Riietumisnormid

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

NB! Tegemist on isikliku arvamusega ning see ei pruugi ühtida teiste arvamustega ja/või absoluutse tõega

Kas te olete kunagi mõelnud, kust tulevad need praegused riietumisnormid? Kas te olete kunagi mõelnud, miks ühele soole (bioloogilises mõttes, mõnel juhul ka sotsioloogilises mõttes) on lubatud kõik riideesemed ja teisele mitte? Kas te julgeksite piire ületada ja norme muuta? Kas see on üldse vajalik või kas te tahaksite seda?

Kui te leiate, et praegused riietumisnormid on jamad ja neid tuleks muuta, siis te olete õiges kohas. Mina arvan ka samamoodi. Ma leian, et praegused riietumisnormid lähevad vastuollu nii bioloogia kui kaudselt ka inimeste enesemääramisõigusega.

Ajalugu Lühidalt: [pikemalt tuleb hiljem eraldi postitustena (peatükkide kaupa)]
Inimesed, sõltumata soost, on sajandeid kandnud ühesuguseid riideid. Esimesed riiete erinevused tekkisid sellest, mis materjale sai kasutada riiete tegemisel. Vanaajal hakati vahet tegema rikaste ja vaeste ning meeste ja naiste riietusel. Kuid vahe polnud nii suur kui see on tänapäeval. Keskajal tekkis Euroopas sellele veel juurde seisuste riietuslik vahe. Väljaspool Euroopat olid riietumisnormid üldiselt sarnased eelmiste aegade omadega. Erandiks olid moslemimaad. Keset 14.-sajandit muutusid Euroopa riietumisnormid ja riided täiesti erinevateks muu maailma riietest ja normidest. Edaspidi muutusid normid iga sajand natukene. 18. sajandil, seoses koloniseerimisega, said Euroopa riietumisnormid maailmas valdavaks (Eranditeks islamimaad ning mõned paigad aasias, aafrikas ja okeaanias). Muuhulgas Euroopa riietumisnormid muutusid ka 18. sajandil, seoses elektri kasutamise alguse, prantsuse revolutsiooni, tööstusrevolutsiooni ja Ameerika Ühendriikide iseseisvumisega. Kujunesid välja ranged traditsioonilised soopõhised riietumisnormid (meestel püksid, naistel seelik ja kleit), mis püsisid kuni esimese maailmasõjani muutumatutena [Naiste kleidid, India puuvill, eriti trükitud chintzes, imporditi Euroopasse suurtes numbrites, ja lõpus perioodi lihtne valged moslemite kleidid olid moes.]. 20. sajandil, seoses maailmasõdadega, said naised palju õigusi juurde ning seoses maailmasõdadega tekkis neil ka õigus kanda pükse. Ka said nad õiguse käia tööl ning neid tunnustati inimestena. Meestel samas ei juhtunud midagi, ainult riided muutusid kvaliteetsemaks. 20. sajandi lõpus ja ka 21. sajandil [21. sajandi algus kuni aastani 2020] on tekkinud meeste poolne liikumine, et saada ka õigus kanda seelikuid ja kleite. Seda saaks põhjendada riiete võrdsusega ja meeste bioloogiaga.
Bioloogiliselt:
Bioloogiliselt peaksid riided olema sellised, et naiste suguelunditel olek soe ja meeste suguelundid oleksid paar kraadi kehatemperatuurist jahedamad. Seega arvestades bioloogiat sobiksid naistele kõige paremini püksid ja meestele seelikud ning kleidid.
Tänapäev:
Nagu ma juba rääkisin, siis tänapäeval on läänemaailmas tekkinud meeste poolne liikumine, et saada ka õigus kanda seelikuid ja kleite. Seda saaks põhjendada riiete võrdsusega ja meeste bioloogiaga. Samas paljud mehed ja ka naised on sellele ideele vastu ning seetõttu on tekkinud ka vastuliikumine, mis jätaks kõik selliseks nagu nad on praegu (mis paraku pole võimalik, kõik on alati muutumises).
On ka selliseid liikumisi, mis tahaksid kehtestada maailmasõdadeeelsed ranged riietumisnormid ning muidugi ka selliseid, mis ei taha üldse mingeid riietumisnorme (nii-öelda, kui kasutada majanduse terminoloogiat, laissez-faire [prantsuse keeles: lase minna].