides on samale eesmärgile suunatud meetmed vägagi erinevad.
Sündide arvu mõjutavate meetmetena kasutatakse maailmas näiteks lubatud abiellumisvanuse ja rasedusvastaste meetmete ning abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui ka isadele, soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke meetmeid.
Rändepoliitikas on kasutusel mitmed piirangud või soodustused kodakondsuse, elamis- ja töölubade saamisel. Osa riike reguleerib sisserännet näiteks sisserände kvoodiga. Kvoot võib erineda erineva sotsiaalse tausta, sisserännu põhjuse, oskuste või majandusliku staatusega inimestele.
Lääne-Euroopa:
Aktiivne sisseränne Lõuna-, Vahe- ja Ida-Euroopast, aga ka Aafrikast ja Ladina-Ameerikast(hispaania ja portugali keelt kõnelevad riigid Ameerikas.)- paremad töö- ja elamistingimused. Euroopa Liidu piires toimib tööjõu vaba liikumine, seega ka riikidevaheline ränne.
Ida-Euroopa:
Väljaränne nii Lääne-Euroopa kui ka Põhja-Ameerika kõrgelt arenenud riikidesse nii õpingutele kui ka paremate elu- ja töötingimuste otsingule.
Põhja-Ameerika:
Toimub aktiivne sisseränne Ladina-Ameerikast, Aasiast (vähemal määral ka Euroopast). Põhjuseks paremad elu- ja töötingimused.
Lõuna-Ameerika:
Rännatakse välja peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Euroopasse paremate elu-ja töötingimuste otsingule.
Aafrika:
Väljaränne Euroopasse (eelkõige endistesse emamaadesse), Aasiasse (eelkõige Araabia poolsaare riikidesse) paremate elu- ja töötingimuste otsingule, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näljahädade eest. Toimub ka mandrisisene ränne kõige vaesematest riikidest natuke parema elatustasemega riikidesse.
Aasia:
Väljaränne Põhja-Ameerikasse paremate elu-ja töötingimuste otsingutele, ka ülerahvastatuse ja loodusõnnetuste eest. Toimub ka mandrisisene ränne - poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine: Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga-Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia poolsaare riikidesse - ülerahvastatus, paremad töö- ja elutingimused.
Suuremate rännetega kaasnevad probleemid nii lähte- kui ka siirdemaale.
Positiivne külg sihtriigile:
1. Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik tööjõud.
2. Migrandid nõus töötama raskematel töödel
3. Odav tööjõud - migrandid nõus töötama odava tasu eest.
Negatiivne külg sihtriigile:
1. Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas.
2. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid.
3. Suurem surve sotsiaalsfäärile.
4. Sageli on tegemist illegaalsete migrantidega, mis tekitab palju probleeme.
Positiivne külg lähteriigile:
1. Riigis väheneb tööpuudus.
2. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada.
3. Suur osa välismaal (USA-s) teenitud rahast saadetakse koju.
Negatiivne külg lähteriigile:
1. Väheneb tööealiste osakaal, maksumaksjate arv.
2. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal.
3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised dispropotsioonid.
4. Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus.
5. Kaotatakse haridusinvesteeringud.
Linnastumise kulg ja erinevused arenenud riikides ja arengumaades;
Linnastumine arenenud riikides:
Linnarahvastiku osatähtsus: Üldjuhul kõrge, üle 70%.
Kasvutempo: aeglane
Kasvutegurid: Elanike suundumine maalt ja väiksematest linnadest suurlinnadesse, linnastumine on jõudnud infoajastu linnade järku.
Regionaalsed erinevused: Linnade kokkukasvamine, megalopoliste teke.
Sotsiaalsed probleemid ja majandusprobleemid: Tehnovõrkude, linnatranspordi sujuv haldamine.
Keskkonnaprobleemid: Prügimajandus, õhusaaste, linnahaljastuse säilitamine.
Linnastumine arengumaades:
Linnarahvastiku osatähtsus: keskmine või madal
Kasvutempo: kiire
Kasvutegurid: Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe arvel, elanike suundumine maalt linna, tööstusajastu linnad, ülelinnastumine
Regionaalsed erinevused: Eriti kiiresti kasvab pealinn ja mõned suuremad linnad.
Sotsiaalsed probleemid ja majandusprobleemid: Ülelinnastumine, slummid, elanikkonna kihistumine, kuritegevus, vee ja kanalisatsiooni ning elektri puudumine slummides, suur tööpuudus.
Keskkonnaprobleemid: Õhusaaste, prügi, nakkushaigused, transpordiprobleemid.

Kuid nüüd ma siis lõpetan. Selles ja eelnevates blogipostitustes on sees kogu gümnaasiumi geograafia materjal (v.a. kaarditööd). Head aega ja jällenägemiseni järgmisel korral ning muidugi ka head gümnaasiumi geograafia õppimist. Tšau.

Pime Veeb, Süvaveeb

Seekord räägime Pime Veebist ehk Tume Veebist ja Süvaveebist.

Mis on 'Süvaveeb' (Deep Web)? Mis on 'Pime Veeb' või 'Tumeveeb' (Dark Web / Dark Net / DarkNet)?

Sinule igapäevaselt nähtav ja ligipääsetav Internet ning Sulle nähtamatu ehk varjatud Internet.

Kuidas sinna Interneti "pimedale poolele" (Dark Web'i) ligi saada ja TOR võrk ning Tor brauser.

 

 

Sinule igapäevaselt nähtav ja surfatav veeb (Clear Web/Clear Net) - kõikidele ligipääsetav Internet

Süvaveeb (Deep Web) või Nähtamatu veeb/võrk (Invisible Web) või Varjatud veeb/võrk (Hidden Web)

Süvaveeb ("Nähtamatu veeb") & TOR võrk ja kuidas sinna nähtamatusse veebi pääseda?

Tor veebibrauser

Süvaveebis veebsaitide ja teenuste leidmine - Tor lingid

TOR võrgu ehitus ja Tor võrgu sõlmed (nodes) ehk releed (relays)

TOR brauseri allalaadimine ja "installeerimine"

Tor brauser ja VPN (Virtual Private Network)

 

Globaalset võrku võib võrrelda digitaalses ookeanis ujuva jäämäega, mis koosneb kahest osast

1) Sinule igapäevaselt nähtav ja surfatav veeb (Clear Web/Clear Net) - kõikidele ligipääsetav Internet:

Clear Web (Clear Net) on normaalne internet, kus Sa igapäevaselt ringi liigud ja toimetad: vaatad oma Gmail posti, askeldad Facebook'is, säutsud Twitter'is, vaatad videosid, ostad näiteks Amazon onlain poest midagi, külastad mingeid huvitavaid kodulehti ja blogisid jne, jne. Kõik veebsaidid ja veebilehed, mida mingi otsingumootor, näiteks Google, on võimeline üles leidma, ongi see Clear Net/Clear Web. Oma igapäevases internetis surfamises pääsed Sa ligi ja näed ainult selliseid veebsaite, mis on otsingumootorite poolt indekseeritud. 
Kuid tavaline või isegi kogenud internetivõrgu kasutaja ei kujuta endale ette, et mis selles globaalses võrgus ikkagi tegelikult toimub. Kui Sa kasutad kõikidele teada- ja tuntud otsingumootoreid või portaale näiteks nagu Google, Facebook, Amazon, YoyTube, eBay, Yahoo, Bing jne, siis Sa leiad ja pääsed ligi ainult väga väiksele osale Interneti ressurssidest. Näiteks kõige suurem Google otsingumootor indekseerib ja leiab üles ainult 4-16%kogu globaalse võrgu sisust.

Sa näed tavaliste otsingumootorite abil ainult seda osa kogu Internetist, mida need otsingumootorid suudavad üles leida ja see osa on üsna väike - ainult 4-16%. See osa globaalsest võrgust on siis nagu selle jäämäe nähtav veepealne osa:

 

2) Süvaveeb (Deep Web) või Nähtamatu veeb/võrk (Invisible Web) või Varjatud veeb/võrk (Hidden Web) või Pime Internet:

a) Selle digilaalse ookeani pinna all on aga olemas palju-palju suurem nn Süvaveeb (Deep Web) või Pime Internet või Nähtamatu Internet. Seda osa kogu globaalsest võrgust ei indekseerita ja neid internetiressursse Sa tavaliste meetoditega ei näe - see veealune osa on Sinu jaoks nähtamatu. Seal asuvad siis mahajäetud ja aastaid modereerimata ning teenindamata veebsaidid, uurimisasutuste, organisatsioonide, ettevõtete ja valitsuste andmebaasid, parooliga ja/või tulemüüriga kaitstud materjalid, intranettide materjalid, arhiivid, kataloogid jne, jne. See süvaveeb sisaldab ühesõnaga selliseid otsingumootorite poolt indekseerimata ja parooliga või tulemüüriga kaitstud ressursse, mis ei ole üldsuse jaoks ette nähtudki. Sellised andmed pole avalikuks kasutamiseks.

Peale selle asuvad süvaveebis ka kasutajate andmebaaside, posti lehekülgede, mahajäetud ja isiklike veebsaitide, kohustusliku registreerumisega võrgufoorumite ning maksustatud võrgu sisu DUBLIKAADID - neid on sadu miljoneid - ja ka nende sisu on indekseerimata ning ka neile ei saa Sa tavalisel teel ligi.

b) Pime Veeb (Dark Web / Dark Net / DarkNet) - tume mateeria, Interneti pahem pool. Dark Net (või Dark Web) on selle eelpool kirjeldatud süvaveebi alamosa. Minnes selle jäämäe kõige alumise osani, jõuad Sa Interneti kõige varjatumasse ossa, mida kutsutakse "Võrgu tumedaks või pimedaks pooleks" (Dark Net või Dark Web). See ülimalt varjatud osa internetist on osaliselt ka häkkerite, kurjategijate, pornojahtijate, igasuguse illegaalse kauba pakkujate ja muidu hullude paradiisiks - kuid seda ainult OSALISELT, üldjuhul on see pime veeb üsna kahjutu - suurem osa inimesi kasutavad seda ainult anonüümseks suhtlemiseks. See ongi siis Interneti kõige tumedam pool, mis ei allu standardsetele protokollidele. Ka see osa internetist nagu seda ka nähtav internet, on suhteliselt ebaturvaline, sest ka seal võid Sa sattuda rünnakute alla. Ka ei maksa seal igasuguseid faile alla laadida, näiteks DOC ja PDF faile.

Seal pimedas veebis pakutakse peale kõige muu ka narkootikume, relvi (pilt), lapspornograafiat, võltsitud dokumente, varastatud krediitkaartide numbreid ja igasugust muud sissevehitud kaupa (väga odavalt); sealt võib tellida ka palgamõrvari (näiteks minu); seal pakutakse ka spionaaži ja igasuguseid kahtlasi finantsteenuseid; sealt võib osta ka plastkaartide kopeerimise seadmeid, varastatud kontosid ja igasuguseid seadmeid (seda loomulikult märksa odavamalt, 1/3 tavahinnast) jne, jne. Seal on ka hulga anarhistide, neonatside, kannibalide, maailmalõpu ootajate, usuhullude erinevate sektide, opositsionääride, oma kodumaad vihkavate isikute, kes plaanivad oma riigile kurja ja igasuguseid muid foorumeid ning veebilehti. Seal "hulguvad ringi" ka paljude riikide eriteenistused... - kus siis ilma nendeta :).

 

Ainult mõned drastilisemad näited:

- Pimeda Veebi ühes lehes kirjeldatakse näiteks väga üksikasjalikult seda et kuidas naisterahvast õieti tükeldada ja et kuidas seejärel neist tükkidest väga maitsvat lõunasööki valmistada. Seal kirjeldati seda et millist kehaosa mingi söögi jaoks kasutada, kuidas neid kehaosi ette valmistada ja et kuidas teha tüdrukust head rooga nii et ta võimalikult kauem elaks. Inimesed on hulluks läinud! 
- Teises foorumis jagavad naised oma surnult sündinud beebide fotosid, beebid on seejuures ilusti riidesse pandud - oh, jeerum - masendav!
- INIMESE NAHK! Üks veebsait on täis tooteid, mis on valmistatud inimese kehast: toidud, rahakotid, rihmad jne.
- Surnud tüdrukud: Ühes veebsaidis on hulga erinevatel viisidel surnud tüdrukute pildid, vanuses 5 kuni 16. Osade fotodega kaasnevad üsnagi õudsed lood jne - pilt.

- Viktoriaanliku epohhi ajal, siis kui aastatel 1837–1901 valitses Briti impeeriumi kuninganna Victoria, oli üks üsna huvitav, aga tänapäeva mõistes ka üks väga imelik traditsioon: kui keegi perekonnast suri, siis esimene, kelle poole pöörduti, oli fotograaf. Tollal oli fotode tegemine üsna kallis lõbu ja mitte kõik ei saanud seda endile lubada. Kuid pärast kalli inimese surma, soovides viimast korda teha midagi olulist, rahaga ei koonerdatud. Üsna sageli kujutati nendel fotodel surnuid ELAVATE inimestena. Nende silmad olid lahti ja nad seisid või istusid kaamera ees. Et sellist resultaati saavutada, kasutati igasuguseid spetsiaalseid abivahendeid.

Näiteks järgmisel pildil võib näha 18-aastast tüdrukut (Anne Davidson), kes sattus rongi alla. Ainult tema ülemine kehaosa jäi terveks, st alumine kehaosa lõigati rongirataste poolt ära. Ja sellel fotol kujutataksegi ainult tema keha ülaosa. Ka tüdruku käed on vastavalt asetatud - pilt.
Praegu on maailmas hulk inimesi, kes selliseid pilte koguvad ja neid fotosid näeb suures koguses ka seal Pimedas Veebis. Selliseid fotosid demonstreeritakse aga ka tavalises internetis.

Ka Ameerikas harrastati tollal taoliste asjadega, seda aga märksa vähem. Näiteks pilt kahest väiksest Bostoni tüdrukust (õdedest), kus vasemal asuv tüdruk oli foto tegemise ajal juba surnud - pilt. Teine õde, kes kannatas sama haiguse all ja kes väga armastas oma surnud õde ning tundes, et ka temal ei jää enam kaua elada, palus ise sellise foto teha. Ta surigi neli kuud hiljem ja ta maeti tema enda palvel sinna surnud õe kõrvale ühisesse hauda. Väga kurb lugu... ja millist kaotusevalu pidid küll varalahkunud tütarde vanemad tundma. Isegi tänapäeval võib selliseid asju ette tulla...

- Tahad sealt tellida palgamõrvari, palun väga:

- Tahad inimest maitsta, palun väga, külasta kannibalide foorumit. Mõned sealsed foorumlased organiseerivad lausa teineteisega kohtumisi, et üksteist maitsa, näiteks: "Ma tahaks, et keegi sööks minu värsket liha. Ma olen mahlane ja pehme." Ja kogu see hullus läheb hästi peale:

- Ühes veebsaidis kirjeldatakse inimeste (kodutute) peal sooritatud igasugustest eksperimenidest (näljutamine, joogivee keelamine, kiiritamine, steriliseerimine jne) - on sealtoodu tõsi või ei ole, kes seda teab... - pilt.
- Red Rooms/ Live Torture Streams: Nende "Punaste Ruumide" olemasolu pole keegi veel küll tõestanud, aga mõned väidavad, et nägid seda otse "eetris", kus tütarlaps istus tugitoolis ja lõikus seal ennast niikaua kuni maha suri. See polevat ainus juhus olnud, kus inimesed end vigastavad ja lausa end ära tapavad ning seda otse "eetris".
- On ka selliseid veebilehti, kus on hulga fotosid kirstudes lamavatest surnutest...
- Seal pimedas veebis (urkas) pakutakse ka üsna jubedaid mänge, mis viivad Su lõppude-lõpuks hullumaia. 
- Sattusin korra ka mingite nõidade veebilehele/foorumisse, aga kaua ma seal vastu ei pidanud, sest minu "katus" hakkas kummuli pöörama. 
- Ühes foorumis käib tuline jutt suurte peeniste (kürb'ide - huvitav nimetus) üle. Kas nad tulid sinna nalja tegema või, mina panen neile pika puuga ära - pilt. 
- Teine foorum jälle kubiseb endiste kallimate (või armukeste) paljastest fotodest.
- Blogid zombidest...- pilt. 
- Sealt võid lugeda loomade seksist - pilt.
- Tahad Saatana maa-alusest elust midagi teada..., uudised, maagia, rituaalid, pildid ja lood - pilt. 
- Pornost ja eriti lapspornost (ma ei soovita Sul sellega seal "jamada") ma ei hakka rääkimagi.
- Jne...- seda hullust seal jätkub!
- Sealt võid endale ka mingi häkkimise teenuse tellida - pilt. 
- Darknet'is reklaamitakse aktiivselt näiteks ka uue põlvkonna Phishing-vaalasid (andmepüügi komplekte), millede abil võib luua märksa veenvamaid võlts-veebsaite. Omaenda andmepüügikampaania alustamiseks piisab ainult multifunktsionaalse komplekti allalaadimisest ja selle paigaldamise juhiste järgimisest. Näiteks [A]pache andmepüügi-vaala tasu varieerub 100 kuni 300 dollarini, mis on märksa kallim kui seda teiste taoliste kehvemate instrumentide keskmine maksumus (25-30 dollarit):

 

Mõnel on seal "pimedal poolel" vist märksa mõnusam "askeldada":

 

!!! Enamik artikleid oma suurte, rasvaste ja jubedate pealkirjadega, kus räägitakse sellest et kui hirmus see Pime Veeb (Dark Web / Dark Net / DarkNet) ikkagi on, on tavaliselt nonsenss. Tavainimesele, kes taolisi artikleid loeb, jääb sellest pimedast veebist umbes järgmine mulje: ta jalutab hämaral õhtupoolikul mõõda alleed ja talle tuleb vastu tumedais rõivas isik ("Pime Veeb"), kes äsab talle pesapallikurikaga kohe vastu pead...

Kuid see Pime Veeb on suures osas täiesti kahjutu, mis võimaldab inimestel lihtsalt ANONÜÜMSELT suhelda. Kriminaalne osa sellest tumeveebist on suhteliselt väike osa. Näiteks kui kriminaalid pakuvad seal mingeid isikuandmeid müügiks, siis nad müüvad seal suures osas samu asju, mida võib ka tavaveebis üsna hõlpsalt leida: näiteks Google otsingu või torrentite abil või siis Reddit'ist.

Suur osa inimesi kasutavad Tor brauserit ja TOR võrku ainult täiesti "tavaliste" kõikidele nähtavate veebilehtede turvaliseks vaatamiseks ning see nn "tumeveeb" hõivab üsna väikse osa TOR võrguliiklusest. Kusagil ainult 3-4% Tor kasutajatest lülituvad selle varjatud pimeda veebi veebsaitidesse ja teenustesse. (Kui Sa kasutad Tor brauserit nende "tavaliste" kõikidele nähtavate veebilehtede vaatamiseks, siis pead arvestama sellega et see anonüümne Tor veebibrauser töötab märksa aeglasemalt, sest ühendus eemalasuva serveriga toimub mitte otse vaid läbi paljude teiste sõlmede.)

