Gavrilo Princip Terezíni kindluse vanglas
Princip kuulus Bosnia revolutsioonilise liikumise Mlada Bosna (eesti keeles 'Noor Bosnia') valdavalt kooliõpilastest liikmete hulka. Mlada Bosna, ka Princip, oli omakorda seotud Serbia salaorganisatsiooniga Must Käsi, mis oli juba varem tuntuks saanud terroristlike operatsioonidega: 1903. aastal tapeti Serbia kuningas Aleksandar Obrenović ja ta naine, kuninganna Draga, ning võimule aidati Karađorđevićide dünastia (Petar I Karađorđević). Karađorđevićid hakkasid peagi ajama Suur-Serbia poliitikat, ihates saada kogu Balkani slaavlaste valitsejaks. Selles toetas neid ka Venemaa, kes finantseeris suures osas Musta Käe tegevust.
Princip oli üks paljudest vandenõulastest, kes soovis oma kodumaale, Austria-Ungari poolt okupeeritud ja annekteeritud Bosniale, võimalikult suurt iseseisvust, lootes, et Serbia Kuningriigi koosseisus on see võimalik. See, et just Princip tappis Franz Ferdinandi, oli suuresti juhuslik, sest vandenõuga seotud võimalikke mõrtsukaid oli ertshertsogi korteeži teekonnale Sarajevos paigutatud mitu. Pärast ertshertsogi tapmist nabiti Princip kohe kinni. Et ta oli seaduste järgi alaealine (19-aastane), siis mõisteti talle surmanuhtluse asemel 20-aastane vangistus. Principi tervis, mis oli juba varemgi vilets olnud, halvenes vanglas veelgi ja 1918. aasta kevadel suri ta tuberkuloosi.
28. juunil 2014 avati Sarajevos serblaste kvartalis nende rahvuskangelase Gavrilo Principi pronkskuju.
Austria-Ungari ertshertsogi ja troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Gavlo Principi poolt tollases Serbia pealinnas (tänapäeval Bosnia ja Hertsegoviina pealinn) Sarajevos vallandas esimese maailmasõja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar