Vinayapiṭaka

Vinaya Pitaka või Vinayapiṭaka (sanskriti ja paali keeles ‘juhiste ehk reeglite korv’; tiibeti keeles ’dul ba’i sde snod) on budismi pühakirja Tipiṭaka esimene osa, mis sisaldab kõiki käitumisreegleid munkadele ja nunnadele ning mungaelu korralduslikke juhised.

Sisu

Vinaya Piṭaka koosneb kolmest suuremast jaotusest, mis jagunevad viieks alajaotuseks.

Suttade analüüs

 

“Suttade analüüs” (Suttavibhaṅha) on “Pāṭimokkha-sutta” põhjalik analüüs. Pāṭimokkha on käitumisjuhiste ja reeglite kogumik, milles on raskusastmete järgi loetletud kaheksa eksimuste klassi, mis on omakorda jaotatud kaheks:

Väljaarvamine

"Väljaarvamine” (Pārājika-pāḷi) sisaldab nelja suuremat eksimust, mille korral toimub sanghast pöördumatu väljaarvamine. Nendeks on

1. tahtlik suguline vahekord,
2. vargus,
3. inimese tapmine ja
4. vaimsete võimete või teadmiste saavutamise kohta valetamine.

Heastamine

“Heastamine” (Pācittiya-pāḷi) sisaldab väiksemaid eksimusi ja nende heastamist, milleks võib olla eksimuse tunnistamine, lepitus vms. Siia alla on koondatud ka söömise, rüü kandmise ja muu igapäevaeluga seotud juhiseid.

Jaotused

“Jaotused” (Khandaka) sisaldab reegleid ja protseduure, mille eesmärk on reguleerida elukorraldust nii indiviidi kui kloostrikogukonna tasemel tervikuna. Tekstid sisaldavad mungaelu reegleid, mis puudutavad munkade ja nunnade kloostrisse vastuvõtmist, pühade tähistamist, riietumist, toitumist, sh haigete munkade elukorraldust ja ravimist, jms. Iga reegel sisaldab selle reegli tekkega seotud lugu (probleemi) ja Buddha poolt antud lahendust, eesmärgiga säilitada harmoonia vaimses kogukonnas. Jaotused sisaldavad kaht peamist osa:

Suurem osa

“Suurem osa” (Mahāvagga) sisaldab 10 alajaotust (khandhaka), kus on toodud ka lugu Buddha virgumisest bodipuu all ning sellest, kuidas ta nägi olemise olemust ja avaldas oma viiele esimesele järgijale neli aarialikku tõde.

Väiksem osa

“Väiksem osa” (Cullavagga) sisaldab 12 alajaotust, kus jätkuvad institutsionaalsete reeglite ja protseduuride loetelud, mida tuntakse enamasti saṅghakamma nime all. See osa käsitleb reegleid, mida tuleb järgida enne sanghasse astu- mist, ning askeesi ja mungaks ennistamisega seotud reegleid. Lisaks sisaldab see osa mitmesugused juhiseid, mis puudutavad suplemist, riietust, noormunkade kohustusi jms.

Lisad

“Lisad” (Parivārapāḷi) sisaldab 18 alajaotust ja on sisuliselt kahe eelmise osa kokkuvõte. See hõlmab ka mõningaid eelnevates osades toodud reeglite selgitusi ja täpsustusi, protseduurireegleid kogudusse vastuvõtmiseks, pühade ja tähtpäevade pidamiseks jms ning analüütilist ülevaadet, kus kõik reeglid, küsimused ja toimingud on liigitatud temaatilistesse kategooriatesse.
Vinaya Piṭaka sisaldab kõiki käitumisreegleid munkadele (227 reeglit) ja nunnadele (311 reeglit) ning mungaelu korralduslikke juhised; 3 suuremat jaotust, 5 alajaotust:

Sutta–Vibhaṅga

Kaks raamatut, sisaldavad reegleid munkade ja nunnadele ning kaheksat põhilist eksimust.

Khandaka

Kaks raamatut, sisaldavad reegleid ja protseduure, jaotatud 20 (või 22) allosaks. Tekstid sisaldavad mungaelu reegleid, mis puudutavad munkade ja nunnade kloostrisse vastuvõtmist, pühade tähistamist, riietumist, toitumist, sh haigete munkade elukorraldust ja ravimist, jms.

Parivāra

Analüütiline sutta – Vibhaṅga kokkuvõtte, mis sisaldab selgitusi ja täpsustusi eelnevates osades antud reeglite kohta.