Psühholoogia, psühhobioloogia

Ma  olen Introvert. Ja ka võõrkeeltes pole ma eriti hea. Vastand sellele on ekstrovert.
Minu õpistiil on Kehalis-kineetiline, lemmikvärv on sinine, täpsemalt taevasinine, helesinine. (Rohkem selle kohta: Leonhardi BLOGI Neljapäev 17 jaanuar 2019)
Kõigepealt psühholoogia definitsioonid ehk mis on psühholoogia.
Definitsioon nr 1: Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühilisi (vaimseid) nähtusi ja käitumist ning nendevahelisi seoseid.
Definitsioon nr 2: Psühholoogia on teadus, mis uurib inimeste (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise.
Definitsioon nr 3 (Sternberg 1998): Psühholoogia uurib, kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, ika teistega ja mõistavad ennast.
Definitsioon nr 4: Psühholoogia uurib psüühikat ja selle avaldumise viise.
Psüühilisteks nähtusteks on psüühilised protsessid, psüühilised seisundid ja psüühilised omadused.
Psüühilisteks protsessideks on aisting, taju, mälu, mõtlemine, emotsioonid, tähelepanu. Psüühilisteks seisunditeks on ärevus, rahulolu, tähelepanelikkus, hajameelsus, rahulolematus, frustratsioon.
Psüühilisteks omadusteks on temperament, võimed, huvid, hoiakud, veendumused, iseloom.
Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psüühika on aju omadus peegeldada ümbritsevat tegelikkust. Psüühilised nähtused on mittemateriaalsed ja seotud kesknärvisüsteemiga. Psüühika on objektne, tal on objekt. Objekt võib olla nii sisemine (Näiteks: mõtlemine, emotsioonid) ja väline (taju).
Üks ja sama nähtus võib olla üks kord psühholoogiline, teinekord mitte (Näiteks: nutmine).
Psüühika funktsioonid on:
1. organismi teavitamine ehk välis- ja sisekeskkonna peegeldamine.
Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest.
2. on käitumise regulaator.
Automaatne käitumine toimub ilma psüühika abita. Psüühika sekkub siis kui on tegemist keerulisema tegevusega.
3. võrdleb erinevaid tunnetusandmeid. Võrdlus tekitab psüühilise protsessi (nt. emotsiooni)
Eristatakse rahvapsühholoogiat ja teaduslikku psühholoogiat. Rahvapsühholoogia ehk tavapsühholoogia põhineb inimeste isiklikel kogemustel, rahva kogemustel, rahvatarkustel, eelarvamustel jne...
Vanasõnad, horoskoobid
Teaduslik psühholoogia põhineb teaduslikel uurimismeetoditel (eksperiment, statistiline analüüs).
Psühholoogia ajalugu:
Psühholoogia oli algselt filosoofia osa. Sellest sai iseseisev teadus 19. sajandi keskel. Teadusliku psühholoogia tingivaks sünniaastaks peetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt lõi Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psüühiliste nähtuste uurimiseks.
19.-20. sajandi vahetusel olid peamised psühholoogia harud:
1. eksperimentaalpsühholoogia - katsed aistingute, taju, mälu, reaktsiooniaja kohta
2. diferentsiaalpsühholoogia - individuaalsete erinevuste psühholoogia (vaimsete võimete testid)
3. lapse- ja pedagoogiline psühholoogia - lapse areng ja õppimine, loomapsühholoogia.
Loomapsühholoogia uurib loomade käitumist ja psüühikat.
Tänapäeva psühholoogias eristatakse teoreetilisi ja rakenduslikke harusid.
Teoreetilised harud töötavad välja teooriad ja üldised seaduspärasused.
Teoreetilised harud on näiteks: üldpsühholoogia - psüühika ja käitumise üldised seaduspärasused.
arengupsühholoogia - inimese areng viljastamisest surmani.
sotsiaalpsühholoogia - inimeste omavahelised suhted
kognitiivne psühholoogia - inimese tunnetuslikud protsessid (taju, mälu, mõtlemine)
isiksusepsühholoogia - inimeste psüühilised erinevused (vaimsed võimed, isiksuseomadused, huvid, soolised erinevused)
psühhopatoloogia (pato psühholoogia) - psüühilised häired, nende põhjused, kujunemine, vormid
pedagoogiline psühholoogia - õppimine
Ja teised harud.
Psühholoogia rakenduslikud harud annavad teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas.
Rakenduslikeks harudeks nimetatakse:
kliiniline psühholoogia - psüühilised häired, psühhoteraapia
nõustamispsühholoogia - inimeste toetamine probleemide lahendamisel
koolipsühholoogia - õpetajate, õpilaste, lapsevanemate nõustamine kooliga seotud probleemides
perepsühholoogia - nõustamine pereprobleemides
organisatsioonipsühholoogia - töökeskkonna kujundamine ja parandamine, personalivalik, personali koolitamine
tervisepsühholoogia - vaimse tervise saavutamine, hoidmine (stress)
suhtlemispsühholoogia
reklaamipsühholoogia
muusikapsühholoogia
Psühholoogia on seotud ka teiste teadustega. Näiteks: bioloogia, geneetika, arstiteadus, psühhiaatria, sotsioloogia, filosoofia, statistika, pedagoogika
Psühholoogial on ka teoreetilised suunad.
Erinevaid teoreetilisi suundi esindavad erinevad koolkonnad ehk teatud küsimustes ühesuguse maailmavaatega inimesed.
Tänapäeva psühholoogias eristatakse 5 peamist koolkonda. Nendeks on: 1. Psühhoanalüütiline (psühhodünaamiline) psühholoogia
2. Biheivorism (käitumispsühholoogia)
3. Humanistlik psühholoogia
4. Kognitiivne (tunnetus-) psühholoogia
5. Bioloogiline psühholoogia
Igal teoreetilisel suunal on omad eelised ja puudused. Ükski neist ei anna kõiki vastuseid. Vastavalt probleemile saab kasutada erinevate teooriate seisukohti, näiteks:
Õppimine - kognitiivne psühholoogia, biheivorism
Ajukahjustuste uurimine - bioloogiline psühholoogia
Elukutsevalik - humanistlik psühholoogia
Psühholoogiliste häirete ravi - psühhoanalüütiline psühholoogia
Psühhoanalüütiline psühholoogia:
Põhiesindaja: Sigmund Freud (1856-1939) oli erialalt arst (psühhiaater).
Teooria üldised põhimõtted:
Inimese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga (libido - sugutung)
Inimese teadvustatud kogemus on vaid "jäämäe veepealne osa".
Varase lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse arengule ja inimese käitumisele.
Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/reeglite vahel.
Isiksuse struktuur Freudi käsitluses:
1) ID (miski) - alateadlikud soovide, vajaduste, instinktid, emotsioonide tasand. On sündides olemas. ID on loomalik osa inimesest ja lähtub naudinguprintsiibist.
Freudi järgi on inimesel 3 põhilist instinkti, mis on ühtlasi käitumiseks vajaliku energia allikaks:
libido ehk sugutung/seksuaalinstinkt
eros ehk eluinstinkt, suunatud elu säilitamisele ja jätkamisele (nt. söömine, joomine, mugavuste taotlemine)
thanatos ehk surmainstinkt (agressiivsus, destruktiivsus). Kui eluenergia on otsa saanud, on inimene valmis surema, kuna võtab surma kui üleminekut ühest etapist järgmisesse.
2) SUPEREGO (ülimina) - ideaalide, väärtuste, sotsiaalse kontrolli (reeglid, normid, seadused) tasand, lähtub ideaalsusprintsiibist. Tekib peale Oidipuse kompleksi (alates 5-6 eluaastast, kujuneb välja 10-11 eluaastaks).
Superego tasandil on inimese südametunnistus (moraal, eetika, normid) ja ideaalmina (milline inimene tahaks olla ja/või milliseks saada). Superego kujuneb vanematelt saadud kiituste (ideaalmina) ja karistuste (südametunnistus) tulemusel ja toimib sisemise tsensorina, mille tõttu instinktid ei saa otseselt avalduda. Freud leidis, et superego ei tohi liiga vara lapsele peale suruda, see võib tekitada alaväärsuskompleksi ja neuroosi (kui laps ei ole reeglite/normide täitmiseks veel valmis)
3) EGO (mina) - mõistuse tasand, mis lähtub reaalsusprintsiibist (tasakaalustav). Ego püüab leida kompromissi ID impulsside ja tungide kontrollimisele ning arvestab ka superego reeglitega.
Ego tekib, kui laps avastab erinevuse kujuteldava ja reaalse maailma vahel (hakkab arenema 6-8. elukuul ja kujuneb välja 2-3. eluaastaks). Kui ego ei suuda tasakaalustada id-d ja superegot, võib olla tagajärjeks psüühiline häire.
Freud leidis, et murdeealistel pole ego piisavalt arenenud, et id-iga hakkama saada. Sellest tulenevad paljud murdeea probleemid (emotsionaalne kõikumine, ebakindlus, ebastabiilsus jne).
Probleemid murdeeas on loomulikud. Mida armastatakse, seda ka vihatakse (nt vanemaid). Mõlemad tunded on nende objektide suhtes, kellesse ollakse kiindunud. Freud töötas oma teooriast lähtuvalt välja psühhoteraapia vormi - psühhoanalüüsi.
Põhiidee - ravi seisneb alateadvusse tõrjutud ja häireid põhjustavate mõtete, tunnete, mälestuste teadvustamiseks. Kontaktid ja häirivad kogemused tuleb sõnastada.
Alateadvuse teadvustamise võimalused:
- Vabade assotsiatsioonide meetod
- Keelevääratused ehk parapraksiad
- Unenägude analüüs
Manifestne sisu (otsene), latentne sisu (varjatud)
- Huumor - mille üle inimene naerab (agressiivsus, seksuaalsusega seotud)
- Hüpnoos
Freudi teooria tähtsus:
Freudi teooriat on palju kritiseeritud, sest see pole teaduslikult põhjendatud ega kontrollitud. Siiski andis ta psühholoogiasse olulise panuse:
-Tõi psühholoogiasse alateadvuse idee, väites, et alateadvuses on rohkem käitumist reguleerivad jõude kui teadvuses.
-Rõhutas lapseea mälestuste tähtsust inimese edasisele elule.
-Teadvustas inimese seksuaalsuse, mille eesmärk pole ainult soo jätkamine.
S. Freudi tööd jätkas tema tütar Anna Freud (1896-1982).
Biheivorism:
Esindajad: John Watson (1878-1958), E.Thorndike (1874-1949), B.F.Skinner, I. P. Pavlov
Biheivorism püüdis saavutada teaduslikkust välise, jälgitava käitumise uurimisega. Ei pööranud tähelepanu inimese teadvusele, tunnetele, mõtetele, individuaalsetele erinevustele jne (subjektiivsele).
J. Watsoni tuntud tsitaat annab hästi edasi biheivorismi põhimõtet, et keskkond on lapse arengus ülekaaluka mõjuga: "Andke mulle tosin tervet, hästiarenenud väikelast ning vajalik keskkond nende üleskasvatamiseks ja ma garanteerin teile, et ma võin võtta neist lastest juhuslikult ükskõik millise ning treenida teda selleks spetsialistiks, keda soovin - kas arstiks, kohtunikuks, ärijuhiks, või isegi kerjuseks või vargaks, sõltumata tema annetest, kalduvustest, võimetest ja tema esivanemate ametist või rassist". (Watson 1925)
Biheivorismi põhiidee - inimese käitumine oleneb keskkonnast, milles ta elab. Inimene reageerib ümbritsevale keskkonnale. Stiimul ehk mõjutus viib reaktsioonini ehk käitumiseni.
Biheivoristid leidsid, et käitumist on võimalik muuta vastavate stiimulitega ja kõik inimesed reageerivad neile mõjutustele sarnaselt. Kui soovitud käitumist tasustada (kiitus, kommid, raha jne), siis soovitud käitumine sageneb. Kui soovimatut käitumist karistada, siis soovimatu käitumise sagedus väheneb.
Biheivorism uurib palju õppimist:
-Harjutamine, treenimine
-Klassikaline tingimine
-Katse ja eksituse meetod (proovitakse kuni õnnestumiseni)
-Kinnitus
-positiivne - saab head
-väldib halba
-negatiivne - saab halba
-jääb heast ilma
Humanistlik psühholoogia
Esindajad: Carl Rodgers (1902-1987), A.Maslow (1907-1970), G.W.Allport (1897-1967)
Humanistlik psühholoogia vastandub psühhoanalüütilisele psühholoogiale ja biheivorismile.
Põhiideed:
-Inimene on oma olemuselt hea, loov, püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole. Inimeses on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tippu.
-Inimesel on vaba tahe, vaba otsusvõime oma elu üle, samuti kontroll ja vastutus oma elu eest.
Humanistlik psühholoogia tähtsustab:
-Inimese tundeid, mõtteid, kogemusi, teadvust - mis teeb isiksusest unikaalse
-Vajadusi (Maslow vajaduste hierarhia) - inimene areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgemateni.
-Eesmärke, väärtusi, enesetaju
-Enesehinnangut (inimese käitumise oluline mõjutaja) - kujuneb ümbritseva keskkonna mõjul
-Inimese arengupotensiaali realiseerumist
Enesehinnang võib olla:
1) ADEKVAATNE:
Inimene teadvustab oma häid ja halbu külgi, oskab hinnata, peab endast lugu.
2) EBAADEKVAATNE:
Inimene hindab ennast mitteadvekaatselt, ületähtsustades kas nõrgemaid või tugevamaid omadusi.
-liiga madal - inimene alahindab end, ei pea endast lugu, tunneb alaväärsust (alaväärsuskompleks), võib avalduda ka teiste halvustamises.
-liiga kõrge - inimene ülehindab end, vähene enesekriitika, üleolev hoiak teiste suhtes.
Enesehinnangu kujunemine algab varases lapseeas, esimene mõjutaja on vanemate suhtumine. Väga oluline on ka õpetaja. Laste ja noorte enesehinnang võib olla kõikuv, stabiliseerub tavaliselt täiskasvanueas.
Adekvaatse enesehinnangu kujunemiseks on oluline:
- Positiivne suhtumine lapsesse (nt. laps ei ole halb, käitumine võib vahel olla halb)
- Enese hindamise, analüüsimise oskus (algul vanemad, siis laps ise)
-Lapse enesetaju arengu soodustamine
-Jõukohaste ülesannete valimine lapsele
Kognitiivne psühholoogia:
Kognitiivne psühholoogia tekkis 20. sajandi 50-60-ndatel aastatel. On tänapäeval kiirelt arenev suund.
Esindajad: Jean Piaget (1896-1980), Endel Tulving
Kognitiivne psühholoogia uurib:
-Info vaimset töötlemist
-Taju, mälu, mõtlemist (kuidas inimesed teavad ja mõistavad ümbritsevat maailma, kuidas sellest mõtlevad)
-Õppimist
-Teadmiste omandamist ja korraldamist ajus (ei uuri psüühikat, vaid seda, kuidas välismaailma psüühikas peegeldub).
Põhiidee: inimesed mõistavad maailma tänu tunnetusprotsessidele.
Kognitiivne psühholoogia pöörab tähelepanu individuaalsetele erinevustele - inimesed võtavad vastu erinevat infot ja mõistavad seda erinevalt. Inimene loob keskkonnast seesmised mudelid (skeemid), mis hakkavad edaspidi inimese mõtteid ja tegevust suunama. Seetõttu võtab inimene keskkonnast infot vastu valikuliselt ja tõlgendab seda vastavalt oma mudelile. Uusi mudeleid saadakse õppimise teel. Nt. 6-a poisi mudel, et teised lapsed on halvad - hirm teiste laste ees, agressiivsus teiste suhtes.
Bioloogiline psühholoogia ehk psühhobioloogia:
Põhiidee - inimese käitumist mõjutavad organismis, eriti ajus, toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid (biokeemia).
Psühhobioloogia uurib:
-Aju ehitust ja talitlust
-Aju erinevate piirkondade rolli psüühikas ja käitumises (nägemine, kuulmine, emotsioonid, uni jne.)
-Bioloogiliste ja keemiliste protsesside mõju psüühikale (aistingud, õppimine, mälu, psüühilised häired ja muud) ja käitumisele.
Tänapäeval saab uurida närvirakke, aju eri osade rolli, erinevate ainete ja välistegurite mõju aju funktsioonidele elaval inimesel. Enne sai seda teha ainult surmajärgselt.
Bioloogiline psühholoogia pöörab suurt tähelepanu pärilikkusele. Pärilikuks peetakse näiteks:
- temperamenditüüpi (koleeriline, sangviiniline, flegmaatiline, melanhoolne)
-suhtlemisvalmidust (ekstravertsus, introvertsus)
-vaimseid võimeid (suures osas)
-teatud isiksuseomadusi e seadumusi.
Pärilikkusel on suur osa mitmete haiguste tekkes, näiteks: skisofreenia (pärilikkus annab eelsoodumuse, keskkond mõjutab avaldumist).
Psühholoogia Uurimismeetodid:
Psühholoogia eesmärk on uurida inimest ja tema käitumist teaduslikult, see tähendab, et andmete kogumisel tuleb arvestada teatud kindlaid reegleid ja nõudeid.
Uurimismeetod - spetsiaalne menetlus, mida kasutatakse psühholoogilises uurimustöös ja mille abil kogutakse andmeid. Meetod peab võimaldama koguda usaldusväärseid, objektiivseid ja üldistavaid andmeid.
Psühholoogias kasutatakse põhiliselt 3 liiki meetodeid:
Kirjeldavad
Korrelatiivsed
Eksperimentaalsed
Uurimise eetika:
Katseisikute kaitseks on välja töötatud eetikanormid, mida tuleb psühholoogilises uurimuses arvestada:
Uurimuses osalemine peab olema vabatahtlik. Osalejal on õigus igal hetkel osalemine katkestada.
Uurimuse käigus ei tohi osalejatele tekitada psüühilist või füüsilist kahju.
Osalejale peab andma tõese info uurimuse eesmärgist, tulemustest, võimalikest kõrvalmõjudest jne. Inimene annab informeeritud nõusoleku - teab milles osaleb.
Osalejale tuleb tagada konfidentsiaalsus. Üksikisiku andmeid ei tohi avalikustada ilma isiku nõusolekuta.
Kirjeldatavad meetodid:
1) Küsitlus - võib olla suuline (intervjuu) ja kirjalik (küsimustik). Sobib inimeste arvamuste, hoiakute jm uurimiseks. Mida arvestada küsitluse planeerimisel:
-Oluline on küsimuste sõnastus, mis võib mõjutada vastuseid. Tuleb vältida suunatud ja eeldust sisalduvaid küsimusi (nt kas oled hommikuse konjakijoomise juba maha jätnud?).
-Mõjutab ka sotsiaalne soovitavus - kuidas "peaks" vastama (nt alkoholi-, narkootikumide teemalised küsimused)
-Valimi probleem - keda valida uurimusse. Valim peab olema representatiivne - esindama üldpopulatsiooni erinevate tunnuste osas (vanus, sugu jne.)
2) Vaatlus - eesmärgipärane jälgimine (ilma sekkumiseta). Vaatlusel näeme käitumist, kuid ei saa teha järeldusi isiksuseomaduste kohta. Ka enesevaatlus.
3) Juhtumianalüüs (case study) - ühe inimese põhjalik uurimine (nt ajukahjustuste või isiksusehäirete korral). Üksikjuhtumite uurimine. Ka eneseanalüüs. Juhtumianalüüsil saadud tulemusi ei saa üldistada üldpopulatsioonile - väike üldistavalt väärtus.
4) Arhiivuurimus/ dokumentide analüüs
5) Test - väga levinud nt isiksusepsühholoogias.
Korrelatiivne meetod:
Korrelatiivse meetodiga saab uurida nähtuste omavahelisi seoseid.
Korrelatsiooni kordaja r= -1 kuni 1
Negatiivne seos (korrelatsioon) - ühe tunnuse väärtuste suurenedes teise tunnuse väärtus väheneb (nt mida madalam enesehinnang, seda kõrgem depressiivsus).
Positiivne seos (korrelatsioon) - ühe tunnuse väärtuste suurenedes teise tunnuse väärtus suureneb (nt mida kõrgem IQ skoor, seda parem õppeedukus).
Seos puudub (r=0) - kaks tunnust ei ole omavahel seotud (nt. inimese pikkus ja vaimsed võimed).
Eksperimentaalne meetod:
Eksperimentaalne meetod võimaldab uurida põhjuslikke seoseid. Püstitatakse hüpoteesid (eeldused) ja kontrollitakse neid. Nt alkohol aeglustab reaktsioonikiirust (mida suurem on alkoholikogus veres, seda pikem reaktsiooniaeg.)
Sõltumatu muutuja - millist tunnust teadlikult varieeritakse (alkoholikogus)
Sõltuv muutuja - mille seost sõltumatu muutujaga kontrollitakse (reaktsiooniaeg)
Segavad muutujad - mida ei varieerita tahtlikult, kuid, mis võivad seose väljaselgitamist takistada (sugu, vanus, individuaalsed erinevused jm)
Kui eksperimendis võrreldakse gruppe, eristatakse:
- katsegrupp - keda mõjutatakse (nt saavad teatud mõjuga ravimit)
- kontrollgrupp - kes mõjutust ei saa (saavad nt toimeaineta ravimit - platseebot)
Eksperimendi tulemusi võivad mõjutada:
- eksperimentaatori ootused (tahtmatu mõju katseisikule). Selle mõju minimeerimiseks kasutatakse topeltpimedat katset.
- katseisiku ootused
ja muu.
Käitumise Bioloogilised Alused:
Inimese käitumine on keerukas, erinevate protsesside integreeritud seos.
Integreerimist ehk ühendamist teostab närvisüsteem.
Inimese psüühiline tegevus on talituslikult sõltuv närvisüsteemist. Psüühiline tegevus on sõltuv ka sisesekretsiooni ehk endokriinnäärmete (ajuripats e hüpofüüs, kilpnääre, neerupealised, käbikeha jt) talitusest. Sisesekretsiooninäärmed on omakorda seotud aju kindla piirkonna - hüportaalamuse talitusega.
Organismi bioloogiliste ning psüühiliste ja käitumuslike aspektide vahelisi seoseid ühendab psühhobioloogia. Psühhobioloogia alla kuuluvad sellised teadusharud nagu: neurofüsioloogia, sotsiobioloogia, psühhofüsioloogia, psühhofarmakoloogia jpt.
Nüüd siis head aega ja jällenägemiseni järgmisel korral.
Tsau.

Budism ja helid, meditatsioon, Renessanssi inimene

Budismi põhiideed:
Eesmärk on jõuda täieliku puhastumise ehk lõpliku tõeni. Ehk teekond samaarast nirvaanasse.
Samaara - taaskehastumiste ehk ümbersündide ja ühest olemisviisist teise üleminekute ahel; rändamine, taaskehastumine, mille põhjuseks on iha, kiindumus, rumalus, see, et ebatõelist peetakse tõeliseks.
Nirvaana  - budismis ja hinduismis täielik teadmise, rahu ning vabanemise seisund, sansaarast (ümbersünniahelast) vabanemine. Otsetõlkes tähendab see vaibumist ja kustumist.

Selles seisundis on aja ja ruumi mõisted ebaolulised. Nirvaana saavutatakse iseenda püsivusega, läbi virgumise, valgustuse, milles ei ole mingit jumalat ja jumalikku väge.

mokša- vabanemine samaarast (tegevuse nimi)
Aatman - inimese surematu ja muutumatu hing
Phanta Rei - kõik voolab;
Mantra - silp, sõna, lause või heli, mida kasutatakse paljudes idamaistes religioossetes praktikates ja vaimsetes tehnikates meditatsioonil teadvusseisundi muutmiseks või suunamiseks, loitsimiseks, nõidumiseks jne.
Karma - teo ja tagajärje üleüldine seadus.
Namaste - budistide ja hindude tervitus
Démodé - aegunud, moest väljas (suhtumine)

Mina" on vaid asesõna, kuid sellega määratletav on pidevalt muutuv koostisosade (skr skandha,paali k. khandha) kogum. "Mina" pidamist püsivaks ja selle järele haaramist peetakse budismis kannatuse põhjuseks.

Tingitud olemasolu ei saa pakkuda lõplikku rahuldust, sest rahulolu pakkuvad objektid ise on püsitud ning nende kadumisel lakkab ka nendest tingitud õnneseisund.

Neli õilsat tõde (paali k. cattāri ariyasaccāni, sanskriti k. catvāri āryasatyāni) on budsimi põhitõed, mida Buddha kuulutas oma esimeses jutluses "Seadmuseratta käimapanemine" (paali k. Dhammacakkappavattana-sutta). Neid teese tunnustavad õpetuse alustõdedena kõik budistlikud koolkonnad. Need on:

tõde kannatusest (paali k. dukkha ariya sacca),

tõde kannatuse põhjusest (paali k. dukkha samudaya ariya sacca),

tõde kannatuse lakkamisest ja (paali k. dukkha nirodha ariya sacca),

tõde kannatuse lakkamisele viivast teest (paali k. dukkha nirodhagāminī-paṭipadā ariya sacca), milleks on õilis kaheksaosaline tee(paali k. ariya aṭṭhangika magga).

Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus (paali k. dukkha) ja et sellest on võimalik vabaneda, kuna kannatusel on põhjus. Kannatuste põhjuseks on janu (paali k. taṇhā) ja meeleplekid (paali k. cittakilesa, sanskriti k. cittakleśa). Taṇhā on budismis mõiste, mis tähistab kõige laiemas mõttes negatiivseid emotsioone, eeskätt viha, iha ja teadmatus. Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus; selleni viib õilis kaheksaosaline tee.

Kogu edaspidist budistliku mõtteloo arengut ning ülirikkalikku kirjandust ja mütoloogiat mahajaanas võib vaadelda nende põhiseisukohtade arenduse ja laiendusena. Eriti just neljanda õilsa tõe edasiarendusena ehk püüdega leida teed kannatusest välja. Olenevalt ajastust, inimestest ja kultuuridest on seda teed mõistetud ja rakendatud erinevalt. (http://sangha.ee; vaadatud 20.01.19)

Teekonnale viib sind mediteerimine.
See arendab eksistentsiaalset intelligentsust (müstiline kosmiline intelligentsus; loe rohkem: Leonhardi Blogi: neljapäev 17. Jaanuar; vaadatud 20.01.19).

Meditatsiooni tegemisele aitab kaasa meditatsiooni muusika. Meditatsiooni muusika on rahulik, aeglane, looduslikum.

Inimene kuuleb helivõnkumisi sagedusvahemikus umbes 16-20000 hertsi. Väikestel lastel võib ülemine piir ulatuda isegi kuni 40000 hertsini.

(https://bioneer.ee/kas-iga-heli-müra; vaadatud 20.01.19)

Kõige tundlikum on kõrv helisagedustele vahemikus 1000-3000 Hz. Müra mõõdetakse detsibellides, heli, mida inimkõrv enam ei erista nimetatakse nulldetsibelliks.

• homo sum, humani nihil a me alienum puto – olen inimene, midagi inimlikku ei pea ma endale võõraks (Terentius) (tsitaat: Ülar Ploom Renessanssiaja inimeste mõttetunnetusest.)
• Inimene peaks oma arengus jõudma niikaugele, et ta teist inimest tunnetab inimesena. (Ülar Ploom saates "Ööülikool: Renessanssiaja inimeste mõttetunnetusest")
•  Üks asi on olla inimene inimesena, teine asi on olla inimene väljaspool inimeseks olemist. (Ülar Ploom saates "Ööülikool: Renessanssiaja inimeste mõttetunnetusest")
• (https://vikerraadio.err.ee/879740/ooulikool-ular-ploom-renessansiaja-inimtunnetusest; vaadatud 20.01.19)
• Kuulake seda saadet ja ka üldiselt saatesarja ööülikool. Saate väga palju häid, tarku mõtteid, teadmisi, mille üle mõelda. Kuulake tarku inimesi. 
• Inimene ei pea olema tark selleks, et teda kuulataks vaid selleks, et teda kuulataks peab ta tunduma tark. (Minu väljamõeldud lause)
• Kuid nüüd ma lõpetan ning head aega ja jällenägemiseni järgmisel korral ning kuulake vikerraadiost ööülikooli loenguid.
• Tsau!

Küsimustik

Leonhardi Blogi omanik on ka üks YouTube kanali Leonhardi Mängud omanikest ja ta palub teil täita üks küsimustik kanali Leonhardi Mängud kohta: https://docs.google.com/forms/d/1QvIVxdg3quqGKJJpAHZNflMEuzbx66L_AeGvvgFhRNM/edit?usp=drivesdk
NB! See link on AEGUMATU!
#Leonhardi Mängud
#Leonhardi Blogi
# Cookie Play Studios
cookieplaystudios@gmail.com
https://leonhard.simdif.com

Laupäev 19 jaanuar 2019

Tere
Täna käisin ma Tartus ettelaulmisel ja koondproovis. Ettelaulmine on oluline, sest muidu ei saa laulupeole. Enne ettelaulmist oli koondproov, kus me harjutasime peaaegu kõiki laule, kus laulavad meeskoorid. Aga ettelaulmisele tuli ainult üks laul, milleks oli laul "Mu Arm".
See laul tuli žüriile ette kanda, mida me ka tegime. Ametlikult olime me küll kaks koori, aga ettelaulmisel laulsime me koos, sest üksinda oleks minu kooridel raskeks läinud. Kuid, kuna mitu koori korraga ette laulda ei tohi, siis tuleb need koorid laulupeo nimekirjas kokku kirjutada. See tähendab, et need kaks koori, Elva Meeskoor ja Elva Noorte Meeskoor, ühinevad ja uueks nimeks saab Elva Meeskoor.
Ettelaulmisel saime me küll koos laulda, aga koorid peavad ühinema. See oli ettelaulmise žürii nõue.
Sellega lõpetab alates 2000. aastast tegutsev Elva Noorte Meeskoor (18. aastane, võib-olla 19. aastane) tegevuse.
Seega, Elvasse jääb üks meeskoor: Elva Meeskoor. Elva Noorte Meeskoori dirigent ja ka Elva Muusikakooli solfedžo õpetaja lõpetab töötamise ja läheb pensionile.
See juhtub pärast laulupidu.
Ettelaulmisel läks meil hästi. Saime edasi järgmisesse vooru, kus tuleb veel mõned laulud ette kanda ja kui see 2. voor läheb ka hästi siis saame me laulupeole (XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“).
Laulupidu ja ka tantsupidu toimuvad 4-7 juuli 2019. 

Ma loodan, et 2. ettelaulmine, mis tuleb märtsis, läheb ka hästi, sest ma tahan oma unistuse, saada veel vähemalt korra laulupeole täita. Praegu on mul selline tunne, et see unistus täitub ja me pääseme laulupeole.

Endasse tuleb ikka uskuda.

Kuid nüüd, head aega ja jällenägemiseni järgmisel korral.

Tšau

#Laulupidu 2019

#Elva Noorte Meeskoor

#Elva Meeskoor

#Meelis Roosaar

#Anne Raudsaar

#Leonhardi Mängud

#Cookie Play Studios

#usu endasse

Neljapäev 17. jaanuar 2019

Täna oli koolipäev. Täna oli pärast tunde ka kooriproov. See kestis 2 tundi. Juba sellel laupäeval on esimene ettelaulmine ja ka koondproov. Proovis tulevad harjutamisele selle laulupeo kõige jubedam laul "Ärategemise Laul" ja laulupeo nimilaul "Mu arm". Neist lauludest tuleb 1. ettelaulmisel ette kanda vaid laul "Mu Arm". Üldse on meeskoori liigilaule ainult 3. Lisaks kahele eelmainitud laulule on meeskoorilauluks veel ka "Isad ja Pojad", mis on aga palju lihtsam laul kui laulud "Mu Arm" ja "Ärategemise Laul".
Lisaks oma liigilauludele peavad meeskoorid laulma ka paar laulu koos poistekooriga ja ka ühendkoorilaule. Ülehomme, sellel laupäeval on esimene ettelaulmine. Eks siis näib kuidas välja tuleb.
Nüüd koolist. Uurimustöö on vaja ära teha ja halvad hinded on vaja järgi vastata. Pille peaks ka mängima: nii akordionit kui ka kitarri. Akordionit muidugi rohkem.
Peaks minema Tartusse, et seal muusikat salvestada. Clockwork Stuudio (http://clockwork.ee). See on vajalik selleks, et ma saaksin oma  niinimetatud uurimustöö tehtud ja ühtlasi on see ka samm unistuste poole. Minu unistus on saada kunagi maailmastaariks. Saada kuulsaks ja tuntuks kogu maailmas. Aga on üks häda. Mulle ei meeldi suhelda. Ma olen Introvert. Ja ka võõrkeeltes pole ma eriti hea. Vastand sellele on ekstrovert.
Minu õpistiil on Kehalis-kineetiline, lemmikvärv on sinine, täpsemalt taevasinine, helesinine.
Kuid nüüd kõik intelligentsuse tüübid:

Lingvistiline intelligentsus – keelekasutusvõime, mis seisneb suutlikkuses väljendada oma mõtteid adekvaatselt ja saada aru teistest inimestest. Võime kasutada ja mõista sõnu. Nad oskavad hästi jutustada, kirjeldada, veenda ja juhendada, olla osavad sõnamängudes, näidendites, rääkimises, lugude jutustamises, võivad huvi tunda võõrkeelte vastu, mille õppimine võib olla neile kerge. See väljendub kirjanikel, luuletajad, advokaatidel jt kutsealadel.

Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub arusaamisest põhjuslikest seostest, nagu on omane teadlastele. Ka väljendub see tüüp võimes sooritada toiminguid numbrite, hulkade ja operatsiooniblokkidega, nagu teevad matemaatikud. Loogilist mõtlemist nõudvate probleemide lahendamine ja põhinevad ratsionaalsel mõtlemisel. Siia kuuluvad detektiivid, teadlased, arstid, raamatupidajad, programmeerijad, maletajad jt.

Visuaalne - ruumiline intelligentsus – võime kujutada tajutavat ruumilistes suhetes. Visuaalne informatsioon, pildid, kujundid. Selle andelaadiga kaasneb võime näha asju ja mõelda, kuidas mingi asi võiks välja näha ja missugust ruumi ta täidaks. Piltide loomisel ja tõlgendamisel pööratakse suurt tähelepanu detailidele. See vajalik meremeestel, lennukipilootidel, et navigeerida merel või õhus, maletajatel, skulptoritel, kunstnikel jt erialadel.

Kehalis-kinesteetiline intelligentsus see võime on seotud meie füüsisega.  Inimese võime kasutada kogu keha või selle osi – käsi, nägu, jalgu – probleemide lahendamiseks, millegi valmistamiseks või käivitamiseks. Sportlase, tantsijad, näitlejad. Selle andelaadi omamine tähendab head kehatunnetust, suurepärast koordinatsiooni, painduvust ja graatsilisust.
Mina

Muusikalis-rütmiline intelligentsus, seisneb võimes mõelda muusikalistes kategooriates. Helidega seotud tegevused. Võimekus luua rütme ja meloodiaid. Väljendada tundeid ja mõtteid muusikaliselt abstraktses vormis. Muusika inspireerib ja mõjutab neid. Juba noorelt oskavad laulda, pilli mängida või hinnata muusikaliste ideede tõlgendusi.

Mina kolmas

Interpersonaalne intelligentsus seisneb võimes mõista teisi inimesi, neil on hästi arenenud empaatiavõime teiste inimeste ja nende vajaduste suhtes. See on vajalik kõigile inimestele teistega suhtlemiseks, eriti õpetajatele, arstidele, poliitikutele või ärimeestele jt. Hea suhtlemis- ja juhtimisoskus. Oskavad teisi hästi motiveerida ja saavad hakkama nende emotsionaalsete ning isiklike probleemidega.

Intrapersonaalne intelligentsus väljendub võimes mõista iseennast, arusaamises, kes ta ise on, mida teha suudab, kuidas reageerib mitmesugustele nähtustele, millistest asjadest tuleb tal hoiduda ja milliste poole püüelda. Inimesed, kes mõistavad iseennast, näivad teadvat, mida suudavad teha ise ja millal tuleb teistelt abi paluda. Neid iseloomustab sügav mõtlemine, eneseotsingud ning iseenda ja oma sisemiste emotsionaalsete seisundite mõistmine.

Naturalistlik (looduslik – loomulik) intelligentsus osutub inimvõimele eristada elusobjekte (taimi, loomi), kuid ka tundlikkusele teiste ümbritseva maailma esemete ja nähtuste (pilvede, maastiku reljeefi jt) suhtes. Kõik mis seotud looduse, aastaaegadega ja universumiga. Mõista loodust ja elada kooskõlas loodusega. Oskavad loomadega „suhelda“ ja neid mõista, aru saada loodusjõududest ja looduse rütmidest, leiavad rahu ning tröösti looduskeskkonnast.

Eksistentsiaalne – religioosne, kosmiline ja müstiline teadlikkus. Võimekus mõista religioosseid ja spirituaalseid ideid.

Mina

Kõik loetletud intelligentsuse liigid moodustavad iga inimese puhul unikaalse kombinatsiooni. Mitmedimensiooniline intelligentsus aitab mõista, et õppematerjalist arusaamiseks on mitu teed ning et õpetaja kohuseks on tunda oma õpilasi ja kohandada õppimine nende võimalustele. 

Head aega ja jällenägemiseni järgmisel korral.
# Eelistatud Õpistiilid
# Intelligentsuse tüübid
# Laulupidu 2019
# Clockwork Stuudio
# Lemmikvärv
# Introvert
# Ekstravert
# Leonhardi Mängud
# Cookie Play Studios
# Elva Gümnaasium

Pühapäev 13 jaanuar 2019

Tere
Täna käisin suusatamas. Suusatasin 12 kilomeetrini ja läksin tagasi. Kokku 24 km.
Eile käisin laulmas, kooriproovis. Proov kestis 3 tundi. Eile suusatama ei läinud, sest ei jõudnud. Ennem läks pimedaks kui ma rajale oleks jõudnud.
Eile vaatasin ma ka televiisorit. Televiisorist vaatasin ma kõigepealt saadet "Suured kassid", siis 9. ja 10. osa saatesarjast "Koerte ebatavalised sõbrad",   järgmiseks iganädalane teadussaade "Rakett 69", sellele järgnes "Reisile Minuga" ja lõpuks vaatasin järelvaatamisest saadet "Hensugusta Show". Lisaks sellele kuulasin ma laulupeo laule.
Ka täna on mul plaanis televiisorit vaadata. Ma veel ei tea mida ma sealt vaatan, aga ma vaatan.
Täna käisin ma saunas. Saun asub minu kodus, saun on elektriküttega.
Mul oli onu külas, aga ta läks ära. Homme on tal ju tööpäev. Ta käis ka suusatamas.
Täna harjutasin ma ka akordionit. Homme tuleb minna muusikakooli akordionit mängima.
Täna hommikul lugesin ma  "Imelise Ajaloo" 2019. aasta esimest numbrit. See jäi pooleli lehel 13, See leht on mul veel lugemata. Selle ajakirja 2019. aasta jaanuari kaanelugu räägib Ameerika orjusest, orjakaubandusest.
Nüüd jõudsid vanemad poest koju ja ka mina lõpetan. Head aega ja jällenägemiseni järgmisel korral.
#Elva Meeskoor
#Elva Noorte meeskoor
#Suured kassid
#Koerte ebatavalised sõbrad
#Rakett 69
#Reisile Minuga
#Hensugusta Show
#laulupidu 2019
#Imeline Ajalugu
#PäästkeEestiYouTube