Miks siis ikkagi sellised jubedad jutud ja artiklid sellest "Pimedast Veebist"? Seda seepärast et see lihtsalt müüb: palju klikke, ohtralt nõmedaid reklaame ja turvafirmade "mesimagusaid" pakkumisi...

Etteotsa

 

Süvaveeb ("Nähtamatu veeb") & TOR võrk ja kuidas sinna nähtamatusse veebi pääseda?

Nähtamatu Interneti ilmumise eest tuleb tänada just USA sõjalaevastikku: 1966. a. loodi USA sõja- ja merejõudude uurimislaboris Onion marsruutimise süsteem, mis oli ette nähtud luuramise ning eriteenistuste jaoks. Ja ka selleks et kindlustada oma sõjalaevad alalise võrguga, mis on tavalisest internetist eraldatud, aga hiljem leiti sellele muu lahendus. Mõne aja mõõdudes loodi selle Onion marsruutimise süsteemi alusel Onion Routing võrgu mugavam versioon, mis edaspidi muutuski Torvõrguks. TOR on nn "sibula" võrk, mis ei allu ühelegi reeglile, kus puuduvad seadused ja riigid. Kogu liiklus on krüptitud ja kasutaja liikumise algpunkt ning lõpppunkt on varjatud. TOR võrgus on kasutusel Hidden Service Protocolja varjatud teenused. Veebsaidid, mis on tuvastatud kui Tor Hidden Service, on ligipääsetavad ainult Tor võrku lülitudes. Kui Sa ei lülitu sellesse võrku, siis ei saa Sa seal süvaveebis midagi näha. "Hidden Services. onion" pseudo-sufiks ei tööta DNS serveritega ja Hidden Services URL aadressid kujutavad endist 16 sümbolist koosnevat alfabeet-numbrite komplekti, mis genereeritakse automaatselt veebsaidi loomisel. Sa võid küll mingi Tor-viite (näiteks http://amberoadychffmyw.onion/) kopeerida tavalise veebibrauseri aadressiribale ja vajutada ENTER, aga see ei vii Sind kuhugi.
Tor võrgus puuduvad faktiliselt täisväärtuslikud otsingusüsteemid ja erinevate ressursside leidmiseks kasutatakse linkide kogumikke ning üheks populaarseimaks neist on Hidden Wiki. Ka seesama Hidden Wiki langeb häkkerite regulaarsete rünnakute alla ja seepärast muudetakse ka tema aadressi pidevalt - Hidden Wiki ei oma alalist .onion aadressi.

Seega on see variinternett praktiliselt täielikult ANONÜÜMNE, ta ei kasuta tavaliste teenusepakkujate servereid ja seetõttu ei saa sellise varjatud võrgu kasutajaid ka tuvastada. See nähtamatu süvaveeb kasutab Onion marsruutimist (Onion routing), mis on anonüümse infovahetuste spetsiaalne tehnoloogia. Kogu sealne info edastatakse läbi mitme võrgu sõlme ja krüpteeritakse KORDUVALT (st pärast iga sõlme läbimist) - ühesõnaga kasutatakse nn "onion" marsruutimist ehk "Sibula Ruuterit" (TOR-i).

 

Märkus: Sa võid varjatud internetis liikumiseks kasutada ka alternatiivseid meetodeid, näiteks FreeNet'i (see ei ole klient vaid andmete hoidja), Netsukuku, Hyperborea, YaCy'i (otsingumootor) ja ka *tinglik* DarkNet - saidid, millele saab ligi vanade protokollidega, näiteks Gopher'iga jne. 
Väga kiiresti areneb ka I2P (Invisible Internet Project) anonüümne võrk, mis pakub lihtsat kihti selleks et rakendused saaksid üksteisele turvaliselt ja anonüümselt sõnumeid saata. Võrk ise on rangelt sõnumipõhine (a la IP), aga seal on olemas ka raamatukogu, mis võimaldab usaldusväärse voogkommunikatsiooni selle peal (a la TCP). Kogu kommunikatsioon on algusest lõpuni krüptitud (seal kasutatakse krüptimiseks kokku nelja taset) ja isegi lõpp-punktid ("sihtkohad") on krüptograafilised indifikaatorid (kahe avaliku võtmega). Selle I2P pimeda võrgu veebilehtede domeeninimedeks on .i2p ning praegu on just see kõige tehnilisem. I2P on "võrgu absoluutsete paranoikude" ja eriti hämarate tegude sooritajate jaoks, sest tal on praegu anonüümsuse kõrgeim tase. I2P võrgu iga kompuuter tegutseb kui I2P "ruuter", mis teeb I2P täielikult detsentraliseeritud teenuseks. Kogu selle võrgu liiklus on kuni lõpuni krüptitud. Kuid antud I2P võrk on ainult I2P enda sisevõrgu anonüümsete veebilehtede ("eepsite" / "deepsites") vaatamiseks, väljaspool seda võrku asuvaid lehti pole mõtet proovidagi vaadata. Tema puuduseks on ka see et ta on väga aeglane ja et ta kukub sagedasti "pange" - pidev tunnelite vahetamine ja krüptimine. See põhjustab ka Sinu kompuutri protsessorile lisakoormuse. Üldiselt pole ta vähemalt praegu veel TOR võrgule mingi konkurent vaid pigem alternatiivne ja turvalisem võrgutehnoloogia.

 

Ka ei maksa niiväga naiivne olla ja arvata, et Sinu anonüümsus on seal Tor võrgus 100% garanteeritud. See Pime Veeb on juba ammu ka eriteemistuste huviorbiidis ja kui väga tahetakse, siis tehakse seal iga isik kindlaks. Seda näitab ka näiteks Pimeda Veebi ühe kõige tuntuma Silk Road veebilehe kinnipanek ja selle oletatava omaniku Ross William Ulbricht'i (aka Dread Pirate Roberts'i) arreteerimine. Silk Road, mis loodi 2011. aastal, oli anonüümne ostu-müügi veebileht, kus pakuti igasugust kraami: alates trükistest ja elektroonikast kuni relvade ning narkotsini välja. Sealt võis ka palgamõrtsukate kontakte leida. Seda portaali võis julgelt ka põrandaaluseks Amazon'iks või eBay'iks kutsuda. Aga väiksema kaliibriga vennikesi on sealt hulgim välja peilitud ja pokri pistetud (sh ka Eestist).

!!! Kui Sa soovid oma anonüümsust veelgi suurendada ja surfata nii puhtas internetis kui ka Pimedas Veebis turvaliselt, siis kasuta koos Tor brauseriga ka VPN'i. Seda võiks just siis teha kui Sa "askeldad" seal Pimeda Veebi ostu-müügi turgudel - sellest siin edaspidi.

 

Tor veebibrauser: Et sellele süvaveebile ligi saada, võib mitut meetodit kasutada, aga kõige lihtsam on seda teha Tor (The Onion Router) veebibrauseri abil. Tor Browser on mõeldud just Interneti anonüümsekskülastamiseks. See brauser on ülemaailmse vabatahtlike kommuuni poolt spetsiaalselt eelkonfigureeritud. Tegelikult on see Tor brauser ehitatud Mozilla Firefox brauseri baasile ja ta sisaldab ka järgmisi laiendusi: NoScript(see laiendus blokeerib JavaScript, Java, Flash, Silverlight & muud potentsiaalselt ohtlikud veebikomponendid) ja HTTPS Everywhere (see aktiveerib vaikimisi HTTPS protokolliga kaitstud ühenduse kõikide veebsaitide jaoks, mis seda protokolli toetavad). Antud nähtamatu veebi veebilehtede nimed on seal Tor võrgus krüptitud ja nende domeeninimeks on .onion (näiteks silkroadvb5piz3r.onion). Suurem osa "Varjatud Interneti" saitidest on omavahel seotud küll veebilinkide abil, aga üsna märkimisväärne hulk on ühendatud ka läbi SSH võtmete ja FTP bännerite kaudu. TOR brauserist kasutatakse internetis liikumise anonüümsuse suurendamiseks.

 

Seda TOR brauserit ei ole vaja oma süsteemi (kõvakettale või SD kettale) installeerida, ta on portatiivne ja Sa võid ta käivitada otse oma USB mälupulgalt või USB väliselt kõvakettalt või muult meediakandjalt. Sa ei saatavalise brauseriga TOR veebsaite näha, näiteks kui Sa tahad Chrome brauseriga minna aadressile https://torwikignoueupfm.onion/, siis näed sellist pilti.

Pärast TOR brauseri installimist ja avamist ühendatakse Sind automaatselt TOR võrguga ja Sa saadki seda anonüümset võrku kasutada. Tor võrgus ei saa torrenteid kasutada ja seal ei ole lubatud ka suurte failide allalaadimine. Tor Browser blokeerib brauseri laiendused, näiteks nagu Flash, RealPlayer, Quicktime jne. Ka ei ole soovitatav Tor brauserisse installida täiendavaid laiendusi (plugineid). TOR veebisirvija töötab suhteliselt aegalseltja selle põhjuseks on üldiselt kaks asja: kui pimedas võrgus viibib korraga väga palju kasutajaid ja teiseks põhjuseks see pidev mitmekordne krüptimine. Ka võib juhtuda nii et Sa ei saagi osadele veebilehtedele ligi. Kõige parem on seal hämaras veebis siis surfata kui on tööpäev ja ingliskeelne maailm magab.

Süvaveebis on vajalikku materjali üsna raske üles leida ja selleks loodud spetsiaalsed otsingumootorid ei ole eriti efektiivsed ning seda järgmistel põhjustel:

* Onion veebsaitidel (.onion domeeniga) üldjuhul puuduvad omavahelised viited (lingid), sest tagasi linkide poolt kasutatavad algoritmid ei tööta mitte just kõige paremini. 
* Veebsaidi kogu sisu vaatamine võtab aega, sest Tor töötab üsna aeglaselt ja mõnikord Sa ei saa vajalikule .onion veebsaidile üldse ligi. 
* Onion-veebsaidid vahetavad pidevalt oma aadresse.

Märkus: Kuid näiteks Tor2web lubab isegi ka neil kasutajatel, kes kasutavad tavalist brauserit (mitte seda Tor brauserit), vaadata süvaveebi veebsaite. Sellise veebsaidi looja jääb ise sealjuures endiselt anonüümseks, aga antud saidi külastaja seda ei jää. Sellele Tor2web proxy serverile üsna sarnaseid alternatiivseid lahendusi leiad aga näiteks sealt veebilehelt.

Süvaveebi üheks vanimaks otsingumootoriks on näiteks TORCH(http://xmh57jrzrnw6insl.onion/). Ta on ligipääsetav ainult Tor võrgu enda sees ja ta on seal antud momendil indekseerinud 290340 saiti - pilt.

Üheks uuemaks otsimootoriks on aga Grams (http://s42qgnh4kesd5odo.onion või siis http://grams7yqssmn7cs5.onion). Sellega leiad põhiliselt keelatud kauba pakkujate veebsaite - pilt.

Üheks parimaks kohaks Tor võrgus orienteerumiseks jääb ALGAJATE jaoks ikkagi see Hidden Wiki süvaveebi veebsaitide kataloog. Kuid see Hidden Wiki ei oma alalist .onion aadressi ja see muutub pidevalt: probleem seisneb selles et kurikaelad teevad kõik selleks et see veebikataloog lakkaks töötamast. Niipea kui Hidden Wiki lakkab ühel aadressil töötamast, lastakse ta käiku teisel aadressil. Selle kõige tulemusel on tekkinud selline situatsioon, kus see Hidden Wiki omab paljusid versioone, mis võivad üksteisest tunduvalt erineda. Selle õige versiooni kindlakstegemine on aga üsnagi keeruline. Peale selle on olemas veel ka Hidden Wiki tsenseeritud versioonid, kus puuduvadPimedale Veebile viitavad lingid.

Kuidas Tor brauserit eemaldada ehk uninstallida? Sa lihtsalt kustuta see "Tor Browser" nimeline kaust ja kogu lugu.

!!! Tor brauseri installeerimist siin edaspidi.

 

Hidden Wiki (Varjatud Vikipeedia): Sinna on siis kogutud selle süvaveebi kohta käiv kogu info ja ta sisaldab igasuguste ressursside linkide katakoogi. Sellised lingid viivad Sind mitte meile juba tuttavatesse tavalistesse domeenidesse vaid nn pseudo-domeenidesse - .oniondomeenidesse. Ka sealsete veebilehtede lingid on teistsugused, mis ei kujuta endist arusaadavaid nimetusi vaid nende aadressid koosnevad tihti täiesti arusaamatutest tähtede ja numbrite kaootilistest jadadest.

 

Paljudesse veebilehtedesse saab sisse ainult kas registreerimise või parooli sisestamise kaudu - neid võib leida ka spetsiaalsetest foorumitest.

 

Osad TOR veebsaidid nõuavad ka kutsete ("Need Invite") olemasolu, vastasel juhul Sa ei saa seal registreeruda ja sisse logida. Siia häkkerite veebsaiti pääsevad ainult vanad olijad logimisega sisse (uued soovijad peavad kutse hankima):

Selle Hidden Wiki õige ja tsenseerimata versioon sisaldab infot ka narkootikumide, relvade, varastatud kauba, porno jms kohta. Kuna selliste .onion lehtede omanikud ja kliendid on eri riikide politseide poolt "lindpriideks kuulutatud", siis muudetakse pidevaltka antud veebilehtede aadresse - praktiliselt igal aastal. Ka seesama Hidden Wiki langeb häkkerite regulaarsete rünnakute alla ja seepärast muudetakse ka tema aadressi pidevalt - ta ei oma alalist aadressi! See Hidden Wiki on ka üsna tihti ka ligipääsmatu ja seda tema suure koormuse pärast.

Anonüümsed võrgud kasutavad neidsamu tehnoloogiaid, mida ka muud onlain-teenused: onion-veebilehed, elektrooniline post, failide vahetus. Need kõik on põhimõtteliselt kõikidele ligipääsetavad, aga ainult sel juhul kui Sa kasutad vastavat tarkvara (näiteks TOR veebisirvijat) ja kui Sa tead, et keda ning mida Sa sealt otsid.

Etteotsa

 

Süvaveebis veebsaitide & teenuste leidmine - Tor lingid:

Selles Pimedas Veebis kasutatakse põhiliselt inglise keelt, aga seal on ka muukeelseid veebilehti ja foorumeid: Neist kõige rohkem on just prantsuse-, vene-, saksa- ja hispaaniakeelseid veebsaite, vähemal määral on ka Tšehhi, Jaapani, Hiina, Soome, Korea, Rootsi, Portugali, Türgi, Poola, Bulgaaria, Ungari, Itaalia, Taani, Hollandi, Sloveenia, Rumeenia ja Ukraina veebilehti. Pimeda Veebi veebsaidid tulevad ja lähevad (dead) ja pidevalt muudetakse ka nende aadresse - seega on seal küllaltki keeruline surfata. Allpool siis väike abi nende Tor linkide leidmiseks.

1. Kui Sa oled sel alal algaja ja kui Sa ei tea neid TOR võrgu veebilehtede .onionlinke, siis võid esmalt avada Hidden Wiki veebsaidi ja sealt saad siis hulga vajalikke linke ning ka muud infot. Sa pead leidma üles ka selle Hidden Wiki õige ja tsenseerimata versiooni. Tipi Tor brauseri aadressiribale Hidden Wiki aadress (kui tead) ja vajuta ENTER. Kõige mõtekam on neid .onion linke eelnevalt tavalisest kõikidele nähtavast internetist otsida ja seal pakutuvatest linkidest mingi loetelu luua ning see tagavaraks salvestada.

2. Otsi eelnevalt neid Pimeda Veebi linke puhtas veebis näiteks Google kaudu ja sisesta seal otsingusõnadeks näiteks: dark web links 2017 või onion links 2017või deep web reddit links või tor links 2017 või deep web links 2017 või black market links 2017 või deep web directories and lists links või deep web marketplace links 2017 või .onion links 2017 (deep web) või best darknet sites and markets või midagi taolist. Neid linke leiad ka igasugustest foorumitest, blogidest jne.... Kopeeri kõik lingid lingid näiteks Notepad'i või Excel tabelisse, st loo neist kokkukorjatud Onion linkidest (näiteks http://zlal32teyptf4tvi.onion/) mingi loetelu ja salvesta see nimekiri tulevaseks kasutamiseks.

2A. Sa võid neid onion linke ka Tor võrgus endas ja ka tema enda otsingumootorite kaudu otsida, st avad Tor brauseri ning alustad otsimist. Sisestad seal näiteks Tor brauseri aadressiribale http://wiki5kauuihowqi5.onion/ url aadressi ja vajutad ENETR - sealses lehes on ära toodud 650+ Pimeda Veebi linki, mis töötasid vähemalt mai kuus 2017.

!!! Koostasin ka ise neist .onionlinkidest algajate jaoks paar lühemat loetelu, üks neist kujutab endast Excel tabelit, mida võib ka sortida ja teine nimekiri on lihtsalt tavalises tekstifailis (avad Notepad'is) - kokku ligi 3000 linki. Loomulikult sisaldavad need linkide loetelud ainult väga pisikest osa sellest Pimedast Veebist ja selle ookeani kõige sügavamal pimedas põhjas asuvaid hoolikalt varjatud veebilehti Sa nendest loeteludest ei leia - igaüks peab need ise üles leidma. Kuid kes on algaja ja kel on soovi, võib need loetelud siit alla laaadida: Dark_Web_.onion_lingid.zip

3. Dark Web & Deep Web Market List(ostu-müügiturgude lingid) - seal.Eelnevalt võid sellekohast infot hankida näiteks ka Reddit foorumist (https://www.reddit.com/r/DarkNetMarkets/).

4. Häkkimise veebsaidid/foorumid:Neid on ka hulga, enamikesse saab ilma registreerimiseta sisse, aga tõsisemadneist vajavad sisselogimist (pluss kutset ja isegi raha), ainult mõned näited:

* 0day Forum (http://qzbkwswfv5k2oj5d.onion): Turg kasutajakontode ja turvateenuste pakkumiseks ning juhendid - on vaja registreeruda.
* HeLL Forum (http://legionhiden4dqh4.onion): HeLL Forum on üks suuremaid ja tuntumaid Deep Web foorume ja Sa pead 0.1BTCmaksma, et luua oma kasutajakontot - pilt .......... - ja....... pilt.
* Flibusta (http://flibustahezeous3.onion): Vene foorum, sisselogimist ei nõuta. 
* Darkode (http://darkode5vqwi4koz.onion): Sinna saavad sisse ainult vanad kasutajad, uued peavad kutse saama!

5. Kutsed: Privaatsemad veebsaidid/foorumid nõuavad sissesaamiseks kutset ja registreerumist ning ka neid on üsna palju, mõned näited:

* Agora Forum (http://lacbzj2y2uwgdxyq.onion): Deep Web arutelud, vaja registreeruda - pilt. 
* Login (http://wk4ywbuetz7qunmv.onion): See on üsna vana foorum ja sinna saavad sisse ainult vanad kasutajad, uued peavad kutse omandama!

6. Foorumid (ka veebsaidid): Ka neid on üsna palju ja paljud neist nõuavad ka sisselogimist, mõned näited:

* TorBay (http://2or24opd2hkebadv.onion): TorBay on turu, sotsiaal ja häkkimise väga aktiivne foorum, nõuab sisselogimist - pilt. 
* Zero World (http://72m76fipi3rjpdxo.onion): Saad teadmisi riistvara ja mängude kohta ning võid ka üht-teist alla laadida - nõuab sisselogimist. 
* Arch3rsec (http://arch3rsecgjqcmjb.onion): Saad teadmisi Tor Network, Hidden Service, Cryptography, Hardware, Software jms kohta - nõuab sisselogimist.
* DarkMarket Forum (http://tmskhgf2bjlzksbt.onion): See on ametlik DarkMarket'i Foorum. Seal on üle 25 000 liikme, nõuab sisselogimist.
* The Hub (http://thehub7gqe43miyc.onion): Selles foorumis on palju postitusi, teemasid ja38 112 liiget - nõuab sisselogimist - pilt. 
* RP Glavna Strana (http://rupedoszuuqmn6pq.onion): See on aga venelaste foorum, 25 000 liiget - nõuab sisselogimist.
* House of Lions (http://jrx7li2ofr4vu5xv.onion): 23678liget, nõuab sisselogimist.
* 0day Forum (http://qzbkwswfv5k2oj5d.onion): See on varjatud foorum rohkem kui 37 000 postituse ja 20 000 liikmega. Seal on hulga juhiseid - nõuab sisselogimist - pilt.
* Tor Directory (http://bdpuqvsqmphctrcs.onion/): Uudised üle maailma, saladused, salastatud lood, lingid, otsingumootorid, muu info jne, sisselogimist ei nõuta.

7. Blogid: Ka neid on seal pimedas veebis piisavalt, mõned näited:

* DragonSoul (http://dragonso4dnzdshp.onion või http://dragonso4ito7cal.onion): Draakonitest kunstitööd, fotod, jutud, videod - draakoni silmad on kõikjal - pilt. 
* DeepDotWeb (http://adeepjpg2uajjzke.onion): See Deep Web'i ametlik varjatud teenus pakub infot DarkNetMarket'i, reklaami, kuidas hankida narkotsi, FBI, NSA jms kohta - pilt.
* BestBlog (http://tpq5sxk5cgdf35uq.onion): Põhiliselt tehnoloogilised uudised - katgooriate kaupa. 
* SamWhited (http://mpf3i4k43xc2usxj.onion/): Palju igasugust kraami: võtmeid, laule, uudiseid, lugusid jne....
* Hacking is Art (http://vb75uj2ap3hyyava.onion): Nõuanded häkkimise kohta - pilt.

8. Krüptoraha / digitaalne raha (Bitcoin) & Äriteenused (pakutakse fotosid, kloonitud krediitkaarte, kasutajakontosid, Apple tooteid, dokumente, relvi ja laskemoona) & Kommunikatsioon ja Sotsiaal (vestlused, IRC, Onion Mail serverid, emailide saatminbe jne) - ka neid veebsaite ja teenuseid on väga palju.

9. "Host a server" ja "Hosting" teenused: Ka neid jätkub, paar näidet:

* TorVPS (http://torvps7kzis5ujfz.onion): Teenused, seda lehte on külastatud 1 093 334 korda. 
* Upload (http://52zaoa5fyvmvhrn7.onion): Sa võid siin oma faile üles laadida - pilt. 
* HiddenHost (http://7zzohostingx4mes.onion): Siitkaudu võid odava hinna eest oma veebsaidi luua - pilt.

10. Müügiturud (Marketplace) - neid on samuti väga-väga palju.

11. Meedia: Dokumentide, failide, videote ja teksti ülesse laadimine, videote vaatamine - ka selliseid lehti/teenusi on palju.

* Upload (http://ylbs6bs5rvusm6nv.onion): Sa saad siin teenuses laadida üles dokumente, faile, fotosid, videosid ja lisada ka kirjelduse. 
* Welcome to Video (http://mt3plrzdiyqf6jim.onion): See on videote veebsait, Sa saad siit laadida alla "Week Best Videos", "Gain Upload Points", "Download points" jne. Pead registreeruma - pilt. 
* DameTorrents (http://blsff6hw5echjy5o.onion): Sa võid siin otsida ja laadida alla rohekm kui 100 000 torrentit.

12. Poliitika - ka seda siin jätkub.

* Parazite (http://www.qx7j2selmom4ioxf.onion/): Siin on failid ja lingid (üle 4 500 Tor lingi) - pilt.

13. Otsingmootorid (Search engines):Ka neid on üsna palju, mõned näited:

* DuckDuckGo (http://3g2upl4pq6kufc4m.onion/): See otsimootor ei jälgi Sind - pilt. 
* Grams (http://s42qgnh4kesd5odo.onion)...
* not Evil (http://kbhpo6b5hhlrkksj.onion või siis http://notevil2odayheyq.onion): not Evil on süvaveebi otsingumootor, mis on indekseerinud 15.797.298 linki.
* TORCH (http://xmh5752oemp2sztk.onion või siis http://xmh57jrzrnw6insl.onion): See Tor otsingumootor on indekseerinud üle 450 000 lehe.
* Russian Road (http://russianyhluzsk53.onion): See on vene 'Onion Link Directory', siin on need lingid ka kategooriate kaupa sorditud. 
* The Uncensored Wiki (http://gxamjbnu7uknahng.onion): Siin on antud momendil 907 Hidden Wiki artiklit.
* Tor SearchEngine (http://anon4jmy3f3ozlv6.onion või siis http://anon4jj3jvql2pst.onion): See on uus Tor Search Engine, täiesti anonüümne ja praegu on seal indekseeritud 1.75 miljonit .onion veebilehte.

14. Õpetused / juhendid (Tutorials): Ka neid on üsna palju:

* Tor Project (http://torprowdd64ytmyk.onion või siis http://torsiteyqk5ajx5o.onion): Tor Project on TOR teenuse ametlik sait. Siit saab abi ja nõu.

15. Ja palju muud, mis kõik ei mahugi mingite kategooriate alla: Hullumeelsed ja arulagedad veebsaidid, õudused, maailmalõpu ootajad, usushullud, enesetapjad, nõiad, Saatana kummardajad jne, jne... - uuri ise, kui viitsid.

 

Märkus: Experian ja paljud teised firmad pakuvad nn “dark web scans” teenust ning lubavad Sulle, et otsivad pimedas veebis Sinu personaalset infot, et näha seda et kas kurjategijad müüvad seal Sinu isiklikke andmeid. Ära raiska oma raha! 
Sellised teenusepakkujad ei skaneeri kogu pimedat veebi, see on lihtsalt võimatu. Rääkimata sellest et osa infot vahetatakse seal ainult eraviisiliselt ja see ei ole kõikidele nähtav. Pimedas veebis on kokku 1,208,925,819,614,629,174,706,176võimalikku Tor .onion veebsaidi ja varjatud teenuse aadressi - müstiliselt suur arv! Kõiki neid ei ole võimalik kontrollida ja vaadata, et kas nad on onlainis ning seejärel uurida veel takkaotsa nende sisu.

Etteotsa

 

TOR võrgu ehitus ja Tor võrgu sõlmed (nodes) ehk releed (relays):

Et Sa saaksid TOR võrgus anonüümselt surfata, peab Sinu kompuutri ja Interneti (sihtkompuutri/serveri/veebsaidi) vahel olema vähemalt kolm sõlme (releed) ja need on: entry node / entry relay (sisenemise sõlm/relee), middle node /relay node (keskmine sõlm / relee sõlm) ja exit node / exit relay (väljumise sõlm/relee). Neid Tor võrgu sõlmesid ehk releesid (transleerijaid) on loomulikult palju-palju rohkem. Praegu edastavad läbi Tor võrgu andmeid üle 6000 sõlme (relee). Need sõlmed või releed paiknevad üle maailma ja need kuuluvad vabatahtlikele. Mida rohkem neid vabatahtlikke on, kes jooksutavad releesid (servereid), seda kiirem see Tor võrk on. Seega kui Sa oled tõsine Pimedas Veebis surfaja, siis võiksid ka selliseks vabatahtlikuks hakata. Oma kompuutris antud sõlme/relee ülessättimine pole mingi probleem ja erilisi teadmisi see ei nõua - see käib kähku. Enamik nendest sõlmedest (releedest) ehk kompuutritest ei oma mingit spetsiaalset riistvara või tarkvara. Nad jooksutavad lihtsalt Tor tarkvara/brauserit, mis on konfigureeritud releena töötamiseks. Sa võid Tor releed jooksutada suvalises operatsioonisüsteemis, aga parimaks neist ses osas on Linux, FreeBSD, NetBSD ja Windows Server. Kõige rohkem sobivad selleks just Debian/Ubuntu. Enamik releesid/sõlmesid jooksevadki Linux distributsioonides. Nende kõikide releede/sõlmede nimekiri ei ole mingi saladus.

Tor edastab Sinu andmed vähemalt kolme erineva serveri (relee/sõlme) kaudu, enne kui see sihtkohta jõuab. Kuna iga relee neist kolmest kasutab erinevat krüptimise taset, siis ei saa keegi vaadata ja muuta Sinu infot, mida Sa Tor võrku saadad. Kogu Sinu liiklus on krüptitud Tor kliendi (Sinu kompuuter) ja selle sihtkoha vahel, kus ta kusagil maailmas välja ilmub.

Sinu kompuutri ühendus internetiga sõltub Tor võrgus asuvas esimesest sisenemise sõlmest (entry node), mis sisuliselt sisestab ehk ühendab Sinu arvuti sellesse anonüümsesse Tor võrku. See 'entry node' (sisenemise sõlm) kommunikeerub Sinu kompuutriga ja ta teab ka Sinu tegelikku IP-aadressi.
See sisenemise sõlm krüptib Sinu päringu ja edastab selle juba krüptitud päringu edasi järgmisele keskmisele relee sõlmele (relay node). See keskmine 'relay node' kommunikeerub nii esimese 'entry node' kui ka kõige viimase 'exit node' kompuutriga, aga tema juba EI TEA Sinu kompuutri IP-aadressi. 
Selles 'exit node' (väljumise sõlme) kompuutris dekrüptitakse Sinu päring jälle lahti ja saadetakse edasi internetti. Ka see 'exit node' kompuuter ei tea Sinu arvuti IP-aadressi, tema teab ainult selle keskmise 'relay node' kompuutri IP-aadressi.

 

Ja veel üks näide - pilt.

Kui Sa käivitad oma Tor brauseri ja sisened Tor võrku, siis edastatakse Sinu mitmeid kordi krüptitud päring läbi mitme sõlme/relee ning alles seejärel jõuad Sa Interneti mingi veebsaidini. Kõik see teebki selle Tor brauseri töö suhteliselt aeglaseks.

Selline 3 sõlme mudeli kasutamine teeb Sinu tegeliku IP-aadressi tuvastamise väga raskeks kuid mitte võimatuks. Tor kasutab Sinu anonüümsuse kindlustamiseks 128-bit (Advanced Encryption Standard) krüptimist. Käivad arutelud, et kas näiteks NSA või mingid muud spetsteenistused on suutelised seda koodi lahti murdma või ei ole seda, aga vastus on, et tõenäoliselt on. Spetsteenistused või osavad häkkerid võivad ka sinu juba lahti krüptitud andmeid lugeda ja seda just selle viimase väljumise sõlme ('exit node') kaudu, mis võidakse nende "pahalaste" poolt ise üles seada. Ühesõnaga ei maksaks Tor võrgus kasutada ja saata üle Tor võrgu oma väga sensitiivseid andmeid.

Märkus: Tor võrgus kasutatakse ka nn. sildasid (bridges) ja neid releesid on just nendel kasutajatel vaja, kellede Interneti Teenusepakkuja (ISP) on TOR võrgu kasutamise blokeerinud (nad ei saa selle 'Entry node' kaudu isegi Tor võrku sisse). Need sillad on avalikustamata ja sügavalt salastatud ning kasutajad, kes on tsenseeritud võrgu taga, võivad neid sildasid kasutada selleks et Tor võrku sisse saada. Kui kasutajal on TOR võrku sissepääs blokeeritud, siis tuleb tal avada oma Tor brauser ja konfigureerida nii et ta saaks neid sildasid kasuta ning selle blokeeringu nullida - see on väga lihtne ja ingliskeelne juhis on seal. (Neid sildasid võib sealt BridgeDB projekti lehelt veel lisaks ka juurde hankida - näiteks juhul kui Tor brauseri enda omad ei tööta millegipärast). Eestis neid "sildasid" minu teada praegu veel vaja ei lähe.

Kui Sa käivitad Tor brauseri ja surfad Tor võrgus, siis kuidas teha kindlaks, et ka Sa oled ikka Tor võrgus ja et kas Sinu ühendused on ka reaalselt anonüümsed? Mine Tor Check ja seal siis õeldakse, et kas Sa kasutad Tor'i või ei kasuta. Seda tee siis oma Tor brauseri kaudu, sisesta Tor veebisirvija aadressiribale https://check.torproject.org/ url aadress ja vajuta ENTER - pilt.

Kui Sa tahad vaadata, et kui palju inimesi Tor võrku kasutavad ja et kui palju sõlmesid/releesid (nodes/relays) ning väljumise sõlmesid/releesid (exit nodes/exit relays) kasutusel on, siis mine Tor Metrics Portal veebsaiti - sinna võid ka oma tavalise brauseriga minna.

TOR ei varja ainult kasutaja IP aadressi (st tema füüsilist asukohta) vaid ta kindlustab ka serverite anonüümsuse. Sa võid minna TOR võrku ja käivitada ka oma enda kompuutris asuva serveri. Seejärel võid oma kaitstud serverisse panna oma isikliku veebsaidi, millele saavad ligi ainult need, kes teevad seda TOR kliendi kaudu (TOR brauseri kaudu). On ka omad miinused: kuna TOR võrgus on andmete edastamine suhteliselt aeglane, siis peaks see Sinu veebileht olema üsna minimaalse vorminguga.

 

Süvaveebi (õigemini Pimeda Veebi) maksevahend: Selleks maksevahendiks on bitcoin (btc), mis sai tuntuks ja populaarseks just tänu sellele tumedale veebile. See elektrooniline raha ehk krüptoraha on põhimõtteliselt fail, mida ei saa ühegi isikuga siduda ja ta garanteerib ostja anonüümsuse.

Märkus: Kui Sa saad endale kaela nüüdseks väga levinud ja "populaarse" ransomware pahavara (väljapressimise / lunaraha pahavara), siis pead nõutud lunaraha maksmiseks kasutama samuti "bitimünte" / krüptoraha, et oma kompuutrit jälle lahti lukustada või siis et oma andmeid uuesti tagasi saada. [Maksta võib ka Amazon või iTunes kinkekaartidega (iTunes Gift Cards, Amazon Gift Cards).]
Kes selle virtuaalse valuuta (krüptovaluuta) loojaks või loojateks on, pole siiani teada. On teada vaid see et Bitcoin loodi inimese või inimeste grupi poolt, kes esines Satoshi Nakamoto pseudonüümi all. Just selle varjunime all avaldati 2008. a. artikkel pealkirjaga Bitcoin: "A Peer-to-Peer Electronic Cash System", milles kirjeldati uue virtuaalse valuuta töötamise printsiipi. Selle Satoshi Nakamoto nime all võis esineda kes aga iganes ja bitcoini loojaks ei tarvitsenud olla jaapanlane (või jaapanlased). Alates aprillist 2011 pole sellest Satoshi Nakamoto'st enam midagi kuulda. 11. juuniks 2017, ületas bitcoini kurss esmakordselt ka $3000 piiri: 1 bitcoin=$3040,11.

Viimasel ajal väheneb üsna jõudsalt ka selle pimeda veebi, mis sisaldab erinevaid võrke (näiteks Tor, Freenet, I2P jne), ressursside hulk. Nende ressursside järsk vähenemine on seotud põhiliselt põrandaaluste küberrünnakute ja postiteenuse Sigaint töö lõpetamise tõttu.

 

Lisa, teemaga seotud: "Bitcoin — mis see bitcoin (krüptoraha) ikkagi on? Bitcoin-rahakott — kuidas seda luua ja seejärel kasutada? Krüptoraha ostmine, müük ja vahetamine." - loe sellest sealt veebilehelt.

Etteotsa

 

TOR brauseri allalaadimine ja "installeerimine":

Seda TOR brauserit ei ole vaja oma süsteemi (kõvakettale või SD kettale) installeerida, ta on portatiivne ja Sa võid ta käivitada otse oma USB mälupulgalt või USB väliselt kõvakettalt või muult meediakandjalt.

1. Lae alla TOR brauser (juhul kui tema ametlik veebileht on järjekordselt maas, siis lae ta alla mõnest muust TURVALISEST kohast, näiteks FILEHIPPO veebsaidist).

Märkus: Lae see Tor veebibrauser alla ainult tema ametlikust kodulehest! Internetis pakutakse ka tema igasuguseid võltsitud variante (näiteks nagu võlts Rodeo Browser'it), mis näevad välja nagu ka see originaalne Tor brauser, aga seda nad ei ole.

2. Installeeri TOR brauser, tee sellel allalaaditud torbrowser-install-7.0.1_en-US.exe failil 2x klikk, vali see koht, kuhu Sa tahad selle Tor brauseri ekstraktida ja kliki nupule Install. Sa võid ta otse ka näiteks oma USB mälupulka installida, valid installi alguses oma USB draivi kettatähise:

 

3. Käivita TOR Browser. Sa võid ta kohe ka pärast installeerimise lõpetamist käivitada. Või ava hiljem see kaust, kuhu Sa selle TOR brauseri ekstraktisid (lahti pakkisid) ja tee seal "Start Tor Browser" failil 2x klikk. Kui Sa käivitad ta esmakordselt, siis kliki nupule Connect (pilt) ja pärast TOR võrguga ühenduse loomist, avataksegi see Tor brauseri aken. Edaspidi käivitatakse ta kohe:

 

Tor brauseri avaaken:

 

5. Kui Sa oled sel alal algaja ja kui Sa ei tea neid TOR võrgu veebilehtede .onionlinke, siis võid esmalt avada Hidden Wiki veebsaidi ja sealt saad siis hulga vajalikke linke ning ka muud infot. Tipi Tor brauseri aadressiribale Hidden Wiki .onion aadress (kui tead) ja vajuta ENTER:

 

Süvaveebi veebsaitide linkidehankimisest oli siin eelpool ka juba juttu - seal.

!!! Ära muuda TOR brauseri akna suurust: Tor brauseri akna vaikimisi suuruse muutmine teeb Sinu individuaalsete ühenduste identifitseerimise ja jälgimise lihtsamaks. See aga puuduta (ei riku) Sinu enda anonüümsust. 
Lülita välja oma veebikaamera või teibi ta kinni. Ära IIALGI kasuta enda reaalset nime, fotosid, emaile ja isegi neid paroole, mida Sa kasutasid enne TOR võrku sisenemist.
Ja pea meeles, et TOR võrk ja Tor veebibrauser kindlustavad küll Sinu anonüümsuse, aga igasuguse pahavaraosas jääd Sa endiselt haavatavaks. Seega surfa ka seal Pimedas Veebis ettevaatlikult, ära lae sealt midagi kahtlast alla jne....

Tor brauseri vaikimisi sätted sobivad üldjuhul enamikele kasutajatele, installid selle Tor brauseri ja võid ka kohe surfama hakata.

Kui Sa oled aga oma turvalisuse pärast väga-väga mures, siis võid Tor brauseri sätetes panna tema turvalisuse tasemeks kõrgeim tase, tee järgmist: ava üleval sibula nupu rippmenüü ja vali 'Security Settings...' käsk (pilt), seejärel lohista liugur üles kuni 'High' tasemeni ja kliki OK (pilt). Kuid selle turvalisuse kõrgeima taseme puhul tekivad Sul osade veebsaitide vaatamisega probleemid (millised just nimelt, seda said lugeda sealt 'Security Settings...' aknas iga taseme puhul). Kui Sa üritad selle kõrgeima turvataseme puhul nüüd vaadata mingit kõikidele nähtava interneti krüpteerimata ühendusega veebsaiti (st tavalise http://protokolliga), siis seda veebsaiti Sa siin avada ei saa, näiteks http://www.delfi.ee/. Sel juhul blokeerib ka see HTTPS Everywhere laiendus automaatselt kõik sellised veebsaidid - pilt. Kuid turvalise ühendusega HTTPSprotokolliga veebsaite näed Sa sel juhul endiselt korralikult - pilt. Peale selle blokeeritakse selle kõrgeima turvatasemega automaatselt ka JavaScript ja sel juhul tekivad Sul paljude veebsaitide vaatamisega PROBLEEMID, sest nad nõuavad javascripti. Ühesõnaga otsusta ise selle kõrgeima turvataseme aktiveerimise asjus.

Kuidas Tor brauseris seda JavaScript'i käsitsi TÄIELIKULT välja lülitada? Kõige lihtsam viis selleks on järgmine: kliki üleval aadressiribast vasemal selle Noscript "S" nupule ja vali ilmuvast rippmenüüst "Forbid scripts globally" käsk:

Arvesta sellega, et osa veebsaite vajavad oma korralikuks tööks ka seda JavaScripti.

Etteotsa

 

Tor brauser ja VPN (Virtual Private Network):

Kui Sa soovid oma anonüümsust veelgi suurendada ja surfata nii puhtas internetis kui ka Pimedas Veebis turvaliselt, siis kasuta koos Tor brauseriga ka VPN'i. Seda võiks just siis teha kui Sa "askeldad" seal Pimeda Veebi ostu-müügi turgudel. Tee järgmist:

Samm 1: Hangi endale VPN (Virtual Private Network) näiteks sealt. Enda anonüümsus ja turvalisus on eriti oluline just siis kui Sa askeldad pimeda veebi turgudel (müügi-ostu kohtades - Darknet Markets). Seejärel installeeri see VPN või juhul kui ta oli Sul juba varem olemas, siis lülita ta sisse.

Märkus: Mis see VPN on? Sa võid seda VPN'i ka KOGU AEG kasutada, sõltumata sellest et kas Sa oled TOR võrgus või ei ole.

* Täielik anonüümsus interneti kasutamisel. Keegi ei tea, et mida Sa vaatad ja teed. 
* Sul pole Netflix'i enam vajagi ja Sa võid striimida TASUTA sisu näiteks Kodi (XBMC - https://kodi.tv/) meediapleieri abil. 
Sa võid striimida videot Popcorn Time, Movie Box, NETFLIX, HBO NOW, XBMC, Kodi, BBC iView ja mujalt ning seda ilma igasuguste piiranguteta ning anonüümselt. 
* Sa võid piiranguteta ja anonüümselt laadida alla P2P torrenteid.
* Sinu personaalne info (vestlused, emailid, panga info, fotod, äridokumendid) on Wi-Fi võrgus kaitstud.
* Sa saad blokeeritud veebsaitidele ligi.

Samm 2: Lae alla TOR brauser - sealt(juhul kui tema ametlik veebileht on järjekordselt maas, siis lae ta alla mõnest muust TURVALISEST kohast, näiteks FILEHIPPO veebsaidist). Seejärel installeeri see TOR brauser. Sellest kõigest oli kohe siin eelpool ka juba juttu - alates sealt.

Samm 3: Käivita TOR Browser. Sa võid ta kohe ka pärast installeerimise lõpetamist käivitada. Või ava hiljem see kaust, kuhu Sa selle TOR brauseri ekstraktisid (lahti pakkisid) ja tee seal "Start Tor Browser" failil 2x klikk. Kui Sa käivitad ta esmakordselt, siis kliki nupule Connect ja pärast TOR võrguga ühenduse loomist, avataksegi see Tor brauseri aken. Edaspidi käivitatakse ta kohe.

!!! Ära muuda TOR brauseri akna suurust: Tor brauseri akna vaikimisi suuruse muutmine teeb Sinu individuaalsete ühenduste identifitseerimise ja jälgimise lihtsamaks. See aga ei puuduta (ei riku) Sinu enda anonüümsust. 
Lülita välja oma veebikaamera või teibi ta kinni. Ära IIALGI kasuta enda reaalset nime, fotosid, emaile ja isegi neid paroole, mida Sa kasutasid enne TOR võrku sisenemist.
Ja pea meeles, et TOR võrk ja Tor veebibrauser kindlustavad küll Sinu anonüümsuse, aga igasuguse pahavara osas jääd sa endiselt haavatavaks. Seega surfa ka seal Pimedas Veebis ettevaatlikult, ära lae sealt midagi kahtlast alla jne....

(https://landfield.pri.ee/MOBIILSED/Dark_Web.html)

Ma ei soovita teil seal käia ja ma ise ei ole ka kordagi seal käinud. Ma ei taha ka seal käia, aga ma postitasin selle siia blogisse, et teavitada teid sellise veebi olemasolust. Ma tean sellest tänu ühele Podcasti saatele ja ühele eelnimetatud internetilehele). Dark Web-is puudub täielikult turvalisus. Dark Web-i internetilehekülgede aadressid vahetuvad pidevalt, sest neid pole võimalik häkkimise eest kaitsta. Seal lokkab pornograafia, eneste ja teiste vigastamine. Seal on ebaseaduslikud internetipoed, mis müüvad sinule või teistele ohtlikke asju (relvad, narkootikumid jne...). Seal asuvad valitsuste andmebaasid, aga need on kodeeritud. Ei soovita teil neisse sisse häkkida. Seal pole võimalik inimeste tegevusi mitte kuidagi moodi jälitada ega jälgida. (Tavaveebis võidakse sinu tegevusi igal pool ja igal ajahetkel kontrollida. Tavaveebis tehakse seda koguaeg, ka incognito moodis, turvalisuse tagamise ettekäändel.) Kaitse viiruste ja pahavara eest puudub täielikult. 

Ma ei tea, kas mul on lubatud see osa ülesse panna (turvalisuse tagamise ettekäändel), aga kui see on lubatud, siis ma ütlen veelkord, et PALUN ÄRGE KÄIGE DARK WEB-IS, seal ei oota teid mitte midagi head. Kuid kui te ikkagi otsustate Dark Webi siseneda, siis PEITKE VÕI VAHETAGE ÄRA OMA SEADME VPN AADRESS ja käituge seal vastutustundlikult (ÄRGE KIRJUTAGE KUHUGI OMA ANDMEID, PAROOLE JA MUUD TUNDLIKKU TEAVET). 

Aga see on siis praeguseks kõik. Ma lõpetan, kuid ütlen igaks juhuks veelkord: PALUN ÄRGE KÄIGE DARK WEB-IS! 

Aitäh

Üldmaateadus, atmosfäär

Atmosfäär:
Õhk on gaaside segu, mis koosneb peamiselt
- lämmastikust (78%) ja
- hapnikust (21%) ning
- mitmetest teistest gaasidest (argoon, süsihappegaas jt)
Õhus on ka
- veeauru
- tolmu-tahma ja
- muid tahkeid osakesi (soola osakesed)
Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ja termosfäär.
Termosfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist, temperatuur langeb keskmiselt 6°C km kohta. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini.
Stratosfäär - ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist, temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma (peamiseks põhjuseks osoonikiht, mis neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb).
Mesosfääris (50-85 km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre (-100°C).
Termosfääris hakkab temperatuur uuesti kasvama. Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb (+100°C).
Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, see tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Palavvööst on soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel toimub tugev jahtumine.
Õhu liikumine ja hoovused ühtlustavad Maa temperatuuri.
Kiirgus jõuab päikeselt (100%) maale:
48% kiirgusest neeldub pinnases
Muutub soojuskiirgudeks
3% neeldub pilvedes
18% neeldub atmosfääris
69% lahkub soojuskiirgudena (sisaldab atmosfääris ja pilvedes neeldunud kiirgust ja soojuskiirgust).
27% peegeldub õhust ja pilvedest
4% peegeldub maapinnalt
31% peegeldub tagasi (sisaldab pinnases neeldunud kiirgust; maapinnast, pilvedest ja pinnasest peegeldunud kiirgust).
Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub:
- koha geograafilisest laiusest ehk Päikese kõrgusest horisondil,
- öö ja päeva pikkusest,
- pilvisusest,
- aluspinna omadustest.
Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskub õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad.
Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled - passaadid - kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid.
Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled.
Vastastikku liiguvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud.
Polaaraladel on domineerivas õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast.
Mussoonid - sessoonsed tuuled, mis tekivad mere ja maa erinevast soojenemisest ja jahtumisest
Talvemussoon: India kohal kõrgrõhkkond, India ookeanil madalrõhkkond.
Suur Euraasia manner jahtub talvel tugevasti, selle keskosas tekib kõrgrõhkkond laskuvate õhuvooludega. Maapinnani laskub õhk jõuab mandri äärealani ja nii puhub tuul maalt merele.
Suvemussoon: India kohal madalrõhkkond ja India ookeanil kõrgrõhkkond, mis liigub madalrõhkkonna poole.
Suvel kuumenevad Aasia sisealad tugevasti, õhk hakkab tõusma ja selle asemele liiguvad ookeanialadelt niisked õhumassid. Tuul puhub püsivalt merelt maale jahutades sealset õhku.
Kohalikud tuuled:
- BRIISID on rannikul esinevad tuuled, mis muudavad oma suunda ööpäeva vältel
- Tekivad maismaa ja merevee erineva soojenemise ja jahtumisega.
- Päeval puhub tuul merelt maismaale- merebriis. Vee kohal on kõrgrõhkkond ja maa peal on madalrõhkkond.
- Öösel puhub tuul maalt merele- maabriis
Maa kohal on kõrgrõhkkond ja vee kohal on madalrõhkkond. Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maapind.
Madalrõhkkond ehk tsüklon, kõrgrõhkkond ehk antitsüklon. Teke: frontidel ookeani kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta. Õhu liikumine (tuule suund) tsüklonis, antitsüklonis. Ilmastik suvel ja talvel tsüklonis, antitsüklonis. Tsükloneid enam sügisel ja talvel, antitsükloneid kevadel ja suvel.
Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm.
Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi - talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine
Kliimat kujundavad tegurid:
- Geograafiline laius.
- Kaugus ookeanidest ja meredest.
- Soojade, külmade hoovuste mõju.
- Pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestiku, tasandike suhtes).
- Valitsevad õhumassid, tuuled.
- TUUL- õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes. Mõjutatud õhurõhkude erinevusest.
- ÕHUMASS- ühesuguste omadustega (temperatuur ja niiskus) suur õhukogum. Saab oma omaduse aluspinnalt.
Õhumasside omadused:
- Polaarne õhumass - külm ja kuiv
- Parasvöötme mereline õhumass - niiske, suvel jahe ja talvel suhteliselt soe
- Parasvöötme mandriline õhumass - kuiv, suvel soe ja talvel külm
- Troopiline õhumass - kuiv ja palav
- Ekvatoriaalne õhumass - niiske ja palav
Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud, kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on:
- veeaur,
- lisaks veel süsihappegaas CO2,
- metaan CH4,
- naerugaas N2O,
- maalähedane osoon O3 ja teised gaasid,
- samuti aerosool.
Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks.
Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise.
Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on +15°C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid -18°C.
Lühiajaline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb.
Tähtsamad kasvuhoonegaasid:
süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2:
- eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%);
- tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi (11%);
- eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%)
metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena, eraldub märgaladest, eriti riisikasvatusest (28%); paiskub õhku ka koduloomade (näiteks: veiste) väljaheidetest (29%), eraldub prügilatest (10%); moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist.
eralduvad aerosoolide (deodorandid, lämmastikoksiidid Nox)
- moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid,
- paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest (35%);
- tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad (21%);
- NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena (42%)
freoonid
- mitmesugused vahud,
- külmikute ning külmutussüsteemide,
- õhukonditsioneeride,
- tulekustutusseadmete,
- keemiliste puhastusvahendite kasutamisel.
Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed:
Mõju põllumajandusele:
põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja-Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI. sajandil veelgi suuremaks probleemiks.
Mõju inimeste tervisele:
Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis omakorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste krooniliste haiguste sagenemist.
Liustike sulamine:
Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi).
Rannikualade üleujutused:
Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm. Arvatakse, et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad.
Looduse mitmekesisuse vähenemine:
Järsk kliima muutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov- metsad, korallriffid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid.
Muutused loodusvööndite piirides.
Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi.
Happesademete tekkepõhjused:
Inimtegevus:
- fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx (peamine happevihmade põhjustaja),
- metallisulatamine;
- metsatulekahjud CO
Looduslikud protsessid:
- vulkaaniline tegevus SO2, äike.
Happesademete tagajärjed:
Kahjustuvad eelkõige okaspuud (metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puudel kasvavad samblikuliigid.
"Must Kolmnurk" Tšehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal. SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste.
Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, Kanada, USA).
Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis).
Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk).
Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast.
Sudu tekib kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad  uduga (õhuniiskusega).
Osoonikihi hõrenemine - osoon tekib atmosfääri ülemistes kihtides kaheaatomilisest hapnikust ultraviolettkiirguse toimel. Inimtegevus viib osoonikihi osalisele lagunemisele, tekivad nii-nimetatud osooniaugud. Peamised osoonikihti lõhkuvad ained on freoonid ja lämmastikoksiidid. Lämmastikoksiidide peamiseks tehislikuks allikaks on põlemine küttekolletes ja sisepõlemismootorites. Freoone toodetakse külmutusseadmetes kasutamiseks.

Hüdrosfäär

Hüdrosfäär on jõestik, veestik. Selles osas räägime me veest.
Vee jaotus maakeral:
Maakera veest:
- Soolane vesi (ookeanid) 97%
- Magevesi 3%
Mageveest:
- Jääkilbid ja liustikud 68,7%
- Põhjavesi 30,1%
- Pinnavesi 0,3%
- Muu 0,9%
Pinnaveest: mage pinnavesi (vedel)
- Järved 87%
- Sood 11%
- Jõed 2%
Mageveevarude jagunemine (miljonit km³)
- Liustikud ja igilumi 23,87
- Põhjavesi 10,36
- Jõed, järved 0,09
- Muu (sood) 0,31
Veeringe: (Pilt 1)
- Väike veeringe: esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel.
OOKEAN - ATMOSFÄÄR - OOKEAN
- Suur veeringe: esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel.
OOKEAN - ATMOSFÄÄR - MAISMAA - OOKEAN
VEEBILANSS: (pilt 2)
- Troopikas, lähistroopikas on vesi soojem tänu suurele auramisele.
- Ekvatoriaalses vööndis on soolsus keskmisest madalam tänu rohketele sademetele.
- Põhjapoolkera suurematel laiustel on väiksem soolsus tänu veerohkete jõgede suubumisele ja liustikujää sulamisele. Aurumine on väike.
- Hoovused ehk suure koguse merevee horisontaalsed ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine.
- Soe hoovus - vesi hoovuses ümbritsevast veest soojem.
- Külm hoovus - vesi hoovuses ümbritsevast veest soojem.
Vesi liigub nii öelda oma 'ideaali' poole. (Taseme võrdsustamine, õhurõhk liigub samamoodi kõrgemast madalama poole, ja kõik ained tahavad ka väärisgaasi sarnaseks saada ehk saada viimasele kihile 8 elektroni.)
Hoovuseid põhjustab:
- Püsiva suunaga tuuled.
- Vee soolsuse- või temperatuuride erinevus.
- Tugev tõus ja mõõn (looded)
Loodeid põhjustab kuu. Kuu tiirlemine ümber maa. Kuu näitab meile igal pool maailmas ja kogu aeg ainult enda ühte külge.
- Suurte jõgede suubumine
Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ning kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. Kõige jämedam allavarisenud materjal, mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb järsaku jalamile paigale.
Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kujunevad kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab vaid tormilainetus kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega paraleelsed settevallid - rannavallid. Lainetusest rannale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma veealusteks vallideks ehk rannabarrideks.
maailmamere reostumise põhjused:
- tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre);
- põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre;
- intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega)
- meresügavustesse maetud mürkained,
- kliima soojenemine
tagajärjed:
- väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis,
- vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale,
- mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad - mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine
Jõgede toitumine:
- Vihmavesi - Vastavalt vihmaperioodile
- Lumesulavesi - Kevadel
- Liustikuvesi - Suvel
- Põhjavesi - Aastaringselt
Jõgede tegevus:
- Kulutavad - Jõeorud, järjestikud, joad
- Transpordivad - Kulutatud materjali ärakanne
- Kuhjavad - Kulutatud materjali kuhjamine - tasandike ja deltade teke
Äravoolu mõjutavad tegurid:
- Sademed (vihmaperioodil)
- Õhutemperatuur (aurumine)
- Lume sulamine (kevadel), liustike sulamine (suvel)
- Juurdevool lisajõgedest
- Läbivool järvest
- Paisu ehitamine
- Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne)
Infiltratsiooni mõjutavad tegurid:
Saju kestvus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud.
Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse.
Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon.
Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku.
Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem.
Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral.
Pinnase alanemise ja reostumise põhjused ja tagajärjed:
Põhjavee alanemine:
- suur veevõtt,
- pikk kuivaperiood,
- kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt
- maaparandustööd
Põhjavee reostumine:
- tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse,
- maavarade kaevandamine
- põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest),
- transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine)
- olmereostus ja muu.
Jõe osad:
Jõelähe (mägi, kõrgustik) - koht, kus jõgi saab alguse
ülemjooks - jõe algusosa, kus jõesäng on kitsas ja veevool kiire
harujõgi - jõgi, mis toob lisajõele vett juurde
keskjooks - jõe keskosa, kus jõesäng laieneb ja veevool aeglustub
lisajõgi - jõgi, mis toob peajõele vett juurde.
alamjooks (jõe suul) - jõe lõpuosa, kus veevool on väga aeglane (kogunevad setted).
jõgi - voolu veekogu, mis voolab enda poolt enda poolt kulutatud jõesängis.
jõesäng - koht, kus jõgi voolab
jõesuue - jõe lõpu koht (jõgi, järv, meri, ookean)
delta - koht jõe suudmes, kus kogunevad setted ja mille tõttu tekivad uued jõesängid. Setted tekitavad jõele saared ja selle ümber väikesed jõekesed. (Niiluse delta Vahemere ääres)
jõestik=peajõgi+lisajõed+harujõed