Lümfikapillaarid (ladina vas lymphocapillare) on paljude selgroogsete lümfisüsteemi peenimad sooned. Lümfikapillaarid algavad kudedest umbselt.
Lümfikapillaarid osalevad ka mikrovereringes.
Lümfikapillaaride areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.
Lümfikapillaarid paiknevad kehas pea kõikjal saates ja põimides end ümber veresoonte, välja arvatud kesknärvisüsteem, epidermis, küüned, karvastik, juuksed, sarvkest ja luuüdi.
Usutakse, et sarvkesta kahjustumise korral, näiteks kontaktläätsest põhjustatud pideva ärrituse tõttu, kui toimub veresoonte sisenemine sarvkesta, siis järgnevad neile ka lümfikapillaarid.
Lümfikapillaaride ülesandeks on rakkudevälise koevedeliku ära juhtimine, see toimub endoteelirakkudest koosneva sooneseina kaudu peamiselt difusiooni teel. Rakulised elemendid ja makromolekulid sisenevad lümfi rakuvaheruumide kaudu või pinotsütoosi teel.
Endoteel sarnaneb verekapillaaride omaga, kuid puudub basaalmembraan.
Soonesein on ühe raku paksune (50–100 nm), rakud on üsna tavalise ehitusega - tuvastatud on rakutuum, mitokonder, tsentriool, Golgi kompleks, karedapinnaline ER, lüsosoom, vesiikul jm.
Lümfikapillaaride seina läbistavad nii väikemolekulaarsed ained kui ka valgumolekulid ja suhteliselt suured tahked osad.
Lümfikapillaarid lähevad üle lümfisoonteks, mis juhivad lümfi lümfisõlmedesse.
Maksa lümfikapillaarid paiknevad maksasagarikest väljaspool.
Lümfikapillaar on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar