Lümfisooned

Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf. Lümfisooned esinevad kõigil selgroogsetel alates pärisluukaladest.

Lümfisoonteks võidakse nimetada ka teatud üksikud lümfi liigutavaid sooni.

Lümfisoonte areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Lümfisoonte ülesandeks on ka kudedes normaalse vedelikurõhu hoidmine.

Lümfisooned järgnevad lümfikapillaaridele, võivad keres anastomoose moodustada ja suubuvad venoossesse vereringesse.

Lümfisoontes paiknevad poolkuuklapid, mis tagavad lümfi liikumise üksnes südame suunas. Soonte seinu innerveerivad närvid.

Peensoole soolehattudes (olemasolul) paiknevad lümfisooned kannavad inglise keeles nimetust lacteals.

Klassifikatsioon

Lümfisooned on:

• lümfikapillaarid
• lümfisooned
• lümfitüved
• lümfijuhad
• lümfi transportivad sooned (mille seintel paiknevad lümfiklapikud)
• lacteals.

Lümfisooned koos lümfikapillaaridega moodustavad lümfisoonte võrgustiku ehk lümfiteed. Lümfisoonte suuremad sooned, mis saavad alguse lümfisõlmedest liigitatakse lümfitüvedeks.

Lümfisõlme juurde kuuluvatel lümfisoontel eristatakse:

• aferentseid lümfisooni (vasa lymphatica afferentia)
• eferentseid lümfisooni (vasa lymphatica efferentia).

Roomajatel

Madudel

Madude lümfisüsteemi liigitatase samuti lümfisooned, need paiknevad pea kõikjal keres. Kuid lümfisõlmede asemel on madude (ka teiste roomajate) lümfisoonte seintes üksikult pulseerivad lümfisüdamed.

Imetajatel

Koduloomadel

Lümfisooni asendavad lümfisoonteta kudedes rakuvahelised kanalid. Lümfisooni ei kohta kesknärvisüsteemis, silma sarvkestas ja silmaläätses, kõigis epiteelkudedes, põrnas, kopsualveoolides, luuüdis, kurgumandlites, hüaliinses kõhrkoes, nabaväädis ja lootekestades.

Inimestel

Patogenees

Inimestel seostatakse lümfisoontega järgmisi (osaline) patoloogilisi seisundeid: pärilik lümfodeem, Meige lümfodeem.

Kasvajad

Enamikus kasvajapaikmetest on lümfisooned kollabeerunud.

Kokkupuutel madudega

Inimeste suhtes mürkmadudeks (osade) liigitatud madude hammustuse järgselt võivad mao sülje ensüümid kahjustada ka lümfisooni ja põhjustada erineva raskusastmega mürgistusseisundeid (vt ka leukotsütoos). Lümfisooni kahjustada võiva mürgistusseisundi tekke määrab lisaks inimese tervislikule seisundile (nt ülitundlikkus jm) ära ka mao liik, aastaaeg, mao tervislik seisund, hammustuse ajal väljapritsitud sülje kogus ja mao vanus.