Jooga

Jooga on tihedalt seotud Budismiga.

Jooga kuulub Budismi Teeraveeda koolkonda.

Jooga on kogum iidseid Indiast pärinevaid füüsilisi, mentaalseid ja spirituaalseid praktikaid(harjutusi)." Kui aga kaasame "jooga" selgitamisse filosoofilise aspekti, läheb oluliselt keerulisemaks. Erinevad koolkonnad tähtsustavad erinevaid jooga aspekte, vastavalt siis kas füüsilisi, mentaalseid, spirituaalseid või nende kombinatsioone.

Iidsetes Veeda tekstides on joogat märgitud enam kui 5000 aastat tagasi. Eelkõige pühade mantrate ja rituaalidena, mida kasutasid Brahmaanid e. Veda preestrid. Enim selliseid joogaga seotud tekste on üles täheldanud Rishid(India pühakud), niinimetatud Bhagavad-Gitadesse ehk hindi pühadesse tekstidesse.

Esimene, kes jooga temaatikat korrastada püüdis ning seda sõnastas kui joogapraktikat oli Pantajali, nimetades need tekstid jooga suutrateks.

Raja jooga:
Tekstid keskendusid eelkõige Raja jooga vaimsele filosoofiale ning mõtisklustele. Nende tekstide aluseks sai Raja jooga nn. kaheksa sammu, mille tulemuseks pidi olema valgustumine või ülim teadlikkus. Enamik tänapäevaseid jooga stiile on endiselt nendest suutratest tugevasti mõjutatud.

Tantra Jooga ja Hatha jooga:
Järgnevatel perioodidel, mõned sajandid hiljem hakati keskenduma kehalistele harjutustele, millest arenes välja Tantra jooga ning kaasaegses läänemaailmas hästi tuntud Hatha jooga. Kaheksateistkümnendal ja üheksateistkümnendal sajandil levis jooga jõuliselt läände. Sellele levikule pani aluse 1893 Swami Vivekananda. Sealt edasi on paljud erinevad joogid toonud läände joogaõpetust ja filosoofiat.

Kundalini jooga:
Kundalini jooga juured ulatuvad samuti Indiasse, vanadele Pakistani ja Iraani aladele. Kus seda on õpetatud viimase 2000 aasta jooksul vaid kuninglikust soost ülikutele. Läände jõudis see koos Yogi Bhajan-iga, täpsemalt 1968 Kanadasse ja sealt edasi Ameerikasse ning sealt omakorda Europasse.

Kundalini jooga, mida kutsutakse ka teadlikuse joogaks, on dünaamiline ja võimas tööriist, mis võimaldab kogeda oma tegelikku hinge.

Kundalini jooga kasutatab vaimseid ja füüsilisi kehaenergiaid, liites need ühtseks tahteks, millest saab tõelise hinge tööriist. Selles iidses joogide tarkuses kombineeritakse hingamise tehnikaid, meditatsioone, mudrade, visualiseerimise, mantrate, keha lukkude ja asenditega, et tasakaalustada meie näärmete süsteemi, tugevdada närvisüsteemi, suurendada kopsumahtu ning puhastada verd. Selle regulaarne praktiseerimine toob kaasa meie keha, meelte ja hinge rahu ning tasakaalu.

"Kundalini joogas on kõige olulisemad isiklikud kogemused, mis lähevad otse südamesse. Ükski sõna ei asenda isikliku kogemist. Meel võib ju aktsepteerida sõnu aga alateadvus ei aktsepteeri sõnu ilma kogemiseta."

Yogi Bhajan, allikas: The Aquarian Teacher Training manual, lk. 20

Kundalini jooga ei ole religioon. Kundalini jooga erinevate tehnikate praktiseerimine mõjub meie kehale, meeltele ning valdab mõju ka hingele. See on universaalne ja sobib kõigile.

Kundalini jooga ei ole religioon. Religioonid pigem tulenevad sellest. Kundalini jooga pole ka moehullus ega kultus, see on praktika meie tõelise isiksuse äratamiseks"

Yogi Bhajan, 7/26/96

Kundalini jooga iidsete tehnikate praktiseerimine mõjub meie kehale, meeltele ning avaldab mõju ka hingele. See on mõeldud majapidajatele, ettevõtjatele, juhtidele, õpetajatele, ametnikele, ühesõnaga kõigile inimestele, kes sisavad silmitsi multitaskingu või mistahes muu meie ajale omaste argipäevaste väljakutsetega.

Kundalini joogat hoiti kogu maailmas saladuses kuni Yogi Bhajan 1969 otsustas hakata seda õpetama kõigile. Esmalt levis see Ameerikasse ning sealt edasi Euroopasse.

mantrate

"Kundalini energia kogemiseks ei ole vaja jõuda hingematvasse transsi või väljuda enda ega maailma piiridest ... vastupidi, selle kogemine integreerib meid paremini reaalsusega, annab laiema visiooni ja tundlikkuse, et saaksite tegutseda efektiivsemalt."

Kui aga vastata sellele küsimusele võimalikult lihtsalt, siis võiks jooga filosoofiat sõnastada järgmiselt: keha, meel ja spirituaalsus on tervik, mida ei saa selgelt lahutada. Seega on jooga maailma kogemine läbi iseenese keha, meele ja spirituaalsuse.

Nagu iga teisegi iidse tava või traditsiooni puhul on paljuski õpetus kandunud edasi suust suhu ja põlvest põlve. Kuigi osa õpetusest ja ajaloost on saanud kirja, liigub ringi ka müüte. Üks levinud lugu algusest kõlab nii: kunagi ilmus kes teab kust Adi Yogi, kes istus pikka aega vaikselt mediteerides. Mööduvad inimesed märkasid seda ning kogunesid tema ümber uudistama. Ootasid temalt mingitki seletust, mida aga ei tulnud. Mõne aja möödudes, nädalaid hiljem, olid enamus tema vastu huvi kaotanud. Vähesed kes olid jäänud, said esimeselt (Adi) joogilt õpetust, mida jagasid taas omakorda edasi.

Pole vahet kas alustada müütidest, Wikipediast või Vedade iidsetest tekstidest, on jooga ikkagi väga rikkalik. Erinevaid stiile jagub nii jooga sünnimaale, kui ka igasse maailmanurka lugematul hulgal. Jooga stiile tekib ajas juurde või kaob sootuks. Panin kirja mõned levinumad joogastiilid.

Yin Jooga:

Yin jooga on rahulik, meditatiivne joogapraktika, mille eesmärk on läbi meele vaigistamise oma keha tundma õppimine ja avanemine ning sisemise tasakaalu saavutamine.

Yin Jooga on füüsilises mõttes passiivne, staatiline ja meditatiivse olemusega praktika, kus fookus on sidekudede venitusel (liigesed, kõõlused,fastsiate võrgustik). Poosides ehk asanates püsitakse tavaliselt 3-5 minutit, mis annab võimaluse sügavamalt lõdvestuda.

Selline sidekoe stimuleerimine parandab liigeste tervist ja liikuvust, parandades verevarustust ja ainevahetust. Samuti mõjutab see keha energiasüsteemi, meridiaane, mida Hiina meditsiinis peetakse eluenergia kanaliteks. Yin jooga praktiseerimine aitab meil suunata oma tähelepanu sissepoole, luues lõdvestunud, meditatiivse seisundi.

See on väga heaks tasakaalustuseks yang tüüpi praktikale nagu seda on Kundalini jooga, samuti neile kes enamuse oma päevast viibivad lihtsalt yang energias. Sobib suurepäraselt ka intensiivselt lihastreeningutega tegelevale harrastajale, andes võimaluse samaaegselt muuta paindlikumaks nii keha kui ka meel.

Yin jooga sobib igas vanuses inimesele ning eelnev jooga kogemus ei ole vajalik.

Kuidas Yin jooga tund välja näeb?

Nagu Yin energia on ka tund vaikse ning pigem staatilise iseloomuga sügavalt lõõgastav ning minimaalse lihasaktiivsusega. Riietu mugavalt, võimalusel vali õhulised rõivad, mis lubaksid kehal sirutada ja venitada, ega survestaks kuidagi liigselt sinu keha loomuliku olekut.

Joogamatid, tekid ja muu vajalik on kohapeal olemas, aga kui Sul on oma lemmik tekk, padi või tekk siis võta see muidugi kaasa. Võta kaasa ka oma joogipudel veega, aga soovikorral võid kaasavõetud pudeli ka ka kohapeal veega täita. Tund toimub tavaliselt eesti keeles, aga kui on vaja siis saab ka vene või inglise keelseid seletusi.

Enamus yin jooga poose ehk asanaid on kas istuvas või lamavas asendis ja neid hoiame vähemalt 3-5 minutit või isegi rohkem, olenevalt poosist ja Sinu kogemusest. Ikka selleks, et leida vaikuse ja rahu tasakaal läbi sügaval asuvate sidekudede, liigeste ja luude mõjutamise.

Lisaks füüsilise keha mõjutamisele kasutame ka pranayaamasid ning meele teadliku mõjutamist läbi meditatiivse juhendamise, mis omakorda aitavad veelgi sügavamalt lõdvestuda ning oma keha ja meeli tundma õppida.

Yin jooga tund on meie kehale ja meelelele väga rahustava toimega, seepärast on hea võta peale tundi võtta endale pisut aega taastumiseks.

Järjepidev joogaharjutuste praktiseerija kogeb sügavat sisemist rahu ja õnnetunnet.