AIDS ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (OIPS) on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptomite ja infektsioonide kogum, mida põhjustab HI-viiruse (HIV) nakkus.
Nimetus
AIDS on lühend ingliskeelsest nimetusest acquired immune deficiency syndrome või acquired immunodeficiency syndrome. Eesti keeles nimetatakse seda haigust inimese omandatud immuunpuudulikkuse sündroomiks.
Lühend AIDS võeti terminina kasutusele 1982. aastal.
Kaasuvad haiguslikud seisundid
Inimese omandatud immuunpuudulikkuse sündroomile (AIDS) on iseloomulikud oportunistlikud infektsioonid ja kasvajad.
Vähiseisundite tekke põhjused pole seni selged, tähtsat rolli nimetatud seisundite tekkes HIV-infektsiooniga inimestel võib mängida immunosupressiooni esilekutsuvate ravimite pikemajaline tarvitamine.
Oportunistlikud mükoosid
AIDS-i haigetel esinevad sageli oportunistlikud mükoosid: suu ja neelu soor, söögitoru kandidiaas (põhjustateks Candida sp.), dermatofütoosid (Trichophyton'i liigid, Epidermopythin floccosum), pneumotsüstis-pneumoonia (Pneumocystis jiroveci), kopsukrüptokokoos, peaajukrüptokokoos, nahakrüptokokoos (Cryptococcus neoformans), süsteemne histoplasmoos (Histoplasma capsulatum), mikrosporidioos (Enterocytozoon bieneusi), kopsuaspergilloos (Aspergillus fumigatus) jt.
Ajalugu
HI-viiruse erinevad tüved on primaatidelt inimestele kandunud vähemalt 13 korda. Üle maailma on neist suutnud levida vaid üks – HIV-1 M. Selle laialdasem levik sai alguse 1920. aastatel Belgia Kongos. Pärast maa iseseisvumist 1960. aastal (Kongo Demokraatlik Vabariik) ja kaasnenud kultuurilisi muutusi levis viirus kiiresti ülejäänud Lõuna-Aafrika riikidesse. Esimene nakatumisjuhtum registreeriti alles 1981. aastal ja HI-viirus isoleeriti 1983. aastal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar