Lümfisüdameteks ehk lümfipumpadeks (ladina cor lymphaticum) nimetatakse osade selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) elundeid.
Lümfisüdamete ülesandeks on lümfivoolu tagamine ja juhtimine veenidesse, see toimub vöötlihaskoest lihaste kontraktsioonide abiga.
Lümfisüdamete kontraktsioone koordineerib lümfisüdame rõhk.
Lümfisüdameid esineb sõõrsuudest kuni lindudeni, kuid inimestel neid ei esine.
Lümfisüdamete areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.
Lümfisüdamete arv varieerub, nii arvatakse et mõnel kahepaiksel on paarsada lümfisüdant.
Lümfisüdamesein koosneb kolmest kestast: sise-, kesk- ja väliskestast.
Lindudel
Lindudel paikneb lümfisüda sabalülidel ja tema ülesandeks on lümfipumbana suguti erektsiooni tagada ja vererõhku reguleerida.
Roomajatel
Madudel
Lümfisüdamed kuuluvad ka madude lümfisüsteemi. Kuid nende paiknemise ja hulga kohta on andmed vastakad, osad autorid kirjeldavad lümfisüdametena üksnes ühte paari lümfisüdameid vaagna ja tagajäsemete jäänuste vaagnakannuste piirkonnas. Vahel aga loetakse lümfisüdamete hulka ka lümfisoonte seintel paiknevad lümfiklapikud.
Lümfisüdame lihaste kokkutõmbeid koordineerivad paljuski seljaaju närvikiududest saabuvad impulsid.
Lümfisüdamerütm ei lange kokku südame löögisagedusega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar