Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Presidentaalne vabariik

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Riigivalitsemise vorme
Vabariik ██ Presidentaalne vabariik ██ Presidentaalne valitsemise vorm koos parlamendiga, kus täidesaateva võimu kohustused on jaotatud ██ Poolpresidentaalne vabariik ██ Parlamentaarne vabariik Monarhistlik riik ██ Parlamentaarne monarhia ██ Konstitutsiooniline monarhia ██ Absoluutne monarhia Erilised ██ Üheparteisüsteem ██ Sõjaväeline diktatuur Seisuga: Aprill 2006

Presidentaalne vabariik on riigi valitsemise vorm, kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peaminister sellises vabariigis puudub. Valitsuse nimetab president sõltumata parlamendist (Ameerika Ühendriikides senati heakskiidul).

Ministrid teostavad presidendi poolt etteantud poliitikat ning nad vastutavad presidendi, mitte parlamendi ees. Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle üksikutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist.

Riigipea valitakse kas erilise valijameeste koguga (Ameerika Ühendriikides) või otsestel valimistel valijate poolt (Mehhikos, Venezuelas, Colombias jne). Otsestel valimistel valitud presidendil on õigus teatud olukordades seista parlamendi vastu, näiteks võib ta panna veto parlamendis vastuvõetud seadustele.

Presidendiks saab presidendivalimistel võitnud partei liider ja parlamendis võib enamus olla hoopis teisel parteil. Sarnast valitsuse ja parlamendi parteilise enamuse erinevust ei saa olla parlamentaarses vabariigis.

Presidentaalse vabariigi eritunnuseks on jäik võimude jaotus, mille puhul riigiorganitel on üksteise suhtes suhteline iseseisvus. President ei saa parlamenti ennetähtaegselt laiali saata.

Euroopas on presidentaalse vabariigi vorm vähe levinud – ainult Valgevene kasutab täispresidentaalset süsteemi, samas Prantsusmaa, Venemaa, Ukraina, Rumeenia, Portugal ja Leedu kasutavad poolpresidentaalset süsteemi.

Presidentaalsel vabariigil on parlamentaarsest või isegi poolparlamentaarsest vabariigist suurem oht muutuda autokraatlikuks riigiks või isegi diktatuuririigiks