Air Livonia

Aktsiaselts Air Livonia oli Pärnumaal tegutsev Eesti ettevõte.

Air Livonia
IATA ICAO Kutsung — LIV LIVONIA
Lõpetas lennud	30.04.2006
Kodulennujaamad	Pärnu lennujaam
Lennukeid	0 (varemalt 3)
Veebisait	Airlivonia.ee

Firma eelkäija asutati 1994. aastal aktsiaseltsi Baltic Aeroservis nime all, aktsiaselts Air Livonia alustas ametlikult tegevust septembris 1997. Aastatel 1994–2006 tegeles firma tellimus-, kauba- ja liinilendudega, selle kodulennujaamaks oli Pärnu lennujaam. Lennufirmana oli Air Livonia ICAO koodiks LIV.

Esimestel tegevusaastatel kasutas ettevõte rahvuslikult lennukompaniilt Estonian Air renditud lennukeid. 1995. aastal hakati tegema regulaarlende Kihnu saarele. 1996. aastal lisandus ka marsruut Pärnu–Ruhnu–Kuressaare, kus esialgu veeti ainult kaupa, hiljem aga ka reisijaid. Aastatel 2001–2003 osutati lennuteenust ka liinil Tallinn–Kärdla.

1990. aastate lõpul ostis firma kolm Nõukogude Liidus valmistatud lennukit: 2 Antonov An-28 ja 1 Antonov An-2.

Air Livonia lõpetas regulaarlennud 30. aprillil 2006, põhjendades seda liinide vähese kasumlikkusega ja An-tüüpi lennukitega seotud kõrgete kuludega Euroopa Liidus.

Hiljem tegeles firma kütuse jaemüügi ja tellimuslendudega. Äriregistri andmetel tegutseb ettevõte praegugi, kuid selle täpsema tegevuse kohta andmed puuduvad.

Aktsiaseltsi Air Livonia omanikuks ja tegevjuhiks on Ants Aringo. Esimestel tegevusaastatel oli firma ametlik aadress Pärnu linn, alates 2000. aastast on see registreeritud Sauga vallas asuvas Eametsa külas.

Lennukipark

Lennuki tüüp	Lennukeid	Reisijaid	Lisainfo
Antonov An-28	2	18	2 meeskonnaliiget, lennukaugus 1160 km
Antonov An-2	1	12	2 meeskonnaliiget, lennukaugus 900 km

An-28

Sihtkohad

Sihtkohad olid regionaalsed: Eesti saared Kihnu, Ruhnu, Saaremaa, Hiiumaa ja Pärnu.

AS Ago

Eesti lennuliinide aktsiaselts Ago oli Eesti lennufirma, mis tegutses aastatel 1939–1940. Ago asutati Eesti Vabariigi eestvedamisel 21. veebruaril 1939 ja selle põhikapital oli 550 000 krooni, millest Eesti riigi osalus oli 200 000, OÜ Mootoril 100 000 ja Carl F. Gahlnbäckil 50 000 krooni.

Eesti lennuliinide aktsiaselts Ago
IATA ICAO Kutsung - - -
Asutatud	21. veebruar 1939
Alustas lende	2. aprill 1940
Lõpetas lennud	1940
Lennukeid	2
Sihtkohti	3

1939. aastal tellis Ago Saksamaalt 680 000 krooni eest kaks Junkers Ju 52/3m tüüpi lennukit. Neist esimesega, Eesti registreerimistunnusega ES-AGO (endine D-AXWA), lendas Eestisse lendur Peeter Olt 5. oktoobril 1939. Teise, ES-AUL (D-AXWB), toimetas kohale Saksa lendur Dautzenberg 19. oktoobril.

Lennuliinide avamine viibis seoses Talvesõjaga. Ago reisilennuki esimene välislend toimus 27. märtsil 1940 Stockholmi^[1], esimene regulaarlend Tallinna–Helsingi liinil 2. aprillil ja Tallinna–Stockholmi liinil 10. aprillil ^[2] 1940. Esimene lennureisija oli Rumeenia Oslo saatkonna atašee Leist, kellele anti vastav diplom ja rinnamärk. Sama aasta 7. mail avati Tallinna–Riia–Königsbergi lennuliin. Üks ots Tallinnast Helsingisse maksis 25 krooni ja edasi-tagasilend 45 krooni; Tallinna–Stockholmi liinil olid vastavad hinnad 120 ja 216 krooni.

26. septembril 1940 natsionaliseerisid okupatsioonivõimud Ago ning juunis 1941 viidi mõlemad Junkersid Nõukogude Liitu. Lennukite edasine saatus on teadmata. Kinnitamata andmetel kasutati neid Junkerseid Nõukogude Liidu siseliinidel.

Teedeministeeriumi teadaanne.Redigeeri

RT 1939, 21, 158.

Käesolevaga avaldan teadmiseks, et Eesti Lennuliinide Aktsiaselts “Ago”, kelle põhikiri avaldatud Riigi Teataja Lisas 19 ― 1939, on see aktsiaselts, mille asutamisest Teedeministeerium võttis osa Riigi osavõtul tegutseva lennuaktsiaseltsi asutamise ja soodustamise seaduse (RT 1938, 106, 923) põhjal. Vastavalt eeltähendatud seadusele on Eesti Lennuliinide Aktsiaselts “Ago” vaba tempel-, äri-, läbikäigu- ja tulumaksust. Peale selle on kõnesoleval aktsiaseltsil õigus saada muid eeltähendatud seaduses ettenähtud soodustusi.

Tallinnas, 9. märtsil 1939.

Teedeministri k.t. Sõjaminister P. Lill.

Üldosakonna direktor J. Tiitso.

Aeronaut

Eesti Õhusõidu Aktsiaselts Aeronaut oli Eesti lennukompanii, mis tegutses aastatel 1921–1927. Aeronaut asutati 22. märtsil 1921 Robert Holsti ja Jakob Tillo eestvedamisel. Aktsiaseltsi põhikapital oli 10 000 000 Eesti marka. Aeronaudi asutajaliikmed olid Robert Holst, Jakob Tillo, Madis Jaakson, Otto Strandman ja Martin Luther.

Reise alustati renditud Sablatnig P III lennukiga 29. juulil 1921 postilennuga Tallinnast Helsingisse. 1922. aasta juuli lõpus ostis Aeronaut Sablatnig Flugzeugbault miljoni marga eest kaks LVG C.V ja ühe Sablatnig P III lennuki. Augustis valmis esimene kuuest Dvigateli tehastes litsentsi alusel ehitatud Sablatnig P III lennukist, ülejäänud said valmis järgmisel kuul. Ühtlasti avati 31. augustil Junkers F.13-ga Tallinna–Riia lennuliin.

9. veebruaril 1923 algasid regulaarsed postilennud Soome. Lennud toimusid igal teisipäeval ja reedel. Aprillis ostis Aeronaut Saksamaalt Soome-liinile kaks Junkers F.13 tüüpi vesilennukit, kasvatades lennukipargi 11 masinani.

Mai teisel poolel 1924 pikendas Aeronaut Tallinna–Riia liini läbi Memeli Königsbergini. Päevas toimus üks lend, mis kestis koos vahepeatustega 7 tundi ja 15 minutit.

24. jaanuaril 1926 kukkus Aeronaudi lennuk Tallinnas alla. Surma sai firma asutajaliige Jakob Tillo.

11. aprillil 1927 lõpetas Aeronaut segaste rahaasjade tõttu tegevuse. Viis päeva hiljem vallandati kogu personal ning järgmise aasta aprilli alguses Aeronaut likvideeriti.

12. septembril 1929 müüdi seltsi viimased varad oksjonil. Kaks mootorita lennukit müüdi 3,50 krooni eest.

SmartLynx Airlines Estonia

SmartLynx Airlines Estonia on Läti lennuettevõtte SmartLynx Airlines Eestis tegutsev tütarettevõte.

SmartLynx Airlines
IATA ICAO Kutsung MYX TALLINN CAT
Asutatud	2012
Alustas lende	2012
Lennukeid	9
Peakorter	Lennujaama tee 13, Tallinn, Eesti
Veebisait	smart-lynx.com

Ettevõte alustas tegevust 2012. aastal. Tollal oli ettevõttel üks emaettevõtte lennuk. 2019. oktoobri seisuga osutab ettevõte teenuseid üheksa Airbus A320-200 lennukiga.

2015. aasta juuni seisuga töötas tütarettevõttes 40 inimest.

Aero Airlines

Aktsiaselts Aero Airlines oli Eesti lennufirma, kes opereeris aastatel 2002–2008 koostöös Finnairiga Tallinna–Helsingi lennuliinil. Firma omanikud olid algselt Aero Holding (51%) ja Finnair (49%). Mõne aasta jooksul omandas Finnair Aero Airlinesis sajaprotsendilise osaluse.

Aero Airlines
IATA ICAO Kutsung EE EAY REVAL
Asutatud	2000
Alustas lende	2002
Lõpetas lennud	6.01.2008
Kodulennujaamad	Tallinna lennujaam; Helsingi Vantaa lennujaam
Lennukeid	0 (tegevusajal 8)
Emaettevõte	Finnair; Aero Holding
Peakorter	Tallinn

Ajalugu

Aero Airlines asutati aastal 2000, äriregistrisse registreeriti jaanuaris 2001. Esimene lend toimus 2002. aastal.

Viimane Aero Airlinesi opereeritud lend tõusis õhku 6. jaanuaril 2008, mille järel alustati ettevõtte likvideerimist. Kogu lennukipark müüdi maha, viimased kaks lennukit ostis Venemaa lennufirma UTair. Eesti-Soome vahelisi lende hakkas Finnair opereerima oma Soome tütarfirmaga Finnish Commuter Airlines (Finncomm airlines). Praegu lendavad Tallinna ja Helsingi vahel Flybe Nordicu lennukid.

Sihtkohad

Aero Airlines lendas algusaastatel Helsingi, Joensuu, Jyväskylä, Kajaani, Kittilä, Kokkola/Pietarsaari, Kuopio, Maarianhamina, Riia, Tallinna, Tampere, Turu, Vaasa ja Vilniuse vahel. Detsembriks 2007 olid alles jäänud Helsingi, Tallinna, Turu ja Vaasa liinid.

Lennukipark

ATR 72-201 Aero Airlinesi värvides Turu lennujaamas

Enne Aero Airlinesi lendasid kaheksa ATR-i Finnairi koosseisus

Aero Airlines opereeris kaheksa 68-kohalise lennukiga ATR 72-201, mis varem olid lennanud Finnairi kasutuses. Lennukite kiirus oli 509 km/h, lennata sai kuni 1528 km kaugusele.

Teenindus

Kõik lennukid olid varustatud ekraanidega, mis näitasid kaarti ja piloodivaadet. Reisi kestel pakuti väikest suupistet, milleks olid tavaliselt kommid.

Estonian Air

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Estonian Air oli Eesti riiklik lennufirma.

Estonian Air
IATA ICAO Kutsung OV ELL ESTONIAN
Asutatud	1. detsember 1991
Lõpetas lennud	8. november 2015
Kodulennujaamad	Lennart Meri Tallinna Lennujaam
Boonusprogramm	EuroBonus
Äriklassi ootesaal	Nordea Lounge
Lennukeid	0/6
Sihtkohti	11 + 3 suvehooaeg + 1 talvehooaeg
Peakorter	Tallinn,  Eesti
Olulised isikud	Jan Palmér (juhatuse esimees)
Veebisait	http://www.estonian-air.ee/

Ettevõte peatas äritegevuse alates 8. novembrist 2015 seoses Euroopa Komisjoni otsusega, mille järgi Estonian Air peab riigile tagastama talle antud riigiabi.

Estonian Air pakkus 7. novembrini 2015 Tallinnast otselende 11 sihtkohta Euroopas, Skandinaavias ja SRÜ riikides. Estonian Airiga lendas 2013. aasta esimesel poolaastal 272 000 ja 2014. aasta esimesel poolaastal 251 000 reisijat (vähenemine 8% võrra).

Estonian Air lõpetas liinilennud 7. novembri 2015 õhtul, kui Euroopa Komisjon tegi ametlikult teatavaks otsuse, mille kohaselt on riik andnud lennufirmale ebaseaduslikku riigiabi üle 80 miljoni euro ulatuses, mis tuleb tagasi maksta. Kehvade majandustulemuste tõttu ei ole firmal seda võimalik teha.

20. novembril 2015 esitas Estonian Air Harju maakohtule pankrotiavalduse.

29. detsembril kuulutas Harju maakohus välja Estonian Airi pankroti. Ettevõtte vastu esitatud nõuded ulatusid umbes 113,5 miljoni euroni, ettevõttel oli varasid 11,4 miljoni euro väärtuses.

Sisukord

AjaluguRedigeeri

1990. aastadRedigeeri

Estonian Airi Tupolev Tu-134 aastal 1994

Estonian Airi Boeing 737-500 Brüsseli lennujaamas

Estonian Air asutati 1. detsembril 1991. Aeroflotilt saadi päranduseks 12 Antonov An-2 lennukit, mis müüdi üsna kiiresti maha. Kohe algasid lennud Tallinna ja esimese Estonian Airi lääne sihtkoha, Frankfurdi vahel. Aasta hiljem liituti IATA-ga. 7. juulil 1995 asus liinile Estonian Airi esimene eritellimusel ehitatud Boeing 737-500, mis sai nimeks Koit (ES-ABC), aasta hiljem asus reisijaid teenindama teinegi samasugune – Hämarik (ES-ABD). Need hakkasid asendama Nõukogude Liidu päritoluga lennukeid Tu-134 ja Jak-40. Lääne lennukite tulekuga keelati pardal suitsetamine. Eesti tsiviilõhusõidukite registrist kustutati viimane An-2. Juulis 1996 lisandus lennukiparki kaks liisitud Fokker 50, mis olid kasutuses 2003. aastani.

1996. aastal otsustas riik Estonian Airi erastada, müües maha pea kaks kolmandikku firma aktsiatest. Kaasomanikeks said 49% Maersk Air ja 17 protsendiga Cresco investeerimispank. Eesti riigi osaluseks jäi 34%. Uute omanike tulekuga loodi korporatiivklientidele suunatud boonusprogramm Blue Star. 1998. aastal lisandus kolmas B737, Põhjatäht (ES-ABE). Avati ka firma koduleht. Järgmisel aastal sai Estonian Air Euroopa Ühinenud Lennuameti liikmeks.

2000. aastadRedigeeri

Uus millennium ei toonud Estonian Airile edu, kuid areng toimus. Aastast 2002 võeti mõne aasta jooksul kasutusse neli uut lennukit (2002 Eha (ES-ABF), 2003 Virmaline (ES-ABG), 2004 Tuuslar (ES-ABI)). Aastal 2003 loobuti Fokkeritest ning Maersk Air müüs oma osaluse SAS Grupile. Viimase Fokker 50 lahkumine sattus samale päevale Concorde'i viimase lennuga.

2006. aastal täienes Estonian Airi lennukipark kahe Boeing 737-300, Sohni (ES-ABJ) ja Kaleviga (ES-ABK), 2007 lisandus Linda (Boeing 737-300, ES-ABL). Sellel aastal teenis lennufirma 52 miljonit krooni kahjumit.

Aasta hiljem esitati tellimus kolmele lennukile Bombardier CRJ900 NextGen. 17. detsembril lõpetas lennud Koit^[8], lennufirma aastakahju oli 170 miljonit krooni (13 mln €). 23. märtsil 2009 lõpetas teinegi Boeing, Hämarik, lennud.^[9]

Estonian Airi Saab 340 õhkutõusul.

5. novembril 2010 allkirjastati leping, mille kohaselt sai Eesti riik 90% osalusest ja 10% jäi SASile.^[10][11] Vastav kokkulepe jõustus novembris^[12], pärast osaluse ja aktsiakapitali suurendamise kokkuleppe kinnitamist parlamendis^[13]. 25. ja 29. jaanuaril 2011 jõudsid Tallinna Estonian Airi kaks uut Bombardieri (Bruno (ES-ACB), Lotte (ES-ACC)). Lennukite hinda ei avaldatud, kuid on teada, et üks selline võib maksta 18–21 miljonit eurot.^[14]

Estonian Airi Boeing 737-300 Tallinna lennujaamas

27. veebruaril 2012 telliti Embraerilt kolm E-175 ja ühe lennuki E-190, mis planeeriti tuua Eestisse 2014. aasta teisel poolel. Lisaks plaaniti Finnairilt rendile võtta 8 lennukit: 4 Embraer-170-t ja 4 Embraer-190-t. Juunis 2012 lennutas Estonian Air esmakordselt üle 100 000 reisija.^[15] 2012. aasta sügisel otsustas Estonian Airi nõukogu ettevõtte tegevussuunda muuta ja sellega koos loobuti ka uute Embraerite ostmise plaanist. Juunis 2013 jõudis ettevõte lühikeseks ajaks ka kasumisse^[16] ning müüs oma tütarfirma AS Estonian Air Regional Venemaal tegutsevale Fortaero BBAA OÜ-le.^[17]

Estonian Air lõpetas liinilennud 7. novembri 2015 õhtul, kui Euroopa Komisjon tegi ametlikult teatavaks otsuse, mille kohaselt on riik andnud lennufirmale ebaseaduslikku riigiabi üle 80 miljoni euro ulatuses, mis tuleb tagasi maksta. Kehvade majandustulemuste tõttu ei ole firmal seda võimalik teha.^[18][19] Estonian Airi viimane lend maandus 7. novembril 2015 kell 16:52:23. Viimane lend väljus Kopenhaagenisse. Suurema osa Estonian Airi liinide teenindamise võttis 8. novembrist 2015 üle Eesti riigile kuuluv lende vahendav ettevõte Nordic Aviation Group.

20. novembril 2015 esitas Estonian Air Harju maakohtule pankrotiavalduse, 29. detsembril 2015 kuulutati välja lennufirma pankrot^[20].

SihtpunktidRedigeeri

Boeing 737-500 maandumisel

Estonian Air pakkus otselende Tallinnast Amsterdami, Brüsselisse, Kopenhaagenisse, Kiievisse, Moskvasse, Oslosse, Peterburi, Stockholmi, Trondheimi, Viini ja Vilniusse, suviti ka Berliini, Nice'i ja Pariisi. Firmal olid koodijagamislepingud seisuga aprill 2015 Aerofloti, Air China, Brussels Airlinesi, KLM-i, SAS-i ja Singapore Airlinesiga.^[21]

	Endine sihtpunkt
	Suvehooajaline
	Talvehooajaline

Estonian Airi sihtkohad 

Linn	Riik	IATA	ICAO	Lennujaam	Lennukompanii	Alates	Kuni	Lennuki tüüp
Amsterdam	Holland	AMS	EHAM	Amsterdami Schipholi lennujaam	Estonian Air	1993	1994	Tupolev Tu-134
						12.07.1995	1998	Boeing 737-500
						27.10.2003	10.01.2006	Boeing 737-300/500
						7.06.2009	7.11.2015	Boeing 737-300/500 (2009–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
Antalya	Türgi	AYT	LTAI	Antalya lennujaam	Estonian Air	2.05.2015	teadmata	?
Ateena	Kreeka	ATH	LGAV	Ateena Elefthérios Venizélose rahvusvaheline lennujaam	Estonian Air	5.07.2010	16.08.2010	Boeing 737-300
Barcelona	Hispaania	BCN	LEBL	Barcelona lennujaam	Estonian Air	13.05.2006	29.10.2011	Boeing 737-300/500
Berliin	Saksamaa	TXL	EDDT	Berliini Tegeli lennujaam	Estonian Air	19.08.2003	8.01.2007	Boeing 737-300/500
						8.06.2009	22.09.2010	Boeing 737-300/500
						1.05.2011	30.09.2011	Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
						16.06.2014	7.11.2015	Bombardier CRJ900NG
Brüssel	Belgia	BRU	EBBR	Brüsseli lennujaam	Estonian Air	7.09.2004	7.11.2015	Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2004–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
Dublin	Iirimaa	DUB	EIDW	Dublini lennujaam	Estonian Air	14.10.2004	22.08.2010	Boeing 737-300/500
Dubrovnik	Horvaatia	DBV	LDDU	Dubrovniki lennujaam	Estonian Air	19.04.2006	3.10.2009	Boeing 737-500
Frankfurt	Saksamaa	FRA	EDDF	Frankfurdi lennujaam	Estonian Air	1991	11.01.2009	Boeing 737-300/500 (1995–2009) ja Tupolev Tu-134 (1991–1995)
Göteborg	Rootsi	GOT	ESGG	Göteborgi Landvetteri lennujaam	Estonian Air	30.08.2004	2.03.2005	Boeing 737-500
Hamburg	Saksamaa	HAM	EDDH	Hamburgi lennujaam	Estonian Air	12.05.1994	25.09.2010	Boeing 737-300/500 (1995–2010), Fokker 50 (1998–2002) ja Tupolev Tu-134 (1994–1995)
Hannover	Saksamaa	HAJ	EDDV	Hannover-Langenhageni lennujaam	Estonian Air	2.04.2012	16.11.2012	Boeing 737-500 ja Embraer E-170
Helsingi	Soome	HEL	EFHK	Helsingi Vantaa lennujaam	Estonian Air	1991	26.03.2000	Fokker 50 (1996–2000), Yakovlev YAK-40 (1991–1996) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
					Estonian Air Regional	24.09.2007	13.11.2009	Saab 340A
						26.03.2012	27.01.2013	Embraer E-170 ja Saab 340A
Joensuu	Soome	JOE	EFJO	Joensuu lennujaam	Estonian Air Regional	26.03.012	27.12.2012	Saab 340
Jyväskylä	Soome	JYV	EFJY	Jyväskylä lennujaam	Estonian Air	25.03.2012	7.01.2013	Saab 340
Kajaani	Soome	KAJ	EFKI	Kajaani lennujaam	Estonian Air	3.04.2012	7.10.2012	Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
Kiiev	Ukraina	KBP	UKBB	Kiievi Borispili rahvusvaheline lennujaam	Estonian Air	1991	7.11.2015	Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 ja Tupolev Tu-134 (1991–1995)
Kopenhaagen	Taani	CPH	EKCH	Kopenhaageni lennujaam	Estonian Air	1.04.1991	7.11.2015	Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170, Fokker 50 (2000–2002) ja Tupolev Tu-134 (1991–1995)
Kuressaare	Eesti	URE	EEKE	Kuressaare lennujaam	Estonian Air	1991	1991	Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
					Estonian Air Regional	27.09.2007	11.04.2008	Saab 340A
						1.10.2008	15.05.2012	Saab 340A
London	Suurbritannia	LGW	EGKK	Londoni Gatwicki lennujaam	Estonian Air	2.11.1995	15.10.2012	Boeing 737-300 (2006–2012), BOEING 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2012) ja Embraer E-170 (2012)
Manchester	Suurbritannia	MAN	EGCC	Manchesteri lennujaam	Estonian air	10.05.2005	29.06.2006	Boeing 737-500
Milano	Itaalia	BGY	LIME	Milano Bergamo-Orio al Serio lennujaam	Estonian Air	30.03.2005	28.10.2006	Boeing 737-300/500
		MXP	LIMC	Milano Malpensa lennujaam	Estonian Air	29.10.2006	24.09.2011	Boeing 737-300/500 ja Bombardier CRJ900NG
						21.04.2015	teadmata	Bombardier CRJ900NG
Minsk	Valgevene	MSQ	UMMS	Minski rahvusvaheline lennujaam	Estonian Air	1991	1998	Fokker 50 (1998) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1998)
					Estonian Air Regional	11.02.2008	9.05.2011	Saab 340A
Moskva	Venemaa	SVO	UUEE	Moskva Šeremetjevo lennujaam	Estonian Air	1991	7.11.2015	Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170, Fokker 50 (2000–2002) ja Tupolev Tu-134 (1991–1995)
München	Saksamaa	MUC	EDDM	Müncheni lennujaam	Estonian Air	15.05.2004	8.04.2005	Boeing 737-500
						30.03.2008	31.03.2010	Boeing 737-300/500
						21.12.2013	2015	Bombardier CRJ900NG
Nice	Prantsusmaa	NCE	LFMN	Nice'i Côte d'Azuri lennujaam	Estonian Air	1.05.2010	?	Boeing 737-500 (2010–2012) ja Bombardier CRJ900NG
Oslo	Norra	OSL	ENGM	Oslo Gardermoeni lennujaam	Estonian Air	1998	2001	Boeing 737-500 ja Fokker 50
					Estonian Air ja Estonian Air Regional (2013)	12.08.2003	7.11.2015	Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 ja Saab 340 (2013)
Pariis	Prantsusmaa	CDG	LFPG	Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam	Estonian Air	30.03.2003	?	Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
Peterburi	Venemaa	LED	ULLI	Pulkovo lennujaam	Estonian Air ja Estonian Air Regional (2009–2013)	27.07.2009	7.11.2015	Boeing 737-300 (2009–2012), Boeing 737-500 (2009–2011), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 ja Saab 340 (2009–2013)
Riia	Läti	RIX	EVRA	Riia lennujaam	Estonian Air	1996	2001	Fokker 50
					Estonian Air ja Estonian Air Regional	25.03.2012	18.09.2012	Embraer E-170 ja Saab 340
Rooma	Itaalia	FCO	LIRF	Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam	Estonian Air	4.04.2008	24.08.2010	Boeing 737-300/500
Simferopol	Ukraina	SIP	UKFF	Simferopoli rahvusvaheline lennujaam	Estonian Air	26.03.2006	27.09.2008	Boeing 737-300/500
Split	Horvaatia	SPU	LDSP	Spliti lennujaam	Estonian Air	11.05.2014	?	Bombardier CRJ900NG
Stockholm	Rootsi	ARN	ESSA	Stockholmi Arlanda lennujaam	Estonian Air ja Estonian Air Regional (2007–2013)	1991	7.11.2015	Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG, Fokker 50 (1997–2003), Jakovlev JAK-40 (1995–1996) , Saab 340 (2007–2013) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
		BMA	ESSB	Stockholmi Brooma lennujaam	Estonian Air	29.09.2014	?	ATR 42
Tampere	Soome	TMP	EFTP	Tampere Pirkkala lennujaam	Estonian Air	1995	1996	Jakovlev JAK-40
Tartu	Eesti	TAY	EETU	Tartu lennujaam	Estonian Air	1991	1991	Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
					Estonian Air Regional	27.02.2011	22.12.2012	Saab 340A
Thbilisi	Gruusia	TBS	UGTB	Thbilisi rahvusvaheline lennujaam	Estonian Air	8.04.2012	16.10.2012	Bombardier CRJ900NG
Trondheim	Norra	TRD	ENVA	Trondheimi lennujaam	Estonian Air	5.09.2011	7.11.2015	Boeing 737-500 (2011–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
Veneetsia	Itaalia	VCE	LIPZ	Veneetsia Marco Polo lennujaam	Estonian Air	9.06.2012	1.09.2012	Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
Viin	Austria	VIE	LOWW	Viini rahvusvaheline lennujaam	Estonian Air	4.06.2007	11.01.2009	Boeing 737-300/500
						25.03.2012	24.03.2013	Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
						3.04.2015	toimiv	Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
Vilnius	Leedu	VNO	EYVI	Vilniuse rahvusvaheline lennujaam	Estonian Air	1991	1.10.2005	Fokker 50 ja Jakovlev JAK-40
					Estonian Air ja Estonian Air Regional	24.09.2007	31.03.2011	Boeing 737-500 ja Saab 340A
					Estonian Air ja Estonian Regional (2011–2013)	5.09.2011	7.11.2015	ATR 42, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 ja Saab 340 (2011–2013)

Kunagine lennukipark^[22]Redigeeri

Seisuga november 2015 kuulus Estonian Airi lennukiparki 7 lennukit: 3 Bombardier CRJ900NG, 2 CRJ-700 ja üks Embraer E-170. Aastal 2013 oli lennukite keskmine vanus 5,8 aastat.

CRJ900NG

Embraer 170

Estonian Airi lennukipargis olnud lennukid

Lennuk	Alustas	Lõpetas	Märkused
Antonov An-2	1991	1996	Pärandus Aeroflotilt
Jakovlev Jak-40	1991	1998
Tupolev Tu-134A	1991	1996
Fokker 50	1996	2003
Boeing 737-500	1995	2012
Boeing 737-300	2006	2012
Saab 340	2007	2013
Bombardier CRJ900NG	2011	2015
Embraer E-170	2012	2015
ATR 42-500	2014	2015
Saab 340	2015	2015

1990

2000

2010

Antonov An-2 1991–1996 (12)

Tupolev TU-134A 1991–1996 (12; ES-AAE, ES-AAF, ES-AAG, ES-AAH, ES-AAI, ES-AAJ, ES-AAK, ES-AAL, ES-AAM, ES-AAN, ES-AAO, ES-AAP)

Yakovlev YAK-40 1991–1998 (4; ES-AAR, ES-AAS, ES-AAT, ES-AAU)

Boeing 737-500 1995–2012 (10; ES-ABC [1. juuni 1995 – 26. september 2009], ES-ABD [9. veebruar 1996 – 1. september 2009], ES-ABE [28. oktoober 1998 – 8. aprill 2000], ES-ABF [15. oktoober 2002 – 23. märts 2004], ES-ABG [1. juuni 2003 – 7. oktoober 2006], ES-ABH [9. jaanuar 2004 – 26. mai 2010], ES-ABI [8. aprill 2004 – 17. aprill 2006], ES-ABL [1. juuni 2007 – 7. oktoober 2012], ES-ABO [24. märts 2010 – november 2011], ES-ABP [1. aprill 2010 – mai 2011])

Fokker 50 1996–2003 (4; ES-AFK [14. oktoober 1996 – 11. august 2000], ES-AFL [25. oktoober 1996 – 19. detsember 1999], ES-AFM [7. november 1999 – 20. november 2003], ES-AFN [16. mai 2000 – 1. jaanuar 2003])

Boeing 737-300 2006–2012 (2; ES-ABJ [19. märts 2006 – 26. aprill 2012], ES-ABK [18. jaanuar 2007 – 16. märts 2012])

Saab 340A 2007–2013 (3; ES-ASM [6. märts 2008 – 2013], ES-ASN [24. september 2007 – 2013], ES-ASO [26. märts 2012 – 2013])

Bombardier CRJ900NG Alates 2011 (3; ES-ACB [alates 24. jaanuar 2011], ES-ACC [alates 27. jaanuar 2011], ES-ACD [alates 15. detsember 2011])

Embraer E-170 Alates 2012 (4; ES-AEA [alates 21. veebruar 2012], ES-AEB [alates 6. märts 2012], ES-AEC [alates 21. märts 2012], ES-AED [alates 2. aprill 2012])

ATR 42 Alates 2014 (1; LY-DAT)

CRJ900 NextGenRedigeeri

Lennukite registritähised: ES-ACB (alates 27. jaanuari 2011 lennust Stockholmi), ES-ACC (alates 1. veebruari 2011 lennust Kopenhaagenisse) ja ES-ACD (alates 18. detsembri 2011 lennust Kopenhaagenisse).

CRJ900
Mootorid:	2 General Electric CF34-8C5 turbofan
Kiirus:	830 km/h
Lennukaugus:	2200 km
Maksimaalne lennukõrgus:	12 500 m
Istekohti:	88
Salongi suurim laius	2,57 m
Salongi suurim kõrgus	1,89 m
Lennuki pikkus:	36,4 m
Tiibade ulatus:	24,9 m
Maksimaalne stardimass:	36 995 kg

Embraer 170Redigeeri

Embraer 170 on E-Jeti tüüpi lennukite tooteperre kuuluv 76-kohaline reisilennuk. 3. mail 2012 valiti rahvahääletuse põhjal Estonian Airi värvides Embraeri lennukite nimed, milleks on Tuuletallaja, Sinirind, Suitsupääsuke ja Jäälind.^[23]

2012.–2015. aastani liisitud Finnairilt: ES-AEA (alates 28. veebruari 2012 lennust Kopenhaagenisse), ES-AEB (alates 8. märtsi 2012 lennust Oslosse) ja ES-AEC (alates 21. märtsi 2012 lennust Stockholmi) ning ES-AED (alates 4. aprilli 2012 lennust Kopenhaagenisse).

Embraer 170
Mootorid	CF34-8E5
Maksimaalne kiirus	850 km/h
Lennukaugus	2200 km
Maksimaalne lennukõrgus	12 300 m
Istekohti	76
Istmeridadevaheline kaugus	787 mm
Lennuki pikkus	29,9 m
Tiibade ulatus	26 m
Lennuki kõrgus	9,8 m
Maksimaalne stardimass	35 990 kg

Pardateenindus^[24]Redigeeri

B737 seestvaates

Lennukid olid kaheklassilised, suitsetamine polnud lubatud kummaski. Flex-klassi salongis reisisid Business- ja Flex-piletiga reisijad, kes olid nõus maksma kõrgemat hinda. Lühematel lendudel kui 1,5 tundi, pakuti võileiba ja salatit, pikematel külma valikut. Pakuti ka jooke.^[25]

Eco klassis oli võimalik osta toitu ja jooki, kuid hinnas see ei sisaldunud. Märtsist 2015 pakuti tasuta kohvi, teed või vett.^[26]

Estonian Airi reisijaid toitlustab Airo Catering Services Eesti, mis kuulub LSG Sky Chefs kontserni. LSG Sky Chefs kontsern hõlmab üle kolmandiku kogu maailma pardatoitlustusturust.

VormiriietusRedigeeri

Piloodid 2007. aastal

Estonian Air korraldas 2010. aasta märtsi lõpus avaliku konkursi, et leida oma pardapersonalile uus ja ilus vormirõivas, mis lisaks kaunile väljanägemisele annaks edasi rahvuslikkust ja ressursisäästlikku maailmavaadet^[27]. Konkursi sõelale jäid nelja Eesti moedisainerite tööd, mille seast sai rahvas Estonian Airi kodulehel valida esimesest 10. juunini 2010 oma lemmiku. Võidutöö valis žürii 11. juunil, 33% otsusest sõltus rahvahääletuse tulemusest. Võidutöö ja üldine rahva lemmik tehti teatavaks 13. juunil avalikul üritusel Solarise keskuses. Võitjaks osutus Tiina Talumehe disainitud kollektsioon number 3, mille tootja on Profline. Veebihääletuse võitis Katrin Kuldma (Chocolate Group) kollektsiooniga number 4 "Tuulte pöörises".

ÕnnetusedRedigeeri

Õnnetuste loend pole täielik.

• 14. augustil 2014 tegi Estonian Airi lend 473 katkise rehvi tõttu hädamaandumise Tallinna Lennujaamas, keegi vigastada ei saanud.