Reede 11 Jaanuar 2019

Tere

Eile oli jälle koolipäev. Eile oli pärast kooli ka kooriproov. Kooris harjutame me laulupeo laule. Meie koor tahab pääseda Tallinnasse 2019. aasta laulupeole. Juba homme on järgmine kooriproov. Lisaks on kooriproov ka järgmise nädala neljapäeval. Järgmise nädala pühapäeval on juba laulupeo 1. ettelaulmine. Enne ettelaulmist on ka kooride koondproov.
See on oluline, sest laulupeole pääsevad need koorid, mis läbivad ettelaulmised hästi. Esimesel ettelaulmisel tulevad ettelaulmisele ainult mõned laulupeo laulud. Esimesel ettelaulmisel laulame me põhiliselt ainult meeskoori liigilaule.
Lisaks esimesele ettelaulmisele tuleb märtsis ka teine ettelaulmine. Teisel ettelaulmisel tulevad ettelaulmisele kõik need lood, mida esimesel ettelaulmisel ei lauldud. Ja kui esimene ettelaulmine ei läinud hästi (loodame, et seda ei juhtu), siis tuleb teisel ettelaulmisel laulda ka neid laule, mis nad laulsid esimesel ettelaulmisel (ainult need laulud, mis ei läinud hästi). Iga laulu hinnatakse eraldi. Teise ettelaulmise järel otsustatakse, millised koorid täitsid kriteeriumid ja pääsevad laulupeole ning millised ei pääse laulupeole.
Laulupeoga koos toimub ka pillipidu ja tantsupidu. Laulupidu, Tantsupidu ja pillipidu korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutus.
https://2019.laulupidu.ee
Sellelt lehelt leiab nii noodid pilli mängimiseks (pillipidu), noodid laulmiseks, helifailid lauludest häälepartiide kaupa ( ja ka kõik hääled koos) ja ka täisversioon seminarist. Seminaris räägitakse kuidas tuleb seda laulu laulda ja ka sellest kuidas ja miks see laul kirjutati. Seminaril lammutatakse laul algosadeks lahti ja pannakse siis uuesti kokku. See on hea, sest nii saab aru kuidas see laul tehti, miks see laul tehti ja kuidas tuleb seda laulu laulda.
Meeskooril tuleb laulda koos ühendkoorilauludega 14 laulu, valikmeeskooridel 17 laulu ja lisaks on veel üks laul. Kokku on võimalik laulda 18 laulu. Meie valikmeeskooride hulka ei kuulu. Meie laulame 14 laulu. Kolmest laulust on olemas mitu versiooni: Lihtsam ja raskem versioon (üks lugu) või segakoori ja meeskoori versioon (kaks lugu).
Head aega ja jällenägemiseni järgmisel korral.
#Laulupidu 2018

Reklaam

Ärge võtke seda tõsiselt:
#Leonhardi Mängud
#Taiesti Putsis
#Tamara Podcast
# Einar Kuusk
# Kanad on Muhedad
# Cookie Play Studios
# KOHTUNIK
# Fitloora
# Miinusmiljon
# Martti Hallik
# Maria Rannaväli
# Luik
# Arvo Kassin
# HD Tanel
# EstMagicz
# Liisa Tagam
# Vindikeeraja
# Youtüübid
# Sario TV
See on Reklaam
#EestiYouTube

Teisipäev 8. jaanuar 2019

Külalised on külas. Üks õe sõber. Täna kool jätkus, esimene päev pärast jõuluvaheaega. 
Sel aastal on palju tegevusi.
Kõigepealt on plaanis minna Tartu Maratonile, täispikale, 63km. Kuna maraton sõidetakse ainult klassikatehnikas (uisutehnikat ei tohi kasutada), siis on see väga raske. Mina kasutan suusatades tavaliselt uisutehnikat.
Täna käisin koolis. Raske päev oli. Koolipäevad on mul sel aastal teisipäev ja neljapäev ning järgmine aasta esmaspäev ja kolmapäev. Koolipäev kestab 09.00-17.00.
Vaheaegu on 2-4: Kindlasti on Suvevaheaeg (Juuni-August) ja Jõuluvaheaeg (24 detsember-jaanuari 1 nädal), aga eelmine aasta oli ka kevadvaheaeg, kahe perioodi vahel, märtsi viimane nädal.
Kool kestab septembri algusest mai lõpuni. Üleminekueksameid ei ole (vähemalt eelmine aasta ei olnud).
12. klassil viimase perioodil tunde ei ole (eelmisel aastal ei olnud).
Perioodid: September-November
November-Jaanuar
Jaanuar-Märts
Märts-Mai
Kuupäevad sõltuvad aastast ja nädalapäevast.
Periood kestab 8-10 nädalat.
Nüüdseks on külalised lahkunud. Ja ka mina lõpetan.
Head aega.

6. jaanuar 2019

Varsti läheb jälle kool edasi, 11. klass. Uurimustöö on vaja ära teha, sest eelkaitsmine on tulekul. Selleks ajaks peab midagi juba valmis olema. Kogu töö peab valmis olema märtsiks. 

Täna lähen jälle suusatama. Nagu igal nädalavahetusel, kui lund on niipalju, et saab suusatada. Suusatan Tartu maratoni rajal. Sel talvel olen sõitnud 16. kilomeetrini ja tagasi ehk kokku 32km. See aasta lähen ka Tartu maratonile. Seekord täispikale ja põhimaratonile, mis sõidetakse klassikatehnikas. Uisutehnikat, mida ma valdan paremini seal ma kasutada ei tohi. Tartu Maraton toimub sel aastal 17. veebruaril. 

Head aega ja jällenägemiseni järgmisel korral.