Vanavene kunst
9.-17.saj
Perioodid:
- Kiievi-Venemaa õitseaeg 9.-12.saj
- Feodaalse killustatuse aeg 12.-13.saj
- Tatari-monglid ja ühinemine vürstiriigiga 14.-15.saj
- Vene riigi tugevnemine 15.-16.saj
- Keskajakunsti kriis ja uue kunsti tärkamine 17.saj
13.saj liikusid rändrahvad idast sisse, mis rüüstas vanavene kultuuri ja kunsti.
(http://rrkunstiajalugu.blogspot.com.ee/2013/12/vanavene-kunst.html)
Arhitektuur
Algselt oli vanavene kirikutel 5 löövi, mille iga otsas apsiid. Välisilmes domineerisid kuplid, mida oli palju.Sofia katedraal Kiievis:Jaroslav Targa tellimisel valminud Kiievi Sofia katedraali "südamik" meenutab kreeka risti. Algselt oli kirikul viis lühikest löövi, millest igaüks lõppes idaseinas asuva apsiidiga. Kiriku põhiplaan lähenes sel ajal ruudule. Hiljem ehitati nii põhja- kui ka lõunaküljele juurde kaks löövi, nii et kiriku läbimõõt põhja- ja lõuna suunas on suurem kui lääne-ida suudas. Idaseinas on kokku tervelt üheksa psiidi. Kiriku välisilmes domineerivad kuplitega tornid. (http://kunstgerli.weebly.com/sofia-katedraalid.html)
Venemaa koosnes erineva suurusega vürsti riikidest. Olulisim ja suurim oli Vana-Vene riik.
Vanavene kunst on bütsantsi kunst, milelle on juurde liidetud kohaliku rahva traditsoonid.Kõige olulisem arhitektuuriliik on sakraalehitised (kirikuarhitektuur).Kõige levinenumaks kujunes viie sibulkupliga kirikutüüp.
(http://stnuk.blogspot.com.ee/2013/12/vana-vene-kunst-9-17saj.html)
Kiievi Sofia katedraal
Novgrodi Sofia katedraal
Vassili Blazhennõi kirik Moskvas
skulptuur
Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri , seda vaimustavam oli aga maal . Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist. Võrreldes karmide ja süngete bütsantsi ikoonidega on Venemaal loodud ikoonid aga märksa leebemad ja inimlikumad, haarav on nende hõõguvate punakuldsete toonide võlu. Palju vaatamismõnu pakuvad ka ikoonimeistrite kasutatud jutustavad üksikasjad.(http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/10-vanavene-kunst)
MaalikunstTheophanes Kreeklane. Ülestõusmine. Theophanes Kreeklane oli kuulsaim Bütsantsist Venemaale kutsutud maalija, kes töötas Venemaal 14-15. saj. vahetusel. Tema seinafrescosid iseloomustab dünaamilisus ja ekspressiivsus.
Andrei Rubljov (u 1370-1430). Ikoon Kolmainsus (15. saj.). Andrei Rubljovi töid iseloomustab peen hingestatus ja ebamaisus. Kolmainsust loetakse Rubljovi kõige täiuslikumaks teoseks.
15. saj. alguses kujunes Moskvas välja uus kirikumaali tüüp: nn. ikonostaas. Ta kujutab endast ikoonidest koosnevat pildiseina, mis paigutati altariruumi ette.
(http://web.zone.ee/marjukodukas4/Vanavenekunst.pdf)
Theophanes Kreeklane. Neitsi Maarja
( https://emmakunstiajalugu.blogspot.com/2015/11/vanavene-kunst.html)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar