Otsing sellest blogist

UUS!!!

Raku jagunemine: Mitoos

Rakutsükkel Mõned rakud meie kehas ei ole jagunemisvõimelised nagu näiteks mõned närvirakud ja punased vererakud. Enamus rakkudest aga kasva...

kolmapäev, 11. märts 2020

Läänegootide kunst



Läänegootide kunst
kell Kommentaare ei ole:
Sildid ,

teisipäev, 10. märts 2020

Karolingide kunst

Karolingide kunst

  • eelromaani ehk karolingide kunst 8.-10. sajand, praegused Prantsusmaa, Šveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast
  • kuulsaim selle aja hoone: Aacheni lossikabel Saksamaal - kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskujuks võeti Ravennas asuv San Vitale kirik

kell Kommentaare ei ole:
Sildid ,

10. märts 2020

10. märtsil 2020. aastal on minu, Leonhardi, 20. aasta sünnipäev. Täna saab Leonhard ehk selle blogi kirjutaja ja omanik 20-aastaseks.
Täna tulevad mulle külalised. Kindlasti tulevad vanaema-vanaisa ja veel mõned sugulased.
Ma avastasin jaanuari lõpus, et blogi võib nimetada ka ajaveebiks ning edaspidi üritan ma blogi ajaveebiks nimetada.
Minust:
Ma ei taha endast siin ajaveebis enab eriti palju rääkida. 
Blogi tulevik:
Blogis tuleb veel juttu erinevatest teemadest, mis tunduvad mulle olulised.
Näiteks: Bioloogia, Kunstiajalugu, Budism.
Minule omaselt lähen ma igasse teemasse sügavuti sisse ning üritan jõuda selle tuumani. 
Lisaks nendele teemadele tuleb veel kindlasti natukene ka päevablogi ehk nagu ka see postitus.
Selles blogis on minu eesmärgiks jagada lugejatele enda teadmisi, mõtteid ning muud mis mind parasjagu huvitab.
Head aega ja jällenägemiseni homme, kui jutuks tuleb Viikingite kunst.
kell Kommentaare ei ole:

esmaspäev, 9. märts 2020

Merovingide kunst

Merovingide kunst on Frangi riigis Merovingide dünastia valitsusajal, 5.–8. sajandil loodud kunst. Kunstiperiood ühendas endas hilisantiigi, varakristliku kunsti ja bütsantsi kunsti, samuti rahvasterännuaja, keldi, kopti ja idamaade kunsti elemente, kuid ei pakkunud kunstiajaloos märkimisväärseid uuendusi. Merovingide kunsti iseloomustas germaani hõimude kunsti pärandina rikkalik abstraktne geomeetriline ornament ja külluslik dekoratiivsus, alates 5. sajandi lõpust kaob peaaegu täiesti inimfiguuri kujutamine, mis oli hilisantiigis veel tavaline.
Merovingide kunst paigutatakse eelromaani kunsti alla. Ajaliselt järgnev periood merovingide kunstile on karolingide kunst.

Arhitektuur

Pärast Frangi riigi ühendamist Chlodovech I valitsuse alla oli peamine uus arhitektuurisuund kirikute, eelkõige kloostrikirikute ehitamine. Plaanilt järgisid need enamasti Rooma basiilikaid, kuid neis leidub ka Süüria ja Armeenia arhitektuuri mõjusid. Erinevalt Idamaadest ehitati peamiselt kivist. Tänapäeval on enamik sel perioodil ehitatud suuri kirikuid tugevasti ümber ehitatud ja Merovingide-aegne kavatis on nähtavale tulnud arheoloogilistel väljakaevamistel. Toursi piiskopi Gregoriuse kroonikas frankide ajaloost on Toursi piiskopi St Perpetuusi ajal (460–490) ehitatud St. Martini basiilika kirjeldus, mille järgi see oli üks kaunimaid Merovingide-aegseid kirikuid, milles oli 120 marmorsammast, idatornid ja palju mosaiike. On teada, et seal oli pühaku sarkofaag või relikviaar eksponeeritud nähtavana altari taga, mis oli uuendus võrreldes rooma tavadega. Ainuke tänapäevani säilinud kirik Merovingide ajast on 5.–6. sajandil ehitatud Peetruse kirik Vienne'is Isère'i departemangus.
Väiksematest hoonetest on säilinud mõned baptisteeriumid, mis jäid hilisematel ajalooperioodidel aktiivsest kasutamisest kõrvale ja pääsesid ümberehitamisest. Kolm kaheksanurkset baptisteeriumi Aix-en-Provence'is, Riezis ja Fréjusis on kaetud piilaritele toetuva kupliga, annavad tunnistust Süüria arhitektuuri mõjust (Riezi ristimiskabel on väga sarnane Izra Georgi kirikule Süürias). Erandlik on neliksiiru kujulise põhiplaaniga baptisteerium Venasque'is, Vaucluse'i departemangus. Poitiers' St-Jeani baptisteerium, ehitatud Rooma-aegse hoone varemetele, on täisnurkne hoone apsiididega kolmes küljes. Pole päris selge, kui palju on seal hilisemaid ümberehitusi, kuid Merovingide-aegsetena on kindlalt äratuntavad hoonet kaunistavad marmorkapiteelid.
Jälgi Merovingide arhitektuurist on säilinud mõnede kirikute krüptides, mis muutusid oluliseks kirikuhoone osaks seoses tugevneva pühakutekultusega. Säilinud Merovingide-aegsed krüptid on Seurinis Bordeaux's, Grenoble'i St. Laurenti kirikus (tänapäeval Grenoble'i arheoloogiamuuseum) ja 7. sajandi Jouarre'i kloostrikirikus.

Pildid

  • Fréjusi katedraali ristimiskabel
  • Fréjusi katedraali ristimiskabeli sisevaade
  • Riezi baptisteerium
  • Riezi baptisteeriumi kapiteelid ja kuppel
  • Venasque'i neliksiirukujulise, nelja apsiidiga ristimiskabeli sisevaade
  • Poitiers' baptisteeriumi sisevaade
  • Krüpt Grenoble'is
  • Vaade Jouarre'i kloostrikiriku krüpti

Muud kunstiliigid

Initsiaal Luxeuil' lektsionaarist, 16v
Autuni nn Gundohinuse evangeeliumi frontispiss, 12v, annab tunnistust iiri-anglosaksi käsikirjakoolkonna mõjust
Kala ja paabulinnuga initsiaal Autuni evangeeliumist (Autun ms3 175v)

Kullassepakunst

Olulisel kohal oli kullassepakunst, loodi palju väikesemõõdulisi väärisesemeid, ehteid ja rõivaaksessuaare, aga ka religiooniga seotud artefakte, nagu liturgilised nõud. Tänapäeval muuseumides leiduvad esemed on leitud hauapanustena, osa on kirikute varakambrites ja üht-teist teatakse kunagistest kullassepatöödest kaasaegsete kirjelduste järgi. Pinnatöötluses ja ornamentikas olid tuntavad rahvasterännuaegse loomastiili mõjud.
  • Türkiisi ja granaatidega kaunistatud liturgiline kullast karikas
  • Oterdisega (almandiinid ja türkiisid) kaunistatud kullast pateen
  • Kastrelikviaar, u 700. aastast
  • Kullast granuleeritud pitsatsõrmus
  • Sõled, sõrmus, naastud ja ehtenõel 4.–7. sajandi Trivières' nekropolist (Hainaut, Belgia)
  • Kotkapeadega fiibula
  • Kaunistatud rihmakeel, 600.-700. aastad

Skulptuur

Kivi- ja marmorskulptuuri loodi vähe, enamasti Rooma traditsiooni primitiivselt matkides, peamiselt arhitektuuri jaoks. Sarkofaagide kaunistuseks on enamasti madalalt uurendatud geomeetriline pinnaornament, harvem hilisantiigist laenatud motiivistikuga reljeefkaunistused.
  • Osa marmorplaadist, mis kujutab Iisaku ohverdamist. 5. sajand
  • Kapiteeli fragment. 6. sajand
  • Pühaku sarkofaag kristike motiividega, 6. sajand
  • Reljeef samal sarkofaagil
  • Epitaaf 7. sajandist
  • Ristiga reljeef kirikust Narbonne'is. 7. sajand
  • Osa 7.-8. sajandi sarkofaagist
  • Lihtsa pinnakaunistusega sarkofaagid 7.-8. sajandist

Käsikirjad

Merovingide kunsti tähtsaimaks pärandiks on käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Nagu iiri-anglosaksi käsikirjades, on ka Mandri-Euroopa Merovingide-aegsetes käsikirjades lisaks mustale tindile kasutusel väike hulk säravaid mineraalvärve, eelkõige punane, roheline ja kollane, ja kasutatakse samu fantaasiarikkaid loomamotiive nagu metallehistööski, näiteks võivad initsiaalid ja teised suurtähed olla kujundatud lindudest ja kaladest. Üks tuntumaid käsikirju on 8. sajandist pärit Gellone sakramentaar (Bibliothèque Nationale, Paris). Selle perioodi loojate kunstilised oskused ei olnud eriti väljapaistvad, kuid jõulisus ja originaalsus, kuidas sulatati kokku barbarite kunstitraditsioon ja Vahemere maade kunstitraditsioon, jätkus ka karolingide ja romaani kunstis kaua pärast Merovingide dünastia lõppu.
  • Ruutkapitaalis ja merovingide kirjas lehekülg Toursi Gregoriuse "Frankide ajaloost" (7. sajand)
  • Untsiaalkirjas gallikaani missaraamat - BAV Pal.lat.493 f36r (incipit missa)
  • Merovingide kirjas lektsionaar Luxeuil'st
  • Gellone sakramentaar. Frontispiss ja incipit
  • Untsiaalis käsikiri, nn Missale Gothicum Luxeuil' kloostrist

kell Kommentaare ei ole:
Sildid ,

reede, 6. märts 2020

Vanavene kunst

Vanavene kunst

Picture

 9.-17.saj
Perioodid:

  • Kiievi-Venemaa õitseaeg 9.-12.saj
  • Feodaalse killustatuse aeg 12.-13.saj
  • Tatari-monglid ja ühinemine vürstiriigiga 14.-15.saj
  • Vene riigi tugevnemine 15.-16.saj
  • Keskajakunsti kriis ja uue kunsti tärkamine 17.saj
Vanavene kunst tekkis paralleelselt Bütsantsiga, millega võeti üle ristiusk ja võtted kiriku ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks.Üheks kõige silmapaistvaimaks ehitisosaks on SIBULKUPPEL, mis on omane venele. Tähelepanuväärsemateks Venemaal said kaubanduslinn Novgorod ja Kreml. Pealinna Kiievit kaunistasid kuni 400 kirikut. Kutsuti arhitekte Itaaliast
13.saj liikusid rändrahvad idast sisse, mis rüüstas vanavene kultuuri ja kunsti.
(http://rrkunstiajalugu.blogspot.com.ee/2013/12/vanavene-kunst.html)

 Arhitektuur
Algselt oli vanavene kirikutel 5 löövi, mille iga otsas apsiid. Välisilmes domineerisid kuplid, mida oli palju.Sofia katedraal Kiievis:Jaroslav Targa tellimisel valminud Kiievi Sofia katedraali "südamik" meenutab kreeka risti. Algselt oli kirikul viis lühikest löövi, millest igaüks lõppes idaseinas asuva apsiidiga. Kiriku põhiplaan lähenes sel ajal ruudule. Hiljem ehitati nii põhja- kui ka lõunaküljele juurde kaks löövi, nii et kiriku läbimõõt põhja- ja lõuna suunas on suurem kui lääne-ida suudas. Idaseinas on kokku tervelt üheksa psiidi. Kiriku välisilmes domineerivad kuplitega tornid. (http://kunstgerli.weebly.com/sofia-katedraalid.html)

 Venemaa koosnes erineva suurusega vürsti riikidest. Olulisim ja suurim oli Vana-Vene riik.
Vanavene kunst on bütsantsi kunst, milelle on juurde liidetud kohaliku rahva traditsoonid.Kõige olulisem arhitektuuriliik on sakraalehitised (kirikuarhitektuur).Kõige levinenumaks kujunes viie sibulkupliga kirikutüüp.
(http://stnuk.blogspot.com.ee/2013/12/vana-vene-kunst-9-17saj.html)

Kiievi Sofia katedraal

Novgrodi Sofia katedraal
Picture
Vassili Blazhennõi kirik Moskvas

skulptuur

Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri , seda vaimustavam oli aga maal . Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist. Võrreldes karmide ja süngete bütsantsi ikoonidega on Venemaal loodud ikoonid aga märksa leebemad ja inimlikumad, haarav on nende hõõguvate punakuldsete toonide võlu. Palju vaatamismõnu pakuvad ka ikoonimeistrite kasutatud jutustavad üksikasjad.(http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/10-vanavene-kunst)
Maalikunst
Theophanes Kreeklane. Ülestõusmine. Theophanes Kreeklane oli kuulsaim Bütsantsist Venemaale kutsutud maalija, kes töötas Venemaal 14-15. saj. vahetusel. Tema seinafrescosid iseloomustab dünaamilisus ja ekspressiivsus.

 Andrei Rubljov (u 1370-1430). Ikoon Kolmainsus (15. saj.). Andrei Rubljovi töid iseloomustab peen hingestatus ja ebamaisus. Kolmainsust loetakse Rubljovi kõige täiuslikumaks teoseks.

 15. saj. alguses kujunes Moskvas välja uus kirikumaali tüüp: nn. ikonostaas. Ta kujutab endast ikoonidest koosnevat pildiseina, mis paigutati altariruumi ette.
(http://web.zone.ee/marjukodukas4/Vanavenekunst.pdf)

Picture  Picture
Theophanes Kreeklane. Neitsi Maarja             
Picture    Picture
Vladimiri Jumalaema      
( https://emmakunstiajalugu.blogspot.com/2015/11/vanavene-kunst.html)

kell Kommentaare ei ole:
Sildid ,
Tellimine: Postitused (Atom)
  • Muusika Astmed
    Muusika astmed ei ole noodid. Astmete redel algab 1. astmest ja lõppeb 8. astmega. Kõikide helistike heliredel algab 1. astmest. Astmetel...
  • Eesti rahvakalendri tähtpäevad
    EESTI RAHVAKALENDRI PÜHAD: JAANUAR Talvine kalapüük  Mootse talus . ERA, Foto 17846. Kolmekuningapäev (6. I) Nuudipäev (7. I)...