Mandrilava ehk šelf

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Mandrilava

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Mandrilava

Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üle ujutatud.

Mandrilava on küll vee all, kuid sellel on mandriga sama geoloogiline ehitus, mistõttu võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks mandrist.

Mandrilava laius on keskmiselt 70 km, kuid võib varieeruda mõnekümnest meetrist 1500 kilomeetrini. Kõige laiem mandrilava on Põhja-Jäämeres Siberi rannikust põhja pool. Enamasti on mandrilava tasandikulise pinnamoega. Hilises geoloogilises minevikus (jääajal) on suur osa mandrilavast olnud osa maismaast. Seda tõendavad üleujutatud jõeorud ja rannamoodustised. Ka lehtersuudmed ehk estuaarid on üleujutatud jõeorud. Kohtades, kus ookeani suubuvad jõed, tekivad veealused kanjonid.

Mandrilava läheb üle tunduvalt suurema kallakusega mandrinõlvaks. Mandrilava keskmine kallakus mere suunas on umbes kümnendik kraadi. Üleminek mandrilavalt mandrinõlvale on keskmiselt 135 meetri sügavusel. Esineb siiski ka tunduvalt sügavamaid üleminekuid. Antarktise ümber on mandrilava piir umbes 350 meetri sügavusel.

Mandrilaval asuvaid meresid nimetatakse šelfimeredeks. Šelfimered on näiteks Kollane meri, Läänemeri ja Pärsia laht.

Seda võib vaadata ka loodusvööndi ja/või mikroökosüsteemi ehk bioomina.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Neriitiline vöönd

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Neriitiline vöönd (ka neriitiline pelagiaal, neriitiline ala) on maailmamere ökoloogiline horisontaalne sügavusvöönd, mis ulatub mõõnavee alapiirist mandrilava ääreni (umbes 200 m sügavuseni).

Neriitiline vöönd lasub sublitoraali kui bentaali osa peal.

Neriitilist vööndit iseloomustab hapnikurikas vesi, madal rõhk ja suhteliselt stabiilne veetemperatuur ja soolsus. Kuna neriitilisse vööndisse jõuab alati päikesevalgus, toimub seal (aktiivne) fotosüntees. Neriitilises vööndis (koos sublitoraaliga) on maailmamere kõige külluslikuma elustikuga ala.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Mangroov

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Mangroov

Mangroovide levik maailmas

Mangroov on hingamisjuurtega igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul.

Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops.

Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov mereveega üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, mille abil saavad puud mõõna ajal õhust hapnikku.

Mangroovide kaitse on tähtis, sest nad kaitsevad rannikut erosiooni eest ning on elupaigaks paljudele liikidele.

Mangroovi peetakse vahel eraldi bioomiks.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Litoraal

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Maailmamere litoraal

Litoraal ehk litoraalivöönd on ookeanide, merede, järvede ja teistetveekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, mis üldiselt hõlmab ranniku- (kalda-)piirkonna, kus kasvab fütobentos ehk põhjataimestik.

Maailmameres eristatakse tavaliselt kolme litoraali sügavusvööndit:

• supralitoraal ehk pritsmete vöönd
• eulitoraal ehk loodete vöönd ehk litoraal sensu stricto
• sublitoraal (vöönd mõõnavee alampiirist kuni fütobentose esinemise lõppemiseni (tavaliselt meredes umbes 200 m sügavusel, enamasti ühtib šelfiga))

Mõnedes meredes (näiteks Läänemeri), kus loodete mõju on nõrk, eulitoraal puudub. Selliste veekogude veetaseme kõikumise vööndit nimetatakse pseudolitoraaliks.

Seisuveekogude litoraal

Järvede puhul loetakse litoraali sügavusvööndite hulka eulitoraali ja sublitoraali.

Kitsamas tähenduses mõistetakse järve litoraali all suurtaimestikuga kaetud järve põhja ja kuni 1 m sügavamat ala, kus suurtaimi ei esine.

Jõgede kaldapiirkonda nimetatakse ripaaliks.

Tiik

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Tiik on järvest väiksem seisva veega veekogu.

Aiatiik

Tiigid võivad olla nii looduslikud kui ka inimtekkelised. Tehislikes tiikides on ainsaks produtsendiks fütoplankton, looduslikes tiikides ja kallastel kasvab tavaliselt arvukalt makrofüüte.

Tiigid on enamasti läbisoojenevad. Suvel esineb seal sageli veeõitsenguid.

Ekvatoriaalsed vihmametsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud. Ekvaatorist kaugenedes muutub vihmamets järjest kuivemaks ja metsi võib nimetada heitlehisteks. Sealt edasi algab enamasti rohumaa e. savann, kus puud saavad vaid üksikult kasvada.

Iseloomustavad suurusi:

v     kliima on aastaringselt soe ja niiske; v     sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); v     taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; v     taime- ja loomaliike kõige rohkem; v     paljud linnud talvituvad vihmametsades; v     vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid.  Ekvatoriaalsed vihmametsad - ekvatoriaalvööde ehk ekvatoriaalne kliima (kuum ja niiske aastaringselt); Amazonase madaliku loodusvöönd on VIHMAMETS. Ekvatoriaalse vihmametsa muldade viljakus on VÄIKE. VIHMAMETSADE LOODUSVÖÖNDIS paiknevad riigid on enamik MADALA elatustasemega. VIHMAMETSADE keskkonnaprobleemid: METSARAIE, HAPNIKU VÄHENEMINE, KAOVAD ELUPAIGAD, TEKIB EROSIOON. õige enam on aastas sademeid EKVATORIAALSES KLIIMAVÖÖTMES,          sealne loodusvöönd on EKVATORIAALSED VIHMAMETSAD.

Mussoonmetsad ehk niisked lähisekvatoriaalsed metsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Lähisekvatoriaalsed mussoonmetsad

Ulatuslikumad mussoonmetsad paiknevad Lõuna- ja Kagu-Aasias nendel aladel, mis jäävad ookeani ja mäestike vahele. Suveperioodil ookeanilt tulevad niisked õhumassid loovutavad enamiku oma veest mäestike nõlvadele ja seesajab  paduvihmadena alla. Himaalaja

Sellest tulenevalt on siinne piirkond maailma sademeterohkeim. Himaalaja mäestiku nõlvadel langeb kuni 10 000 mm sademeid aastas. India kirdeosas Cherrapunjis on rekordilisel aastal sademete hulk küündinud aga isegi 25 000 mm-ni. Võrdluseks Eestiga sajab siin tõesti palju, kuna meil küünib aastane keskmine sademete hulk vaid 700 mm-ni. Lõuna- ja Kagu-Aasias on sademete hulk väga suur

Suurest sademetehulgast ning ning nende aastasest jaotumisest on tugevasti mõjutatud ka siinsete jõgede veerežiim.

Gangese jõgi

Kagu- ja Lõuna-Aasia suurimad jõed saavad alguse Himaalaja mäestikust ning voolavad India ookeani. Suurimad jõed on siin Indus, Ganges ja Brahmaputra. Siinsed jõed toituvad Himaalaja lumesulamis- ja vihmaveest. Suurvesi on siin suvel, mil voolab ära kuni 80% aastasest veest. Suurte vihmade ajal esineb ka tihti üleujutusi, mis toovad vahel kaasa ka katastrofaalseid tagajärgi. Jõed kannavad endaga kaasa hulgaliselt setteid, millest on tekkinud Gangese ja Brahmaputra suudmetesse ulatuslik ühine delta. Niisked lähisekvatoriaalsed metsad e mussoonmetsad - lähisekvatoriaalvööde e lähisekvatoriaalne kliima (troopilised mussoonid, kuiva ja niiske aastaaja vaheldumine, sademeid palju);

Lähistroopilised ja troopilised metsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Niisked lähistroopilised metsad - lähistroopiline mussoonkliima (soe talv, kuum niiske suvi, sademeid palju; mittetroopilised tsüklonid);

Troopiline vihmamets

REDIGEERI

 COMMENTS SHARE

---

Troopiline vihmamets Paraguays

Troopiline vihmamets on ökosüsteemi tüüp, mis esineb umbes 10. pikkus- ja laiuskraadi vahel ekvaatori ümbruses niiske troopilise kliimaga aladel. Troopilised vihmametsad kasvavad Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, Aafrikas, Lõuna-Aasias ning Austraalias. Troopilisi vihmametsi esine neil laiustel Andide piirkonnas Lõuna-Ameerikas ja Ida-Aafrikas, mida mõjutab mussoon.

Levik 

Troopiliste vihmametsade (tumerohelisega) levik

Troopiline vihmamets kasvab kuni 3000 meetri kõrgusel merepinnast. Kasvualal valitseb püsiv madalrõhuala, kus sajab rohkem kui 200 päeval aastas. Kõikide kuude keskmine õhutemperatuur ületab 18 kraadi ja kuude keskmise õhutemperatuuri kõikumine on väikseim kui kuus kraadi.

Ameerika 

Ameerika vihmametsad või neotroopise vihmametsad katavad rohkem kui kolmandiku kogu maailma vihmametsadest, ja nende elustik on maailma liigirikkaim. Troopilised vihmametsad esinevad Amazonase madalikul ja mägises Kesk-Ameerikas. Amazona vihmametsa võib jagada paljudeks eri tüüpideks, millest igaühel on oma puuliigid ja muu taimestik, samuti eriline struktuur ja mullastik.

Iseloomulikud liigid Ameerika vihmametsades on näiteks puukonlased, jaaguar, laiskloomad, möiraahv ja maailma suurim näriline kapibaara. Amazonase jões elavad näiteks lihasööjad piraajad ja amazonase jõedelfiin.

Aafrika 

Aafrika, Kongo jõgikonna vihmametsades elavad näiteks mandrill ja rannikugorilla. Aafrika metsaelevandil on oluline mõju Aafrika vihmametsadele. Madagaskari vihmametsades elavad muu hulgas fossa, aie ja leemurlased.

Austraalia ja Uus-Guinea 

Austraalia ja Uus-Guinea vihmametsade loomastik on omavahel üsna sarnane, kuna need kaks maad on varem olnud maaga ühenduses. Vihmametsades elab palju kukkurloomi, näiteks puukängurud. Pärdiklasi seal ei ela. Suurim loom on kaasuar, kes võib kasvada kuni inimese kõrguseks.

Aasia 

Lõuna- ja Kagu-Aasia vihmametsades elab palju puudelt puudele lendavaid loomi , näiteks kaguanlased. Puudest domineerivad kõrged kaksiktiibviljalised, mis teevad metsad eriti avatuks. Mererannikul leidub mangroove. Puudel elavad orangutanid, ahvid ja ninaahvid ning maapinnal suurimetajatest tiigrid ja ninasarvikud.

Kõrb

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Kõrbevöönd

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Kõrbed on märgitud kollasega

Kõrbevöönd on loodusvöönd, mis hõlmab kõrbe ja paikneb parasvöötmes ja troopikavöötmes poolkõrbe- ja

 Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöötme vahel.

Kõrb

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Gobi kõrb

Atacama kõrb

Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 200 mm.

Keskmine temperatuur ei ole kõrbe definitsiooni seisukohast oluline, kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises ja antarktilises kliimavöötmes (külmakõrbed). Kõrbed võivad olla liivased, kivised, jäised jne. Laialdasem kõrbete esinemine on omane külmema kliimaga perioodidele ehk külmhooneperioodidele Maa ajaloos, sest külmem kliima tähendab väiksemat aurumist. Samuti on kõrbed omased perioodidele, mil moodustusid hiidmandrid, mille sisemus asus kaugel niiskusallikast ehk ookeanist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud ökosüsteemiks. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara.

Kõrbed võivad moodustuda mitmel põhjusel.

Liivakõrb Saharas

• Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis Hadley rakk. Selline kõrb on Sahara.
• Kõrbed on levinud ka keskmistel laiustel ja seda peamiselt asetsemise tõttu kaugel niiskusallikaist ehk meredest, näiteks Gobi.

Surmaorg

• Samuti võivad tekkida kõrbed mäestike tuulealustele külgedele, näiteks Surmaorg.

Antarktika külmakõrb

• Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske pääseda. Näiteks Antarktikas ümber mandri puhuvate läänetuulte tõttu.
• Kõrbed võivad tekkida ka püsiva temperatuuriinversiooni korral, mille võivad põhjustada näiteks külmad hoovused, mis jahutavad alumist õhukihti. Tulemuseks on see, et niiskus ei saa tõusvate õhuvooludega kõrgemale tõusta ega pilvi moodustada. Selline on olukord Lõuna-Ameerika läänerannikul, kus paikneb maailma kõige kuivem kõrb Atacama.
• Kõige vähem on aastas sademeid TROOPILISES KLIIMAVÖÖTMES,

        sealne loodusvöönd on KÕRB.

• KÕRBETES on põllu harimine võimalik ainult OAASIDES.