Lihtsustatud otsuste puu

Räägi oma laps targaks!

Pilt ütleb kõik.

Baroki ja klassitsismi kuulamisnäited

Barokkmuusika:

1. Johann Sebastian Bach - HTK nr1 C-duur prelüüd

2. Johann Sebastian Bach/Gounod - „Ave Maria“

3. Johann Sebastian Bach - „Toccata d-moll“

4. Johann Sebastian Bach - „Aaria“

5. Johann Sebastian Bach - „Prantsuse süit“

6. Johann Sebastian Bach - „Johannese Passion “

7. Georg Friedrich Händel - oratoorium „Messias“/„Hallelijah“ (koori osa)

8. Georg Friedrich Händel - „Concerto Grosso nr 1“

9. Georg Friedrich Händel - „Veemuusika“

10. Georg Friedrich Händel - „Preester Zadok“

11. Antonio Vivaldi - „Aastaajad“/„Sügis“

12. Antonio Vivaldi - „Aastaajad“/„Talv“

13. Antonio Vivaldi - „Aastaajad“/„Kevad“

14. Antonio Vivaldi - „Aastaajad“/„Suvi“

Klassitsismi Muusika:

15. Joseph Haydn - sümfoonia nr 6 D-duur „Hommik“

16. Wolfgang Amadeus Mozart - sümfoonia nr 40 g-moll

17. Joseph Haydn - klaverisonaat nr 59 Es-duur

18. Wolfgang Amadeus Mozart - sümfoonia nr 39 3. osa „Menuett“

19. Wolfgang Amadeus Mozart - „Vaikne öömuusika“

20.Wolfgang Amadeus Mozart - ooper „Võluflööt“/„Papageno aaria“

21. Wolfgang Amadeus Mozart - ooper „Võluflööt“/„Öökuninganna aaria“

22. Ludvig van Beethoven - Sümfoonia nr 5 „Saatuse sümfoonia“

23. Ludvig van Beethoven - Sümfoonia nr 9 Finaal „Ood Rõõmule“

24. Ludvig van Beethoven - „Kuupaistesonaat“

25. Ludvig van Beethoven - „Elisele“

Eesti Muusika

Ma annan teile ühe ülesande. Leia üks Eesti klassikalise muusika helilooja (Klassikaline muusika hetkel laiemas tähenduses ehk see hõlmab nii klassitsismi, barokki, romantismi kui ka nende uuemaid ja vanemaid stiile.) ja tee temast umbes 5 lehekülje pikkune referaat ning esitles seda 15 minutit. Referaat peab sisaldama tema tähtsamaid teoseid ja ühe tema teose analüüsi.

Romantismi heliloojad

Romantismiajastul (19. sajand) oli muusikas palju tähtsaid heliloojaid. Mõned nendest olid: Johann Strauss (Austria), Franz Schubert (Austria), Robert Schumann (Saksamaa), Richard Wagner (Saksamaa), Johannes Brahms (Saksamaa), Fryderyck Chopin (Poola), Giuseppe Verdi (Itaalia), Jean Sibelius (Soome), Edward Grieg (Norra), Pjotr Tšaikovski (Venemaa), Modest Mussorgsky (Venemaa),  Mihhail Glinka (Venemaa).

Ülesanne:

Vali üks romantismi helilooja ning tee temast umbes 5 lk pikkune esitlus, mis sisaldab ühe tema teose analüüsi (mis tunded ja mõtted sul tulid kui sa seda teost kuulasid) ja tema tähtsamaid teoseid. Ning esitles seda umbes 15 minutit.

Klassitsism muusikas

Klassitsism oli muusikas 18. sajandi teisest poolest kuni 19. sajandi alguseni.

Franz Joseph Haydn: (1732-1809)

Pani aluse sünfoinilisele muusikale ja klassikalisele muusikale (kitsamas tähenduses). Laulis kooris, kapellmeister, sümfooniaorkestri asutamine, tegutses Londonis. Lõi klassikalise ooperi. Lõi 106 sünfooniat, 78 keelpillikvartetti, 45 klaveritriot, 21 keelpillitriot, 52 klaverisonaati, 12 klaveripala, 3 oratooriumi, 14 missat, 16 ooperit. Ta lõi kontserdeid, kus üks pill mängis soolot ja sümfooniaorkester mängis tausta. Ta lõi ka 16 avamängu, laule, näidendimuusikat, üle 300 rahvalaulu seade.

Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791):

Ta elas Viinis. Lõi oopereid, üle 50 sümfoonia, kammermuusikat, keelpillikvartette, klaverisonaate. Tuntuimateks Mozarti ooperiteks on: „Võluflööt“, „Figaro pulm“, „Don Giovanni“.

Ludvig van Beethoven (1770-1827):

Klassitsismi ja romantismi üleminekuhelilooja. 

Ta elas Viinis. Tegi kontsertreise. Elu teises pooles oli kurt. Ta tegi muusikat, mis oli seinast-seina. Ta lõi sonaate, 9 sümfooniat, 32 klaverisonaati, kontserteid, klaverimuusikat, kammermuusikat erinevatele pillidele, 11 avamängu, 112 laulu.

Barokkmuusika

Barokkmuusika tähtsaimateks esindajateks olid Johann Sebastian Bach (1685-1750), Georg Friedrich Händel (1685-1759), Antonio Vivaldi (1678-1741). Antonio Vivaldit võib pidada baroki ja klassitsismi üleminekuheliloojaks.

Johann Sebastian Bach (1685-1750):

Bach tõi muusikasse pooltoonid.

Bach tegutses erinevates (Saksamaa) õukondades organistina: Armstadt, Mündhausen, Weimar, Köthen, Leipzig. Ta kirjutas 3 oratooriumi, üle 300 kantaadi, Matteuse Passioni, Johannese Passioni, Missa h-moll, 6 inglise süiti, 6 prantsuse süiti, 6 itaalia süiti, 6 Brandenburgi kontserti, palju oreliteoseid, instrumentaalset kammermuusikat, „Hästi tempereeritud Klaviir“, Zadok the Priest.

Georg Friedrich Händel (1685-1759):

Händel rändas palju ringi: Hamburg, Itaalia, London, Hannover. Tegi 40 ooperit (Rinaldo, Julius Caesar, Xerxes), oratooriumeid (Messias, Concerto Grosso), orkestri süidid (Veemuusika, Tulevärgi muusika), Sonaadid, Prelüüdid, Kantaadid.

Antonio Vivaldi (1678-1741):

Itaalia helilooja. Reisis palju. Tegi aastaaegade kontserdid (Kevad, Suvi, Sügis, Talv). Lõi 94 ooperit, 92 sonaati, 4 oratooriumi, avamänge, kantaate. Baroki ja klassitsismi üleminekuhelilooja.

Teadaanne

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Blogi autor annab teada, et ta lõi uue blogi, milles tuleb rohkem juttu tema isiklikest arvamustest. 

Tolle blogi eesmärk on jagada arvamusi ja kõike, mis seostub looduskaitse ja rohelise poliitikaga. 

Teemadeks on seal erinevad teadusharud. Põhiliselt loodusteadused, aga ka majandus, politoloogia ja filosoofia. Mõnikord ka mõni muu teema. Kuid ka üksikud usundid ja blogi omaniku või artikli autori arvamused ja teadusvälised teemad.

Nagu seegi pole ka minu teine blogi pole otseselt seotud ühegi maailmavaatega ja teise blogi eesmärgiks on leida võimalus, kuidas inimkond ja loodus saaksid planeedil maa rahulikult koos eksisteerida. Ilma suurte keskkonnamõjude ja inimtsivilisatsiooni arengutaseme märkimisväärse languseta.

Nii nagu selles blogis, üritan ma ka teises blogis olla teaduspõhine.

Teise blogi nimi on ROHEBLOGI (bioroheline.blogspot.com).

Muusika ajalugu kuni 19. sajandini

Kuni 8. sajandini oli muusika ühehäälne. Edaspidi muutus muusika mitmehäälseks. 8. sajandist-16.sajandini oli polüfooniline mitmehäälsus. 16.sajandist-18. sajandini oli polüfoonilise ja homofoonilise mitmehäälsuse üleminekuperiood ning edaspidi on ainult homofooniline mitmehäälsus.

Polüfooniline mitmehäälsus - mitmehäälsus, kus kõikidel häälerühmadel on võrdne tähtsus.

Homofooniline mitmehäälsus - mitmehäälsus, kus üks häälerühm on teistest tähtsam (viisihääl ehk meloodiahääl), teised häälerühmad on saatehääled.

13.-16. sajand: gooti stiil

14.-17. sajand: renessanss

17.-18. sajandi esimene pool: barokk (kuulsaimad esindajad: Bach, Händel, Vivaldi)

18. sajandi teine pool-19. sajandi algus: klassitsism (kuulsaimad esindajad: Haydn, Mozart, Beethoven)

19. sajand: romantism

Eesti muusika esimesed...

Esimesteks Eesti heliteosteks on koorilaulud (mõnikord peetakse selleks ka sünfooniaid).

Esimesteks Eesti puhkpilliorkestriteks on Torma pasunakoor ja Väägvere pasunakoor

Esimesteks Eesti laulu- ja mänguseltsideks on 1865. aastal Tallinnas asutatud Estonia ja 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine.

Esimene Eesti üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus.

Esimesed Eesti heliloojad-asjaarmastajad olid Aleksander Säebelmann-Kunileid, Karl August Hermann, Aleksander Eduard Thomson ja Friedrich Säebelmann

Esimeseks Eesti diplomeeritud helikunstnikuks oli Johannes Kapel

Esimeseks Eesti naisheliloojaks oli Miina Härma.

Esimese Eesti sümfooniaorkestri asutas 1900. aastal Tartus Aleksander Läte.

Esimeseks suurkujuks Eesti heliloominguks oli Rudolf Tobias.

Eesti kammermuusika rajajaks saab pidada Rudolf Tobiast.

Esimeseks Eesti orelikunstnikuks peetakse Miina Härmat, kuid selleks võib pidada ka Peeter Südant.

Esimeseks Eesti lauljatariks oli Aino Tamm.

Esimeseks Eesti diplomeeritud klaverikunstnikuks võib pidada Theodor Lennata.

Eesti esimene teatrimaja avati 1906. aastal Tartus ning selle nimeks sai Vanemuine.

Esimeseks Eesti kõrgeimaks muusikaõppeasutuseks võib pidada 1919. aastal avatud Tallinna kõrgeimat muusikakooli. Selle esimeseks direktoriks oli Mihkel Lüdig.

Eesti rahvusliku koorimuusika rajajateks olid Mart Saar ja Cyrillus Kreek.

Esimeseks Eesti kunstiküpseks rahvuslikuks ooperiks oli 1928. aastal esietendunud Evald Aava ooper „Vikerlased“.

Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajajaks võib pidada Heino Ellerit.

Eesti esimesteks heliloojate koolkondadeks võib pidada Heino Elleri koolkonda ja Artur Kapi koolkonda.

Eesti esimeseks rahvuslikuks balletiks võib pidada 1943. esietendunud Eduard Tubini balletti „Kratt“.