Nizariidid

Nizariidid on islamiusuliste kogukond, šiiitide hulka kuuluvate ismailiitide suurim rühm.
Neid on umbes 20 miljonit. Nad elavad põhiliselt Indias, Pakistanis, Tadžikistanis, Süürias ja paljudes lääneriikides.
Erinevalt kõikidest teistest šiiitide harudest tunnevad nizariidid tänini elavat imamaati, mida antakse saadik (prohvet) Muhammadi suguvõsas tema tütre Fatima ja tema õepoja ‘Alī kaudu tänaseni edasi. Praegune ja 49. nizariitide imaam on Karim Agha Khan IV. Esimesed seitse on loetletud artiklis "Imaam".
Enamik nizariite (umbes 75%) elab praegu Pakistanis ja neid kiusatakse rängalt taga. Halvasti käis käsi ka miljonitel Afganistani nizariitidel, kes elavad peamiselt keskprovintsides ja keda Taliban pitsitas. Pärast lühikest pausi tagasikiusamises on taas tugevnevad konservatiivsed jõud Afganistanis hakanud jälle nizariite diskrimineerima. Süürias elab umbes 200 000 nizariiti, kellesse suhtutakse suure sallivusega. Ka Tadžikistanis on umbes 200 000 nizariiti, kelle olukord on pärast kodusõda stabiliseerunud. Ida-Aafrikas on nad majanduslikus viletsuses ning Indias tunnevad nad ohtu hinduistliku fundamentalismi poolt, kuigi nad on seal seni saanud rahus elada.
Ajaloost on nizariidid tuntud peamiselt assassiinide rühmituse kaudu, mis rajati pärast Fatimiidide kaliifi al-Mustassimi poja Nizari surma. Rühmituse rajaja Hassan as-Sabbah kuulutas end imaamiks ning alustas võitlust kõigi teiste moslemite vastu. Ta vallutas mitu Lääne-Iraani mägikindlust ning hakkas moslemiülikuid mürgipistodadega tapma. Oma jüngritele andis ta hašišit, millest usutakse ka rühmituse nimi tulenevat. Assassiinid purustati mongolite poolt 1258. aastal.