Budism ja helid, meditatsioon, Renessanssi inimene

Budismi põhiideed:
Eesmärk on jõuda täieliku puhastumise ehk lõpliku tõeni. Ehk teekond samaarast nirvaanasse.
Samaara - taaskehastumiste ehk ümbersündide ja ühest olemisviisist teise üleminekute ahel; rändamine, taaskehastumine, mille põhjuseks on iha, kiindumus, rumalus, see, et ebatõelist peetakse tõeliseks.
Nirvaana  - budismis ja hinduismis täielik teadmise, rahu ning vabanemise seisund, sansaarast (ümbersünniahelast) vabanemine. Otsetõlkes tähendab see vaibumist ja kustumist.

Selles seisundis on aja ja ruumi mõisted ebaolulised. Nirvaana saavutatakse iseenda püsivusega, läbi virgumise, valgustuse, milles ei ole mingit jumalat ja jumalikku väge.

mokša- vabanemine samaarast (tegevuse nimi)
Aatman - inimese surematu ja muutumatu hing
Phanta Rei - kõik voolab;
Mantra - silp, sõna, lause või heli, mida kasutatakse paljudes idamaistes religioossetes praktikates ja vaimsetes tehnikates meditatsioonil teadvusseisundi muutmiseks või suunamiseks, loitsimiseks, nõidumiseks jne.
Karma - teo ja tagajärje üleüldine seadus.
Namaste - budistide ja hindude tervitus
Démodé - aegunud, moest väljas (suhtumine)

Mina" on vaid asesõna, kuid sellega määratletav on pidevalt muutuv koostisosade (skr skandha,paali k. khandha) kogum. "Mina" pidamist püsivaks ja selle järele haaramist peetakse budismis kannatuse põhjuseks.

Tingitud olemasolu ei saa pakkuda lõplikku rahuldust, sest rahulolu pakkuvad objektid ise on püsitud ning nende kadumisel lakkab ka nendest tingitud õnneseisund.

Neli õilsat tõde (paali k. cattāri ariyasaccāni, sanskriti k. catvāri āryasatyāni) on budsimi põhitõed, mida Buddha kuulutas oma esimeses jutluses "Seadmuseratta käimapanemine" (paali k. Dhammacakkappavattana-sutta). Neid teese tunnustavad õpetuse alustõdedena kõik budistlikud koolkonnad. Need on:

tõde kannatusest (paali k. dukkha ariya sacca),

tõde kannatuse põhjusest (paali k. dukkha samudaya ariya sacca),

tõde kannatuse lakkamisest ja (paali k. dukkha nirodha ariya sacca),

tõde kannatuse lakkamisele viivast teest (paali k. dukkha nirodhagāminī-paṭipadā ariya sacca), milleks on õilis kaheksaosaline tee(paali k. ariya aṭṭhangika magga).

Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus (paali k. dukkha) ja et sellest on võimalik vabaneda, kuna kannatusel on põhjus. Kannatuste põhjuseks on janu (paali k. taṇhā) ja meeleplekid (paali k. cittakilesa, sanskriti k. cittakleśa). Taṇhā on budismis mõiste, mis tähistab kõige laiemas mõttes negatiivseid emotsioone, eeskätt viha, iha ja teadmatus. Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus; selleni viib õilis kaheksaosaline tee.

Kogu edaspidist budistliku mõtteloo arengut ning ülirikkalikku kirjandust ja mütoloogiat mahajaanas võib vaadelda nende põhiseisukohtade arenduse ja laiendusena. Eriti just neljanda õilsa tõe edasiarendusena ehk püüdega leida teed kannatusest välja. Olenevalt ajastust, inimestest ja kultuuridest on seda teed mõistetud ja rakendatud erinevalt. (http://sangha.ee; vaadatud 20.01.19)

Teekonnale viib sind mediteerimine.
See arendab eksistentsiaalset intelligentsust (müstiline kosmiline intelligentsus; loe rohkem: Leonhardi Blogi: neljapäev 17. Jaanuar; vaadatud 20.01.19).

Meditatsiooni tegemisele aitab kaasa meditatsiooni muusika. Meditatsiooni muusika on rahulik, aeglane, looduslikum.

Inimene kuuleb helivõnkumisi sagedusvahemikus umbes 16-20000 hertsi. Väikestel lastel võib ülemine piir ulatuda isegi kuni 40000 hertsini.

(https://bioneer.ee/kas-iga-heli-müra; vaadatud 20.01.19)

Kõige tundlikum on kõrv helisagedustele vahemikus 1000-3000 Hz. Müra mõõdetakse detsibellides, heli, mida inimkõrv enam ei erista nimetatakse nulldetsibelliks.

• homo sum, humani nihil a me alienum puto – olen inimene, midagi inimlikku ei pea ma endale võõraks (Terentius) (tsitaat: Ülar Ploom Renessanssiaja inimeste mõttetunnetusest.)
• Inimene peaks oma arengus jõudma niikaugele, et ta teist inimest tunnetab inimesena. (Ülar Ploom saates "Ööülikool: Renessanssiaja inimeste mõttetunnetusest")
•  Üks asi on olla inimene inimesena, teine asi on olla inimene väljaspool inimeseks olemist. (Ülar Ploom saates "Ööülikool: Renessanssiaja inimeste mõttetunnetusest")
• (https://vikerraadio.err.ee/879740/ooulikool-ular-ploom-renessansiaja-inimtunnetusest; vaadatud 20.01.19)
• Kuulake seda saadet ja ka üldiselt saatesarja ööülikool. Saate väga palju häid, tarku mõtteid, teadmisi, mille üle mõelda. Kuulake tarku inimesi. 
• Inimene ei pea olema tark selleks, et teda kuulataks vaid selleks, et teda kuulataks peab ta tunduma tark. (Minu väljamõeldud lause)
• Kuid nüüd ma lõpetan ning head aega ja jällenägemiseni järgmisel korral ning kuulake vikerraadiost ööülikooli loenguid.
• Tsau!