Hassalli kehad (lad corpuscula thymi) on selgroogsete loomade tüümuse säsis (nii normaalses kui patoloogilises) olevad varieeruva suuruse ja arenguastmetega kindla päritoluta rakkude rühmad.
Hassalli kehade areng ja päritolu on ebaselged, arvatakse et kehad moodustatakse tüümuse epiteelirakkudest.
Hasalli kehade moodustumise (ilmumise) kohta inimloote tüümuses on andmed varieeruvad, neid on tuvastatud 8.–16. rasedusnädalani.
Hasalli kehad on tuvastatud osadel roomajatel, kuid nende olemasolu madude tüümuses on arvatavasti vähe uuritud.
On pakutud, et Hassalli kehade ülesandeks võib olla kas surnud tümotsüütide lõhustamine või ka alles arenevate tümotsüütide küpsemise tagamine.
Hassalli kehi ümbritsevad lümfisooned.
Lamba tüümuses on tuvastatud Hassalli kehade lõhustamine makrofaagide poolt – lamba embrüo tüümuses toimub suurenenud Hassalli kehade lõhustumine makrofaagide poolt kas tiinuse lõppedes või kohe peale lambatalle sündi ning asendatakse uute Hassalli kehadega. Arvatakse, et see on normaalne füsioloogiline protsess, mis peaks kestma läbi kogu eluperioodi.
Hassalli kehad inimese tüümuses
Erinevas arengujärgus (11–40 arengunädalat) inimloodete uuringute alusel on Hassalli kehade morfoloogia varieeruv – mõõtmed võivad olla vahemikus 100–900 mikromeetrit või enamgi.
Inimeste Hassalli kehad ekspresseerivad tüümuse stromaalset lümfopoetiini (TSLP). Inimese tüümuse stromaalne lümfopoetiin aktiveerib CD11c- positiivseid tüümuse dendriitrakke ekspresseerimaks rohkelt CD80 ja CD86, mille tulemusel suudavad nimetatud rakud indutseerida CD4+CD8-CD25- tüümuse T-rakkude paljunemist ja diferentseerumist CD4+CD25+FOXP3+ regulatoorseteks T-rakkudeks.
Kehad on nimetatud nende avastaja Briti arsti, mikrobioloogi ja botaaniku Arthur Hill Hassall'i (1817–1894) auks, kes kirjeldas nende olemasolu inimese tüümuses 1846. aastal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar