Hormoonid

Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes igapäevaselt hulkraksete organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.

Hormoonide kui hormonaaltoimega biomolekulide põhitüübid on järgmised:

• taimehormoonid ehk fütohormoonid ehk kasvufaktorid
• feromoonid
• eikosanoidhormoonid : prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid)
• dokosanoidid
• aminohappehormoonid
• peptiidhormoonid
• valkhormoonid
• steroidhormoonid: androgeenid, östrogeenid, gestogeenid, glükokortikoidid, mineralokortikoidid
• D-vitamiini hormoonvormid
• retinoidhormoonid
• neurohormoonid
• neurotransmitterid
• parahormoonid
• eelhormoonid
• prohormoonid
• kasvuinhibiitorid
• tsütokiinid
• antihormoonid ja sünteetilised hormoonpreparaadid.

Hormoonide hulka loetakse ka organismides hormoonilaadset toimet omavad rasvlahustuvad vitamiinid jpt biomolekulid.

Klassifikatsioon

Inimesed ja hormoonid

Hormoon ehk sisenõre ehk inkreet onsisenõrenäärmete poolt komplekteeritud ja eritatud bioloogiliselt aktiivne ühend, mis vereringes liikudes avaldab toimet hormooni sihtrakkudele (objektrakkudele), millel on selle ainega sobivad vastuvõtjamolekulid (retseptorid).

Hormoonid osalevad aktiivselt imetajate (taimedel fütohormoonid) rakkude taastootmises ja nendega seotud toimingutes. Hormooniringlus on katkematult seotud väliskeskkonna ning sissesöödavate ainete ja/või sissejoodavate vedelike ja organismi enamiku elundite, kudede, rakkude ja retseptorite ning ka geenide töös ja resistentsuses.

Hormoonid, sarnaselt vitamiinide ja kofaktoritega, on kasvufaktorid ja kasvuinhibiitorid.

Hormoonimolekulid komplekteeritakse inimestel peamiselt seedekulglast (ka veres ringlevast ainesest) saabuvast ainesest ning eritatakse organismi sisenõrenäärmete ehk näärmete poolt, milleks on:

• ajuripats ehk hüpofüüs
• käbikeha
• kilpnääre
• kõrvalkilpnäärmed
• tüümus e harknääre
• neerupealis glandula suprarenalis
• kõhunäärme (ehk pankrease) sisesekretoorsed saared
• sugunäärmed: munasari (naistel) ja munand (meestel) jpt näärmed.

Märkus. Käbikeha ja tüümust ehk harknääret ei loeta mitte alati umbnäärmeiks, sest nende eritusfunktsioonid on paljuski uurimata.

Hormoonimolekule komplekteeritakse ja eritatakse inimestel ka organismi teistes elundites paiknevate rakkude kaudu, näiteks süda, närvisüsteem, magu, maks, peensool, neerud, kaksteistsõrmiksool, lümfisüsteem, platsenta, hüpotalamus.

Ajalugu

Hormoonidele sattus 20. sajandi alguses tehtud katsete käigus ootamatult inglise arst Ernest Henry Starling (tuntud ka Franki-Starlingi seaduse avastajana).

• ...
• 1901. aastal eraldas Jōkichi Takamine neerupealistest adrenaliini;
• 1905. aastal võttis Ernest Henry Starling kasutusele sõna hormoonid;
• 1915. aastal töötas Edward Calvin Kendall välja biotesti ja eraldas algmaterjalina ligi 2900 kilogrammist sea kilpnäärmetest 18 grammi kilpnäärmehormooni türoksiini (tänapäevane nimetus);
• 1921. aastal eraldasid esimesena pankrease Langerhansi saarte beetarakkude ekstraktist insuliini söör Frederick Grant Banting ja Charles Herbert Best. Ravitoimet katsetati koertel, kelle pankreas oli eemaldatud, pankrease ekstrakti süstimine aitas neil edukalt diabeediga elada.
• 1936. aastal eraldas Edward Calvin Kendall neerupealiste koortest hormooni kortisoon (tänapäevane nimetus).