Koondlümfifolliikulid ehk Peyeri naastud (ladina noduli lymphoidei aggregati) on paljude selgroogsete peensoole (inimestel eriti niudesoole) limaskestas paiknevad lümfifolliikulitest koosnevad naastud.
Koondlümfifolliikulite areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia, apoptoos ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.
Peyeri naastude arengu tagavad pinnal paiknevate oluliste molekulide ekspressiooni kaudu fetaalsed lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud.
Antigeenide imendumine seedetraktis toimub järgmiselt: M-rakkude pinnale sattunud antigeenid tõmmatakse endotsütoosi abil põiekesena raku sisse, kus need transporditakse Peyeri naastu ja selle kaudu eritatakse lümfiringesse. Koondlümfifolliikulid kuuluvad lümfoid(-immuun)süsteemi, täpsemalt liigitatakse nad GALT-süsteemi.
Koondlümfifolliikulite olemasolu kohta roomajatel (sh madudel) täpsed andmed puuduvad, kuid GALT-süsteem on neil tuvastatud.
Inimestel
Terminoloogia
Koondlümfifolliikul on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica.
Histoloogia
Patoloogia
Koondlümfifolliikulitega seostatakse inimestel mitmeid haiguslikke seisundeid, nii näiteks võib kõhutüüfuse korral esineda Peyeri naastudes hüperplaasiat, nekroosi või koguni haavandumist ning tekkida võib sooleseina perforatsiooni oht.
HI-viirusega nakatumise korral hävitavad viiruseosakesed Peyeri naastud harilikult mõne nädalaga.
Ajaloolist
Koondlümfifolliikuleid nimetatakse nende avastaja Johannes Conrad Peyeri (1653-1712) järgi Peyeri naastudeks. Peyer avastas koondlümfifolliikulid seedetraktis 1673 ja kirjeldas neid näärmetena. Ta avaldas oma tähelepanekud aastal 1677 traktaadis: "Exercitatio anatomico–medica de glandulis instinorum, earumque usu et affectionibus. Cui subjungitur anatome ventriculi galliinacei".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar