Hüdrosfäär

Hüdrosfäär on jõestik, veestik. Selles osas räägime me veest.
Vee jaotus maakeral:
Maakera veest:
- Soolane vesi (ookeanid) 97%
- Magevesi 3%
Mageveest:
- Jääkilbid ja liustikud 68,7%
- Põhjavesi 30,1%
- Pinnavesi 0,3%
- Muu 0,9%
Pinnaveest: mage pinnavesi (vedel)
- Järved 87%
- Sood 11%
- Jõed 2%
Mageveevarude jagunemine (miljonit km³)
- Liustikud ja igilumi 23,87
- Põhjavesi 10,36
- Jõed, järved 0,09
- Muu (sood) 0,31
Veeringe: (Pilt 1)
- Väike veeringe: esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel.
OOKEAN - ATMOSFÄÄR - OOKEAN
- Suur veeringe: esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel.
OOKEAN - ATMOSFÄÄR - MAISMAA - OOKEAN
VEEBILANSS: (pilt 2)
- Troopikas, lähistroopikas on vesi soojem tänu suurele auramisele.
- Ekvatoriaalses vööndis on soolsus keskmisest madalam tänu rohketele sademetele.
- Põhjapoolkera suurematel laiustel on väiksem soolsus tänu veerohkete jõgede suubumisele ja liustikujää sulamisele. Aurumine on väike.
- Hoovused ehk suure koguse merevee horisontaalsed ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine.
- Soe hoovus - vesi hoovuses ümbritsevast veest soojem.
- Külm hoovus - vesi hoovuses ümbritsevast veest soojem.
Vesi liigub nii öelda oma 'ideaali' poole. (Taseme võrdsustamine, õhurõhk liigub samamoodi kõrgemast madalama poole, ja kõik ained tahavad ka väärisgaasi sarnaseks saada ehk saada viimasele kihile 8 elektroni.)
Hoovuseid põhjustab:
- Püsiva suunaga tuuled.
- Vee soolsuse- või temperatuuride erinevus.
- Tugev tõus ja mõõn (looded)
Loodeid põhjustab kuu. Kuu tiirlemine ümber maa. Kuu näitab meile igal pool maailmas ja kogu aeg ainult enda ühte külge.
- Suurte jõgede suubumine
Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ning kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. Kõige jämedam allavarisenud materjal, mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb järsaku jalamile paigale.
Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kujunevad kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab vaid tormilainetus kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega paraleelsed settevallid - rannavallid. Lainetusest rannale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma veealusteks vallideks ehk rannabarrideks.
maailmamere reostumise põhjused:
- tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre);
- põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre;
- intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega)
- meresügavustesse maetud mürkained,
- kliima soojenemine
tagajärjed:
- väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis,
- vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale,
- mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad - mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine
Jõgede toitumine:
- Vihmavesi - Vastavalt vihmaperioodile
- Lumesulavesi - Kevadel
- Liustikuvesi - Suvel
- Põhjavesi - Aastaringselt
Jõgede tegevus:
- Kulutavad - Jõeorud, järjestikud, joad
- Transpordivad - Kulutatud materjali ärakanne
- Kuhjavad - Kulutatud materjali kuhjamine - tasandike ja deltade teke
Äravoolu mõjutavad tegurid:
- Sademed (vihmaperioodil)
- Õhutemperatuur (aurumine)
- Lume sulamine (kevadel), liustike sulamine (suvel)
- Juurdevool lisajõgedest
- Läbivool järvest
- Paisu ehitamine
- Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne)
Infiltratsiooni mõjutavad tegurid:
Saju kestvus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud.
Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse.
Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon.
Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku.
Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem.
Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral.
Pinnase alanemise ja reostumise põhjused ja tagajärjed:
Põhjavee alanemine:
- suur veevõtt,
- pikk kuivaperiood,
- kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt
- maaparandustööd
Põhjavee reostumine:
- tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse,
- maavarade kaevandamine
- põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest),
- transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine)
- olmereostus ja muu.
Jõe osad:
Jõelähe (mägi, kõrgustik) - koht, kus jõgi saab alguse
ülemjooks - jõe algusosa, kus jõesäng on kitsas ja veevool kiire
harujõgi - jõgi, mis toob lisajõele vett juurde
keskjooks - jõe keskosa, kus jõesäng laieneb ja veevool aeglustub
lisajõgi - jõgi, mis toob peajõele vett juurde.
alamjooks (jõe suul) - jõe lõpuosa, kus veevool on väga aeglane (kogunevad setted).
jõgi - voolu veekogu, mis voolab enda poolt enda poolt kulutatud jõesängis.
jõesäng - koht, kus jõgi voolab
jõesuue - jõe lõpu koht (jõgi, järv, meri, ookean)
delta - koht jõe suudmes, kus kogunevad setted ja mille tõttu tekivad uued jõesängid. Setted tekitavad jõele saared ja selle ümber väikesed jõekesed. (Niiluse delta Vahemere ääres)
jõestik=peajõgi+lisajõed+harujõed